Browsing by Author "Ader, Angela"

Now showing 1 - 4 of 4

Gümnaasiumiõpilaste ettevõtluspädevuse enesehindamisvahendi loomine
(Tartu Ülikool, 2018) Ader, Angela; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Muutunud õpikäsituse rakendamise ja selleks erinevate valikute pakkumise seire korraldamine, sh gümnaasiumis valikkursuste rakendamise osas
(Tartu Ülikool, HaridusuuendusKeskus, 2016) Lamesoo, Katri; Ader, Angela
Uuringu käigus seirati valikkursuste (valikainete) pakkumist Eesti gümnaasiumites. Selle käigus analüüsiti ühelt poolt, kuidas on valikainete pakkumise süsteem korraldatud, millest lähtuvad koolid valikkursuste pakkumisel ja kuidas mõistetakse valikainete rolli õppekavas. Teisalt uuriti, millest lähtuvad õpilased valikkursuste valimistel ning milline on nende rahulolu valikkursustega. Valimiks oli 137 kooli (76% Eesti keskharidust pakkuvatest õppeasutustest), andmeid koguti nii koolijuhtidelt (132) kui gümnasistidelt (2807). Uuringu käigus selgus, et suur osa gümnasistidest ei taju vastutust oma õppimise eest ega mõista alati oma kooli õppesüsteemi. Ka ei mängi valikkursused ja õppesuunad valdava osa õpilaste jaoks koolivalimisel olulist rolli.Samas hindasid õpilased oma kooli õppesüsteemi seda kõrgemalt, mida rohkem olid nad valida neid huvitavaid kursusi, seejuures ilmnesid selged erinevused suurte ja väikeste gümnaasiumite vahel, kuivõrd viimastes on kõige vähem rahulolu nii valikkursuste kui oma kooli õppesüsteemiga.
Teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses
(Tartu Ülikool, HaridusuuendusKeskus, 2016) Lamesoo, Katri; Ader, Angela; Sillak, Silver; Kont, Helle; Pärtelsohn, Ragnar; Korman, Kaia
Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine alus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ühise tegevuskava koostamiseks keskkonnahariduse/säästva arengu hariduse edendamiseks. Uuringus: 1) antakse üldisem ülevaade läbivate teemade õpetamisest üldhariduses; 2) antakse ülevaade riiklike õppekavade ühe läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamisest üldhariduskoolides; 3) Selgitatakse välja erinevused läbiva teema rakendamisel säästva arengu hariduse koolitusel (edaspidi SAH-koolitus, 2013–2015) osalenud ja mitteosalenud koolide vahel ning uuritakse koolituse võimalikku mõju õpetajate pädevusele ja koolide tegevusele. Uuring hõlmas kokku 46 Eesti üldhariduskooli: läbi viidi veebipõhine ankeetküsitlus õpilaste ja õpetajate seas ning analüüsiti läbivate teemade käsitlemist koolide õppekavades. Uuringu tulemused näitasid, et läbivad teemad on kõikide uuringus osalenud koolide õppekavades kajastatud, ent ei kajastu alati õppetegevuses. Teema "keskkond ja jätkusuutlik areng" kajastus SAH-koolitusel osalenud koolides nagu teistegi läbivate teemade puhul õppekavades põhjalikumalt kui teistes sarnastes koolides, kus koolituse kogemus puudus. Koolitusel osalenud õpetajatest kaks kolmandikku teinud muudatusi oma töökavas ning hinnanud ise koolituse mõju positiivselt, kuid samas ei tulnud SAH-koolituse mõju kuidagi välja õpilaste vastustest. Analüüs annab soovitusi läbivate teemade rakendamiseks nii Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile kui koolipidajatele.
Vabatahtlikes organisatsioonides osalemise mõju tööväärtustele
(Tartu Ülikool, 2015) Ader, Angela; Roots, Ave, juhendaja; Masso, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tööturu muutustega on muutunud ka inimeste tööväärtused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli seletada, miks ja kuidas vabatahtlikes organisatsioonides osalemine mõjutab tööväärtusi. Loodud regressioonmudelis vaadeldi lisaks organisatsioonidesse kuulumise mõjule ka erinevate isikuspetsiifiliste tunnuste (haridustase, vanus, sugu) mõju tööväärtustele. Analüüsis leiti seos vabatahtlikes organisatsioonides osalejate ja nende tööväärtuste vahel. Selgus, et vabatahtlikes organisatsioonides osalejad peavad töö valikul vähem tähtsamaks tulevase töö stabiilsust. Samuti mõjutab vabatahtlikes organisatsioonides osalemine inimese soovi avaldada oma töökohal initsiatiivi. Tulemusi võib põhjendada sellega, et organisatsiooni kuulujatel on suurem kontaktide võrgustik, mis võimaldab neil maandada töötuks jäämise riske. Vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulujaid võib pidada mittekuulujatest empaatilisemaks, sest vabatahtlikud oskavad märgata töökohas kitsaskohti ning organisatsioonidest saadud ülekantavad oskused soosivad töökohal oma initsiatiivi avaldamist. Sellele lisaks aitab suurem sotsiaalne kapital neil kergemini leida koostöövõimalusi oma initsiatiivil ellukutsutud ettevõtmiste õnnestumiseks. Käesoleva analüüsi tulemusi nõrgestab asjaolu, et väärtuste mõju on kahepidine. Vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulumine ja sealt saadud väärtused mõjutavad tööväärtusi ning tööväärtused mõjutavad omakorda vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulumist. Üldiselt tuleb väärtuste uurimisel mõista, et väärtused annavad aimu, mida töölt oodatakse, kuid neil on ainult kaudne mõju töö aktiivsusele ja käitumisele. Seega peavad tööandjad arvestama teiste aspektidega, mis lisaks antud uurimuses välja toodud teguritele mõjutavad töö valikut. Vabatahtlikes organisatsioonides osalemise mõju tööväärtusele on kindlasti mõistlik edasi uurida, sest see aitab mõista riigi jaoks olulise tööturu efektiivsusega seotud mõjutajaid. Autor peab uurimuse teemat on väga huvitavaks ning usub, et teema pakub küllaldaselt väljakutseid edaspidiseks uurimiseks. Tulevikus soovitab autor kaasata analüüsi altruistlikke ning sotsiaalseid tööväärtusi kirjeldavaid küsimusi ning võimalusel kasutada kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mis võimaldavad väärtuste selgemat ning paremat tõlgendamist.