Sirvi Autor "Ainsaar, Leho, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafia
(Tartu Ülikool, 2021) Kabel, Marko; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafiline liigestus on viimase 50 aasta vältel üldiselt püsinud stabiilsena. Sellegipoolest on üksusi ja nende korrelatsioone revideeritud, aga alati pole varem püstitatud üksuste piiritlemisel jälgitud Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtet, et litostratigraafilise üksuse püstitamise aluseks on ainult kivimilised tunnused. Antud töös on esitatud kümne puursüdamiku Õhne, Varbola, Tamsalu ja Hilliste kihistu makrolitoloogiline kirjeldus ja vastavate läbilõigete võrdlus profiilil Tartu – Kesk-Eesti – Raplamaa – Hiiumaa. Töö eesmärgiks oli Varbola kihistu piiritlemine mergli osakaalu muutuse ja tempestiitide (tormikihtide) esinemissageduse alusel ning Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Hilliste kihistu detailne litoloogiline võrdlus rifikivimi esinemise/puudumise ning kirjanduses esitatud levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal. Varbola kihistu mergli osakaalu vähenemine ülespoole kajastab veetaseme langust. Madalam merglisisaldus eristab Varbola kihistut Õhne kihistust, millele on üldiselt omane mergli suurem (>40%) osakaal. Varbola kihistu ülemises osas jõuab mergli osakaal lasuva Tamsalu kihistu oma tasemele enne massilise Borealis borealis’e kivimisse ilmumist. Töös esitatud Hilliste kihistu ja Tamsalu kihistu Karinu kihistiku makrolitoloogilise kirjelduse, levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal saab väita, et Hilliste kihistu biohermid ja krinoidlubjakivid esinevad laiguti ning neid sisaldavate läbilõigete vahel levivad lubjakivid on väga sarnased Karinu kihistiku lubjakividele. Tulemus võib saada aluseks Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtetest lähtuvale litostratigraafilise liigestuse revisjonile uuritud stratigraafilises intervallis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale
(2024-05-30) Ofili, Sylvester Ikenna; Soesoo, Alvar, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mustad kildad on kogu maailmas laialt levinud settekivimid, pakkudes väärtuslikke teadmisi Maa geoloogilisest ajaloost. Nende teket mõjutavad erinevad keskkonnategurid, settimise kiirus ja merevee koostis. Tuntud mustade kildade näited on Paleosoikumi Alum-kilt Põhja-Euroopas ja Kriidiajastu Lokpanta põlevkivi Nigeerias. Mõlemad kildad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet ja kasulikke elemente, mistõttu on need olnud nii metallide kui süsivesinike uurimiseks atraktiivsed. Selles töös uuriti võrdlevalt Alum-kilta ja Lokpanta põlevkivi, et mõista paremini nende kivimite geokeemiat ja settekeskkonda ning metallidega rikastumise mehhanisme. Mineraalse koostise uuring näitas, et Alum-kilt on rikas kvartsi, K-päevakivi ja K-vilgu/illiidi mineraalide poolest, mis moodustavad kuni 95% selle koostisest, samas kui Lokpanta põlevkivi K-päevakivi sisaldused on madalamad, kuid karbonaadid (kaltsiit ja dolomiit) moodustavad ligi poole selle koostisest. Mõlemad kildad on rikastatud uraani (U), molübdeeni (Mo) ja vanaadiumi (V) poolest. Eesti Alum-kilt (graptoliit-argilliit) on nende metallidega rikastatud rohkem kui Lokpanta põlevkivi, eriti kihi alumises osas. Seda erinevust võis mõjutada orgaanikarikka muda aeglasem settimise kiirus vähese või ilma hapnikuta merekeskkonnas. Lokpanta põlevkivi tekkis samuti hapnikuvaestes meretingimustes, kuid settimiskiirus oli oluliselt suurem kui Alum-kildas. See näitab et settimiskiirus mõjutab erinevusi U, Mo ja V rikastumisel mustades kiltades. Suurem osa mõlemat kilta moodustavast purdmaterjalist erodeeriti ja kanti sisse keskmise kuni happelise koostisega tard- ja moondekivimitest ja/või vanematest setetest ning settekuhjumine toimus mandrite passiivsel äärealal. Keemilise murenemise astme näitajad viitavad sellele, et settinud purdmaterjal Alum-kildas ja Lokpanta põlevkivis on olnud mõjutatud soojale ja niiskele kiimale iseloomulikust intensiivsest murenemisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Irevikeni sündmuse kajastus Llandovery ja Wenlocki piirikihtides Lääne-Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Pärn, Triinu; Ainsaar, Leho, juhendaja; Põldvere, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi maardlates
(Tartu Ülikool, 2014) Kuslap, Anna-Liisa; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Middle Devonian Narva deposits in the Baltic Basin: sedimentary environments and sequence stratigraphy
(2004) Tänavsuu, Kati; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Palaeotemperature reconstruction based on oxygen stable isotopic trends from the Ordovician-Silurian brachiopods of Baltoscandia
(2024-11-01) Gul, Bilal; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vanaaegkonna kliimamuutused on viimasel kahel aastakümnel olnud teadusuuringute teravdatud tähelepanu all. Baltoskandiat peetakse selliste uuringute jaoks ideaalseks piirkonnaks, kus selleaegsed settekivimid on vaid väheste settimisjärgsete muutustega. Väitekiri keskendub minevikus aset leidnud keskkonna- ja kliimamuutuste uurimisele Baltoskandia paleobasseinis, kasutades Ordoviitsiumi ja Siluri käsijalgsete kojamaterjali stabiilsete hapnikuisotoopide suhet, mis võimaldab interpreteerida paleotemperatuuri trende uuritavas piirkonnas. Vaatamata absoluutse temperatuuri hinnangute võimalikele ebatäpsustele näitavad tulemused, et käsijalgsete kojamaterjali isotoopkoosseis on üldjoontes kasutatav kliimamuutuste interpreteerimisel. Uuring tuvastas, et Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu olulisemad stabiilse süsiniku suhtarvu (δ¹³C) kõvera globaalse levikuga ekskursioonid, sealhulgas Kesk-Darriwili isotoopekskursioon (MDICE), Hirnanti isotoopekskursioon (HICE) ja Irevikeni sündmus, kajastuvad ka käsijalgsete kojamaterjali koostise muutustes. Biokaltsiidi hapnikuisotoopide suhte muutused kajastavad üldist jahenemistrendi Vara-Ordoviitsiumi lõpust ja läbi Kesk-Ordoviitsiumi, kusjuures ookeanivee pinnalähedane temperatuur langes ligikaudu 8 °C võrra. See jahtumine peegeldas tõenäoliselt pigem globaalseid kliimatrende kui kohalikke keskkonnamuutusi. Pärast suhteliselt sooja perioodi Katy eal leidis Hirnanti jäätumise tõttu aset märkimisväärne globaalne jahenemine, millele järgnes taas soojenemine Siluri ajastu algul. Tulemused näitavad, et vaatamata Baltica mandri laamtektoonilisele triivile troopiliste laiuskraadide suunas kontrollis merekeskkonnas aset leidnud regionaalseid muutusi peamiselt globaalne temperatuurilangus. Baltoskandia käsijalgsete δ¹⁸O muutuste alusel tehtud järeldused on heas kooskõlas teiste kontinentide andmetega ja käsijalgsetes salvestunud keskkonnaindikaatoreid saab seega pidada Vanaaegkonna paleokliima uurimisel usaldusväärse info allikaiks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Palaeozoic carbon isotope anomalies and sample-scale component analysis
(Tartu Ülikool, 2022) Martin, Imre Andreas; Ainsaar, Leho, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Paleosoikumi karbonaatsete settekivimite süsinuku isotoopkoostise uuringud on peaaegu eranditult keskendunud täiskivimi analüüsidele, et rekonstrueerida paleokliimat, eeldades isotoopkoostise piiratud heterogeensust proovi-skaalas. Mitmed uuringud on aga näidanud, et erinevate kivimi komponentide δ13C väärtused võivad võrreldes täiskivimiga oluliselt erineda. Erilist tähelepanu on pööratud positiivsetele δ13C ekskursioonide uurimisele, mis tõenäoliselt peegeldavad kindlaid kliimasündmusi. Antud töö keskendub kahele suurimale Paleosoikumi δ13C ekskursioonile, Hirnanti Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (HICE) Ordoviitsiumi ajastu lõpus ja Kesk-Ludfordi Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (MLCIE) Siluri ajastul. Varasemad täiskivimi uuringud on näidanud kõrgete δ13C väärtustega karbonaatkivimite intervallide esinemist Balti piirkonna läbilõigetes, mis stratigraafiliselt vastavad HICE ja MLCIE esinemise tasemetele. Uurimaks nende kõrge δ13C väärtusega kivimite isotoopkoostise homogeensust, valiti eelnevalt teostatud täiskivimi analüüside tulemuste põhjal kaks proovi, Põhja-Eesti Pandivere piirkonna Karinu ja Kamariku puursüdamike HICE intervallis, üks proov Lõuna-Eesti Otepää südamiku HICE intervallist ja kaks proovi Kesk-Leedu Vidukle puursüdamiku MLICE intervallist. Prooviskaalas teostatud mass-spektromeetriliste (IRMS ja SIMS) analüüside tulemused näitavad, et isegi väikestest proovidest saadud erinevate kivimkomponentide koostise hajuvus keskmisest ning täiskivimi väärtusest suureneb koos analüüsitud materjalide litoloogilise heterogeensuse suurenenemisega. Piiratud heterogeensust proovi-skaalas ja head vastavust täiskivimi δ13C väärtustega on näha mikriitsetes proovides, samas kui mudalis-teraliste ja teraliste lubjakiviproovide δ13C väärtuste vahemik on kuni 5‰ ning mitmete komponentide väärtused on kuni 3‰ raskemad kui täiskivimi väärtused. Litoloogiliselt erinevatele proovidele tehtud uuringu tulemusena on võimalik anda enne proovide analüüsimist hinnang, vähendades proovide arvu ning samal ajal säilitades andmete usalduväärsust, et rekonstrueerida δ13C kõveraid, mis võiksid täpsemini peegeldada settimisaegseid tingimusi. Umbes 3‰ δ18O varieeruvust on näidatud litoloogiliselt kõige heterogeensemas Otepää proovis ning saadud kombineeritud andmed kinnitavad, et isotoopsignaalid ei ole täielikult diageneesist mõjutatud. Lisaks võib kõrge magneesiumi sialdusega materjalides näha 18O-ga rikastumist (∼1‰), mida toetavad ka varasemad uuringud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seotud osapoolte hinnangud planeeritava Kalkahju dolokivikarjääri rajamisega kaasnevatele võimalikele mõjudele
(Tartu Ülikool, 2015) Kask, Imre; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Siluri karbonaatkivimite lasuvusrikked Pandivere kõrgustiku edelaosas ja nende mõju tehnoloogilise lubjakivi maardlatele
(Tartu Ülikool, 2014) Ojamäe, Kristiina; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Puura, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolev töö on rakendusliku suunitlusega, mis tehti koostöös Nordkalk AS-iga uurimaks võimalikke tulevikuperspektiive tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisel Karinu ja Metsla maardlate ümbruses. Magistritööst selgus, et uuringualal esinevad tektoonilised rikked, mis on seotud Kirde-Eestis laialdaselt uuritud jooneliste rikkevöönditega. Karinu ja Metsla maardlate läheduses paiknevad rikked on sarnaselt Kirde-Eestis esinevatele kas kirde-edela, põhja-lõuna või loode-kagu suunalised. Rikkevööndite vertikaalne nihkeamplituud jääb üle seitsme meetri ning riketel on enamasti tõstetud ida- või kagutiib. Morfoloogialt kujutavad rikked ilmselt fleksuurilaadseid paineid, mis on läbistatud väiksemate murrangute poolt. Geoloogiliste kaartide ja läbilõigete abil määratleti Karinu karjääri lähistel kaks ning Metsla maardla ümbruses üks rikkevöönd. Lisaks andsid sellele suures osas kinnitust ka uuringualal läbi viidud geofüüsikalised mõõtmised. Hea kvaliteediga lubjakivi (CaO >50%, MgO <2,8%, lahustumatu jääk <2%) paikneb Tamsalu kihistu Tammiku ja Karinu kihistikes. Tektoonilistes riketes on toimunud lubjakivis sekundaarsed muutused, nagu kivimi purustumine ja dolomiidistumine, mis on vähendanud tehnoloogilise lubjakivi kvaliteeti. Nendel aladel on kivimis vähenenud CaO (30–48%) ja suurenenud MgO (5–12%) sisaldus. Lahustumata jäägi sisaldused jäävad ka rikkevööndite piires üldjuhul heaks (alla 2%). Aladel, kus lasuvustingimustes rikkeid ei esinenud, on üldjuhul ka lubjakivi kvaliteet parem ning sobivam tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Siluri Lau sündmuse isotoopgeokeemia ja mineraloogia Bebirva-110 läbilõikes Leedus
(Tartu Ülikool, 2021) Muttik, Hanna-Riin; Lepland, Aivo, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuritakse Siluri ajastu Lau sündmust ning sellega kaasnevat Kesk-Ludfordi süsiniku isotoobi ekskursiooni Leedu lõunaosas puuritud Bebirva-110 läbilõikes, mis esindab Balti basseini madalamerelist keskkonda. Uuringus kasutatakse karbonaatide stabiilsete isotoopide (δ13C ja δ18O), mineraloogia (XRD) ja õhikute elementide kaardistamise andmeid (XRF). Kesk-Ludfordi isotoopekskursioon võib olla põhjustatud globaalse kliima jahenemisest, polaaralade jäätumisest ning glatsioeustaatilisest veetaseme langusest. Sündmust vaadeldakse fatsiaalsel profiilil sügavamerelisest keskkonnast madalaveeliseni, võrreldes Bebirva-110 läbilõiget läänepoolsemate Bebirva-111, Vidukle-61 ja Milaičiai-103 läbilõigetega. Töö tulemused viitasid, et raske süsiniku isotoobi 13C anomaalia oodatud võimendumist rannikupoolses keskkonnas Lau sündmuse puhul ei esine, vaid vastupidi, süsinikueksursiooni isotoopsignaal on nõrgem selles läbilõikes. See võib olla põhjustatud kihtide väljakiildumisest madalaveelises keskkonnas mille põhjuseks oli glatsioeustaatiline veetaseme langus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Siluri tormisetted Raikküla ea rannameres Kalanas
(Tartu Ülikool, 2013) Laan, Mare; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soft-sediment deformation and gravity flow structures in the Lower Palaeozoic successions of the Baltic Basin
(2019-01-10) Põldsaar, Kairi; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kairi Põldsaar koos oma kolleegidega on uurinud Läänemere piirkonna Kambriumi ja Ordoviitsiumi vanuselisi (458-500 miljonit aasta tagasi) settekivimeid. Ta kirjeldab oma doktoritöös teatud spetsiifilist tüüpi kivimimustreid, mis viitavad siinset piirkonda tabanud üle 7 magnituudisele maavärinale ja ilmselt ka varasematele seismilistele sündmustele. Vähemalt ühel korral on iidne maavärin vallandanud ka hiidlaine ehk tsunaami, mis omakorda tingis sügaval merepõhjas mitmesaja kilomeetrise setete laviini. Põnevaks teeb selle uuringu tulemused asjaolu, et siiani on valitsenud teadlaste hulgas veendumus, mille kohaselt Baltoskandia piirkond on olnud tektooniliselt väga stabiilne ja rahulik paik juba üle 500 miljoni aasta. Mõned meteoriidiplahvatused välja arvates, ei ole pidevaid maavärinaid ega hiidlaineid pidanud kartma meie, meie kauged esivanemad, ega ka ürgloomad, kes isegi ammu enne dinosauruste tekkimist siinsetes meredes ringi ujusid. Tekstuurid, mida antud töös uuriti, kuuluvad nn pehmete setete deformatsioonide hulka (ingl. soft-sediment deformation). Need on algse sette moonutused, mis tekivad siis, kui sete on alles pehme. Õigetel tingimustel võivad need säilida kuni sette kivistumiseni ning lukustuda seeläbi kivimitesse sadadeks miljoniteks aastateks. Kõige sagedamini deformeeruvad vett sisaldavad liivad veeldumisel, ehk siis, kui sete omandab ajutiselt vesiliiva oleku. Selleks sobivad hästi näiteks merepõhja või rannikuvööndi liivad või ka järvede ja jõgede setted. Vesiliiva kutsuvad looduses esile mitmed kõrge energiaga protsessid – näiteks tormid, tõus ja mõõn, üleujutused ja maalihked, aga loomulikult ka maavärinad ja hiidlained. Setedeformatsioonide leviku ulatus, kuju ning muud iseärasused võimaldavad hoolikal analüüsil teha vahet algsetel põhjustajatel. Põldsaare töö tulemused näitavad, et kivimites säilinud settemustrid võivad olla geoloogiliste sündmuste kirjeldajateks seal, kuhu me ise minna ei saa – näiteks iidses minevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri karbonaatkivimite mineraalne ja isotoopkoostis Läti läbilõigetes
(Tartu Ülikool, 2019) Pokk, Ailar; Hints, Olle, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada Ordoviitsiumi- ja Siluriaegse Balti Paleobasseini arengut Läti Vabariigi territooriumil kasutades mineraloogilist ja isotoopgeoloogilist uurimismeetodi ja võrrelda tulemusi teiste samaväärsete uurimustega. Mõlema puuraugu δ13Ccarb ja δ13Corg väärtused, hoolimata erinevatest asukohtadest basseinis, kannavad sarnaseid trende. Mõlema puuraugu mineraloogilised ja isotoopgeoloogilised tulemused kajastavad Balti paleobasseini settelugu täiendades seniseid teadmisi basseini tekkimisest ja kujunemisest.