Sirvi Autor "Ainsoo, Dagmar" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eakohasest väiksema sõnavaraga laste edasistele uuringutele suunamise tõenäosus perearstide poolt
(Tartu Ülikool, 2016) Ainsoo, Dagmar; Schults, Astra, juhendaja; Jürjen, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tegureid, mis mõjutavad Eesti perearstide otsust suunata väikelaps edasistele uuringutele. Valimisse kuulus 145 perearsti, kes vastasid vabatahtlikult internetipõhisele küsitlusele. Küsitluses paluti neil vastata taustküsimustele töökogemuse kohta, lisaks esitati igale arstile neli juhuslikult valitud vinjetti kuueteistkümne võimaliku seast ning paluti nende põhjal otsustada, kas lühiloos kirjeldatud laps vajaks edasisi uuringuid või mitte. Vinjettides olid muutuvateks teguriteks lapse sugu, vanus, sõnavara suurus ja lapsevanema mure määr. Analüüsiks arvutati šansisuhted (odds ratio) ning tehti korrelatsioonanalüüs. Tulemustest selgus, et edasisaatev otsus ei ole eriti tõenäoline – ka eakohasest väiksema sõnavaraga lapsi saadeti edasi alla poole juhtudest. Ainsaks otsust mõjutavaks teguriks oli lapse sõnavara suurus.
Laste kõne arengu seos laste edasistele uuringutele suunamise tõenäosusega
(Tartu Ülikool, 2018) Ainsoo, Dagmar; Schults, Astra, juhendaja; Jürjen, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida faktoreid, mis mõjutavad Eesti perearstide otsust väikelaste edasistele uuringutele saatmisel seoses lapse kõne arenguga. Uuringus osales 84 Eesti perearsti, kes täitsid vabatahtlikult anonüümse internetiküsitluse. Lisaks küsimustele perearsti taustaandmete kohta esitati pooltele vastajatele lapse kõne arengu hindamise kohustust ja teisele poolele kõne arengu verstaposte puudutav meeldetuletav infolõik ning seejärel paluti hinnata kolme vinjeti põhjal, kas neis kirjeldatud väikelaps tuleks suunata edasistele uuringutele. Vinjettides kombineeritud teguriteks olid lapse sugu, vanus ja kõne arengu tase (ema hinnangul sõnavara suurus ning lausete moodustamise oskus). Tulemustest selgus, et vinjettides kirjeldatust ainsaks arsti otsust mõjutavaks faktoriks oli lapse kõne arengu tase. Kui perearstil oli töökogemus pediaatrina, tegi ta kõne arengu tasemega kooskõlalisema otsuse edasisuunamise osas. Lisaks saadi tagasisidet perearstide otsustusprotsessiks vajamineva info kohta.
Sugu ja töötajate omavaheline suhtlemine Politsei- ja Piirivalveameti näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Ainsoo, Dagmar; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida soopõhiseid arvamusi Politsei- ja Piirivalveameti töötajate seas ning soo mõju nii alluvate omavahelisele kui otsese ülema-alluva suhtlusele PPAs. Töö teooriaosas selgitasin asjakohaseid mõisteid ning andsin ülevaate, millised on soopõhised ja juhtimist puudutavad stereotüübid, kuidas on nad tekkinud ja miks jäänud. Kirjeldasin hea juhi omadusi ja vahetu juhi-alluva suhet organisatsioonis. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutasin kvalitatiivset meetodit. Andmekogumismeetoditeks oli kaks vaatlejana osalevat vaatlust kahes PPA üksuses ning kuus individuaalintervjuud sealsete töötajatega – kahe juhi ning nelja alluvaga. Andmeanalüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille toorandmetena kasutasin enda vaatlusmärkmeid ja intervjuude transkriptsioone. Kõrvutasin teooriaosa tulemustega ning tegin selle põhjal järeldused. Üldiselt peavad PPA töötajad mehi introvertseteks, püsimatuteks, enesekindlateks ning naisi nende kõrval emotsionaalsemateks, organiseeritumateks. Heaks juhiks peetakse õiglast, analüüsivõimelist tiimimängijat. Leidsin, et juhi puhul on siiski määravaks tema isiksus, sugu ei märgi selle juures nii suurt rolli. Olgugi, et mehi on peetud paremateks juhtideks, on sisekommunikatsiooni seisukohalt parim, kui juht suudab olla paindlik kõigi alluvatega suhtlemisel, sealjuures analüüsides samaaegselt nii enda, alluvate kui organisatsiooni tööd. Hea juht on silmapaistev isiksus ning avatud ja sõbralik suhtleja, sugu juhtimisstiilile suurt mõju ei avalda. Ka juhi suhtluses alluvatega määrab suhtlusstiili juhi isiksus, mitte sugu. Osade alluvatega tekib lähedasem side ning osadega on see pelgalt tööalane. Minu hinnangul mõjutab seda inimestevahelise sobivus ning iseloomuomadused. Sugupooltele omistatud stereotüüpide kehtivust oli mingil määral küll näha alluvate omavahelises suhtluses, kuid see oli pigem juhuslik ning üldiselt sugu PPAs töötajate omavahelist suhtlust ei mõjuta. Tehtud uuringu põhjal võib öelda, et soorollid ei mängi Politsei- ja Piirivalveameti organisatsioonisiseses suhtluses rolli.