Sirvi Autor "Aljas, Agnes, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

3D ja seotud lahenduste kasutamisvõimalused muuseumides: Eesti muuseumide näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Herm, Airi; Aljas, Agnes, juhendaja; Uueni, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti Rahva Muuseumi representatsioon Eesti trükimeedias 2008. ja 2009. aastal
(Tartu Ülikool, 2011) Suharov, Maarja; Aljas, Agnes, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The overall aim of this thesis was to evaluate how the Estonian National Museum (ENM) is represented in the Estonian press in 2008 and 2009. The ENM is managed by the Estonian Ministry of Culture. Their function is mainly the collection and conservation of Estonian and Finno – Ugric folklore. In 2008, the ENM celebrated its Jubilee year and for this reason the year 2009 became known as ‘Museum Year’. In this research topic, I examined how the ENM was represented and how their roles and responsibilities were portrayed in the Estonian press. The theoretical approach of this thesis is based on the concepts of decoding and articulation of language developed by Stuart Hall. I mainly examined the language and how it is represented in the Estonian press. I have previously researched this topic and will use the content analysis method to examine the articles which were written about the ENM. I analysed the portrayal of the ENM in the Estonian press for the ‘Museum Year’, with the assumption that during this period, it had been comprehensively examined. Using qualitative content analysis and Fairloughs Discourse Analysis, I have identified how the ENM was represented in the Estonian press. The findings from my previous research showed that the ENM was represented as a carrier of national identity, as well as a researcher of modern culture. In this research topic, I examined how the representations of the ENM in the Estonian press, have evolved. My findings illustrate that the key words to describe the museum encompass cultural heritage, traditions and folklore. The press represented the activities and roles of the ENM but did not highlight the value and importance of the cultural heritage, traditions and folklore conserved by the ENM. Even though the museums ambition is to be seen and heard in society, like the inclusive museum as vas Mensch (2003) said, it has not yet come to be. The majority of the articles written about the ENM describe it as being a collector and conservationist of Estonian and Finno - Ugric folklore. However, this is an important but limited role of the ENM.
Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumile
(Tartu Ülikool, 2016) Mägi, Peeter; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida ühe Eesti muuseumi tähendust ja tähtsust Kappide majamuuseumi näitel. Vaatlesin täpsemalt mida tähendab muuseum oma sidusrühmadele ja kohalikule kogukonnale, millised on nende ootused ning kuhu muuseum võiks areneda. Uuring põhineb muuseumi sidusrühmade seisukohtade uurimisel, kuna nad mõjutavad otseselt muuseumi arengukäiku. Kappide majamuuseum asub Suure-Jaanis ning on seotud heliloojate Kappide dünastiaga, muuseum keskendub heliloojate Kappide pärandi säilitamisele. Tegemist on väikese muuseumiga, mis on kohaliku omavalitsuse omandis ning kus on üks töötaja. Muuseumi külastajaskond on väike, kuid muuseumi kõrval toimuv suvine Suure-Jaani Muusikafestival toob kohale suurema publiku, kui on Suure-Jaani valla elanike arv. Sidusrühmade ootuste kaardistamiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mis toetas sidusrühmade seisukohtade põhjalikumat uurimist ning nende seisukohtade variatiivsuse esile toomist. Uuring põhineb kuuel poolstruktureeritud intervjuul ning vaatluspäeviku materjalidel. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks intervjueerisin sidusrühmade liikmeid kohalikust omavalitsusest, haridus-, muusika ja turismisektorist ning lisaks kohalike elanike esindajat. Töös kasutasin ka muuseumi direktoriga tehtud intervjuud, et mõista paremini kontekste ja muuseumipoolseid seisukohti. Uurimusest selgus, et Kappide majamuuseum on, oma sidusrühmade järgi, hetkel oluline süvamuusikakeskus ning seda rolli nähakse olulisena ka tulevikus. Viimasele annab aktsenti traditsiooniline Suure-Jaani Muusikafestival. Kuna süvamuusika on suunatud kitsale ringile auditooriumist, siis seab see arengusuund ka muuseumi perspektiive tulevikunägemuse osas ning sidusrühmad teadvustavad potentsiaalseid publiku arve ja piletitulu. Süvamuusika keskuse rollist tulenevalt, näevad sidusrühmad tänast muuseumi konkurentsivõimetuna turismiturul. Kuna süvamuusika keskuse roll on sidusrühmade järgi olulisim, siis nende visioonis ei domineeri muuseumis muud traditsioonilised muuseumitegevused, mida kaasaja muuseumid kasutavad oma tegevuse laiendamiseks ning uute auditooriumide leidmiseks, alates aktiivõppekesksetest hariduskeskustest, kuni digitaliseeritud kogude või veebipõhiste näituste loomiseni. Olulisena näevad kõik intervjueeritud visioonis muuseumit kui kohaliku identiteedi kujundajat. Kuigi hetkel tundub muuseum kohalikele elanikele ebaolulisena, mida eriti aktiivselt ei külastata, väidavad intervjueeritud, et muuseumi tähendus on siiski oluline ning selle olulisus selguks kindlasti mõnes kriisiolukorras, kus kogukondlik tunnetus toetaks muuseumi aktiivselt. Seega, muuseumit peetakse oluliseks, kuigi (rutiinset) sidet muuseumi ja kogukonna vahel nimetatavad sidusrühmad hetkel nõrgaks või pigem nõrgaks. Kogukondliku muuseumi kujunemise aluseks peavad sidusrühmad kaasamist ja osalust ning kohalike ja muuseumide vahelist koostööd piirkonna kultuuriajaloo kogumisel ja eksponeerimisel. Tugeva kogukondliku tähtsusega muuseumi loomise algatuse võtmise osas jäävad sidusrühmad erimeelsusele. Samuti ei leita konsensust vedavate, aktiivsete inimeste osas – kas algatus peaks tulema kohalikust omavalitsusest, muuseumist või peaks algatus tulema kohalike elanike endi seast? Tulevikuperspektiivis antakse sihtrühmade poolt Kappide majamuuseumile mitmeid erinevaid ootusi: haridus-, muusika-, kogukonna- ja turismikeskus, muusikamuuseum, kogukonna muuseum, kokkusaamiskoht ning atraktiivsete näituste toimumispaik. Nii suur hulk tegevusi tooks muuseumi praktilises töös kaasa tegevuste suure killustatuse. Uurimistöö käigus joonistusid erinevad, Kappide majamuuseumiga seotud kogukonnad ja siht- ning sidusrühmad, kes hüpoteetiliselt, koostöös muuseumiga, võiksid olla kohaliku kogukonna arendajaks ja muuseumi kestlikkuse tagatiseks. Edaspidi oleks huvitav vaadata ja uurida, mida kohalikud ja eemalasuvad elanike erinevad (siht) rühmad, ootavad Kappide majamuuseumilt. Laiemalt oleks võimalik uurida riikliku tasandi seisukohti väikemuuseumidest, et nende kultuurirolli kogu ühiskonna jaoks kaardistada.
Koolimuuseumi arenguvõimalused Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Piirimäe, Monika; Selart, Ene, juhendaja; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kultuuripärand eraettevõttes HANZA Mechanics Tartu AS
(Tartu Ülikool, 2019) Ivanainen, Hille; Selart, Ene, juhendaja; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Muuseumikaardi rakendamise võimalustest ja vajadusest Eestis
(Tartu Ülikool, 2019) Kesamaa, Mia; Jõesalu, Kirsti, juhendaja; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Muuseumipedagoogika rakendamise võimalused formaalhariduses Tartu näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Visnapuu, Kaja; Hunt, Pihel, juhendaja; Barkalaja, Anzori, juhendaja; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Noorte täiskasvanute suhtumine muuseumisse ja nende külastusmotivatsiooni mõjutavad faktorid
(Tartu Ülikool, 2016) Vatsar, Jaana; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Õpetajate suhtumine muuseumisse õpikeskkonnana, Pärnu Muuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Mathiesen, Marit; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Pärnu Muuseumi haridusliku rolli olemust Pärnu õpetajate ja Pärnu maakonna õpetaja vaatenurgast. Kuue õpetaja intervjueerimisel püüdsin mõista, kas pedagoogide arust on muuseumikülastused õpilastega olulised ja vajalikud ning kas nende jaoks on Pärnu Muuseum formaalharidust toetav institutsioon. Uurimusküsimuste vastuste saamiseks viisin läbi õpetajatega poolstruktureeritud intervjuud. Kokku osales kuus pedagoogi, kelle vastuste põhjal analüüsisin Pärnu Muuseumi õpetajate külastuste eesmärke õpilastega ning saadud kogemusi. Laiemate muuseumide ja kooli koostöö põhiste üldistuste tegemiseks oli antud valim ehk liiga väike, kuid piisav, et anda alus uurimusküsimustele vastuste saamiseks Pärnu Muuseumi ja koolide koostööst. Analüüsi tulemusena sain teada, et õpetajad külastavad tihedalt erinevaid muuseumeid õpilastega tundide läbiviimiseks, mis näitab, et Eesti elanike kultuuriaktiivsus on suur. Õpetajate sooviks on, et lapsed harjuksid erinevate kultuuriliste asutustega ning õpiksid hoidma ja säilitama olemasolevat kultuuriraamistikku. Peamiselt hindavad õpetajad õpilastega muuseumikülastustel oluliseks hariduslikku eesmärki, et näitlikustada formaalõpet ning laiendada õpilaste silmaringi. Pärnu Muuseumis soovitakse tutvuda lisaks eelnevatele eesmärkidele ka kodulinna ajalooga. Õpetajad eelistavad vastavalt õppekavale muuseumitunde ise läbi viia või kasutavad Pärnu Muuseumi muuseumipedagoogi teenust. Muuseumipedagoogi teenust eelistatakse sellisel juhul, kui õpetaja soovib, et tunni viiks läbi spetsialist, kes oskab rohkem juurde rääkida kui pedagoog ise. Intervjuudest selgus, et õpetajad sooviksid rohkem aktiivõppe meetodeid kasutada, kuid suurimaks takistuseks jääb finantseerimine ja aeg, sest riik ega koolid ei rahasta koolitunde väljaspool koolimaja.
Organisatsiooni muutused Eesti Rahva Muuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Võrk, Elo; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut