Sirvi Autor "Alman, Kristel" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Rakutsüklist sõltuvate ostsillaatorite ekspressiooni reguleerimine sünteetilise transkriptsioonifaktori abil Saccharomyces cerevisiae’s(Tartu Ülikool, 2020) Alman, Kristel; Loog, Mart, juhendaja; Kviv, Rait, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRakutsükli faaside vaheldumine on kontrollitud läbi tsükliin-Cdk1-Cks1 ning APC/C komplekside. Kompleksis olevatel valkudel on erinevad funktsioonid: Cdk1 fosforüülib oma substraatidel spetsiifilisi aminohappelisi järjestusi – fosfodegroneid, Cks1 seob fosforüülitud treoniine ning erinevate faaside tsükliinid ning APC/C kompleks tunnevad ära erinevaid seondumismotiive. Substraatidel komplekside poolt äratuntavaid spetsiifilisi aminohappelisi motiive on võimalik kasutada sünteetilises bioloogias moodulitena. Taoliste moodulite kasutamine võimaldab luua ortogonaalsed rakutsüklist sõltuvad ostsilleeruvad sünteetilised transkriptsioonifaktorid, mida on võimalik kasutada näieteks rakuvabrikutes erinevate geenide regulatsioonislistelement.badge.dso-type Kirje , Sic1 baasil loodud sünteetiliste degronite fosfosaitide iseloomustamine Saccharomyces cerevisiae’s(Tartu Ülikool, 2018) Alman, Kristel; Kivi, Rait, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRakkude ehituskividena pakuvad valgud mitmeid viise ka rakutsükli mõjutamiseks. Valkude töötlemine võimaldab nende funktsiooni muuta, näiteks läbi fosforüleerimise. Sic1 valk vastutab rakus sünteesifaasi minemise ehk rakutsükli alustamise eest. Sic1 valku lagundatakse ubikvitiin-proteasoomi rajas, kuhu võib valk sattuda fosfodegronite fosforüleerimise kaudu tsükliinsõltuva kinaasiga. Käesolevas bakalaureusetöös disainiti Sic1 baasil sünteetilised degronid, mille erinevate fosforüleerimissaitide mõju Sic1 lagundamisele uuriti in vivo degronile liidetud eGFP ja mCherry fluorestsentsmarkerite abil mikroskoobi ning FACSiga. Samuti uuriti aminohappelise järjestuse mõju degronis kinaasiga seondumisel. Kogutud andmeid ning loodud katsesüsteemi saab edaspidi kasutada erinevate kontrollitava toimega fosfodegronite loomiseks.