Sirvi Autor "Animägi, Liina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti täiskasvanud rahvastiku alkoholi tarvitamine: terviseuuring 2006
(Tartu Ülikool, 2009) Animägi, Liina; Pärna, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Functional Textile Socks in Rheumatoid Arthritis or Psoriatic Arthritis: A Randomized Controlled Study
(2025) Reisberg, Kirkke; Hõrrak, Kristiine; Tamm, Aile; Kõrver, Margarita; Animägi, Liina; Visnapuu, Jonete
There is limited knowledge about the benefits of functional textile in arthritis management. This study aimed to evaluate the effect of wearing functional socks in patients with rheumatoid or psoriatic arthritis. Patients were randomized into an experimental group (n = 23) and control group (n = 18). The intervention involved wearing functional textile socks for 12 weeks. Sock composition was analyzed using X-ray fluorescence spectrometry and scanning electron microscopy. Outcome measures included the Numeric Rating Scale, Health Assessment Questionnaire–Disability Index (HAQ-DI), and RAND-36 (Estonian version). At week 12, the experimental group showed significantly lower metatarsophalangeal and toe joint pain (p = 0.001), stiffness (p = 0.005), and ankle stiffness (p = 0.017) scores than the control group. Improvements were also observed in HAQ-DI reaching (p = 0.035) and activity (p = 0.028) scores. RAND-36 scores were higher in physical functioning (p = 0.013), social functioning (p = 0.024), and bodily pain (p = 0.006). Role limitations due to physical problems improved in the experimental group but worsened in the control group (p = 0.029). In conclusion, wearing functional socks led to some statistically significant improvements in foot and ankle pain and stiffness, physical function, and health-related quality of life. However, the effect sizes were small, and the clinical relevance of these findings should be interpreted with caution.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kirurgiaga kombineeritud ja eraldiseisva orofatsiaalse müofunktsionaalse teraapia efektiivsus kinnise keelekida ravis: süstemaatiline ülevaade
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Eikner, Pille ; Mets, Monika ; Animägi, Liina; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Töö eesmärk oli välja selgitada kirurgiaga kombineeritud ja eraldiseiseva orofatsiaalse müofunktsionaalse teraapia (OMFT) efektiivsus kinnise keelekida ravis nii lastel kui ka täiskasvanutel, arvestades keelekidasuse raskusastet; võrrelda sekkumiste tõhusust; kaardistada rakendatud raviskeemid ja nende kestus. Metoodika: Otsingustrateegias kasutati PICO raamistikku, töö koostamisel PRISMA 2020 juhendit (ingl k Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis Statement). Artikleid otsiti andmebaasidest OVID Medline, EBSCO Medline, PubMed ja Cochrane Library (2014–2024). Kahe uurija poolt hinnati uuringute kvaliteeti randomiseeritud kontrollitud uuringutel PEDro skaala (ingl k Physiotherapy Evidence Database) ja RoB 2 (ingl k Risk-of-Bias Tool for Randomized Trials) abil, mitterandomiseeritud uuringutel MINORS (ingl k Methodological Index for Non-Randomized Studies) ja ROBINS-I (ingl k Risk Of Bias in Non-randomized Studies of Interventions) abil. Tulemused: Kaasati 7 artiklit. Leiti, et kirurgiaga kombineeritud OMFT on efektiivne mõõduka kuni täieliku keelekidasuse ravis, parandades lastel keele liikuvust, täiskasvanutel keele lihasjõudu ja ninahingamist ning toetades neelamisfunktsiooni mõlemas vanuserühmas. Eraldiseisev OMFT on laste ravis tõhus keele liikuvuse parandamisel keelekidasuse raskusastmest olenemata ning täiskasvanutel keele tugevusele, neelamisfunktsioonile ja ninahingamisele mõõduka kuni täieliku keelekidasuse korral. Võrdlusel selgus, et ainult OMFT on ninahingamise parandamisel tõhusam kui kombineeritud ravi mõõduka kuni täieliku keelekidasusega täiskasvanutel. Mõlemad sekkumised parandavad täiskasvanutel oluliselt keele lihasjõudu ja neelamisfunktsiooni ning lastel keele liikuvusega seotud näitajaid mõõduka kuni täieliku keelekidasuse korral. Kirurgiaga kombineeritud ravis ja eraldiseisvas OMFT-s kasutatakse samu raviskeeme, kuid preoperatiivse OMFT tõhusus jääb kombineeritud ravis ebaselgeks. Samas osutusid tõhusaks nii pre- ja postoperatiivne kui ka üksnes postoperatiivne lähenemine. Lühemaajaline sekkumine on tulemuslik isoleeritud liigutuste parandamisele, pikemaajaline kompleksse funktsiooni ja keele tugevuse näitajatele. Kokkuvõte: Kinnise keelekida ravis on mõlemad sekkumised tõhusad nii laste kui ka täiskasvanute puhul ja efektiivsused ei erinenud enamikus hinnatud tulemusmõõdikutest. Eraldiseisva OMFT ning pre- ja/või postoperatiivsete raviskeemide tõhususe hindamiseks on vaja lisauuringuid, et selgitada nende mõju erineva raskusastmega keelekidasusele ja eristada raviskeemide iseseisvat toimet.