Kirurgiaga kombineeritud ja eraldiseisva orofatsiaalse müofunktsionaalse teraapia efektiivsus kinnise keelekida ravis: süstemaatiline ülevaade

Abstract

Eesmärk: Töö eesmärk oli välja selgitada kirurgiaga kombineeritud ja eraldiseiseva orofatsiaalse müofunktsionaalse teraapia (OMFT) efektiivsus kinnise keelekida ravis nii lastel kui ka täiskasvanutel, arvestades keelekidasuse raskusastet; võrrelda sekkumiste tõhusust; kaardistada rakendatud raviskeemid ja nende kestus. Metoodika: Otsingustrateegias kasutati PICO raamistikku, töö koostamisel PRISMA 2020 juhendit (ingl k Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis Statement). Artikleid otsiti andmebaasidest OVID Medline, EBSCO Medline, PubMed ja Cochrane Library (2014–2024). Kahe uurija poolt hinnati uuringute kvaliteeti randomiseeritud kontrollitud uuringutel PEDro skaala (ingl k Physiotherapy Evidence Database) ja RoB 2 (ingl k Risk-of-Bias Tool for Randomized Trials) abil, mitterandomiseeritud uuringutel MINORS (ingl k Methodological Index for Non-Randomized Studies) ja ROBINS-I (ingl k Risk Of Bias in Non-randomized Studies of Interventions) abil. Tulemused: Kaasati 7 artiklit. Leiti, et kirurgiaga kombineeritud OMFT on efektiivne mõõduka kuni täieliku keelekidasuse ravis, parandades lastel keele liikuvust, täiskasvanutel keele lihasjõudu ja ninahingamist ning toetades neelamisfunktsiooni mõlemas vanuserühmas. Eraldiseisev OMFT on laste ravis tõhus keele liikuvuse parandamisel keelekidasuse raskusastmest olenemata ning täiskasvanutel keele tugevusele, neelamisfunktsioonile ja ninahingamisele mõõduka kuni täieliku keelekidasuse korral. Võrdlusel selgus, et ainult OMFT on ninahingamise parandamisel tõhusam kui kombineeritud ravi mõõduka kuni täieliku keelekidasusega täiskasvanutel. Mõlemad sekkumised parandavad täiskasvanutel oluliselt keele lihasjõudu ja neelamisfunktsiooni ning lastel keele liikuvusega seotud näitajaid mõõduka kuni täieliku keelekidasuse korral. Kirurgiaga kombineeritud ravis ja eraldiseisvas OMFT-s kasutatakse samu raviskeeme, kuid preoperatiivse OMFT tõhusus jääb kombineeritud ravis ebaselgeks. Samas osutusid tõhusaks nii pre- ja postoperatiivne kui ka üksnes postoperatiivne lähenemine. Lühemaajaline sekkumine on tulemuslik isoleeritud liigutuste parandamisele, pikemaajaline kompleksse funktsiooni ja keele tugevuse näitajatele. Kokkuvõte: Kinnise keelekida ravis on mõlemad sekkumised tõhusad nii laste kui ka täiskasvanute puhul ja efektiivsused ei erinenud enamikus hinnatud tulemusmõõdikutest. Eraldiseisva OMFT ning pre- ja/või postoperatiivsete raviskeemide tõhususe hindamiseks on vaja lisauuringuid, et selgitada nende mõju erineva raskusastmega keelekidasusele ja eristada raviskeemide iseseisvat toimet.