Sirvi Kuupäev , alustades "2025" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2632

Liigkasuvõtmise keeld ja selle kontrollimine sobivusmenetluse käigus
(Tartu Ülikool, 2025) Kivilo, Maarion-Aniita; Tammer, Siim, juhendaja; Kull, Irene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Eraõiguse osakond
Kunsti valdkonna lõpetajate tööturu väljakutsed kujutavate kunstnike näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Paul, Eli; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Kutsekooli õpetajate arvamused õpikogukondadest ja neisse kuulumisest
(Tartu Ülikool, 2025) Niitvähi, Katrin; Jürimäe, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Enablers and barriers to performance-based pricing of software projects
(Tartu Ülikool, 2025) Koort, Kaido; Peda, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This article investigates the enablers and barriers to performance-based pricing for software projects in Estonia through qualitative interviews (N=7) conducted with software company leaders. Findings reveal time-and-materials pricing prevails due to flexibility, despite recognized incentive misalignments. Performance-based pricing adoption faces significant barriers, including difficulties in quantifying value, high perceived risks for both parties, insufficient trust, and restrictive procurement norms. Critical enablers involve strong client partnerships, clear value propositions, measurable outcomes, and structured risk-sharing agreements. The research offers empirical insights into performance-based pricing challenges specifically within project-based services, emphasizing trust and context as crucial for implementing value-aligned, often hybrid, pricing models.
Mina ja keskkond valdkonna lõimitud õppetegevused 3-4-aastatele lastele ühe Harjumaa lasteaia õppekava näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jõeveer, Hedi; Raska, Heily, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
1000-aastane nuga. Eesti 10. sajandi paksuseljalise võitlusnoa sepistamisest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Välja, Aivo; Saage, Ragnar, juhendaja; Reino, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Akustiliste indeksite kasutatavus haudelinnustiku iseloomustamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Art Villem Adojaan; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Akadeemiliste raamatukoguhoidjate vaated infokorratusele ning meedia- ja infopädevuste õpetamisele
(Tartu Ülikool, 2025) Kaseorg, Svea; Klaassen, Maia, juhendaja; Lepik-Verliin, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 2021-2024 : bibliograafiline nimestik
(Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia, 2025) Viitmaa, Marika, koostaja; Trallmann, Ene, toimetaja
Harrastussümfooniaorkestrid laulupeo protsessis : dirigentide vaade
(Tartu Ülikool, 2025) Kroon, Kaisa; Lõhmus, Marko, juhendaja; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Laulupeo protsessi olulisus harrastussümfooniaorkestrite liigi säilimises“ uurib Eesti harrastussümfooniaorkestrite nähtavust ja kestlikkust laulupeoliikumises. Töö uurib, kuidas dirigentide tegevus ja juhtimisviisid mõjutavad orkestrantide, eriti noorte, motiveeritust ja kestvat osalust kollektiivides; millist tähendust omab noorte jaoks laulupeol osalemine ning kuidas selline kogemus võib suurendada nende pühendumust ja jätkamistahet sümfooniaorkestris. Uurimus tugineb kvalitatiivsele metoodikale, mille käigus viidi läbi intervjuud viie dirigendi ja ühe koordinaatoriga. Töö on suunatud kultuurikorraldajatele, muusikahariduse edendajatele, dirigentidele ja poliitikakujundajatele. Sellest võivad kasu saada kõik, kes tegelevad muusikakollektiivide juhtimise, hariduslike protsesside kujundamise või laulupeoliikumise arendamisega, pakkudes konkreetseid ettepanekuid sümfooniaorkestrite jätkusuutlikkuse, nähtavuse ja sisulise rolli tugevdamiseks Eesti kultuuris.
Liikuva aja metafoorid, kus liikujaks on piiritletud ajaühik
(Tartu Ülikool, 2025) Joonasson, Carolin; Taremaa, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Täiskasvanud kutseõpilaste õpirändel osalemist toetavad ja takistavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Lepik, Lille; Eller, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Värske Rõhu kriitikakonkursi korraldamine ja selle mõtestamine Bourdieu' väljateooriast lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2025) Korp, Hanna Linda; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistriprojekti eesmärk oli Värske Rõhu 2024. aasta kriitikakonkursi korraldamine lähtuvalt konkursil osaleja agentsust toetavatest printsiipidest ning selle mõtestamine lähtuvalt Pierre Bourdieu’ väljateooriast. Projekti teoreetilis-metodoloogiline osa jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitan väljateooria põhilisi mõisteid ja printsiipe, kirjeldan eesti kriitika- ja kirjandusvälja ning Värske Rõhu paiknemist väljal ja annan ülevaate Gisèle Sapiro’ kirjandussotsioloogilistest põhimõtetest. Teises peatükis defineerin agentsuse ja kriitilise kirjaoskuse mõisteid, tuues välja ka konkreetseid tegevusi, mis kriitikakonkursil osaleja tegevusvõimekust suurendavad. Seejärel teen isiklikus vormis kirjutatud ülevaate kriitikakonkursside korraldamise ajaloost ning 2024. aasta konkursist, analüüsides osalenud tekste ja reflekteerides oma tööd. Töö lõpus on lisad: magistriprojekti dokumentatsioon ning turundusmaterjalid.
Tehisintellekti rakendamine CV-põhises personali valiku protsessis Tartu Ülikooli töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Pärn, Lisette; Vaikre, Helena; Pulk, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Projektõppe dokumenteerimine Tartumaa lasteaiaõpetajate kogemuste ja arvamuste näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Lauri, Kristiina; Pedak, Merilin; Ruutmets, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Traditsioonilised ruudukujulised Haapsalu ja Shetlandi silmkoelised pitsrätid 19.-20. sajandil: kompositsioon ja kasutatud tehnikad. Haapsalu ja Shetlandi rättide kudumine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Langi, Liina; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti õhukesed seeriakäevõrud
(Tartu Ülikool, 2025) Roosimaa, Marilill; Lang, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Käesolevas töös uuritakse Eesti õhukeste seeriavõrude uurimislugu, levikut ja nende füüsilisi omadusi. Eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eesti õhukestest seeriavõrudest ning nende andmete koondamine. Uurimistöö põhineb arheoloogilise materjali vaatlusel ja analüüsil ning avaldatud kirjanduse ülevaatel. Uurimuse tulemusena selgus, et õhukesed seeriavõrud pärinevad varasemast ajast, kui ennist arvatud. Ilmnes, et antud käevõrud on levinud eelkõige Kirde–Eestis ja et nende suuruste varieeruvus võib viidata valmistamise standarditele ja tellija füüsilistele omadustele, soole ja eelistustele. Seejuures on enim levinud kaunistuseks lainekujuline profileering, millel on kolm alatüüpi. Antud töö aitab paremini mõista Eesti vanema rauaaja ehtekultuuri ning selle uurimise potensiaale.
Conventional deterrence in the age of hybrid warfare: the effect of NATO’s presence on Russia’s hybrid activities in the Baltic states, 2014-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Marvin, William; Albulescu, Ana-Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The world is once again entering an era marked by uncertainty, geopolitical change, and security competition. In the changing landscape of international security, the effectiveness of traditional deterrence strategies requires a revisiting. NATO is widely considered the world’s longest standing military alliance with deterrence and defence its core task. In 2024 the total military spending by NATO members reached 1.5 trillion USD. Despite this, urgent questions are raised about the adequacy of NATO’s conventional deterrence strategy in countering hybrid warfare. This study evaluated NATO’s deterrence strategy by answering to what extent NATO’s presence affects Russian’s hybrid activity. NATO presence was measured and operationalized as the number of NATO troops, number of exercises, equipment capabilities, and defense spending. A qualitative analysis of official government intelligence reporting was done to measure Russian hybrid activity. By comparing the NATO presence and Russian hybrid activities in the Baltic states of Estonia, Latvia, and Lithuania from 2014-2024 it found that NATO’s presence did not deter Russian hybrid activities, instead they increased. This thesis argues that NATO’s deterrence strategy must be modified to develop a comprehensive strategy to counter hybrid activities. It argues that differing deterrence strategies come with increased level of risks. It found that a change in deterrence strategy from deterrence by punishment to deterrence by denial creates higher risks and results in more hybrid aggression. It found that hybrid activity increased because of the changing deterrence strategy in addition to NATO presence. As Lithuania and Latvia follow Estonia’s lead and increase NATO deployments they should expect to see more frequent hybrid aggression. The Baltics, EU, and NATO should work together and factor in the increased risk that NATO presence creates, and invest in counter measures such as information and influence operations and enhanced cyber capabilities to restore deterrence.
A Comparative Study of Mayaro Virus TRVL and BeAr Strains
(Tartu Ülikool, 2025) Rutmane, Anna; Varjak, Margus, juhendaja; Merits, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Mayaro virus (MAYV) is an arthritogenic alphavirus and the causative agent of Mayaro fever, which is characterized by myalgia, arthralgia, high fever, and maculopapular rash. Currently, the distribution of MAYV is limited to Central and South America, where it causes sporadic outbreaks. However, in recent years, there have been concerns about its potential emergence into urban transmission cycles. Phylogenetically, MAYV is divided into three distinct genotypes: D, L, and N. In this study, we investigate two MAYV strains: TRVL (genotype D) and BeAr (genotype L). To compare the replication and transcription efficiencies between the two strains, we implement a trans-replication system, in which the expression of alphavirus replicase and RNA replication are uncoupled. Our study indicates that the replicase of the TRVL strain is more active in human cells, whereas the replicase of the BeAr strain is more active in mosquito cells. The differences in replicase activity between the strains are driven by determinants located both within the replicase itself and within conserved sequence elements. Lastly, our experiments demonstrate that TRVL and BeAr strains are capable of co-infection.
Eesti rabade arheoloogiline potentsiaal turbakaevandamise vaatepunktist
(Tartu Ülikool, 2025) Kippar, Ott; Rammo, Riina, juhendaja; Kama, Pikne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö käsitleb Eesti rabade arheoloogilist potentsiaali ja selle ohustatust turbakaevandamise tõttu. Kuna mehaaniline freesturba tootmine on destruktiivne ja vähendanud arheoloogiliste leidude avastamise võimalusi, on vajalik senisest paremini kaardistada ning kaitsta rabades leiduvat kultuuripärandit. Koostasin teadaolevatest rabaleidudest kataloogi ja levikukaardi, tuvastades kokku 128 teadet erinevatest leidudest. Samuti pakub töö lahendusi rabaleidude tuvastamiseks ja turbakaevandajate teadlikkuse tõstmiseks.