Sirvi Autor "Annist, Aet, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Dwelling in Visaginas: the phenomenology of post-socialist town
(Tartu Ülikool, 2014) Freimane, Inga; Annist, Aet, juhendaja; Swain, Geoffrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Images of the periphery impeding rural development? Discursive peripheralization of rural areas in post-socialist Estonia
(2017-11-28) Plüschke-Altof, Bianka; Kuusik, Andres, juhendaja; Annist, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uuringuprobleem. Kuidas säilitada elu Eesti maapiirkondades, on küsimuseks olnud juba alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal ning on oluliseks teemaks ka praegu toimuva haldusreformi taustal. Viimasel ajal on ühe lootuskiirena maapiirkondade arendamisel palju kõneldud brändingust ja kohaturundusest, mille abil võiks olla võimalik positiivset kuvandit kujundada. Paraku peab tõdema, et jätkuva maapiirkondade ääremaastumise protsessi käigus on maapiirkondadel väga keeruline hakata vastu “ääremaa” väga negatiivsele kuvandile, mis kipub domineerima maaeluga seotud positiivsemate assotsiatsioonide üle nagu traditsiooniline ja tervislik eluviis. Käesolev dissertatsioon käsitleb just seda kuvandi ja arengu vahelist seost, analüüsides, millist rolli mängib kuvand maapiirkondade ääremaastumisel ning samuti katsetel sellest staatusest välja murda. Töö eesmärk on saada aru, kuidas Eestis ääremaid avalike diskursuste raames luuakse, kelle poolt teatud piirkondi ääremaana sildistatakse ning milliseid tagajärgi ja vastureaktsioone see kaasa toob. Tulemused ja tähtsus. Eesti ajakirjanduses avaldatud arvamusartiklite süvaanalüüsi põhjal tuuakse väitekirjas välja, et maapiirkondade kuvand ääremaana ei ole iseenesest mõistetav ja vältimatu, vaid on aktiivselt arvamusliidrite poolt loodud. Sealjuures neid arvamusliidreid saab iseloomustada märksõnadega linnastunud, meessoost ja intellektuaalne. Kahe kaasuse analüüsimise raames läbiviidud süvaintervjuude ja vaatluste baasil näitab väitekiri erinevaid võimalusi, kuidas maapiirkonnad on ääremaa kuvandi vastu võidelnud ja selgitab erinevaid väljakutseid ja kasusid, mida erinevad kuvandile baseeruvad arengustrateegiad endas sisaldavad. Seetõttu ei panusta käesolev väitekiri mitte ainult maapiirkondade arenguga seotud akadeemilisse kirjandusse vaid aitab ka praktikuid, kes aktiivselt riiklikul või kohalikul tasandil maapiirkondade arendamise ja kuvandi loomisega tegelevad.
Tõlkides kliimamuutusi: kliimaliikumised ja aktivistid Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Rennit, Mirjam; Annist, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Understanding community engagement in Bicol museums
(Tartu Ülikool, 2025) Roces, Martina Isabela; Camilleri, Patricia, juhendaja; Annist, Aet, juhendaja; Burns, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
Discourse on the inclusion and participation of “communities” and “community engagement” in museums has signalled a growing shift toward community-oriented museum practice. This study seeks to understand how four museums in the Bicol Region of the Philippines understand and practice community engagement. It also explores how local residents perceive the role of museums. It draws on interviews with museum professionals and focus groups with local residents. Findings show that the museums frame community engagement as a form of outreach, through a variety of top-down practices ranging from educational programmes to identity building. More participatory approaches, such as collaboration, consultation, and co-creation, are not yet widely adopted in this region. From the locals’ perspective, museums are valued for education and heritage preservation, but there is a desire for them to take stronger stances against issues such as historical revisionism. The study provides insights into the challenges faced by museums in the region and highlights the need for a clearer understanding of “community”, stronger institutional support, and more participatory engagement models in the Philippine museum sector that actively involve and attract both existing and potential visitors.