Relationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley

Abstract

See uurimisprojekt vaatleb, kuidas inimesed, mitteinimloomad, taimed ja maastikud on omavahel seotud Prantsusmaal Roya orus ning kuidas inimeste suhted mitteinimolenditega kujundavad nii tormi Alex (2020) kogemust kui ka arusaamu globaalsest kliimamuutusest. Etnograafia, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunstipraktika abil, mida täiendab ajalooline ja keskkonnaalane analüüs, uurin kohalikke talupoegade mitmeliigilise hoolimise, kohanemise ja kooselamise viise mitteinimloomadega. Kolmes artiklis lähenen orule erinevatest vaatenurkadest. Esimeses artiklis uurin “heterotoopiaid” – erinevaid, kuid kattuvaid ruume, mida Roya inimesed ja mitteinimelanikud ette kujutavad, elavad ja hoiavad – ning toon esile pinged pikaajaliste elanike, uustulnukate ja nende vahel, keda köidab oru eriline seotus. Teises artiklis mõtisklen meetodite üle: emotsionaalselt laetud, katastroofijärgses välitöös kasutasin oma kunstipraktikat, et end maandada ja luua näitus, mis tegi kliimakatastroofi põimunud olemuse tajutavaks. Kolmas artikkel keskendub hoolimisele lammaste ja huntide puhul, näidates, kuidas need praktikad on seotud poliitika, keskkonnapoliitikate ja erinevate arusaamadega sellest, mis – ja kes – on hoolimist väärt. Kogu tööd ühendavas tekstis uurin Roya oru hoolimisele, vastastikusele vastutusele ja sõltuvusele rajatud suhtevõrgustikku. Keskendun häälestumise, vastutusvõime ja vastuvõtlikkuse praktikatele, rõhutades maastike mõistmise tähtsust põlvkondadeülese mitmeliigilise seotuse kaudu. This research project looks at how humans, nonhuman animals, plants and landscapes are bound together in the Roya Valley in France, and how relationships that humans have with the nonhumans shape experiences of storm Alex (2020) as well as global climate change. Using ethnography, interviews, sensory methods, and artistic practice, alongside historical and environmental analysis, I explore local peasant practices of multispecies care, adaptation, and coexistence with nonhuman animals. Across three articles, I approach the valley from different angles. Article I examines “heterotopias”— different, but overlapping spaces imagined, performed and dwelled by human and nonhuman inhabitants of Roya—revealing tensions between long-term residents, newcomers, and those drawn by the valley’s unique sense of connectedness. Article II reflects on methods: in a charged, post-disaster field, I drew on my artistic practice for grounding and to create an exhibition that made the interwoven nature of climate disaster tangible. Article III focuses on care for sheep and wolves, showing how these practices connect to politics, environmental policies, and competing ideas of what—and who—is worth caring for. In the umbrella text, I explore a web of relationships in the Roya Valley built on care, mutual responsibility, and interdependence. I focus on practices of attunement, response-ability, and responsiveness, grounded in the importance of understanding landscapes through intergenerational multispecies relationalities.