1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3
Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6
Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.
Sirvi
Viimati lisatud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Scene understanding in human and computer vision(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-10) Khajuria, Tarun; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondInimestel on võime tõlgendada sama visuaalset stseeni paindlikult mitmel moel. Näiteks kinosaalis suudame identifitseerida üksikuid istmeid toolide, kott-toolide või diivanitena, tajudes neid samal ajal ka osana suuremast struktuurist – ridadest ja sektsioonidest, mis määravad kõnniteed. See paindlikkus aitab kaasa ka meie nägemissüsteemi vastupidavusele keerulistes oludes, kasutades struktuuri puuduva teabe järeldamiseks, aga ka selleks, et vajaduse korral ignoreerida stseeni ebaolulisi objekte, et vältida võltsseoseid. Visuaalsest stseenist aru saamise protsessis ei toimu ainult passiivne keskkonnast teabe vastuvõtmine, vaid see hõlmab ka aktiivset teabe kogumist. Selles väitekirjas uurisime inimeste ja masinnägemise sarnasusi ja erinevusi sellises aktiivses stseeni mõistmise protsessis. Selleks lõime esmalt tähtkujudest inspireeritud keerulise nägemisülesande, kus inimesed ja masinalgoritmid püüdsid leida pildil peituvat nõrga signaaliga objekti. Inimesed, kes seda ülesannet lahendasid, kirjeldasid lahendusprotsessi käigus mitme hüpoteesi moodustamist ja järkjärgulist täpsustamist (nt „see võib olla loom“, „see võib olla lennuk“). Teises peatükis uurisime, kuidas seda protsessi saab arvutimudelite abil korrata. Täpsemalt testisime meetodit, mis genereerib tähtkujupiltidel olevate objektide võimalikke tõlgendusi. Võrreldes mudeli ja inimeste sooritust, uurisime, kui hästi see peegeldab inimeste taju. Lõpuks testisime paljusid tehisaru mudeleid selle alusel, kuidas nad töötlevad mitut objekti loomulikes stseenides. See analüüs võimaldas meil tuvastada puudujääke viisis, kuidas need mudelid esitavad stseeni vähem olulisi taustaobjekte, ning teha ettepanekuid nende mudelite paremaks kasutamiseks tehisarusüsteemides. Kokkuvõttes pakuvad selle väitekirja tulemused teadmisi selle kohta, kuidas inimesed ebamäärasest visuaalsest sisendist aru saavad, ning viise, kuidas arvutimudeleid saaks testida ja paremini kujundada selle võime imiteerimiseks. Need tulemused aitavad mõista inimtaju ja luua tehisnägemise süsteeme, mis suudavad enamat kui pelgalt mustreid tuvastada.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Correctness witnesses for thread-modular program analysis(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-06) Saan, Simmo; Vojdani, Vesal, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondIgaüks tahab, et tarkvara oleks kiire ja lihtsalt töötaks (õigesti), st ei sisaldaks vigu. Mitmelõimelised programmid saavad olla efektiivsed, täites mitut operatsiooni korraga, kuid neid võib olla keeruline veatult kirjutada. Kuna neid on ka keeruline testida, siis peab pöörduma formaalse verifitseerimise juurde. Seda on võimalik automatiseerida, kasutades staatilisi analüsaatoreid – teisi programme, mis üritavad automaatselt tarkvara verifitseerida. Automaatsed tarkvara verifitseerijad on aga ka ise keerukad programmid, mis võivad samuti olla vigased ja seeläbi anda ebakorrektseid tulemusi. Suurendamaks oma järelduste usaldusväärsust, võivad verifitseerijad luua tõendeid (ingl witnesses), mis paljastavad nende arutluskäigu analüüsitud programmi kohta. Sellised tõendusobjektid võimaldavad analüüsi tulemusi inspekteerida inimestel või isegi kolmandatel programmidel, mida nimetatakse tõendite valideerijateks. Kahjuks puudusid varem verifitseerimistõendid mitmelõimeliste programmide korrektsuse põhjendamiseks. Selle doktoritöö eesmärk ongi täita see uurimislünk ning kasutada tõendeid, et muuta mitmelõimeliste programmide analüüs usaldusväärseks, kuid ka kiireks ja täpseks. Esiteks parandatakse selle töö raames mitmelõimeliste programmide analüüsi, kasutades abstraktset interpretatsiooni, mis on edukas meetod pärismaailma tarkvara verifitseerimiseks. Teiseks uuritakse, kuidas abstraktne interpretatsioon võib kasu saada tõenditest, nii jõudluse kui ka täpsuse seisukohalt. Kolmandaks ühendatakse mainitud suunad ja pakutakse välja õigsustõendid mitmelõimelistele programmidele, täites seega uurimislünga. Kokkuvõttes edendatakse doktoritöö raames tipptasemel abstraktset interpretatsiooni ja verifitseerimistõendeid. Tõendid võimaldavad välja töötada paremaid staatilisi analüsaatoreid, mis omakorda aitavad tarkvaraarendajatel kirjutada veatuid mitmelõimelisi programme.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemine valgustusajastu ülikoolide maastikul(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-01) Ormisson-Lahe, Anu; Lukas, Liina, juhendaja; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondÜlikooli taasavamine ja Tartu Ülikooli hoonete ansambli väljaehitamine oli 19. sajandi alguses oluline protsess, mis kiirendas Tartu arengut. Tartu Ülikooli peahoone, üks linna sümbolehitisi, on kujunenud haridustempli võrdkujuks. Käesolev töö käsitleb Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi alguse Euroopa arhitektuuri- ja ideekeskkonnas. Töö keskmes on küsimus traditsiooni ja innovatsiooni suhtest: milliseid eeskujusid kasutati ning milles seisneb Tartu lahenduse eripära. Tartu Ülikooli hoonete ansambel kujunes 19. sajandi alguses, sidudes valgustusajastu ideed linna ja Toomemäe maastikuga. Hooned paigutati nii linnaruumi kui maastikku, moodustades terviku, kus arhitektuur, loodus ja teaduslik funktsioon põimuvad. Uurimuse keskmes on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757–1828), kelle tegevus ühendas klassitsistliku arhitektuuri, valgustusajastu mõtteviisi ja kohaliku keskkonna eripära ning kelle arhitektuuriline pärand nii Toomemäel kui all-linnas mõjutab Tartu ja ülikooli ilmet tänini. Tema töö tulemusena kujunes Tartus lahendus, mida võib kirjeldada kui ülikooli pargis. Töös on esmakordselt tervikuna läbi töötatud kõik teadaolevad ülikoolihoonete kavandid ning täpsustatud Krause elulugu. Samuti on rekonstrueeritud arhitekti lugemislaud, mis võimaldab siduda tema ideelise tausta konkreetsete arhitektuursete lahendustega. Tartu Ülikooli hoonete ansamblit vaadeldakse laiemas Euroopa kontekstis, võrreldes seda Göttingeni, Helsingi ja Virginia ülikoolidega. Nii ilmneb, et kuigi Tartu järgib oma ajastu üldisi arengusuundi, seisneb selle eripära hoonete ja maastiku tihedas lõimituses. Uurimus toob esile Tartu Ülikooli kui valgustusajastu idee ruumilise väljenduse ning näitab, kuidas arhitektuur, teadus ja loodus moodustavad siin ühtse tervikulistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Biodiversity of African soil fungi(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-30) Kupagme, John Yangyuoru; Tedersoo, Leho, juhendaja; Põlme, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondSeened on ökoloogilise võtmetähtsusega eukarüoodid, mis tagavad toitainete ringluse, lagundades orgaanilist ainet ja parandades mulla struktuuri. Mükoriissed suhted taimejuurtega suurendavad vee ja toitainete, eriti fosfori, omastamist ning toetavad taimede vastupidavust põuale ja muudele stressiteguritele. Hoolimata nende olulisest rollist põllumajanduses, farmaatsias ja ökosüsteemide toimimises on seente mitmekesisus endiselt puudulikult kirjeldatud: hinnanguliselt eksisteerib 2,2–3,8 miljonit liiki, kuid vähem kui 95% neist on teaduslikult kirjeldatud, eriti troopilistes piirkondades. Doktoritöös kasutasin eDNA metatriipkoodistamist, et uurida mulla ja juurte seente kooslusi üle Aafrika. 32 riiki hõlmanud kontinentaalne uuring näitas selgeid erinevusi niiskete ja kuivade troopiliste metsade vahel. Suurim liigirikkus ilmnes Kesk- ja Ida-Aafrikas, madalaim Põhja-Aafrikas. Troopilistes metsades domineerisid saprotroofsed seened, savannides ja niisketes metsades olid enam levinud ektomükoriissed liigid, samas kui kuivades metsades ja Lääne-Aafrika metsa-savanni ökotoonides esines rohkem arbuskulaarse mükoriisa seeni. Parasiitsed ja patogeensed liigid olid arvukamad savannipiirkondades. Seente koosluste struktuuri kujundasid peamiselt keskmine aastane temperatuur, sademete hulk ja mulla pH. Koostöös loodud kõrge eraldusvõimega kaart tõi esile madala mitmekesisusega kõrbealad ning kõrge mitmekesisusega tulipunktid Lääne-Ida-Aafrika savannivööndis ning Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Kakao agrometsanduse uuringud Lääne-Aafrikas näitasid, et kliima- ja mullategurid mõjutasid seente mitmekesisust enam kui farmide vanus. Lisaks selgus, et puuliigiga Alnus glutinosa seotud ektomükoriisaseentest oli 93% Alžeerias unikaalsed ning prooviala mõju oli tugevam kui mullateguritel. Kokkuvõttes rõhutab töö bioloogiliste, abiootiliste ja ruumiliste tegurite koosmõju ning vajadust kaitsta Aafrika muldi, et säilitada elurikkus ja ökosüsteemide vastupidavus kliima- ja maakasutuse muutuste tingimustes.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Paabort, Heidi; Beilmann, Mai, juhendaja; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondNoorte osalus neid puudutavate poliitikate loomisel on demokraatliku ühiskonna oluline põhimõte. Paraku ei rakendu see alati praktikas, kus pahatihti jäävad kõrvale haridusest või tööturult eemal olevad noored (NEET-olukorras noored). Poliitikakujunduses nähakse neid sageli ühe sotsiaalse rühmana, kelle puhul on eesmärk aidata nad kiiresti tagasi kooli või tööle. Sellise lähenemise puhul läheb fookus noorelt ja tema elusituatsioonilt hõivesse saamisele. See võib süvendada stigmatiseerimist ning raskendada sobiva toe saamist. Doktoritöös uuritakse, kuidas poliitikakujundus mõjutab noorte toetamise praktikaid ning millised lähenemised aitavad noori paremini toetada. Töö põhineb viiel kvalitatiivsel uuringul. Uuringutest ilmnes, et olemasolevad meetmed ei ole alati kooskõlas noorte poolt tajutud vajadustega. Noorte valmisolek muutusteks ja nende toimetulekustrateegiad on erinevad, mistõttu standardlahendused ei täida seatud eesmärke. Praktikas ei tööta noorte toetamine sirgjooneliselt ühelt teenuselt teisele, vaid see sõltub pigem suhetest ja olukorrast. Edu tagab eri valdkondade koostöö, noorte kaasamine ning vastastikune usaldus. Doktoritöö toob välja, et ülalt-alla juhitud ja peamiselt majandusloogikale tuginev poliitikakujundus ei arvesta piisavalt noorte erinevaid eluolukordi. Toetavad meetmed on kujundatud pigem sektorite kaupa, mitte noorte tegelikest abivajadustest lähtudes. Sotsiaalse innovatsiooni ja disainmõtlemise põhimõtete kasutamine poliitikakujunduses aitab luua paindlikumaid ja inimkesksemaid lahendusi. Doktoritöös pakutakse välja toeõigluse mudel, mis lähtub iga noore ainulaadsest teekonnast ning rõhutab kohandatud toe vajadust. See aitab rohkem arvestada noorte kogemuste ja vaatenurkadega. Mudelist lähtuv mõiste „noored haridus- ja tööelulistes üleminekutes“ nihutab tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Explaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-20) Romanov, Bogdan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Zavadskaya, Margarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondSee väitekiri uurib, kuidas kodanike hulgas kujuneb ja säilib usaldus internetihääletuse ehk turvaliselt veebi teel hääletamist võimaldava tehnoloogia vastu. Kuigi sellised süsteemid sümboliseerivad tehnoloogilist arengut ja digitaalset tõhusust, tekitavad need ka uusi küsimusi läbipaistvuse, turvalisuse ja institutsionaalse usaldusväärsuse kohta. Eesti, mis on esimene ja seni ainus riik, mis on üle kahekümne aasta võimaldanud üleriigilist internetihääletust, pakub nende dünaamikate uurimiseks ainulaadset keskkonda. Kaasates võrdlusse Venemaa, toob uurimus esile, kuidas poliitiline kontekst ja avalik diskursus mõjutavad viise, kuidas inimesed tõlgendavad ja kasutavad valimistehnoloogiaid. Väitekiri koosneb neljast omavahel seotud uurimusest. Esimene uurib, kuidas kodanike teadmised ja kindlustunne mõjutavad nende tuginemist institutsionaalsele usaldusele, kui nad otsustavad, kas kasutada internetihääletust. Teine uurimus ühendab ekspertintervjuud ja Q-metoodika valijatega, näitamaks, kuidas igapäevane kogemus digiteenustega kujundab usaldust, samal ajal kui segadused, poliitiline kallutatus või piiratud teabevahetus kasvatavad umbusku. Kolmas uurimus võrdleb avalikke hoiakuid internetihääletuse suhtes demokraatlikus Eestis ja autoritaarsel Venemaal, näidates, et usaldus põhineb erinevatel motiividel: autokraatiates tuleneb see kodanikukohusest ja lojaalsusest riigile, samas kui demokraatiates toetub see tajutavale mugavusele ja menetluslikule õiglusele. Neljas uurimus näitab, et institutsionaalne usaldus ehk usk sellesse, et riigivõim tegutseb pädevalt ja õiglaselt, mängib tugevamat rolli nii usalduse kui ka internetihääletuse tegeliku kasutamise selgitamisel kui pelgalt tehnoloogiline kindlus. Üheskoos näitavad need uurimused, et usaldus internetihääletuse vastu ei ole pelgalt reaktsioon tehnilisele töökindlusele, vaid peegeldab laiemat suhet kodanike, institutsioonide ja poliitiliste narratiivide vahel. Usaldus kujuneb konkreetsetes režiimitingimustes ja avalikes diskursustes, mis määratlevad, mida peetakse digitaalse valitsemise kontekstis legitiimseks või riskantseks. Sellise usalduse hoidmine eeldab turvalisest koodist enamat: see sõltub läbipaistvast suhtlusest, vastutustundlikest institutsioonidest ja avatud ühiskondlikust arutelust selle üle, kuidas demokraatia kohaneb digiajastuga.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Kraav, Juta; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondSüdame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Learner characteristics and instructional activities associated with students’ situational interest in coherent physics education(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Neito, Rauno; Reivelt, Kaido, juhendaja; Lavonen, Jari, juhendaja; Vilhunen, Elisa, juhendaja; Tartu Ülikool. sotsiaalteaduste valdkondTundub loogiline, et katsete tegemine on palju huvitavam kui arvutusülesannete lahendamine. Selgub, et päris nii lihtne see ei ole ja vahepeal võib seis olla hoopis vastupidine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Rauno Neito, kuidas mõjutavad õppetegevused õpilaste huvi füüsikatundides. Täpsemalt keskendus ta erinevatele omadustele, mis võiksid olla seotud õpilaste situatsioonihuviga – huvi, mis võib ootamatus või põnevas olukorras tekkida ning püsima jäädes areneda sügavamaks huviks. Sellise huvi mõõtmiseks palus Neito koos kolleegidega 8.–10. klassi Eesti ja Soome õpilastel osaleda uuringuteks kavandatud füüsikatundides, mille jooksul vastasid õpilased kolm-neli korda päevas lühikesele küsimustikule. Õpilastelt küsiti, millise tegevusega nad viimati tegelesid ja kui huvitav see nende jaoks oli, aga ka seda, kui olulisena nad tegevust tajusid või kui suurt väljakutset see neile pakkus. Kogutud tulemuste põhjal loodi mudelid, mis näitasid, millised omadused olid seotud õpilaste situatsioonihuvi. Selgus, et õpilaste oskused ning tegevuse tajutud olulisus (eelkõige isiklikul või ühiskondlikul tasemel) olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi õppetegevus nende jaoks oli. Lisaks seostus situatsioonihuvi sageli õpilaste pingutusega. Peale selle seostus õpilaste huvi järgmise tegevuse vastu pea alati sellega, kui huvitav oli nende jaoks olnud eelmine tegevus. Üllataval kombel ei olnud õpilaste varasem huvi füüsika vastu alati oluline ning mõne kavandatud füüsikatunni puhul ei mänginud see mingit rolli. Õppetegevusi võrreldes selgus ühes uuringus, et suurimat rolli mängis nende ülesehitus ja kontekst, mitte tegevus ise. Nii ilmnes, et ühes tunnis hindasid õpilased samaväärselt kõrgelt nii katseid, arvutusülesandeid kui ka õpetajaga arutamist, kuid teises tunnis olid katsed selgelt huvitavamad kõigest muust. Seega tasub õpetajatel tegevusi valides keskenduda nende tajutud olulisusele ning konteksti sobivusele, et paremini toetada õpilaste huvi tundides.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , On Truth from a semiotic point of view(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Cerutti, Michele; Ventsel, Andreas, juhendaja; Leone, Massimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondOn Truth from a Semiotic Point of View (Tõde semiootilisest vaatepunktist) käsitleb praegust post-tõe kriisi, rõhutades, kuidas globaalsed sündmused ja tehnoloogiline areng on muutnud tõe üle peetava arutelu kommunikatsioonis ja poliitikas pakiliseks. Autor väidab, et vastupidiselt semiootika traditsioonilisele vastumeelsusele tegeleda otseselt tõe kontseptsiooniga, on oluline arendada semiootiline tõe mõiste, et tegeleda selliste kaasaegsete probleemidega nagu desinformatsioon ja valeuudised. Tekstis tehakse ettepanek, et semiootika peab minema kaugemale veridiktioonist (midagi diskursuses tõelisena esitamine), et uurida tõelisust semiootilise pragmaatilise stiilina ja kommunikatsiooni väärtusena. Selleks tegeleb autor sõna „tõde” semantilise analüüsiga ja tõe rolli teoreetilise ümbermõtestamisega, peamiselt dialoogis Umberto Eco tööga, et anda panus semiootikasse, mis edendab usaldusväärsemaid episteemilisi tavasid. Keskne tees on, et post-tõe kriisiga võitlemiseks peab semiootika keskenduma tõe kui väärtuse edendamisele, eristades avatud ja suletud diskursiivseid stiile.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Speaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-05) Hagelin, Sandra; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Diez, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondPiiridega seotud diskursuse keerukus ilmneb valitsuste kommunikatsioonis, kus erinevad piiride liigid esinevad sageli koos, ilma et nende erinevusi selgitataks. Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas Põhjamaade ja Balti riikide valitsused diskursiivselt piire ja Euroopa Liitu kujutavad, näidates, kuidas põimunud piirid aitavad kaasa ELroopa (ingl.k. EUrope - normatiivne kujutlus Euroopa ja Euroopa Liidu olemusest) jätkuvale ümber/kujundamisele; paljastades seosed Põhja-Euroopa diskursiivsete piiri representatsioonide ja ELi kavandatavate arengusuundade vahel. See põhineb eeldusel, et piiride sõnastamine näitab, kuidas neid ette kujutatakse, legitimeeritakse ja rakendatakse. Uurimistöös küsitakse: 1) Kuidas piire ja piiriprotsesse diskursiivselt esitatakse ja kujutatakse valitsuste piiridiskursuses EL piiridega seotud kriiside ajal? 2) Milline kuvand ELroopast luuakse nendes diskursiivsetes representatsioonides? Tuginedes identiteetide-piiride-korra (identities-borders-orders, IBO) kolmikule, töötatakse välja töö analüütiline raamistik, mis lahutab piiridiskursuse identiteedi, piiride ja korra konstruktsioonideks. Töös rakendatakse diskursiivseid sõlmpunkte (Discursive Nodal Points), analüüsimaks metanarratiive Soome, Rootsi, Eesti ja Leedu valitsuste kommunikatsioonis kolme kriisi ajal: 2015. aasta rändekriis, 2021. aasta Valgevene piirikriis ja 2022. aasta piirangud Vene kodanikest Schengeni viisa omanikele. Tulemused näitavad, et erinevad piiriliigid on keerulistes seostes, mille tähendus tekib diskursiivselt nende interaktsiooni kaudu. Kriisid toimivad diskursiivsete võimalustena, mille kaudu piire ümber mõtestatakse, võimaldades muutusi tõlgendamises ja institutsionaalsetes tavades. Valitsused kalduvad raamistama nii riigipiire kui ka ELi välispiiri ruumilise demarkatsioonina, peegeldades konventsionaalset arusaama piiridest kui eraldusjoontest ja sümboolselt laetud territoriaalsuse väljendustest. Kuigi see on kõige nähtavam seal, kus piirid füüsiliselt kattuvad, näitavad analüüsi tulemused, et see muster kehtib ka seal, kus riigipiirid ei kattu Schengeni välispiiriga. Põimunud piirikontseptsioonid kujutavad ELi rahu, solidaarsuse, korra või julgeoleku garandina, keskendudes ELi ainulaadsuse kaitsmisele. Seega kujutab Põhjamaade ja eriti Balti riikide piiridiskursus ELroopat üldiselt kindlustatud ja kaitstud ruumina.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Cross-lingual transfer learning and evaluation in low-resource settings(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-04) Kuulmets, Hele-Andra; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMeie igapäevaellu üha enam sekkuva tehisaru üks põhikomponente on keelemudel, tänu millele tehisaru üldse suudab inimkeele peeneid nüansse mõista. Selleks, et keelemudel inimkeelt väga hästi mõistaks, tuleb seda treenida tohutult suurte tekstikogumite peal. Koguni nii suurte, et enamik maailmas kõneldavaid keeli pole teksti kujul sellises mahus kättesaadavad. Seetõttu on tehisaru võimalused paljudes keeltes piiratud, süvendades tehnoloogilist ebavõrdsust ressursirikaste ja ressursivaeste keelte vahel. Õnneks on ka väiksemate tekstikogumitega keeltele lahendus olemas. Nimelt on täheldatud, et keelemudelite treenimisel korraga paljude keelte peal paraneb keelemudelite oskus treeningandmestikus vähem esindatud keeltest aru saada. Seda nähtust nimetatakse keeltevaheliseks teadmussiirdeks ja see tähendab, et mudel õpib teadmisi, mis ta on omandanud näiteks ingliskeelsetest tekstidest, kasutama eesti keeles vastamisel. Kui minna veel tehnilisemaks, siis juhtub mitmekeelsel treenimisel see, et eri keelte matemaatilised esitused mudeli sees muutuvad üksteisega sarnasemaks, mis põhjustabki keeltevahelist teadmiste siiret. Doktoritöös uuritakse, kuidas tugevdada keelemudelites keeltevahelist teadmussiiret, et parandada keelemudelite oskust mõista eesti keelt. Töö jaguneb kaheks osaks, millest esimeses osas uuritakse meetodeid väikeste keelemudelite kasutamiseks konkreetse ülesande lahendamisel ja teises seda, kuidas õpetada peamiselt ingliskeelsetel tekstidel treenitud suurele keelemudelile selgeks eesti keelt. Töö peamine järeldus on, et mitmekeelne treenimine, isegi kui kasutada ainult sünteetilisi andmeid, võib märgatavalt parandada keelemudeli oskust eesti keeles mitmesuguseid ülesandeid lahendada. See tulemus osutab keeltevahelise teadmussiirde oskusliku ärakasutamise tõhususele väiksematele keeltele tehisaru maailmas parema esindatuse tagamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-27) Dedović, Stefan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Crompvoets, Joep, juhendaja; Homburg, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKäesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Online media analysis and financial markets(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-26) Lapitskaya, Darya; Eratalay, Hakan, juhendaja; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondDigimeedial on tänapäeva maailmas teabe levitamisel ülioluline roll ning selle tähtsust globaalses majanduses ja finantsturgudel ei saa alahinnata. On selgelt näha, et digitaalsete meediaplatvormide levik ja populaarsus on oluliselt muutnud inimeste suhtlemis- ja teabejagamise viise. Näiteks kontrollivad erinevate kaupade ostjad enne ostu sooritamist pidevalt veebipõhiseid arvustusi, trende ja mõjutajate (isikud, kes on saavutanud populaarsuse ja maine oma veebipõhise kohaloleku ja aktiivsuse kaudu) arvamusi. Samuti jälgivad professionaalsed aktsia- ja finantsvarade kauplejad regulaarselt digitaalseid meediaplatvorme, et saada värskeimat teavet ja ülevaadet turutrendidest, ning leidub juhtumeid, kus üksainus viraalne postitus või kommentaar näib mõjutavat aktsia või vara hinda juba mõne tunni jooksul pärast selle veebis avaldamist. Seetõttu on oluline mõista, kuidas sellist seost analüüsida ning milliseid tööriistu saab kasutada täpseks analüüsiks. Käesolev doktoritöö on pühendatud uurimisele, kuidas veebiallikate kaudu leviv teave mõjutab ettevõtteid ja tavapärast ostukäitumist. Töös käsitletakse erinevaid meetodeid, sealhulgas ökonomeetrilisi ja masinõppel põhinevaid lähenemisi, et selgitada välja kõige tõhusamad viisid aktsia- ja krüptovaluuta hindade analüüsimiseks. Doktoritöös sisalduvad uuringud analüüsivad digimeedia sentimentide kasutamist finantsprognoosides, kombineerides traditsioonilisi ökonomeetrilisi mudeleid ja kaasaegseid masinõppetehnikaid. Töös kasutatakse mitmesuguseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sealhulgas masinõppe regressioone, ökonomeetrilisi mudeleid, sentimentanalüüsi ja küsitlusi. Uurimuses käsitletakse erinevaid hinnanalüüsi meetodeid, tuuakse esile seos digimeedia sentimentide ja aktsiate tootluse vahel ning arutletakse turuanalüüsi kõige täpsemate metoodikate üle. Samuti pakub töö põhjaliku ülevaate digimeedia mõjust tavakasutajatele ja finantsturgudele ning avab uusi võimalusi edasiseks teadustööks. Uurimistulemused näitavad, millist mõju digimeedia finantsturgudele avaldab, ning soovitavad erinevat tüüpi analüüside jaoks kõige sobivamaid tehnikaid.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondViimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The de-sign process of inhabiting techno-living spaces(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Kozicki, Alec Richard; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekiri arendab tehniseeritud elamisruumide semiootilist kontseptsiooni, et uurida tähendusseoseid tehnoloogiatega inimeste asustatud ruumides. Kodumajapidamises kasutatavate tehnoloogiate tarbijad seisavad silmitsi uute digitaalsete esemete või nutiseadmete kiire kasvuga, mis on loodud igapäevaste toimingute ühel või teisel viisil soodustamiseks. Aga kuidas rikastavad eluruumide tehnoloogiad elanike koosarengu protsessi nii elamisruumi kui ka ümbritseva keskkonnaga? Uuring modelleerib tehniseeritud elamisruume kui teatud tüüpi ehitatud keskkondi, mis on täis tehnoloogilisi ressursse ja kus elanikud saavad avastada võimalusi õppimise, loovuse ja kujutlusvõime arendamiseks. Neid kolme võimaldust silmas pidades on Farouk Seifi „tähendusdisain” keskne mõiste, mida kasutatakse kvalitatiivsete, semiootiliste suhete haldamiseks, mis realiseeruvad kodumajapidamises kasutatavates tehnoloogiates elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Selle uuringu tulemused ei tohiks olla asjakohased mitte ainult teadlastele, vaid peaksid esindama ka semiootilist tööriistakomplekti, mida saaksid rakendada disainerid ja kasutajad koosarengu protsessides. Semiootiline tööriistakomplekt on ressursside kogum semiootiliste suhete ja disainitegevuste suunamiseks, mida üksikisikud, nii disainerid kui ka elanikud, saavad kasutada igas ainulaadses tehniseeritud elamisruumis. Semiootiline tööriistakomplekt tugineb Jakob von Uexkülli omailma teooriale ning hõlmab Kalevi Kulli semiootilist ökoloogiat, Cary Campbelli jt eristatud semiootilisi komponente ja Augustine Berque'i miljöö rakendatavuse mõisteid. Analüüsitakse erinevat tüüpi tehnoloogiaid elamisruumides, et uurida semiootiliste tööriistakomplektide rolli elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Mõned selles väitekirjas käsitletud näited hõlmavad semiootiliste komponentide vastastikust seost nutika kodu süsteemides, virtuaalreaalsusesse sukeldumist eluruumis viibimise ajal ja jäätmeteks peetavate artefaktide kasutamist „maalaevadeks“ nimetatud elamisruumi ehitamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Uhlinova, Jana; Rosenberg, Mai, juhendaja; Margus Lember, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondKrooniline neeruhaigus (KNH) on progresseeruv haigus, mille peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonna (SV) tüsistused. Rasvumine on ateroskleroosi ja sellele järgnevate SV tüsistuste traditsiooniline riskitegur nii üldpopulatsioonis kui ka KNHga patsientidel. Samas on aga avastatud nn. “adipoossuse paradoks” KNHga dialüüsravil olevatel haigetel, kellel ülekaal omab kaitsvat efekti ja on seotud parema elulemusega. KNHga kaasneva luu- ja mineraalainete ainevahetushäire (LMH) tagajärjel tekib luukoe massi vähenemine. See toob kaasa kõrgenenud riski luumurdudeks, veresoonte seinte kaltsifitseerumiseks, jäigastumiseks ning veresoonkonna enneaegseks vananemiseks. Ekstraskeletaalsete kaltsifikaatide ja luukoe muutuste patofüsioloogia on omavahel tihedalt seotud, kuid luu-veresoonkonna telge ei ole piisavalt uuritud. Samuti seosed adipoossuse ja ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise vahel KNH patsientidel kirjeldanud vaid mõned autorid ja tulemused olnud vasturääkivad. Uurimistöö üldiseks eesmärgiks oli selgitada välja seoseid VK ja kehakoostise vahel KNH patsientidel. Uuringu põhikohort koosnes 168 järjestikusest KNH erinevate raskuskategooriate patsiendist. Töö käigus võrreldi VK adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel, uuriti seoseid VK ja LMH vahel, hinnati aordi kaltsifitseerumise ja perifeerse arteriaalse haiguse prognostilist rolli suremuse ja KV sündmuste puhul ning VK prognostilist väärtust adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel. Ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise hindamiseks kasutati nimmepiirkonna külgprojektsiooniga röntgenülesvõtteid, ankle-brachial indeksit (ABI) ja ehhokardiograafiat. Luukoe tiheduse uurimiseks kasutati DEXA uuringut. VK on kõige enam väljendunud adipoossetel, halvema neerufunktsiooniga haigetel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti VK-le KNH patsientidel. Käesoleva uurimistöö tulemused ei toeta “adipoossuse paradoksi” ei kogu rühmas ega erinevate KNH raskuskategooriaga alarühmades. VK ja luukoe mineraalse tiheduse vahel on pöördvõrdeline suhe. Väljendunud kõhuaordi kaltsifitseerumine on oluline suremuse ja SV tüsistuste prognostiline marker KNH patsientidel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti pikaajalisele prognoosile KNH patsientidel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Heterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-28) Ostups, Artis; Grishakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide osakondKäesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsed Läti ja Ida-Euroopa romaanid vaidlustavad ajaloolise aja domineerivat lineaarset mudelit, mis oli 20. sajandil keskne ning leidis oma kõige brutaalsema väljenduse totalitaarses poliitikas. Ühendades kirjandusteaduse ajaloo filosoofiaga, väidan, et postkommunistlik kirjandus on kooskõlas viimaste aruteludega ajaloofilosoofias, mis toovad esile aja heterogeensuse kui praeguse reaalsuse. Kasutades keerukaid narratiivseid ja poeetilisi strateegiaid, muudavad analüüsiks valitud romaanid 20. sajandi valusad kogemused elavalt kohalolevaks ning, häirides lineaarset ajalisust ja trotsides progressi ideega seotud kultuurilist unustamist, tegelevad eetiliselt mineviku ohvritega. Uurimus on jagatud neljaks artikliks, mis käsitlevad heterogeense aja kolme erinevat vormi. Esiteks vaadeldakse melanhoolia (Dominick LaCapra) eetilist potentsiaali vastupanus totalitaarsele ajapoliitikale sellistes romaanides nagu Gundega Repše “Raudu manat” (2011) ja Nora Ikstena “Emapiim” (2015). Teiseks analüüsitakse kohaloleku kontseptsiooni (Eelco Runia) ja metonüümia kasutamist mineviku esiletoomiseks postmemoriaalsetes teostes, võrreldes Andra Manfelde romaani “Punkrilapsed” (2010) ja Katja Petrowskaja romaani “Võib-olla Ester” (2014). Lõpuks arutleb väitekiri, kuidas romaani struktuur suudab endasse mahutada ülevat ajaloolist kogemust (Frank Ankersmit) sellistes tekstides nagu Pauls Bankovskise “18” (2014) ja Dušan Šarotari “Panorama” (2014). Tulemused näitavad, et mittelineaarsete vormiliste strateegiate ja poeetilise keele abil ületavad need romaanid mineviku ja oleviku lihtsustatud eraldatuse luues uusi, eetiliselt laetud suhteid ajalooga. Lõppkokkuvõttes võib siin välja töötatud teoreetiline raamistik olla aluseks Ida-Euroopa kirjanduste tulevastele uuringutele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Stomatal CO₂ regulation pathway and its application for modulating tomato plants(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Koolmeister, Kaspar; Kollist, Hannes, juhendaja; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTaimed on aluseks elule Maal, kuid muutuva keskkonna põhjustatud stress toob kaasa mitmeid väljakutseid taimekasvatuses. Kõrgem temperatuur ja madalam õhuniiskus suurendavad taimede veekulu ning ohustavad saagikust, mistõttu on tarvis aretada väiksema veetarbe ja suurema põuataluvusega taimi. Õhulõhed võimaldavad taimedel fotosünteesiks süsihappegaasi omastada, kuid kaotavad selle käigus vett. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust, mille suurust muudetakse vastavalt keskkonnatingimustele, õhulõhed avanevad valguses, madala CO₂ tingimustes ja kõrge õhuniiskuse korral ning sulguvad pimeduses, kõrge CO₂ tingimustes ja madala õhuniiskuse toimel. Käesolevas doktoritöös uuriti sulgrakkude CO₂ signaalirada ja selle toimimist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes erinevatel CO₂ kontsentratsioonivahemikel ning tavapärase ja madala õhuniiskuse tingimustes. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll õhulõhede CO₂ regulatsioonis. Õhulõhede vastuste kineetika sõltus CO₂ vahemikust: madalas kuni tavalises kontsentratsioonis olid reaktsioonid aeglasemad ja suurema amplituudiga, samas kui tavalise kuni kõrge CO₂ vahemikus oli sulgumine kiirem ja väiksema amplituudiga. Varasemaid teadmisi õhulõhede CO₂ signaalirajast rakendati tomatis (Solanum lycopersicum), kus täppisaretuse meetoditega inaktiveeriti HT1 homoloogid tomatis. Saadud slht1 slht2 topeltmutandi õhulõhed olid CO₂ muutustele tundetud, kuid reageerisid endiselt madalale õhuniiskusele ja abstsiishappele (ABA). Mutantidel oli madalam õhulõhede juhtivus, väiksem veekulu ja suurem põuataluvus, säilitades metsiktüübiga võrreldava kasvu ja viljade omadused. See töö kirjeldab õhulõhede CO₂ regulatsiooni toimimist eri CO₂ vahemikes ja selle sõltuvust õhuniiskusest. Lisaks toetavad tulemused HT1 modifikatsioonide kasutamist taimede veekulu vähendamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Long-read metabarcoding: from available tools to reference databases(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Hakimzadeh, Ali; Anslan, Sten, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTraditsioonilised meetodid, nagu morfoloogia abil liikide määramine koosluste monitooringuks, on sageli aeganõudvad, eriti mikroskoopiliste organismide puhul, mistõttu on mass-triipkoodistamine (metabarcoding) läbi mass-sekveneerimise saanud populaarseks, kiireks ja kulutõhusaks erinevate koosluste tuvastamise meetodiks. Enim kasutatavad tehnoloogiad mass-triipkoodistamise töövoos on nn teise põlvkonna mass-sekveneerimise platvormid. Kuigi need suudavad genereerida miljoneid kõrge täpsusega DNA fragmente, on teise põlvkonna tehnoloogiate poolt sünteesitud järjestused suhteliselt lühikesed, mis võib limiteerida lähedalt suguluses olevate liikide eristamist. Kolmanda põlvkonna mass-sekveneerimise tehnoloogiad suudavad järjestada palju pikemaid DNA lõike, mis hõlmavad terveid geeniregioone, parandades seeläbi taksonoomilise eristamise võimekust. Suhteliselt uudne võimekus toota palju pikemaid liikide määramiseks sobilikke DNA lõike toob aga kaasa ka uusi analüütilisi väljakutseid: paljud olemasolevad bioinformaatika tööriistad on välja töötatud lühikeste järjestuste analüüsiks, pikkade järjestuste jaoks puuduvad põhjalikud referentsandmebaasid ning kimäärsete (mitte-bioloogiliste) järjestuste moodustumine võib pikkade järjestuste sekveneerimiseks genereerimise käigus olla problemaatilisem. Käesolev doktoritöö annab esiteks ülevaate paljudest olemasolevatest bioinformaatika töövoogudest pakkudes praktilist juhtnööri sobivate bioinformaatiliste tööriistade valimiseks lähtuvalt analüüsitavast andmestruktuurist. Teiseks, töötati välja EUKARYOME andmebaas, mis on esimene kureeritud pikkade ribosomaalse RNA markerite referentsandmebaas, hõlmates üle 172000 liigi. Kolmandaks, antud doktoritöö käigus leiti, et olemasolevad kimäärsete DNA järjestuste tuvastamise algoritmid klassifitseerivad paljusi bioloogilisi järjestusi ekslikult kimääridena, ehk valepositiivsete tuvastuste määr on vaikimisi sätetega suur. Parameetrite peenhäälestamine ja sekundaarsed valideerimisstrateegiad aga parandasid analüüside täpsust. Ühiselt, need doktoritöö tulemused ja ressursid edendavad pikkade järjestuste mass-triipkoodistamise töövoogu kui elurikkuse hindamise usaldusväärset tööriista.