1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3631

Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-14) Kolk, Kaspar; Päll, Janika, juhendaja; Mänd, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib raamatukultuuri Eestis 15. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi keskpaigani, mil trükiraamat muutis ideede ja teadmiste levikut kogu Euroopas. Seni on seda perioodi Eestis käsitletud vaid üksikjuhtumite kaudu või lühikese peatükina üldkäsitlustes, käesolev töö loob tervikpildi, kasutades esmakordselt suures mahus koos nii säilinud raamatuid kui arhiiviallikaid. Enne reformatsiooni asusid Eesti suurimad raamatukogud kloostrite juures. Kõige paremini on tuntud Tallinna dominiiklaste raamatukogu. Dominiiklased omandasid trükitud raamatuid rohkesti alates 1470. aastaist, sageli oma ordu liikmete kaudu, kuid 1519. aastast on teada ka suurem ost rahvusvaheliselt raamatuturult. Raamatukogu oli peamiselt usulise sisuga, enim leidus seal jutlustamise abivahendeid; muudest valdkondadest oli tähtsal kohal kanooniline õigus. Ajast pärast reformatsiooni on unikaalsed kogu põhjapoolses Euroopas Rakvere frantsisklastelt säilinud raamatud: 1530.–1540. aastail varustasid vennad end järjekindlalt luterlusevastase kirjandusega, mis näitab, et nad vähemalt üritasid uue usu levikule vastu seista. Reformatsiooni järel tõusid luterliku hariduskorralduse mõjul keskseks uued kirikuraamatukogud. Tallinna Oleviste raamatukogu kujunes 1550. aastail annetuste toel. Töö näitab, et kogu ei tekkinud juhuslikult, vaid seda komplekteeriti sihipäraselt uusima teoloogilise kirjandusega (nt Lutheri teosed, humanistlikud kirikuisade väljaanded). Eraisikute raamatukasutust on esmakordselt süstemaatiliselt uuritud Tallinna 16. sajandi varaloendite põhjal. Kui varem oli raamatuid peamiselt vaimulikel, siis reformatsiooni järel lisandus kiiresti ilmalikke lugejaid. Sajandi keskpaigaks oli raamatuid juba umbes kolmandikul linna kõrg- ja keskklassi liikmeist. Vaimulikel olid suuremad kogud ennekõike oma kutsetöö tarvis (jutluskirjandus, teoloogia), ilmalikel aga tavaliselt vaid mõni üksik hardusteos. Lugemise levikule aitas kaasa trükiste odavnemine, saksakeelne trükisõna ja haridustaseme tõus
Affective hauntings, absolute reality: space, time, experience and the haunted house narrative
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-07) Roostma, Helen; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdond
Väitekirja fookuses on tänapäevane kummitusmaja narratiiv. Eesmärk on süstematiseerida kummitusmaja narratiive, luues narratiivirežiimidel põhineva tüpoloogia, mis arvestab eri tüüpi kummitusmaja narratiivide eripäradega. Olenemata oma teistest omadustest on kummitusmaja aga alati olemuselt maja, mis kaldub normist kõrvale. Judith Butler (2004: 41) sõnab, et kuigi normid on tavaliselt peidetud ja raskesti märgatavad, on nad kõige selgemini nähtavad selle kaudu, millist mõju nad avaldavad. Normide tugev seotus oma kontekstiga on kummitusmaja narratiividest rääkides asjakohane, kuna kummitusmajad on loomuomaselt normide ja normatiivsusega vastuolus. Siiski, kuigi dominantset korda kummitab selle alternatiiv, nõuab see alternatiiv dominantset korda, millele vastanduda. Seetõttu väidetaksegi väitekirjas, et kummitusmaja on alternatiiv, mille kaudu on võimalik mõtestada normatiivset kodu ja peret, millele kujutatud mittenormatiivne kodu ja pere vastanduvad. Tuginedes uudsele lähenemisviisile, mis kasutab nii ruumi-, aja- kui ka kogemusteooriaid, leitakse väitekirjas, et kummitusmaja narratiive on võimalik jagada kolme narratiivirežiimi: gootika, kummastav ulme ja õudus. Kuigi need võivad esineda ühes tekstis samal ajal, võtab üks neist siiski dominantse positsiooni, mistõttu on igal narratiivirežiimil teistest eristuvad omadused ja eripärased narratiivsed atmosfäärid. Seetõttu tajutakse ka erinevaid kummitusmaja narratiive, millel ei pruugi peale kummitusmaja olla üksteisega midagi ühist, osana kummitusmaja narratiivi tekstidest. Väitekirjas esitatud empiirilise analüüsi käigus selgubki, et analüüsitavad romaanid suhestuvad läbi oma narratiivirežiimi varasemate tekstidega just äratuntavate ja eristatavate atmosfääride kaudu. Ruum, aeg ja kogemus, mida analüüsitavad romaanid kujutavad, on teineteisega sarnased oma narratiivirežiimide poolest ning narratiivirežiimid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Väitekiri näitab, et narratiivirežiimidele tuginedes on võimalik süstematiseerida rikkalikke ja laialt levinud kummitusmaja narratiive ning ühendada uued tekstid oma eelkäijatega.
Passive and active liquid mediation in natural and synthetic morphing systems
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-06) Sarokin, Yauheni; Must, Indrek, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed kohandavad oma jäikust ja kuju, jaotades vett ümber. Taimede struktuurid võivad suunata vett nii, et see tekitab kohaliku paisumise just siis ja seal, kus seda vaja on — see on jätkusuutlik lähenemine muutuva keskkonnaga kohanemisele. Samuti on nõudlus kantava tehnoloogia järele, mis toetab keha liikumist lokaalselt, ilma raskete ja kohmakate väliste seadmeteta. Hoolimata taimedest inspireeritud vedelikel põhinevate mehhanismide potentsiaalist pakkuda kõrgelt integreeritud struktuurides robotfunktsionaalsust ja suuremat kandja mugavust, ei ole praktilisi insenertehnilisi süsteeme, mis moduleeriksid mehaanilist käitumist lokaalse paisumise abil, siiani välja töötatud. Käesolevas töös tutvustatud vedeliku ümberpaiknemise jälgimise meetodid võimaldasid selgitada nii taime- kui tehisstruktuurides toimuvaid vedeliku–maatriksi vastastikmõju mehhanisme. Väitekiri näitas hüdratsiooni ajaloo olulisust süsteemide reageerimisvõimes. Ilmsiks tulnud vedelikumahtude gradiendid toovad esile, kuidas konfiguratsioonimuutused võimenduvad süsteemi mehaaniliselt kõige olulisemates osades, võimaldades pundumise kiiruse ja ulatuse optimeerimist. Rakendades looduslikest vedelikuvahendatud süsteemidest pärinevaid põhimõtteid ja integreerides aktiivse vedeliku juhtimise, realiseeriti selles töös sünteetiline muutuva jäikusega süsteem, mis suudab vajaduse korral punduda. Seega ei edenda väitekiri üksnes vedelikuvahendatud kehalise tarkuse teooriat, vaid pakub ka suuniseid vedelikuvahendatud pehmerobootikasüsteemide jaoks.
Constructing and sending Russia-related news frames by different media and their perception among various audiences
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-31) Kremez, Mihhail; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Geopoliitilise ebastabiilsuse ja infohäirete tingimustes leiavad mõned ideed ja sõnumid ühiskonnas viljakama pinnase ja mõned mitte. Erinevate hoiakute kujunemine on kombinatsioon ajaloolistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest, mis avaldub Venemaa tegevuste taunimises või õigustamises eri ühiskondades ning kajastamises eri meediakanalites ja kajastamise tajumises eri auditooriumide poolt. Huvitusin nende hoiakute kujunemisest, lahutades protsessi meedia ja auditooriumi interaktsiooniks, mida uurisin raamistamise ja raamide tajumise vaatenurgast. Uurisin Venemaa raamistamist Eesti, Bulgaaria, Saksamaa, Läti, Soome, USA ja Hiina uudismeedias ning Venemaad käsitlevate uudisraamide tajumist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumite poolt. Analüüsitud interaktsiooni mõjutab tugevalt kultuuriline, majanduslik, poliitiline ja ajalooline kontekst, milles raame konstrueeritakse, edastatakse ja tajutakse. Venemaa raamistamisel prevaleerivate valentsete – lahutavate ja ühendavate – raamide võime representeerida suhteid Venemaaga teatud riikide kontekstis annab lisateadmisi nende suhete nüansside kohta. Ajakirjanike isiklike taustsüsteemide mõju raamistamisele on piiratud – nad on sagedamini raamide edastajad, ent võivad muuta prominentsete infoallikate raame võimsamaks. Viimast peaks kasutama ülima ettevaatusega – see võib negatiivselt mõjutada auditooriumide usaldust meedia vastu. Venemaad käsitlevate raamide dekodeerimist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumide poolt mõjutavad lisaks kontekstile tugevalt eelteadmised ja isiklikud taustsüsteemid. Osalejad ei mõistnud alati oma rolli meediasisu kujundamisel ja kogesid raskusi raami looja tuvastamisel, pigem omistades looja rolli meediale. Osalejate taustsüsteemide hulgas täheldatud meediakriitilisuse kasvu – valentsete raamide sagedane dekodeerimine vastanduvast positsioonist vähendas nende usaldust meedia vastu. Uuritud auditooriumid vajavad meediaprofessionaalide tuge oma meediapädevuse parandamisel.
Operative deliveries in Estonia and Finland, 1992–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-29) Sildver, Kaire; Veerus, Piret, juhendaja; Gissler, Mika, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Maailmas on keisrilõigete osakaal viimastel aastakümnetel pidevalt tõusnud, vaginaalse sünnituse osakaal aga vähenemas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) rõhutab, et keisrilõige on elupäästev operatsioon nii emale kui lapsele, vaid juhul kui selleks on selge meditsiiniline näidustus. Teiseks operatiivse sekkumise võimaluseks on operatiivne vaginaalne sünnitus. Kõigi operatiivsete sünnitustega kaasneb risk lühi-ja pikaajaliseteks tüsistusteks emale ja lapsele. WHO soovitab sünnitusabi järjepidevaks hindamiseks ja arendamiseks ülemaailmse standardina kasutada Robsoni klassifikatsioonisüsteemi. See võimaldab objektiivselt keisrilõigete osakaalu hinnata, jälgida ja võrrelda erinevates tervishoiuasutustes, riiklikult ja ülemaailmselt ning on kasutatav ka operatiivse vaginaalse sünnituse hindamiseks. Lisaks keisrilõigetele tuleb monitoorida ka operatiivsete vaginaalsete sünnituste osakaalu. Eesti ja Soome on naaberriigid, kuid perinataalnäitajad on algselt olnud väga erinevad. Käesolev uurimus annab võimaluse võrrelda ja analüüsida operatiivsete sünnituste osakaalusid ja ajatrende kolme aastakümne jooksul Eestis ja Soomes. Keisrilõigete ja operatiivse vaginaalse sünnituste osakaal on uuringuperioodi jooksul kasvanud mõlemas riigis. Eesti ja Soome keisrilõigete osakaal on 2023. aasta seisuga sarnane maailma keskmise tasemega (21%). Paljudes teistes Euroopa riikides on keisrilõike osakaal aga märgatavalt kõrgem. Eesti sarnaneb Robsoni klassifikatsioonisüsteemi tulemuste alusel Põhjamaadele, sealhulgas Soomele. Soome operatiivse vaginaalse sünnituse osakaal on kogu uuringuperioodi jooksul olnud ligikaudu poole kõrgem kui Eestis. Vaakumsünnitusest on saanud ainus operatiivse vaginaalse sünnituse meetod mõlemas riigis nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringuperioodi lõpuks moodustasid operatiivsed sünnitused umbes veerandi kõigist sünnitustest nii Eestis kui ka Soomes.
Dynamic vulnerability in the COVID-19 pandemic: experiences of the socially marginalised in Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-27) Nero, Kristi; Orru, Kati, juhendaja; Nævestad, Tor-Olav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskondlikult tõrjutud inimesed on vastuvõtlikumad hädaolukordade negatiivsetele mõjudele. Samal ajal hädaolukorrad omakorda süvendavad vaesust ja ebavõrdsust. COVID-19 pandeemia ajal olid vähemkindlustatud rühmade seas keskmisest kõrgemad nii nakatumis- kui suremusnäitajad. Nende toimetulekut erinevates hädaolukordades ei ole seni aga sotsioloogiliselt piisavalt uuritud. Doktoritöö selgitab supiköökide, päevakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi kaheteistkümne Euroopa riigi näitel. Töö analüüsib haavatavuse kujunemist tõrjutute seas rõhutades, et see ei ole vaid teatud rühmadele iseloomulik omadus. Haavatavus kujuneb dünaamiliselt isiklike võimete ja ressursside, kogukondlike ja ametlike tugivõrgustike ning hädaolukorra eripärast tulenevate mõjurite koostoimel. Doktoritöö tulemused osundavad, et puudused avalike tugistruktuuride ning kommunikatsiooni toimimises ja kättesaadavuses pandeemia ajal halvendasid tõrjutud rühmade olukorda. Neile ei olnud alati tagatud võrdne ligipääs riiklikele teenustele, supiköögid ja päevakeskused suleti, tänaval viibimine keelustati ning osa sotsiaaltööst peatus, toimis vaid telefoni teel või sulgus digiluku taha. Laialdane väärinfo levik haavatavates kogukondades näitas, et nendeni ei jõudnud avalikkusele suunatud COVID-19 teave, mis oli sageli ainult ametlikus keeles, mida ei usaldatud või ei mõistetud. Väärarusaamad pärssisid käitumisjuhiste järgimist ja pisendasid pandeemiaga seotud riske. Sotsiaalabiasutuste roll hädaolukordades vajab suuremat tähelepanu. Enamasti on sotsiaaltöötajatel lisaks teadmistele ja kogemustele kriisijuhiste edastamiseks vajalik usaldusväärsus, mis võimaldab tõrjututeni jõuda ning julgustada käitumismuutusi. Hädaolukordade laiaulatuslik ühiskondlik mõju teeb vajalikuks kaasata sotsiaalhoolekande esindajad partnerina hädaolukordadeks valmistumisel, neile reageerimisel ja nende mõjudest taastumisel. Individuaalsete haavatavuse allikate kõrval ametiasutuste ja sotsiaalsete tugivõrgustike toimimisest ning olukorrast tingitud haavatavustegurite süstemaatiline väljaselgitamine on aluseks tõhusamate ja sotsiaalselt õiglasemate kriisimeetmete kujundamisele.
Groundwater vulnerability assessment in confined aquifers: modifying the DRASTIC method for aquifers covered by Quaternary deposits
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-24) Männik, Magdaleena; Karro, Enn, juhendaja; Marandi, Andres, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhjavesi on oluline maapõueressurss, mis toetab ökosüsteeme ja põllumajandust ning on peamiseks joogiveeallikaks ligi poolele maailma elanikkonnast. Samas on põhjaveekihid tundlikud reostusele, mis võib sinna jõuda intensiivsest põllumajandusest, linnastumisest ja tööstusaladest. Põhjavee kaitstust on eriti keeruline hinnata piirkondades, kus põhjaveekiht on surveline ning kaetud mitmekesiste kvaternaarisetetega. Doktoritöö kohandab rahvusvaheliselt tuntud DRASTIC-metoodikat, et see sobiks paremini kasutamiseks Eesti ja teiste endiste jäätumisalade hüdrogeoloogilistes oludes. Kolme peamise parameetri (vee sügavus, pinnakatte tüüp ja paksus) muutmise kaudu töötati välja uus metoodika, mis arvestab põhjavee kaitstuse hindamisel kvaternaarisetete kaitsvat rolli ning põhjavee survetaseme mõju. Uut metoodikat testiti kolmel uurimisalal Eestis ning ka Eesti-Läti piiriülesel alal. Selgus, et just kvaternaarisetete tüüp ja settekihi paksus on põhjavee kaitstuse kujunemisel määrava tähtsusega. Uus lähenemine on täpsem kui Eestis seni kasutusel olnud käsitsi koostatud põhjavee kaitstuse kaardid ning sobib ka piiriüleseks koostööks. Lisaks lisati põhjavee kaitstuse mõju hindamisse ka maakasutuse mõju ning leiti seeläbi alad, kus madal loodusliku kaitstuse ja intensiivse inimmõju kooslus suurendavad reostumise riski. Doktoritöö tulemused näitavad, et uus metoodika sobib hästi hindama kaheosalisi süsteeme, kus peamine põhjaveekiht paikneb mitmekesiste kvaternaarisetete all. Uurimus pakub praktilist, teaduspõhist ja ajakohast lahendust, millega saab asendada Eestis seni kasutusel olnud manuaalse kaitstuse hindamise metoodika. Uus lähenemine võimaldab põhjavee kaitstust hinnata tõhusamalt ja objektiivsemalt, aidates seeläbi paremini tagada puhta joogivee säilimist ja jätkusuutlikku veemajanduse planeerimist.
Determinants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-24) Fetnassi, Nidal; Tammaru, Toomas, juhendaja; Ghamizi, Mohamed, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonda ümberkujundav inimtegevus, nagu põllumajandus, metsaraie ja linnastumine, avaldavad pahatihti tugevat negatiivset mõju looduslikele kooslustele. Siiski võivad mõned inimtekkelised elupaigad pakkuda ka varjupaiku laiematest keskkonnamuutustest ohustatud liikidele. Käesolevas töös uuriti ööliblikate kooslusi inimmõjulistes elupaikades Eestis ja Marokos. Uuringutes kasutati söödapüüniseid, mis meelitavad ööliblikaid kääritatud suhkrusegudega, matkides nende looduslikke toiduallikaid. Eestis keskenduti raiesmikele, mis olid kas looduslikult uuenevad või kunstlikult taastatavad. Eriti just kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused leiti olevat liigirikkad, kuigi mitmed rohumaadele iseloomulikud liigid puudusid neilt peaaegu täielikult. Tulemustest järeldub, et raiesmikud on küll olulised, ent ei saa siiski täielikult asendada poollooduslikke niite, mis on kogu Euroopas taanduvaks elupaigatüübiks. Maroko poolkõrbelistes Atlase mägedes läbi viidud uurimused leidsid, et põllumajandusmaastike, sh oliivisalude ööliblikakooslused, on üllatuslikult arvukad ja mitmekesised. Selle põhjuseks on tõenäoliselt traditsioonilised põllumaa niisutamise viisid, mis tagavad taimestiku lopsakuse ka kuivadel perioodidel. Seevastu leiti vähearvukaid liike just pigem looduslikest metsadest. Töö tulemused näitavad, et traditsiooniline põllumajandus võib küll aidata säilitada putukate mitmekesisust, kuid vajalik on ka looduslike elupaikade alalhoidmine. Samuti näitas doktoritöö, et söödapüünised, eriti koos ilmastikuandmetega, annavad usaldusväärset teavet ööliblikate populatsioonide ja koosluste kohta ning nende laialdasem kasutamine putukaökoloogilistes töödes on igati teretulnud.
Oxide nanostructures as antiviral coatings for textiles
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-17) Nefedova, Alexandra; Ivask, Angela, juhendaja; Vanetsev, Alexander, juhendaja; Kisand, Vambola, juhendaja; Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimaste aastate kogemused on näidanud, et viirusnakkustel võivad olla tõsised meditsiinilised ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Viirused võivad edasi kanduda erinevatel viisidel: otsese kontakti teel, saastunud objektide kaudu või aerosoolipiiskade koostises. Käesolev uuring keskendus viiruse edasikandumisele saastunud puutepindade kaudu ning töö eesmärgiks oli välja pakkuda sobiv viirusvastane töötlus tekstiilidele sellise leviku takistamiseks. Antimikroobsete tekstiilide arendamine on oluline, kuna pehmeid pindu on suhteliselt raske puhastada, ent samal ajal võivad viirused neil püsima jääda päevadeks, isegi nädalateks. Viirusvastastel tekstiilidel on märkimisväärne rakenduspotentsiaal mitmetes valdkondades, nt. tervishoius, toidutööstuses, ühiskasutatavates ruumides. Antiviraalsete tekstiilikatte loomiseks kasutati oksiidseid nanomaterjale – tseeriumoksiidi (CeO₂) ning kvaternaarse ammooniumühendiga (CTAB) töödeldud poorset ränidioksiidi SiO₂. Tekstiilide viirusvastast toimet hinnati päriselu rakendusi imiteerivates tingimustes, kus viirust kanti pinnale inimtekkelisi aerosoole matkivates väikestes tilkades. Töö tulemused näitasid, et kuigi nano-CeO₂ toimis üsna efektiivse antiviraalse materjalina kolloidses vormis, kadus selle aktiivsus pärast tekstiilile kandmist. SiO₂-CTAB nanokonteinerid omasid aga viirusvastast aktiivsust nii kolloidides kui ka tekstiili pinnal. Selle põhjuseks võis olla SiO₂ pooridesse lukustunud vesi, mis viiruse ja tekstiili kontakti võimaldas. Tekstiilipindadel näitas tugevat viirusvastast toimet ka vasknitraat, kuid kokkupuutel veega eemaldus see peaaegu täielikult töödeldud pinnalt. Meie uuring tõi esile asjaolu, et antiviraalse efekti saavutamiseks on tekstiilipinnal vajalik teatud niiskustase ning viirusvastase materjali stabiilsus. Töös uuritud materjalidest vastasid eelkirjeldatud nõutele ainult CTAB-ga täidetud SiO₂ nanokonteinerid ning seda materjali võiks kaaluda edaspidi antiviraalsete katete loomisel.
Analysis and optimization of iteratively decodable codes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-17) Mikelsaar, Sander; Skachek, Vitaly, juhendaja; Kudryashov, Boris, juhendaja; Bocharova, Irina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tagamaks vigadeta kommunikatsiooni seadmete vahel on tarvis usaldusväärnet digitaalset andmesidet. Praktiliste sidesüsteemide disainimine nõuab tipptasemel veaparanduskoodide ja füüsiliste andmesignaalide edastamise meetodite kombineerimist ja ühist optimeerimist. Oluline väljakutse selliste süsteemide väljatöötamisel on kasutatavate meetodite piiratud arvutuslik keerukus, eriti mobiilseadmete puhul, mille puhul lisanduv keerukus tõlgendub otse suuremasse aku kasutusse. See piirang muutub kaasaegse infotehnoloogia arenedes järjest raskemaks. Kuigi kodeerimisteooria ja digitaalses kommunikatsioonis kasutatavad koodid on juba pikalt väljakujunenud uurimisvaldkonnad, on digitaalsete sidesüsteemide areng olnud viimaste aastate jooksul siiski kiire, näiteks 5G telekommunikatsioonivõrkude laialdasem kasutuselevõtt eelmise aastakümne lõpul. Veel üsna hiljuti oleksid sellised teenused, nagu kõrgekvaliteedilise video voogedastus mobiilseadmetes piiratud andmeedastuskiiruse tõttu mõeldamatud. Käesoleva doktoritöö peamiseks sihiks on nende tehnoloogiate uurimine ja arendamine tulevaste sidestandardite tarbeks. Suures pildis on käesolev töö jaotatud kaheks: koodid ja modulatsioon. Esiteks, madala arvutusliku keerukuse, kuid samas kõrge jõudlusega, veaparanduskoodide konstrueerimise meetodite projekteerimine. Teiseks, disainitud koodide integreerimine praktilistesse telekommunikatsioonisüsteemidesse, optimeerides nende sobitamist füüsiliste signaalidega, mis on vajalikud digitaalseks andmevahetuseks praktilises maailmas.
Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-15) O’Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl, juhendaja; Junttila, Santeri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekirja teemaks on edelaläänemeresoome keelte murdeline areng. Uuritavad keeled ja murded on Kuramaa ja Salatsi liivi keel ning põhjaeesti saarte ja läänemurre. Oma väitekirjas uurin, kas on võimalik leida nende murrete ühist algkuju, mis oleks hargnenud läänemeresoome algkeele Liivi lahe murdest ühelt poolt liivi keeleks ning teiselt poolt eesti saarte ja läänemurdeks. Väitekirja põhiosa koosneb viiest artiklist ja sissejuhatavast peatükist. Uurimisainesena kasutan läänemeresoome keelte grammatikaid, keeleajaloo uurimusi, sõnaraamatuid ja murdearhiive. Jaotan oma andmed häälikuloo, morfoloogia ja sõnavara ossa. Kuna liivi keel on selgelt eristatav ülejäänud läänemeresoome keeltest, määratlen liivi keelele omased hääliku- ja vormimuutused. Seejärel võrdlen liivi keele häälikulist arengut põhjaeesti murrete ajalooga. Samuti võrdlen liivi sõnavara põhjaeesti murdesõnavaraga, et uurida, kas neil on ühiseid häälikumuutusi ja sõnavaralisi vastavusi, mis võiksid viidata liivi keele ning põhjaeesti saarte ja läänemurde päritolule samast edelaläänemeresoome algmurdest. Oma uurimuses analüüsin 14 fonoloogilist, 7 morfoloogilist ja 7 (morfo)süntaktilist joont ning 50 sõna. Tuletusliidete uuenduslik kasutamine osutub tugevaimaks tõendiks liivi keele ja eesti saarte ja läänemurde ühise algmurde kohta. Uuritud edelaläänemeresoome joonte tuumalaks on Eesti edelaranniku ehk Karuse, Varbla ja Tõstamaa murrakud. Rohkesti ühiseid tunnuseid viitab aga läänemeresoome murdeahelale Saaremaalt Lõuna-Eestini.
Practical trustworthy artificial intelligence with human oversight
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-10) Ottun, Abdul-Rasheed Olatunji; Flores Macario, Huber Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kaasaegsed rakendused tuginevad üha enam masin- ja süvaõppele ehk tehisintellektile (AI, ingl artificial intelligence), et suurendada jõudlust, parandada taju ja pakkuda usaldusväärsemat kasutajakogemust. Vaatamata täiustatud arutlusvõimele on AI-mudelid sageli läbipaistmatud, tekitades muret ohutuse osas ja vähendades usaldust. Regulatiivsed raamistikud rõhuvad usaldusväärsele tehisintellektile, mis on arendatud kooskõlas usaldusväärse andmetöötluse (ingl trustworthy computing) printsiipidega: läbipaistvus ja inimjärelevalve. Paraku esineb praktikas olulisi takistusi, mis pärsivad inimjärelvalve ja AI-süsteemide integreerimist. Käesoleva doktoritöö peamiseks uurimisküsimuseks on: Kuidas integreerida inimjärelvalve AI-põhistesse rakendustesse, et jälgida ja parandada nende usaldusväärsust? Püstitatud ülesande lahendamiseks esitame kolm tulemust, millest igaüks keskendub konkreetsele tehnilisele küsimusele vastavas masinõppe etapis. Esiteks, kuna andmete kvaliteet on tehisintellekti otsuste tegemisel kriitilise tähtsusega, toome sisse sotsiaalteadliku liitõppe (SAFL, ingl Socially Aware Federated Learning) hajutatud masinõppe eesmärgil. SAFL juhib mudeli treenimiseks vajalikke andmete valikut koostööpõhiselt, kasutades ära sotsiaalseid dünaamikaid ja ülesannete delegeerimist viisil, mis soodustab inimeste osalust. Põhjaliku kasutajauuringu ja kontseptsiooni tõestava rakenduse tulemused näitavad, et SAFL-i abil saadud inimeste sisend parandab nii andmete kvaliteeti kui ka masinõppemudeli jõudlust. Teiseks, kuna rakendused kaasavad üha enam tehisintellekti komponente, pakume lahenduse nende usaldusväärsuse omaduste jälgimiseks. Jälgides süsteemiarhitektuuride arengut uurime süstemaatiliselt, kuidas saab integreerida usaldusväärsuse mehhanisme kaasaegsetesse süsteemidesse. Kontseptsiooni tõestuseks loome SPATIAL-i – arhitektuuri, mis integreerib usaldusväärsuse mõõdikud AI-põhistesse rakendustesse. SPATIAL kuvab neid mõõdikuid lihtsasti arusaadava kasutajaliidesena, võimaldades vastavatel ekspertidel jälgida AI järeldusloogikat. Empiirilised hinnangud demonstreerivad SPATIAL-i efektiivsust, tuues samas esile usaldusväärsuse omaduste hindamise ja jälgimise keerukuse. Kolmandaks rõhutame inimjärelvalve vajalikkust ka olemasolevate rakenduste jälgimiseks, eriti kui need rakendused toimivad autonoomselt ja laiaulatuslikult. Selleks pakume välja AntiVenom-i – tõhusa ja valdkonna-agnostilise meetodi anomaaliate tuvastamiseks hajutatud tehisintellekti rakendustes. AntiVenom kasutab seadme tasemel jõudlusmõõdikuid, et tuvastada ebakorrapärasusi ja märgistada need inimese poolt läbivaatamiseks. Võrdlus olemasolevate selgitatavate tehisintellekti (XAI, ingl explainable AI) meetoditega näitab AntiVenomi potentsiaali kiire ja ennetava jälgimise jaoks võrreldes traditsiooniliste ja keerukamate meetoditega. Kokkuvõttes panustavad toodud tulemused usaldusväärse AI arengusse, tuues esile nii inimosaluse potentsiaali kui ka keerukust selle rakendamisel järjest autonoomsemaks muutuvates süsteemides.
Single-cell RNA sequencing analysis integrated with human gene-regulatory networks provides mechanistic insights of advanced atherosclerosis in men and women
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Sukhavasi, Katyayani; Ruusalepp, Arno, juhendaja; Björkegren, Johan. L.M., juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused (KVH), mida peamiselt põhjustab ateroskleroos, põhjustavad igal aastal 17,9 miljonit surmajuhtumit, mis teeb neist ülemaailmse surma peamise põhjuse. Ateroskleroos on progresseeruv seisund, mida mõjutavad geneetika, keskkond ja ainevahetus ning mis hõlmab lipiidide kogunemist, oksüdeerumist ja põletikku arteriseintes. See väitekiri uurib ateroskleroosi kolme lähenemisviisi abil: 1. STARNET-uuring: Süsteemitasemel arusaam: STARNET-uuring (Stockholm-Tartu ateroskleroosi pöördvõrgu inseneriülesanne) on suurim inimese geeniekspressiooni geneetika uuring KVH kohta. Analüüsiti RNA sekveneerimise andmeid 850 patsiendilt (600 südame isheemiatõvega, 250 ilma selleta) erinevatest ateroskleroosiga seotud kudedest (aordi sein, seesmine rinnakasti arter, maks, skeletilihas, rasv). Geneetiliste, kliiniliste ja RNA sekveneerimise andmete integreerimise abil tuvastas STARNET 224 geeniregulatoorset koekspressioonivõrgustikku (GRN), mis selgitavad üle 54% CAD pärilikkusest. 2. Sümptomaatiliste patsientide unearteri naastude üheraku RNA sekveneerimine (scRNA-seq): see lähenemisviis keskendus ateroskleroosi progresseerumise rakulise heterogeensuse mõistmisele. SMART-Seq2 tehnoloogia kasutamine 15 unearteri naastul (7 naist, 8 meest; 7 asümptomaatilist, 8 sümptomaatilist) näitas veresoonte rakkude suurt plastilisust, sealhulgas dedifferentseerumist ja transdifferentseerumist, ning tuvastas seni geenirikkaimad ateroskleroosi alamklastrid, pakkudes üksikasjalikku ülevaadet haiguse rakulisest mitmekesisusest. 3. Soospetsiifilised erinevused ateroskleroosi korral: bioloogiline sugu mõjutab oluliselt unearteri stenoosi, ateroskleroosi ja kardiovaskulaarset riski, mida mõjutavad vanus ja menopaus. ScRNA-seq analüüs tuvastas unearteri naastude subtsellulaarsetes klastrites soopõhised erinevused. Naistel oli rohkem osteogeenseid silelihasrakke, immuunsüsteemi reguleerivaid makrofaage ja mesenhümaalses üleminekus olevaid endoteelirakke. Meestel oli rohkem kondrotsüütidetaolisi silelihasrakke, kudesid ümberkujundavaid makrofaage ja angiogeenseid endoteelirakke. Need scRNA uuringud, mis on integreeritud STARNET GRN-idega, kinnitasid, et GRN39 ja GRN195 on meestel vastavalt silelihasrakkude transformatsiooni ja endoteelirakkude proliferatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega. Üldiselt annab see dissertatsioon ülevaate ateroskleroosi arengust inimestel, keskendudes (geeni) süsteemide võrgustikele, ainevahetusorganitele ja võtmerakkude tüüpide soospetsiifilisele transdiferentseerumisele, tuues esile potentsiaalsed terapeutilised sihtmärgid.
Measuring immigration-related conflict risk: a case of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Maasing, Helina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastatel on Euroopas kasvanud mure sisserände ja sotsiaalsete pingete pärast. Ka Eestis on sisseränne suurenenud, mistõttu tõusetub küsimus: kas ja kus võiksid tekkida pinged kohalike ja sisserändajate vahel? Käesoleva doktoritöö eesmärk ei olnud konflikti ennustada, vaid hinnata ühiskondlikku haavatavust ehk seda, millistes piirkondades võivad sisserändega seotud sotsiaalsed pinged kergemini tekkida ja süveneda. Uurimistöö raames loodi indeks MICRI (ingl k measure of immigration-related conflict risk) – tööriist, mille abil mõõta sisserändega seotud konflikti riski riiklikul ja kohalikul tasandil. Indeks põhineb 17 teaduslikult valitud näitajal, mis hõlmavad nii objektiivseid tegureid (nt töötus, sisserände määr) kui ka subjektiivseid tegureid (nt tajutud ebaõiglus, usaldamatus institutsioonide vastu, negatiivsed hoiakud immigrantide suhtes). MICRI eripära on selle võime tuvastada piirkondlikke riske, mida paljud rahvusvahelised mõõdikud hinnata ei võimalda. Tulemused näitavad, et kuigi Eesti üldine sisserändega seotud konflikti risk on väike, pole see ühesugune kogu riigi ulatuses. Kõrgeim on riskitase Kirde-Eestis ning mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti omavalitsusüksuses. Peamised riski suurendavad tegurid on vähene usaldus riiklike institutsioonide vastu, rahulolematus eluga, tajutud ebaõiglus, negatiivsed hoiakud ja stereotüübid immigrantide suhtes ning sisserändega seoses tajutav majanduslik oht. Lisaks toob MICRI esile, et Eestis ei tulene konflikti risk mitte niivõrd otsesest kontaktist sisserändajatega, vaid laiemast sotsiaalsest rahulolematusest. Immigratsioon võib toimida täiendava pinget suurendava tegurina. MICRI ei ole kristallkuul, vaid varajase hoiatuse süsteem, mis aitab mõista, kas pinnas on piisavalt kuiv, et tiku tõmbamisel mets süttiks. Seega aitab MICRI täita olulise tühimiku ennetuse, mitte tagajärgedega tegelemise tasandil. Kuigi MICRI on töötatud välja Eesti kontekstis, on seesama metoodika kohandatav ka teiste riikide puhul.
The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ökosüsteemi teenused on looduse pakutavad hüved nagu toidu ja puidu tootmine, puhas õhk, tolmeldamine ja süsiniku talletamine. Enamik neist hüvedest sõltub otseselt elurikkusest. Mida suurem on elurikkus, seda paremini suudavad ökosüsteemid taluda häiringuid ja pakkuda samaaegselt mitmeid hüvesid – omadus, mida nimetatakse ökosüsteemi multifunktsionaalsuseks. Poollooduslikud rohumaad on ühed liigirikkaimad ökosüsteemid Euroopas, kuid suur osa ajaloolistest rohumaadest on maastikupildist kadunud põllumajanduse intensiivistumise, majandamisest välja jätmise ja metsastamise tõttu. Need muutused vähendavad liigirikkust, häirivad ökosüsteemi toimimist ning toovad kaasa ökosüsteemi hüvede kättesaadavuse vähenemise. Minu doktoritöö uuris, kuidas maakasutuse muutused ja ökoloogiline taastamine mõjutavad poollooduslike rohumaade elurikkust, ökosüsteemi hüvesid ja multifunktsionaalsust. Tulemused näitasid, et traditsiooniliselt majandatud rohumaad on elurikkuse tulipunktid, mis suudavad korraga pakkuda mitmeid hüvesid – sealhulgas elupaiku elustikule, süsiniku sidumist, looduslikku kahjuritõrjet, tolmeldamist, loomasööta ja võimalusi puhkamiseks looduses. Poollooduslike rohumaade hülgamine, metsastamine ja intensiivistamine aga mõjub vastupidiselt, tuues kaasa liigirikkuse languse ja ökosüsteemihüvede pakkumise vähenemise. Eesti loopealsete taastamisprojekt „LIFE to Alvars“ näitas, et hüljatud või metsastunud loopealsed on aga endiselt kõrge taastumisvõimega. Taastamisjärgselt tõusis elustiku liigirikkus mitmes liigirühmas ning tõusis ka ökosüsteemi multifunktsionaalsus. Kuigi keskmine liigirikkus tõusis märgatavalt, siis osadel liikidel kulub aga rohkem aega taastamistöödest tulenevatele muutustele reageerimisel ning osadele liikidele avaldasid olulist mõju ka välised tegurid, näiteks põud. Kokkuvõttes on poollooduslikud rohumaad väärtuslikud ökosüsteemid ning nende kaitse, taastamine ja jätkusuutlik majandamine on hädavajalik, et säilitada elurikkust ning tagada inimeste ja looduse heaolu toetavate hüvede pakkumine.
Igor Severjanin Eesti kirjandusväljal ja Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Kotjuh, Igor; Velsker, Mart, juhendaja; Sakova, Aija, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887–1941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. Töö eesmärk on mõista, miks jäi tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Analüüs toetub identiteediteooriale, transkeelsuse käsitlusele ning kirjandusvälja kontseptsioonile, näidates, kuidas keeleline ja rahvuslik kuuluvus mõjutasid autori nähtavust ja retseptsiooni. Uurimus toob esile Severjanini loomingulise kuuluvuse kahe kultuuriruumi – vene ja eesti – vahel. Ta lõimis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusvõrgustikes. Selline lähenemine viitab nn hübriididentiteedile – enesemääratlusele, mis ei piirdu ühe kultuurilise kuuluvusega, vaid põimib mitmeid. Severjanini näide aitab ümber mõtestada rahvuskirjanduse piire ning tõstatab küsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Uurimus osutab, et kuulumine eesti kirjandusse ei pea sõltuma vaid keelelisest väljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist. Töö panustab kultuuridevahelise kirjandusteaduse arengusse ja pakub uusi vaatenurki nii mineviku kui ka tänapäeva mitmekeelsele kirjandusele Eestis.
The effects of acute sodium citrate supplementation on metabolism and 5000 m running performance in trained young men
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Vaher, Ivi; Ööpik, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kiire ATP lagundamise ja selle taastootmise kõrvalnähuks glükolüütilise fosforüülimise käigus kõrge intensiivsusega kehalisel tööl on vesinikioonide kuhjumine ehk happelisuse tõus nii lihasrakkudes kui ka üldiselt organismi sisekeskkonnas. Happelisuse tõus on üks olulisi väsimuse kiire tekkimise ja süvenemise põhjusi. Üheks võimaluseks hapestumise pidurdamiseks ning seeläbi väsimuse leevendamiseks ja töövõime parandamiseks on organismi puhversüsteemide mahutavuse koormuse-eelne suurendamine. Juba 20. sajandi alguse uuringutest on teada, keha puhversüsteemide mahutavust saab suurendada naatriumvesinikkarbonaadi või naatriumtsitraadi abil. Kõnealuste ainete manustamine toidulisandina, kutsub esile metaboolse alkaloosi, mis väljendub vere pH ja bikarbonaatioonide kontsentratsiooni tõusus. Peamiselt naatriumtsitraadil on ühtlasi täheldatud omadust suurendada veepeetust ja plasma mahtu, mis võib parandada vastupidavuslikku töövõimet. Käesoleva doktoritöö raames teostatud uuringute eesmärk oli hinnata naatriumtsitraadi manustamise mõju ainevahetusele ja sooritusvõimele 5000 m jooksus erinevates keskkonnatingimustes: mõõduka ja kõrge temperatuuriga laborikeskkonnas ning normaalse temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras. Uuringutes osales kokku 43 treenitud meesvastupidavussportlast, kellele naatriumtsitraati või platseebot manustati enne jooksu erinevates vormides (vesilahussena või kapslitesse pakendatuna). Kõigis kolmes uuringus järgiti randomiseeritud topeltpimeda ristuuringu kavandit. Tulemused näitasid, et naatriumtsitraat võrreldes platseeboga parandas 5000 m jooksu aega statistiliselt usaldusväärsel määral ainult mõõduka temperatuuriga laborikeskkonnas. Kõrge temperatuuriga laborikeskkonnas ja normaalse temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras naatriumtsitraat sportlaste sooritusvõimet ei mõjutanud. Naatriumtsitraadi manustamine kutsus esile metaboolse alkaloosi, mis väljendus vere pH ja bikarbonaatioonide kontsentratsiooni tõusus ning mis soodustas laktaadi väljutamist töötavates lihastest verre. Samuti suurendas naatriumtsitraadi manustamine veepeetust ja plasma mahtu enne jooksu, kuid jooksu ajal plasma mahu muutused naatriumtsitraadi ja platseebo kasutamise korral ei erinenud. Subjektiivse väsimuse ja kuuma tunnetuse ning südamelöögisageduse osas naatriumtsitraadi manustamine võrreldes platseeboga erinevusi ei põhjustanud.. Kokkuvõttes järeldub teostatud uuringutest, et naatriumtsitraadi manustamine koguses 500 mg kehakaalu kilogrammi kohta enne 5000 m jooksu põhjustab vee peetust ja plasma mahu suurenemist stardi eel ning kutsub esile metaboolse alakaloosi, mis soodustab laktaadi väljutamist töötavatest lihastest jooksu ajal. Need muutused võivad parandada treenitud sportlaste sooritusvõimet mõõduka temperatuuriga hästi kontrollitud laborikeskkonnas, kuid ei ole piisavad sarnase positiivse efekti esilekutsumiseks kõrge temperatuuriga laboratoorsetes tingimustes või mõõduka temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras.
Causes and consequences of stomatal density in relation to atmospheric humidity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-06) Tulva, Ingmar; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
See dissertatsioon uurib taimede õhulõhede, peamiselt nende tiheduse seoseid õhuniiskusega. Õhulõhed on mikroskoopilised suletavad avad taimelehes, mille kaudu taim laseb õhku fotosünteesivate rakkude juurde, püüdes seejuures aurumise läbi mitte liialt vett kaotada. Õhulõhede läbilaskvuse määrvad korraga nii nende avatus (mis minutitega muudetav) kui ka tihedus (mis arengu käigus paika pandud). Üks meie uuringute strateegia tegeles õhulõhede tiheduse ja avatuse üheaegse geneetilise manipuleerimisega, püüdes otsida keskkonnast (õhuniiskusest) sõltuvat optimaalset kombinatsiooni. Näitasime, et selline kombineerimine on vabalt võimalik, aga õhulõhede liig paneb taimele tema varases arengus suure koorma, mis kasvu universaalselt aeglustab. Seejuures demonstreerisime, et see kasvuhäire ei ole vähemalt otseselt veekaotusega seotud, sest taimeliinid, millel on raskusi enda õhulõhede sulgumisega, ei näidanud sarnast kasvu aeglustumist. Õhulõhed paiknevad tüüpiliselt, paljudel taimeliikidel eranditult, lehe alaküljel. Siiski on mitmeid liike, millel õhulõhesid leidub arvukalt ka üleküljel. Õhulõhede arengut juhtivates geneetilistest mehhanismidest on teada mõndagi, aga miski sellest ei seleta ära lehe külgede erinevusi, ammugi õhulõhede täielikku puudumist seal mõnedel liikidel. Oma uurimustega liikusime mõned sammud mõistatuse lahendusele lähemale, näidates süstemaatiliselt, millised õhulõhede arengut kontrollivad geenid mõjutavad lehe külgi erinevalt ja millised ühtviisi. Kaevusime ka õhulõhede tiheduse ja suuruse seostesse, näidates, kuidas üldine “rohkem tähendab väiksemaid” seos kehtib sarnaste taimede keskkonnaga mõjutamisel, aga kaob, kui õhulõhede arengul geneetilised pidurid eemaldada. Nendes uuringutes tegelesime müürloogaga, mis majandusliku tähtsuseta, aga kergestikäsitsetava taimeliigina on füsioloogiliste ja geneetiliste uuringute esimene samm. Nende tulemuste põllutaimedel kontrollimine, et värskeid teadmisi praktikas rakendada, on juba hoogsalt käsil.
Integrative omics approaches for analyzing endometrial pathologies and cancer classification
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-03) Lawarde, Ankita Sunil; Modhukur, Vijayachitra, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
MikroRNA-d (miRNA-d) on väikesed mittekodeerivad RNA molekulid, mis reguleerivad geeniekspressiooni. miRNA-d on olulised vähibioloogias, sest nad mõjutavad rakkude paljunemist, programmeeritud rakusurma (apoptoosi) ja diferentseerumist. Günekoloogilistes vähkkasvajates, nagu munasarja-, emakakaela- ja endomeetriumivähk, toimivad miRNA-d nii onkogeensete kui ka kasvajat pärssivate molekulidena, avaldades mõju haiguse progresseerumisele ja ravi tulemuslikkusele. Tänu oma stabiilsusele kehavedelikes on miRNA-d potentsiaalsed mitteinvasiivsed vähi tuvastamise biomarkerid. Endometrioos on krooniline günekoloogiline haigus, mida iseloomustab emaka limaskesta sarnase koe kasv väljaspool emakat, milles on sarnaselt vähiga toimunud metaboolsed ja hormonaalsed muutused. Need protsessid põhjustavad valu, viljatust ja kõrgenenud vähiriski. Geeniekspressiooni regulatsiooni mõistmine nii vähi kui endometrioosi puhul aitab tuvastada uusi biomarkereid ja ravisihtmärke. Käesolevas uuringus kasutati integreeritud oomika lähenemisi, et uurida miRNA-de rolli vähi algkoe klassifitseerimises ja endometrioosis. Kasutades masinõppe mudeleid ja erinevaid suurandmestikke (vähigenoomi atlas - The Cancer Genome Atlas (TCGA) ja Gene Expression Omnibus (GEO)) , saavutati miRNA-de ekspressioonimustri alusel 14 erineva vähitüübi klassifitseerimisel ligi 99% täpsus. Tulemuste kättesaadavuse lihtsustamiseks töötati välja interaktiivne R Shiny rakendus ExplORRNet, mis võimaldab visualiseerida miRNA-mRNA-lncRNA võrgustikke, teostada staadiumispetsiifilisi analüüse ning uurida tsirkuleerivaid miRNA biomarkereid günekoloogiliste vähkide ja rinnavähi korral. Välja töötatud rakendus toetab ka elulemusanalüüsi ja signaaliradade funktsionaalseid uuringuid, aidates avastada uusi potentsiaalseid biomarkereid. Endometrioosikollete ja endomeetriumi koe üksikraku RNA sekveneerimine võimaldas määrata nende kudede rakulise koostise. Transkriptoomi analüüs tuvastas kollete strooma-, perivaskulaarsetes ja endoteelirakkudes vähirakkudele omase Warburgi efektile sarnase metaboolse ümberkorralduse . Endomeetriumi ja munasarja endometrioomi koe võrdluses ilmnes häiritud menstruaaltsükli sünkroonsus, mis kinnitab, et kolded on molekulaarsel tasemel endomeetriumist erinevad ja seda tuleb biomarkerite otsingutel arvesse võtta.. Kokkuvõttes rõhutab see uuring miRNA-de ekspressioonil põhineva vähi klassifitseerimise diagnostilist potentsiaali ja laiendab arusaama endometrioosi patogeneesist. Bioinformaatika vahendite arendamine edendab andmete tõhusamat analüüsi ning aitab kaasa täppismeditsiini arengule onkoloogias ja reproduktiivmeditsiinis.
Rural marketing: connections between local government, communities, and heritage
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-01) Rõigas, Andres; Jauhiainen, Jussi Sakari, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti maapiirkondades on viimastel aastatel sisserände tulemusena tekkinud tahtlikke kogukondade ja sisserändajate sihtkohaks, kes otsivad alternatiivset elustiili, tähenduslikku paigatunnet ja võimalust panustada kohaliku elu arengusse. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas kogukonnapõhised sisserändajad suhestuvad kohalike elanike ja omavalitsustega, millist rolli mängivad kohaturundus ja kultuuripärand nende liikumiste suunamisel ning kuidas need protsessid mõjutavad maapiirkondade tulevikku. Töö põhineb kolmel teadusartiklil, millest kaks keskenduvad Kagu-Eestis tegutsevatele tahtlikele kogukondadele ning kolmas käsitleb kultuuripärandi kasutust erinevates Eesti paikades. Selgus, et kohaturundus ei ole pelgalt majanduslik tööriist, vaid kultuuriline ja poliitiline vahend, mille kaudu kujundatakse paiga identiteeti ja atraktiivsust. Kultuuripärandit kasutatakse nii kogukondliku kuuluvuse loomiseks kui ka turunduslikel eesmärkidel, kuid selle tähendus võib olla vastuoluline, eriti kui erinevad rühmad tõlgendavad pärandit erinevalt. Uurimistöö toob esile, et maapiirkondade areng on dialoogiline protsess, kus osalevad mitmed tegutsejad – sisserändajad, traditsioonilised kogukonnad ja omavalitsused. Töö kutsub üles käsitlema maapiirkondi kui kultuuriliselt tundlikke ja mitmekesiseid keskkondi, kus tähendusloome, koostöö ja pärandiloome on võtmetähtsusega.

Sirvi

Viimati lisatud