1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3565

Ecosystem scale modelling of carbon and nitrogen cycles in peatlands
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-06-02) Thayamkottu, Sandeep; Pärn, Jaan, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Smallman, Thomas Luke, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maakera kliima soojeneb ja äärmuslikud kliimasündmused sagenevad. Seda tingivad peamiselt maakasutuse ja maakatte muutused (LULCC) ning nendest tulenevad kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Sood mängivad olulist rolli globaalses süsiniku ja kasvuhoonegaaside bilansis, salvestades süsinikku muldadesse (kus seda on rohkem kui maismaa taimestikus). Ökosüsteemi, piirkondliku ja globaalse süsiniku ja KHG-bilansside koostamisel on olulised mulla veebilanss, vee liikumine mulla-taime-atmosfääri süsteemis ja ilmategurid, mis mõjutavad taimede kasvu (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, aururõhu defitsiit (VPD), õhutemperatuur ja sademed). Empiiriline teadmine sellest, kuidas mulla niiskuse muutused mõjutavad mulla kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on vajalik, mõistmaks soo-ökosüsteemides toimuvaid protsesse. Käesolev doktoritöö täidab teadmiste lünki süsiniku ja N2O voogudest ning nende põhjustest ökosüsteemi tasandil. Uuring leidis, et kasvuperioodi kambrimeetodil mõõdetud KHG bilansis oli ülekaalus CO2 ja et KHG heitmed on kõrgeimad mõõdukal mullaniiskusel. Edasised uuringud CO2 voogude kohta subarktilises madalsoos ja niiske parasvöötme taastatud rabas käsitlesid CO2 väetamis-efekti ning VPD ja mulla niiskuse muutuste mõju taimekasvule. Tulemused näitavad ka fotosünteesi saaduste jagunemist erinevatesse ökosüsteemi osadesse. Mullaniiskus hakkas taimekasvu piirama, kui veetase langes alla teatud läve. See lävi on maapinnale palju lähemal kui varem arvati. See doktoritöö aitab parandada teadmisi hüdrokliima mõjust kasvuhoonegaasidele, eriti süsiniku voogudele.
Garlieb Merkel’s political thought: a Baltic perspective on enlightenment
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-30) Kähär-Peterson, Kadi; Piirimäe, Pärtel, juhendaja; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Garlieb Merkel (1769–1850) on üks Balti valgustuse vastuolulisemaid autoreid, kelle teosed on alates nende avaldamisest saatnud terav poleemika. Kriitikud leiavad, et Merkel oli võimetu arvestama mõne regiooni või ajaloolise situatsiooni eripärasid, samas kui teised kiidavad teda visionäärina, kes ühendas lahendusi otsides varem eraldi käsitletud teemad. Antud töö eesmärgiks on analüüsida Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende loomise kontekstis, et tema arvamusavaldusi ja kavatsusi paremini mõista. Doktoritöö näitab, kuidas Merkel proovis näidata teed inimese täiustumise suunas otsides ühisosa universaalsete väärtuste, üldkehtivate seaduspärade ning konkreetsest olukorrast lähtuvate eripärade vahel. Lähema vaatluse all on viisid, kuidas Merkel end oma lugejatele esitles, kuid ka seni varju jäänud ebaõnnestunud katsed kirjutada „inimsuse ja inimkonna ajalugu.“ Eraldi tähelepanu on pööratud Merkeli käsitlusele revolutsioonist ja progressist, aga ka tema Balti pärisorjuse kriitika kahele tuumõistele: alglepingule ehk iga poliitilise ühenduse alusele ning ühishüvele, mis peaks olema toimiva ühiskonna eesmärk. Dissertatsioon rekonstrueerib Merkeli kriitika Balti rahvavalgustusele ning eestlaste ja lätlaste saksastamisele. Töö analüüsib seda, kuidas Merkeli suhestus Euroopas toimuvate debattidega imperialismist, inimõigustest ja ühiskondlikust sidususest ning tema idee seoseid Johann Gottfried Herderi, Jean-Jacques Rousseau, David Hume’i ja teiste Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Töö uurib ka Merkeli arusaama Euroopast, sealhulgas Venemaast, tema põhjuseid vastanduda Napoleonile ning arusaama Euroopast pärast Viini kongressi.
Dynamic effects of trade shocks
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-30) Juust, Mathias; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandi rahvusvahelises kaubanduses võib täheldada kaht suundumust. Positiivsete kaubandusšokkidena sõlmivad maailmamajanduse suurjõud ambitsioonikaid vabakaubanduslepinguid, mis vähendavad oluliselt nii tollitariife kui mittetariifseid kaubandustõkkeid. Negatiivsete kaubandusšokkidena kehtestavad riigid üksteise vastu kaubanduspiiranguid või isegi sanktsioone, mis võivad teenida ka nende laiemaid välispoliitilisi eesmärke. Käesolev doktoritöö uurib kolme hiljutise märkimisväärse kaubandusšoki makro- ja mikrotasandi mõjusid. Uurimus I keskendub 2011. aasta ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingule. Tulemused näitavad, et leping suurendas EL-i eksporti Lõuna-Koreasse rohkem kui vastassuunalist kaubandust, seda nii nominaalselt kui lisandväärtuses mõõdetuna. Kaubandusdünaamika täpsem uurimine näitab, et tööstusharuspetsiifiliste mittetariifsete tõkete kaotamine mängis olulist rolli EL-i autotööstuse ekspordi kasvus. Uurimus II käsitleb üldist negatiivset nõudlusšokki, mis tabas Eesti eksportijaid Venemaale 2014. aastal pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust. Tulemused näitavad, et mõjutatud hulgimüüjad olid ekspordivoogude Venemaalt mujale suunamisel edukamad kuiv otseeksportijad. Nii hulgimüüjate kui ka otseeksportijate puhul oli šokijärgne ekspordi kohanemine parem kõrgema tootlikkusega ettevõtete seas. Uurimus III keskendub Venemaa embargo mõjule Eesti toidukaupade eksportijatele 2014. aastal. Kvantitatiivne analüüs kinnitab, et embargoga kohanesid paremini kõrgema tootlikkusega ettevõtted. Täiendavalt viidi läbi nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid rakendav mitmene juhtumiuuring kolme Eesti eksportiva piimatööstuse kohta, mida Venemaa embargo tugevalt mõjutas. Tulemused toovad välja neli ettevõtte tasandi ressurssi ja võimekust, mida saab seostada eduka kohanemisega pärast šokki: ekspordikogemuse kvaliteet, konkurentsivõimeline toote ja turu sobitamise võime, vastuvõtuvõime ning juhi visioon ja autonoomia.
Novel insights into aerosol-cloud interactions by analysing the temporal evolution of strong anthropogenic cloud perturbations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-29) Rahu, Jorma; Toll, Velle, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa kliima sõltub kliimasüsteemis neelduva päikesekiirguse ja atmosfäärist lahkuva soojuskiirguse vahelisest tasakaalust. Pilved mängivad selles võrrandis olulist rolli - nad hajutavad päikesekiirgust tagasi kosmosesse, enne kui see üldse maapinnani jõuab, neelavad päikesekiirgust ja neelavad ning emiteerivad soojuskiirgust. Pilvi endid mõjutavad aga õhus hõljuvad pisikesed vedelas ja tahkes faasis õhusaasteosakesed, mida nimetatakse aerosooliosakesteks. Aerosooliosakesed käituvad pilvepiiskade tekkeks vajalike kondensatsioonituumadena, määrates ühtlasi ära pilvede omadused, nagu näiteks pilvepiiskade suuruse, pilvede paksuse, nende hulga ning eluea. Käesolev töö uurib, kuidas mõjutavad pilvede omadusi tööstuslikud õhusaasteosakesed. Satelliidipiltidelt uuriti silmaga nähtavaid pilvehäiringuid, mis tekivad tugevatest tööstusallikatest allatuult. Tööstuslikud õhusaaste allikad paiskavad atmosfääri lisakoguse kondensatsioonituumasid, mistõttu moodustuvad pilved rohkematest, kuid pisematest veepiiskadest. Pisemad pilvepiisad muudavad saastunud pilveosa ümbritsevast saastumata pilvest heledamaks ning satelliitpiltidel paistavad saastunud pilved välja heledate triipudena. Kõrge ajalise lahutusvõimega geostatsionaarseid satelliidiandmeid kasutades saadi uusi tulemusi saastunud pilvede omaduste ajaliste muutuste kohta. Mitmetes saastejälgedes tuvastastati pilve veehulga kasv pärastlõunasel ajal, mis viitab sademete tekke pärssimisele. Teisalt nähti, et satelliitmõõtmiste abil on saastunud pilved saastumata pilvedest eristatavad mitme järjestikuse päeva jooksul ehk saastejäljed võivad järjest püsida mitu päeva. Suhteliselt pikk eluiga viitab, et saastunud pilved jõuavad kohastuda suurenenud aerosooliosakeste hulgaga ja taolisi saastejälgi saab kasutada uurimaks aerosooliosakeste põhjuslikku mõju pilvede omadustele. Kõige uudsem osa väitekirjast on avastus, et inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju ei piirdu ainult veepilvedega. Teatud tüüpi tööstuslik õhusaaste võib käituda ka jäätekketuumadena. Sellised aerosooliosakesed tekitavad alla 0 ℃ jahtunud vedelas faasis pilvepiiskadest jääkristallid, mis hakkavad Wegener-Bergeron-Findeiseni protsessi tõttu kasvama. Aerosoolide poolt algatatud veepilvede jäätumisprotsess käivitab järgnevad protsessid, kus tekkinud jääkristallid sajavad alla lumena ja seetõttu saastunud alades pilvede hulk väheneb. On oluline märkida, et tööstuslike õhusaasteallikate poolt emiteeritav soojus ja veeaur võivad samuti mängida olulist rolli avastatud veepilvede jäätumisel. Kokkuvõttes aitab doktoritöö paremini mõista inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju pilvedele. Töös keskenduti inimtekkeliste aerosoolide tekitatud pilvehäirituste ajalisele arengule, parandades arusaama mitmetest füüsikalistest protsessidest pilvedes. Parem teadmine aerosoolide ja pilvede vastastikmõjust aitab loodetavasti suurendada tulevikukliima projektsioonide täpsust ja usaldusväärsust.
Revealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-27) Kaukonen, Elisabeth; Lindström, Liina, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri vaatleb eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumist läbi nelja teadusartikli ning kahe uurimismeetodi. Esimeses kolmes artiklis kasutatakse korpuslingvistilisi meetodeid ehk mahukaid digitaalseid tekstikogusid, fookusega vaadelda sooliselt markeeritud sõnade kasutussagedusi, tähendusrühmi ja kasutust kontekstis. Neljandas artiklis lähenetakse uurimisprobleemile kvaasieksperimentaalse meetodiga ehk Likerti skaalal põhineva küsitlusega, et vaadelda, kuidas keelekasutajad eesti keele ametinimetusi, sealhulgas sooliselt markeeritud ametinimetusi tajuvad. Sooliselt markeeritud sõnavara all analüüsitakse väitekirjas liitsõnu, millel on soolise tähendusega põhiosa ehk lõpp (-mees, -naine, -tüdruk, - poiss, -tädi ja -onu) ning liitsõnu, mille sooline tähendus (nais- ja mees-) paikneb liitsõna täiend- ehk esiosas. Väitekirjal on laiemalt kaks eesmärki: esiteks dokumenteerida olemasolevat sõnavara sugude nimetamiseks ja teiseks analüüsida, mida see sõnavara paljastab sugude ühiskondlike positsioonide kohta, kasutades feministliku lingvistika teoreetilisi lähtekohti. Lisaks püüab väitekiri vaadelda, kuidas ühtivad saadud tulemused feministliku keelearenduse liikumisega, mille eesmärk on keele soolise kallutatuse vähendamine ja võrdõiguslikumaks muutmine. Tulemused näitavad, et eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara käsitleb mehi universaalse inimesena ning kirjeldab naisi ja mehi stereotüüpsete omaduste kaudu. Feministliku keelearenduse kohta puuduvad eesti keeles diskussioonid, mistõttu ei ole see sõnavara mõjutanud, küll aga on muutunud mõningate naine-lõpuliste ametinimetuste kasutus. Samuti selgus, et sooliselt markeeritud sõnavara peegeldab ametialast soolist segregatsiooni ning et keel võib äratada soolist kallutatust keelekasutajate mõtlemises. Väitekiri heidab valgust sellele, et grammatilise soota eesti keel ei ole vaatamata üldlevinud arvamusele sooneutraalne.
Theoretical and astrophysical aspects of extended general relativity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-23) Aguiar Gomes, Débora ; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Wojnar, Aneta Magdalena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Läbi teadusajaloo on vaatlused sageli olemasolevaid teadmisi vaidlustanud. Seda tüüpi olukord võib viia uute teooriate vastuvõtmiseni või uute objektide ennustamiseni. Näiteks Newtoni seadused määratlesid meie arusaama gravitatsioonist pikka aega, kuid need ei suutnud seletada Merkuuri orbitaalset pretsessiooni. 1915. aastal käsitles seda küsimust Einsteini üldrelatiivsusteooria (GR) ja sellest ajast on saanud standardne gravitatsiooniteooria, mille erijuhtumiks on Newtoni mehaanika. Siiski ei suuda GR rahuldavalt seletada galaktikate käitumist – mis viitab uue ainevormi nimega tumeaine olemasolule – ja universumi kiirenenud paisumisele –, mis viitab ebatavalise energiavormi olemasolule, mida nimetatakse tumeenergiaks. Kuigi arvatakse, et tumeaine ja tumeenergia moodustavad suurema osa universumist, jääb nende tegelik olemus ebaselgeks. Need probleemid juhivad muuhulgas modifitseeritud gravitatsiooni (MG) teooriate uurimist. Käesolev doktoritöö uurib GR erinevate formulatsioonide ja nende laienduste rakendamist kosmoloogias ja tähefüüsikas. Uurisin teooriaid, mis tutvustavad skalaarvälja – mis kujutab sisuliselt arvu igas ruumipunktis –, et kirjeldada gravitatsioonilisi interaktsioone koos aegruumi kõverusega. Selles kontekstis uurisin, kuidas need teooriad mõjutavad tähtede arengut enne, kui nad jõuavad põhijadasse. Lisaks töötasin teooriatega, mis põhinevad aegruumi geomeetrilistel omadustel, nagu torsioon – aegruumi “väänamine” – ja mittemeetrilisus – aegruumi “venitamine”. Vaatamata GR-i ennustuste reprodutseerimisele pakuvad need teooriad uudset perspektiivi gravitatsioonile ja on mõnede MG-teooriate lähtepunktiks. Selles kontekstis uurisin GR-ekvivalentteooriate kosmoloogilisi lahendusi ja mittemeetrilisusel põhineva MG-teooria elujõulisust
Large tree-cavities as key structures for forest biodiversity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-23) Yatsiuk, Yehor; Lõhmus, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Puuõõnsused pakuvad metsaökosüsteemides paljudele liikidele mitmekesiseid elupaiku. Vastavalt suurendab puuõõnsuste olemasolu tagav maakasutus elurikkust ja elupaikade mitmekesisust maastikul. Käesolev doktoritöö keskendub suurtele puuõõnsustele, mis on looduslikult suhteliselt haruldased ja seotud suurte puudega ning mille kasutus loomade poolt erineb väikeste puuõõnsuste omast. Väitekiri lähtub senise teaduskirjanduse ülevaatest, keskendudes sellele, kuidas suured puuõõnsused mõjutavad loomakooslusi, missugune on nende levik eri ökosüsteemides ning kuidas suured õõnsused tekivad ja püsivad. Sellele järgneb neli väliuuringut Euroopa parasvöötme metsadest, mis kirjendavad suurte puuõõnsuste esinemissagedust ja dünaamikat ning seda, kuidas eri liiki loomad neid kasutavad. Kuigi suured õõnsused on looduslikult haruldased ja metsade majandamine vähendab nende hulka märgatavalt, leidub maastikel ometi kohti, kuhu nad koonduvad. Samas sobib konkreetsetele liikidele kasutamiseks üksnes osa neist (vähestest) õõnsusest. Suhteliselt vähesed loomaliigid kasutavad suuri õõnsusi sigimispaigana, sest seal on kõrge kisklusrisk, kuid need on sageli just ohustatud ja avalikkusele hästi tuntud liigid. Märksa laiem on suurte õõnsuste kasutamine loomade poolt toidu ja vee hankimise kohtadena ning sotsiaalses käitumises. Üllatuslikult on suurte õõnsuste hävimine metsades ka looduslikult üsna sage, mis tähendab, et neid peab seal ka pidevalt juurde tekkima. Seepärast on suurte õõnsuste püsiva esinemise tagamine keeruline planeerimisülesanne, mis hõlmab pikki ajaperspektiive (aeglaste õõnetekkeprotsesside ja puuliikide mitmekesisuse tagamiseks) ja ruumilist planeerimist, et ühendada vanade õõnsate puude olemasolu tootmismaa tõhusa kasutuse ja inimeste turvalisuse tagamise eesmärkidega.
Towards user-centered prescriptive process monitoring systems
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-22) Kubrak, Kateryna; Milani, Fredrik Payman, juhendaja; Nolte, Alexander Udo, juhendaja; Dumas Menjivar, Marlon Gerardo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva ärimaailmas konkurentidest ees püsimine nõuab targemate otsuste kiiremat tegemist. Mis siis, kui on olemas võimalus, mis mõjutab võimekust teha otsuseid reaalajas? Ettekirjutava protsessijälgimise (ingl. prescriptive process monitoring, PrPM) süsteemid suudavad käimasolevate äriprotsessi juhtumite põhjal soovitada nende juhtumite tulemuste paranemiseni viivaid tegevusi. Näiteks laenutaotlemise protsessis võib PrPM-süsteem soovitada ühe laenupakkumise asemel mitme pakkumise tegemist. Miks? Andmed näitavad, et kliendi laenutaotluse tõenäosus suureneb, kui anda kliendile mitu valikut. Selliseid soovitusi pakkudes võib PrPM aidata töötajatel teha otsuseid, mis mõjutavad otseselt äritulemust. PrPM on aga siiani vähe kasutatud. Enamus PrPM-alasedt teadustööd on keskendunud vastavate tehnikate tõhususele ja täpsusele, pöörates vähe tähelepanu PrPM-väljunditele, mistõttu on PrPM praktiline rakendamine senini piiratud. Käesoleva lõputöö eesmärk on selle puuduse lahendamine, uurides, kuidas kasutada PrPM-tehnika väljundeid lõppkasutajatel. Esiteks, loome raamistiku olemasolevate PrPM-tehnikate kategoriseerimiseks ning anname ülevaate PrPM-väljundite mitmekesisusest ja olulisusest lõppkasutajale. Teiseks, uurime, kuidas kujundada PrPM-väljundeid. Näiteks, millised kasutusliidesed sobivad avatud laenutaotluste kontekstis. Tuginedes PrPM-tehnikate väljundite analüüsile ja kasutajaintervjuudele pakume välja veebipõhise tööriista, Kairos, mis annab soovitusi käimasolevate juhtumite targemaks jätkamiseks. Lisaks, kirjeldame PrPM-liideste kujundamise parimad tavad lähtudes tööriista Kairos kasutajatestidest. Kolmandaks, parendame PrPM-soovituste arusaadavust, pakkudes välja meetodi, mis kasutab suuri keelemudeleid soovituste täiendavaks selgitamiseks. See meetod on loodud tööriista Kairos osana ning läbinud kasutajatestimise, mille tulemused annavad ülevaate suurte keelemudelite kasutamise eelistest ja väljakutsetest PrPM-väljundite selgitamisel.
Video games, narratives, and complexity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-14) Bellini, Mattia; Grishakova, Marina, juhendaja; Nack, Frank, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mis teeb videomängud nii võimsaks narratiivseks meediumiks? Minu uurimistöö uurib, kuidas mängude ja mängijate vaheline koostoime loob rikkalikke ja keerulisi kogemusi. Uurides, kuidas videomängude narratiivid on korraldatud ja kuidas mängijad neid ühiselt konstrueerivad, paljastan mehhanismid, mis teevad videomängude narratiivid nii põnevaks. Oma töö esimeses osas võtan lahti veenvate videomängude narratiivide koostisosad. Näitan, kuidas teatud jutustamistehnikad tekitavad mängijates spetsiifilisi emotsionaalseid ja kognitiivseid reaktsioone, pakkudes teadmisi, mis võiksid aidata mängude disaineritel luua rikkalikumaid ja sisukamaid narratiive. Järgnevalt süvenen ma mängude ja mängijate vahelisse dünaamilisse suhtesse, kui nad teevad koostööd tunnetuste loomiseks. Väidan, et see koostöö käitub nagu keeruline süsteem, kus lugematud interaktsioonid loovad midagi, mis on suurem kui selle osade summa. Viimases peatükis viin need kaks teemat kokku: narratiivide keerukus ja sensemakingi keerukus. Näitan, kuidas need kaks omavahel kokku puutuvad, et luua rikkalikke ja mitmekülgseid kogemusi, mida me videomängudes kogeme. Lõpuks näitan, kuidas mängud võivad vähendada meie vaimset koormust, tuginedes ajuteaduses avastatud kognitiivsetele otseteedele. Minu järeldustel on laiad tagajärjed, mis puudutavad selliseid valdkondi nagu narratoloogia, meedia- ja mänguuuringud, mängude disain ja muud, ning need avavad põnevaid võimalusi videomängude kasutamiseks meie maailma keerukuse paremaks kujutamiseks ja uurimiseks.
A multimodal approach for refining mapping and localization by integrating generative AI and pedestrian-centric data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Akhavi Zadegan, Alireza; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnade muutudes üha keerukamaks ja tehnoloogiapõhisemaks kasvab huvi selle vastu, kuidas parandada autonoomsete süsteemide, nagu kullerrobotid ja mikromobiilsuse sõidukid, arusaamist jalakäijate keskkonnast ja selles navigeerimist. See doktoritöö uurib, kuidas erinevat tüüpi andurite ja masinõppe kombineerimine võib toetada paremat kaardistamist ja positsioneerimist sellistes oludes. Töö oluliseks osaks oli mobiilse andmekogumisplatvormi – kaamerate, LiDARi, GPSi ja helisensoritega varustatud elektritõukeratta – arendamine, et koguda detailset teavet kõnniteedelt ja linnaruumist. Saadud andmekogu, nimega DELTA, keskendub spetsiifiliselt jalakäijate infrastruktuurile, mis on traditsioonilistel digitaalsetel kaartidel sageli alaesindatud. Sellele andmekogule tuginedes tutvustab uurimus kahte raamistikku. street2sat kasutab generatiivset tehisintellekti satelliidipiltide genereerimiseks maapinnalt tehtud piltidest, aidates ühtlustada erinevaid kaardiperspektiive. Street2GIS eraldab tänavatasandi piltidelt selliseid tunnuseid nagu kõnniteed ja hooned ning muudab need automaatselt geograafiliste infosüsteemide jaoks kasutatavateks kaardiandmeteks. Kokkuvõttes on nende panuste eesmärk muuta ajakohaste ja jalakäijaid arvestavate kaartide loomine lihtsamaks. Esitatud meetodid võivad toetada rakendusi linnaplaneerimises, autonoomses navigatsioonis ja nutikate linnasüsteemide arendamisel.
Automating the assessment and feedback processes in IT teaching – improving creation and maintenance from the teaching staff perspective
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Muuli, Eerik; Lepp, Marina, juhendaja; Tõnisson, Eno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on IT (infotehnoloogia) pidevalt edasi arenenud, luues vajaduse kvalifitseeritud spetsialistide järele ja suurendades märkimisväärselt IT-haridust omandavate üliõpilaste arvu. Üliõpilaste arvu kasv suurendab aga õppejõudude töökoormust, eriti programmeerimisülesannete hindamisel ja tagasiside andmisel. See väljakutse mõjutab enim suure üliõpilaste arvuga kursusi, kus traditsiooniline käsitsi hindamine ei ole enam võimalik. Käesolev uurimistöö keskendub automatiseerimise rakendamisele, et vähendada õppejõudude töökoormust ja arendada välja süsteeme, mis lihtsustavad programmeerimiskursuste hindamis- ja tagasisideprotsessi. Väärtuslikku sisendit andsid läbiviidud intervjuud õppejõududega nende vajaduste ja ootuste kohta. Selle uurimistöö tulemusena loodi kaks uut süsteemi. Esimene süsteem kasutab pildituvastust programmeerimisülesannete automaatseks hindamiseks, mille väljund on graafilisel kujul. See lähenemine võimaldab loovamat ja paindlikumat ülesannete kirjeldust, mida varem piiras vajadus selliseid ülesandeid käsitsi hinnata. Loodud süsteemi kasutati ja tulemusi analüüsiti mitmetel programmeerimiskursustel. Loodud süsteemi tulemusena vähenes õppejõudude manuaalse töö koormus ning üliõpilased said kohest tagasisidet. Teine süsteem baseerub TSL-il (Test Specific Language), mis lihtsustab automaatkontrollide loomist ja haldamist. Süsteemil on kasutajaliides, mis muudab automaatkontrollide kasutamise kättesaadavamaks ka neile õppejõududele, kellel puuduvad tugevad tehnilised teadmised. See süsteem standardiseerib hindamisprotsessi erinevate kursuste ning ülesannete vahel. Nende süsteemide kasutuselevõtt on märkimisväärselt vähendanud õppejõudude töökoormust. Seejuures on säilitatud hindamise ja tagasiside kvaliteet. Loodud süsteemid ja uurimuse tulemused võivad olla aluseks edasisele teadustööle ja uutele arendustele.
HPV-related cancers among people living with HIV and transition towards risk-based prevention
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Tisler, Anna; Uusküla, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vaikne epideemia: HIV, HPV ja vähi ennetamise väljakutsed Antiretroviirusravi (ART) on muutnud HIV surmaga lõppevast haigusest hallatavaks krooniliseks seisundiks, võimaldades miljonitel HIV-ga elavatel inimestel (inglise PLWH) elada pikemat ja tervislikumat elu. Kuid see areng toob kaasa uusi väljakutseid. Vähk on muutunud PLWH seas üheks peamiseks haigestumise ja suremuse põhjuseks, tuues esile vajaduse ennetusmeetmete järele. Suurenenud vähi risk PLWH seas PLWH on oluliselt suuremas vähiriskis kui üldine elanikkond, sealhulgas mitmed vähid nagu mitte-Hodgkini lümfoom, Kaposi sarkoom ja emakakaelavähk. Selle suurenenud riski põhjuseks on HIV põhjustatud immuunsüsteemi nõrgenemine, koos käitumuslike riskitegurite, kooinfektsioonide ja kroonilise põletikuga. Inimese papilloomiviirus (inglise HPV), mis on mitmete vähkide peamine põhjus, halvendab seda olukorda. 2018. aastal põhjustas HPV maailmas 690 000 vähijuhtu, sealhulgas emakakaela-, anaalse, ja neelu vähki. Emakakaelavähk kui ennetatav tragöödia Emakakaelavähk on suures osas ennetatav vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil, kuid HIV-ga elavatel naistel (inglise WLWH) on riskid suurenenud. Ehkki sõeluuringute programmid on olemas, on ainult 14% WLWH-l kaetud pikaajalise korraldatud emakakaelavähi sõeluuringuga. Takistusteks on stigma, kindlustuse puudumine ja kaasnevad tervisemured, mis takistavad ennetusmeetmete kergemat kergesti ligipääsetavust. Personaalne sõeluuringu vajadus Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab silmitsi kahekordse terviseväljakutsega: kõrge HIV levimus ja ebaefektiivne emakakaelavähi vähi ennetusprogramm. Eestis elab umbes 11 000 inimest HIV-ga, kellest 36% on naised, kuid emakakaelavähi ennetamine on endiselt suboptimaalne, ulatudes alla 60% osalusele üldpopulatsioonis. Traditsioonilised sõeluuringud ei vasta sageli WLWH spetsiifilistele vajadustele. Vajatakse personaliseeritud, riskipõhiseid strateegiaid, mis arvestavad nt HIV staatust ja eelnevaid emakakaela kahjustusi. Prognoosimudelid, mis põhinevad terviseandmetel, aitavad optimeerida sõeluuringuid, vähendades samas ülediagnoosimist ja valepositiivsete tulemuste riske. Kohandatud sekkumised ja koostöö Kohandatud sekkumised, mille arendamisel osaleb PLWH kogukond, võiksid aidata tõsta sõeluuringu osalusmäära. Need võivad sisaldada kogukonnapõhiseid teavitamisprogramme, stigma vähendamise algatusi tervishoiuvaldkonnas ja kodutestimise võimalusi. Poliitikakujundajate, teadlaste ja tervishoiutöötajate koostöö on oluline, et tagada ennetusmeetmete kaasamine ja kõikide jõudude kaasamine vähi ja HIV vastu.
Distinct roles of miR-146a and miR-146b in neurons and microglia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Chithanathan, Keerthana; Žarkovski, Aleksandr, juhendaja; Jürgenson, Monika, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tian, Li, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Aju kohaneb pidevalt erinevate väljakutsetega ning see paindlikkus on reguleeritud täpse molekulaarse kontrolliga. Üks oluline selles protsessis osalevate molekulide rühm on mikroRNA-d (miRNA-d), mis aitavad reguleerida geenide aktiivsust. Nende hulgas mängib miR-146 perekond, mis koosneb miR-146a-st ja miR-146b-st, võtmerolli aju põletiku ja immuunvastuste kontrollimisel. Uuringud on näidanud, et miR-146a/b düsregulatsioon võib olla seotud neurodegeneratiivsete ja psühhiaatriliste häirete arenguga. Käesolev väitekiri uurib miR-146a ja miR-146b spetsiifilisi rolle neuronites ja mikrogliiarakkudes, kasutades geneetiliselt muundatud hiiri. Tuvastasime, et miR-146b esineb peamiselt neuronites – rakkudes, mis vastutavad info töötlemise eest. miR-146b eemaldamisel täheldasime neuronite arvu suurenemist ja paremat mälu, mis viitab sellele, et see molekul aitab aju kognitiivset funktsiooni peenhäälestada. Need toimed olid seotud neuronite ellujäämise ja funktsiooniga seotud kasvufaktori Gdnf taseme tõusuga. Teisalt ilmnes, et miR-146a esineb peamiselt mikrogliiarakkudes, mis on aju immuunrakud. Need rakud kaitsevad aju, reageerides infektsioonidele ja vigastustele. Kui käivitasime põletikulise reaktsiooni, ilmnes miR-146b puudulikkusega hiirtel vähem haiguskäitumist, mikrogliiarakkude aktivatsioon oli madalam ning põletikumarkerite tase langes. Huvitaval kombel olid need muutused seotud miR-146a taseme tõusuga, mis näitab, et need kaks miRNA-d tasakaalustavad üksteist aju põletiku reguleerimisel. Samuti uurisime, kuidas miR-146a reageerib pikaajalisele metaboolsele stressile, näiteks kõrge rasvasisaldusega dieedile (KRD), mis teadaolevalt kiirendab aju vananemist. Leidsime, et KRD-l olnud hiirtel vähenes miR-146a tase, kutsudes esile aju immuunrakkudes enneaegse vananemise tunnuseid. On tähelepanuväärne, et ravi D-vitamiini analoogi elokaltsitooliga taastas miR-146a taseme ja vähendas aju vananemist normaalsetel hiirtel, kuid mitte neil, kellel puudus miR-146a. See kinnitab, et elokaltsitooli kaitsev toime sõltub miR-146a-st. Need tulemused rõhutavad miR-146a ja miR-146b tähtsust aju tervise säilitamisel, olles regulaatorid neuronites ja mikrogliiarakkudes. Nende molekulide toimemehhanismide sügavam mõistmine võib aidata välja töötada uusi ravistrateegiaid põletiku-ja ainevahetusega seotud ajuhäirete ennetamiseks ja raviks.
Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
Kierkegaardian theology of education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-23) Ahmedov, Igor; Kull, Anne, juhendaja; Tubbs, Nigel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuivõrd saab tõde õppida? See küsimus on vaevanud filosoofe ja teolooge lääne mõttemaailma algusaegadest peale. Uurimus kierkegaardlikust haridusteoloogiast kutsub ümber mõtestama hariduse ja teoloogia seost – teologiseerima haridust. Selle keskmes on suured küsimused: kas haridus saab olla midagi enamat kui teadmiste edasiandmine? Kas see võiks olla eksistentsiaalne teekond? Kas haridus võib olla Jumal? Doktoritöös vaadeldakse uut arusaama Jumalast ja haridusest Søren Kierkegaardi teoloogia kolmikjaotuse kaudu: objektiivne teoloogia, subjektiivne teoloogia ja eksistentsi-kommunikatsioon. Sidudes Nigel Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooria teoloogilise mõtlemisega, pannakse kokku uus hariduslik loogika ning nihutatakse selle kaudu teoloogia piire. Kaasaegsest metafüüsikast inspireerunud hariduslik loogika väidab, et tõde ei leidu objektis ega subjektis, vaid suhtes (relation). Selle tõestamiseks käsitleb väitekiri Søren Kierkegaardi pseudonüümi Johannes Climacuse nime all avaldatud teost „Filosoofilised pudemed“ sokraatliku, climakusliku ja tubbsiliku tõlgenduse kaudu. Need kolm lähenemist näitavad viise, kuidas luuakse Jumala ja inimese suhet, mis peegeldub õpetaja ja õpilase suhtes. Seda suhet vaadeldakse uuesti inkarnatsiooni paradigma kaudu, mis oli puudu Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooriast. Inkarnatsiooni paradigmas pole Jumal enam abstraktne, vaid kehastunud Jeesus Kristusena. Inkarnatsiooni aspekt toob esile ühe eristuva hariduse teoloogia elemendi – kogemuse Jumal-õpetajast, mida uuritakse inimese-õpilase suhte teoreetilise vaatluse kaudu. Selle lähenemise kaudu seatakse kahtluse alla Kierkegaardi uuringutes valitsev vaade, mis jagab Kierkegaardi haridusteooria “Filosoofilistes pudemetes” kaheks – jumalikuks ja inimlikuks õpetamiseks. Seevastu esitab väitekiri uue kierkegaardliku haridusteooria, kus Jumal on haridus. Väitekiri seab küsimuse alla haridusteoloogia lähenemise, mis jagab teoloogia tegemise ja uurimise kaheks kaasaegses sekulaarses ülikoolis lepitamatuks sfääriks. Väitekirja ainulaadne panus haridusteoloogia valdkonda seisneb mõttesuuna ja haridus(kogemuse) taasavastamises, mis on loomulikult olemas teoloogia distsipliinis eneses, samal ajal mõistes teoloogia ülesannet eksistentsi-kommunikatsioonina.
Prescriptive process monitoring under uncertainty and resource constraints
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Shoush, Mahmoud; Dumas, Marlon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ülikooli vastuvõtuosakond vaatab läbi taotlejate dokumendid, teeb vastuvõtuotsused koos komisjonidega ja edastab tulemused taotlejatele – sammud tudengite vastuvõtmise äriprotsessis. Kuigi paljud taotlused edenevad tõrgeteta, tekib osadega viivitusi vigade või puuduvate dokumentide tõttu. Sarnased probleemid esinevad ka teistes protsessides, nagu näiteks pangalaenu kinnitamine või veebis toodete tagastamine. Masinõpe võimaldab probleemide, nagu puuduvad dokumendid või toote tagastamine, ennustamist enne nende tekkimist. Kuid need ennustused on kasulikud vaid siis, kui neile järgnevad tegevused, nimetusega „sekkumised“, soovimatute tulemuste vältimiseks. Näiteks, kui süsteem ennustab et laenutaotleja lükkab pakkumise tagasi, siis võiks süsteem lisaks soovitada sekkumist, näiteks isikupärastatud pakkumise tegemist, et tõsta pakkumise vastuvõtmise võimalikkust. Antud juhul võib lihtne lähenemine käivitada sekkumise, kui tagasilükkamise tõenäosus ületab näiteks 80%, kuid sellega kaasneb kolm piirangut: (1) sekkumine võib olla ebatõhus kui taotleja keeldub pangast mitteolenevate tegurite tõttu; (2) kõrge määramatusega ennustusi võiks pigem eirata; (3) täiendavate pakkumiste saatmine nõuab aega ja ressursse, piirates pakkumiste koguarvu. Selles doktoritöös väidame, et ennustustelt sekkumistele liikumisel peab arvestama järgmiste teguritega: Kas sekkumine on vajalik? Kas see on tõhus? Kas see on kiireloomuline või edasilükatav? Kas me suudame sekkuda? Ja kui kindlad me oleme selle vajaduses, tõhususes ja kiireloomulisuses? Sekkumiste käivitamiseks pakume välja kolm masinõppele tuginevat meetodit: esimene käsitleb ennustuste määramatust, teine võimaldab kasutajatel arvestades kõigi teguritega vastavaid reegleid määrata, ja kolmas õpib automaatselt selgeks parima sekkumisstrateegia ilma eelnevalt määratletud reegliteta. Reaalseid andmeid kasutades näitame, et need meetodid võimaldavad tõhusamaid määramatuse- ja ressursiteadlikke sekkumisi, mis aitavad äriprotsesse optimeerida.
Multilingual machine translation for under-resourced languages
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Tättar, Andre; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutlege maailma, kus igal keelel on arenenud loomuliku keele rakendused nagu ChatGPT või on esindatud Google'i tõlkemootoris, hoolimata nende suurusest. See on visioon minu doktoritöö taga, mis keskendub väheste ressurssidega keelte masintõlkele, mille põhifookus on just soome-ugri keeltel. Soome-ugri keelte perekonnas on üle 40 keele ja rääkijaid üle 20 miljoni inimese Euroopas ja Põhja-Aasias. Need keeled, alates eesti, soome või ungari rahvuskeeltest kuni väiksemate kohalike keelteni nagu võru, liivi või komi, kannavad endas rikkalikke kultuuripärandeid, kuid seisavad silmitsi märkimisväärse digitaalse mahajäämisega. Minu doktoritöö ülesanne on vähendada lõhet suurte ja väikeste keelte vahel, arendades välja tehisnärvivõrkudel põhinevad masintõlkesüsteemid keeleressursivaeste keelte jaoks. Doktoritöö keskendub ressursirohketest ressursivaeste keelteni, kasutades uusimaid teaduslikult tõestatud meetodeid, et lahendada andmete vähesusest ning tõlke kvaliteedi ja effektiivsusega seotud probleeme. Doktoritöös välja toodud süsteemid toetavad 23 soome-ugri keelt ning toetavad seeläbi avalikku juurdepääsu teabele ja teenustele väikestes kogukondades. Selle doktoritöö praktiline tulemus on olnud oluline, eriti eesti-kesksete tõlkimisvahendite arendamisel, mis suudavad konkureerida Google'i ja DeepL'i tõlkesüsteemidega. Eesti avalik sektor on need süsteemid kasutusele võtnud, näidates nende tõhusust igapäevaolukordades. Lisaks riiklikule kasutusele on kõik töös välja töötatud mudelid avatud litsensiga, võimaldades tehtud tööd teistel kasutusele võtta ja edasi arendada. See töö demonstreerib, kuidas tehnoloogia aitab tagada võrdse juurdepääsu digitaalsetele ressurssidele igas keeles. Oleme ehitamas kaasavamat digitaalset keskkonda, tagades, et väiksemaid keeli ei jäeta tähelepanuta. Uurimus ei tõsta ainult keeletehnoloogia piire, vaid rõhutab ka keelelise mitmekesisuse väärtust tehnoloogilises edus. See on samm tuleviku suunas, kus ühtegi keelt ei jäeta digitaalajastul maha.
Single-cell data analysis in immunology: from technology to applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Filippov, Ihor; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Üherakuline RNA-sekveneerimine (scRNA-seq) on tehnoloogia, mis võimaldab uurida rakkude heterogeensust üksiku raku tasandil. Meetodi abil on võimalik jälgida geenide avaldumist miljonites rakkudes ning tuvastada haruldasi rakutüüpe ja neis toimuvaid molekulaarseid mehhanisme. Antud töös hinnati erinevate scRNA-seq lahenduste sobivust immuunrakkude uurimiseks. Lähtematerjalina kasutati tüümust kui rakulise ehituse poolest keerulist primaarset immuunorganit. Kahe scRNA-seq meetodi võrdluses täheldati märgatavaid erinevusi ning tehtud analüüs tõi esile kasutatud meetodite puudused ja tugevused immuunorganite analüüsis. Teise teemana uuriti immuunrakke monogeensese haiguse APS-1 (autoimmuunne polüendokrinopaatia sündroom tüüp 1) korral. APS-1 põhjuseks on mutatsioonid AIRE-geenis ja selle haiguse korral on häiritud immuuntolerantsus, mis viib autoreaktiivsete T-rakkude tekkimiseni ja autoimmuunsete haigusteni. Antud töös kasutati scRNA-seq tehnoloogiat, et analüüsida transkriptoomilisi muutusi APS-1 haigete regulatoorsetes T rakkudes, mis osalevad immuuntolerantsuse kujunemises. Kolmandaks uuriti vanusega seotud immuunsüsteemi muutusi. Vanusega toimuvaid muutusi iseloomustab krooniline põletik ja nõrgenenud võime reageerida viirustele ja teistele patogeenidele. Lisaks süvendavad vananemisega seotud muutusi kroonilised viirusnakkused nagu näiteks tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioon. Käesolevas töös tuvastati vanade inimeste perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes CD8-naiivsete T-rakkude populatsiooni langus, mida iseloomustas põletikuliste geenide ülesregulatsioon. Lisaks kaardistati CMV infektsiooniga ja vananemisega seotud CD8+ Temra rakkude alatüübid. Väitekirja tööd näitasid scRNA-seq tehnoloogia eeliseid keeruliste rakusüsteemide uurimisel aidates kaasa immuunrakkude iseloomustamisele ning nende ülesannete mõistmisele.
The risk society’s stabilisation failure? an analysis of NATO and the international security assistance force in Afghanistan
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-17) McNamara, Eoin Micheál; Berg, Eiki, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös käsitletakse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) stabiliseerimise ebaõnnestumist Afganistanis Afganistani stabiliseerimine oli ülemaailmse terrorismivastase sõja keskmes, mille käigus NATO rakendas märkimisväärseid tsiviil- ja sõjalisi ressursse, toetamaks ülesehitustöid nõrkades riikides ja ennetamaks globaalseid riske. Külma sõja järgses unipolaarsuses jäi Lääne sekkumisele ja stabiliseerimisele suunatud strateegia suuresti vaidlustamata. Vaatamata materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Kuid materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele vaatamata jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Sellest tuleneb ka käesoleva doktoritöö uurimisprobleem, mis keskendub riskiühiskonna kontseptsiooni seletusvõimele julgeoleku-uuringutes. Riskiteoreetikud väidavad, et hilismodernsus on oluliselt muutnud lääneriikide ja lääne organisatsioonide strateegilisi väljavaateid, mis tõstatab küsimuse, kas NATO ebaõnnestumine Afganistani stabiliseerimisel tulenes riskiühiskonna põhiliste kontseptuaalsete omadustega seonduvatest eksimustest? Selles väitekirjas analüüsitakse riskiühiskonna omadusi ning uuritakse nende mõju stabiliseerimispoliitikate puudujääkidele. Töös tuvastatakse viis põhitunnust: riskiühiskonna lähtepunktiks on „ohutus ennekõike“, see prioriseerib utilitaarseid tulemusi, see rõhutab globaliseerumise süvendatud riske, see on tulevikku suunatud ja rõhub ennetusele, ning see püüab järjepidevalt riske juhtida. Keskendudes rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude Afganistanis (ISAF) missioonile aastatel 2002 kuni 2014, väidab doktoritöö, et riskiühiskonna karakteristikud mõjutasid paljusid NATO stabiliseerimispüüdluste ebaõnnestumisi Afganistanis suurel määral. NATO ebaõnnestumised osundavad riskiteooria vastuolule, mille kohaselt julgeolekut küll tähtsustakse, kuid strateegiline ambitsioon on väike. NATO ärevust tekitav „ohutus ennekõike“ vaade tingis arvukalt mittepühendunud tsiviil- ja sõjalisi poliitikaid. Kuid NATO Afganistani-kogemus paljastas ka mõningaid olulisi kõrvalekaldeid riskiteooriast. Riskiteooria pisendab ideoloogilisi mõjusid poliitikatele, kuid liberaalse ideoloogia killud mõjutasid siiski mõningaid vigasid stabiliseerimispoliitikates.
Before civilization a non-evolutionist history of community-making in Southwest Asia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-16) Barcina Pérez, Cristina; Annus, Amar, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See doktoriväitekiri on kriitiline uurimistöö eelarvamuste kohta, millele toetutakse elitaarsust, ebavõrdsust, keerukust ja muid lähedasi teemasid käsitlevates teooriates ning narratiivides, mis mõjutavad Edela-Aasia ning Mesopotaamia tsivilisatsiooni eelajaloo mõistmise mudeleid. Tegemist on diakroonilise analüüsiga, mis keskendub paikse eluviisi (e kogukonna loomise) tekkimisele alates selle algusest. Põllumajandust, karjakasvatust, keraamikat, metallurgiat ja kirjasüsteemi käsitletakse kui ühiselu kogemuse tagajärgi, millega kaasnesid katsetamine, kohanemine ning samuti valikud. Koostöö, ränne ja valikuline edasikandumine ehk matkimine on kogu analüüsi kestel tähtsad tegurid ning kehtivaks kuulutatakse elukorralduse heterarhiline mudel esimeste ühiselu vormide puhul, mida tavapäraselt uuritakse protourbanismi katusmõiste all. Töö käsitleb kriitiliselt Uruki fenomeni. Doktoriöös väidetakse, et paljud Uruki ajastu nn kolooniad peavad olema asutatud Susiana linnadest lahkunud inimeste poolt.

Sirvi

Viimati lisatud