1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3764

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How will my business process unfold? Predicting case suffixes with start and end timestamps
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-21) Ali, Muhammad Awais; Dumas Menjivar, Marlon Gerardo, juhendaja; Milani, Fredrik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui haigla plaanib patsientide vastuvõtte, menetleb ravikindlustusnõudeid või juhib personali, siis täidab ta sisuliselt äriprotsessi – eesmärgi saavutamiseks ellu viidavat struktureeritud ülesannete jada. Juhid küsivad sageli: millised sammud on poolelioleval juhtumil veel ees ja millal need aset leiavad? Selle teabe ette teadmine aitab organisatsioonidel plaanida töökoormust, jaotada töötajaid ja vältida kitsaskohti. Iga ülesanne, mida näiteks haiglas täidetakse, jätab digitaalse jälje IT-süsteemidesse. Kaasaegne masinõpe suudab neid ajaloolisi jälgi kasutades õppida tundma asutuse „harjumusi“ ja ennustada, kuidas pooleliolev juhtum lõpule jõuab. Seda valdkonda nimetatakse ennustavaks protsessiseireks. Täpsemalt kasutatakse selles valdkonnas juhtumi järelliidete ennustamist, et koostada täielik ajakava kõigist järelejäänud sammudest kuni juhtumi sulgemiseni. Siiani kasutatavatel meetoditel on aga neli olulist puudujääki. Esiteks aetakse segi ooteaeg (kui kaua mingi ülesanne järjekorras ootab) ja töötlemisaeg (kui palju aega selle ülesande täitmine võtab). Teiseks võivad mõned meetodid toota korduvaid või ebareaalseid ülesannete järgnevusi. Kolmandaks jäetakse tähelepanuta asjaolu, et paljud juhtumid vajavad sama piiratud tööjõudu, millest tulenevalt tekib järjekord: kui kolm juhtumit vajavad samal ajal sama spetsialisti, peavad mõned ootama. Neljandaks jäetakse kõrvale tegeliku elu piirangud, nagu vahetused, tööajad ja nädalavahetused. See lõputöö käsitleb neid nelja puudujääki nelja vastava panusega: (1) kontseptuaalne raamistik, mis eristab võimalikke ooteaegade tüüpe; (2) valimistrateegia, mis väldib korduvaid ja ebareaalseid ennustusi; (3) ennustusmeetod, mis modelleerib jagatud tööjõu konkurentsi, arvestades kõiki pooleliolevaid juhtumeid; (4) laiendus, mis arvestab tööaja piirangutega. Näiteks põhjendab mudel selgesõnaliselt, et kui kolm juhtumit vajavad korraga sama spetsialisti, peavad mõned ootama, ning ennustab, millised neist ja kui kaua. Hinnatuna reaalsetel ja simuleeritud andmetel, pakub lõputöös esitatud lähenemisviis täpsemaid ennustusi järelejäänud ülesannete järgnevuste kohta ja teeb väiksemaid ajalisi vigu kui senised tipptasemel meetodid, kusjuures suurimad edusammud ilmnevad tihedalt kasutuses olevate ressursside korral.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Computer modeling of ionic liquid properties and behavior at the molecular and interfacial levels
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-21) Karu, Karl; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Põhako-Esko, Kaija, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamik tuttavaid vedelikke koosneb neutraalsetest molekulidest. Ioonsed vedelikud on seevastu soolad, mis koosnevad ainult positiivselt ja negatiivselt laetud ioonidest ning võivad püsida vedelana toatemperatuuri lähedal. Ühe või teise iooni vahetamisel saab luua tohutul hulgal võimalikke vedelikke, mille omadusi saab kohandada kindla otstarbe jaoks. Kuna ioonsed vedelikud peaaegu ei aurustu ning võivad püsida stabiilsena kõrgetel temperatuuridel ja pingetel, on neil suur potentsiaal kasutamiseks akudes, superkondensaatorites, andurites, keskkonnasõbralikemates keemilistes protsessides ja pehmetes elektroaktiivsetes täiturites. Selline paindlikkus tekitab aga praktilise probleemi: iga võimaliku ioonide kombinatsiooni katsetamine laboris oleks aeglane ja kulukas. Käesolevas doktoritöös töötati välja arvutuslikud töövood, mille abil saab ioonseid vedelikke virtuaalselt sõeluda. Kvantkeemiliste arvutustega kirjeldati, kui tugevalt ioonid vastastikku mõjuvad ja kui kergesti need võivad laguneda. Molekulaardünaamika simulatsioonides jälgiti paljude ioonide kollektiivset liikumist vedelikus ning nende korrastumist laetud elektroodide lähedal. Masinõppe mudelid aitasid laiendada ennustusi suuremale hulgale kandidaatidele. Üheskoos võimaldasid need meetodid hinnata sulamistemperatuure, elektroaktiivsete täiturite deformatsiooni, elektrokeemilist stabiilsust ja piirpinna ioonikihtide muutusi. Korrigeeritud tihedusfunktsionaal võimaldas saavutada hea täpsuse märksa väiksema arvutuskuluga kui nõudlikud võrdlusarvutused. Uus simulatsiooni töövoog ennustas madala toksilisusega ja biolagunevate koliinipõhiste ioonsete vedelike sulamistemperatuure ilma nende kristallstruktuuride abita. Piirpinna analüüs näitas, et tavapärastel töötingimustel kipuvad elektroodi lähedal olevad ioonid pigem elektroodi laengut ülekompenseerima kui tihedalt kuhjuma. Lõpuks andis elektrokeemilise stabiilsuse ja ioonide liikumise lihtsuse ühendamine praktilise kaardi paljutõotavate elektrolüütide leidmiseks. Need tööriistad võivad vähendada vajalike laborikatsete arvu ning aidata kavandada ohutumaid ja kestlikumaid materjale erinevate rakenduste, muuhulgas energiatehnoloogiad, täiturid ja sensorid, jaoks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Designing with and for uncertainty: an affordance-driven design space for situated robotic embodiments
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-18) Vihmar, Marie; Must, Indrek, juhendaja; Ojavee, Kärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Robotite disainimine keeruliste ja ettearvamatute keskkondade jaoks on üks robootika keskseid väljakutseid. Valdkonna tavapärane vastus sellle on olnud robotite “ajude” targemaks tegemine: teha paremad andurid, tarkvara ning üha enam ka masinõppe süsteemid, mis suudavad reaalajas kohaneda. Need edusammud aga on viinud robotid keskkondadesse, mis pole kaugeltki lihtsad ja kus nad jagavad nüüd ruumi inimeste, ettenägematute objektide ja pidevalt muutuvate olukordadega. Ja mis juhtub siis, kui keskkonnaks on katastroofipiirkond, mets või prahihunnik? Need on paigad, mida ei ole võimalik täielikult ette näha ega kaardistada. Mida keerulisem on keskkond, seda selgemaks muutub, et intelligentsus ja kohanemine ei saa toetuda ainult tarkvarale. Roboti keha seab piirid sellele, mida juhtsüsteem võiks saavutada, ehk keha, mis on põhimõtteliselt oma keskkonda sobimatu, ei suuda ka kõige nutikamad algoritmid päästa. Käesolev doktoritöö pakub välja lähenemise, kus roboti keha ei kavandata mitte enne kasutuselevõttu, vaid see kujuneb siis, kui robot on kohale jõudnud. Keskkond, koos oma kultuurilise ja füüsilise kontekstiga, saab osaks keha tekkimise protsessist. Lähenemist demonstreeritakse kahe eksperimentaalse platvormi kaudu. Esimese puhul kasutatakse niiskusele reageerivaid puitpõhiseid laminaate, mida osalejad käsitsi töötubades vormivad, tuginedes oma kohalikele käsitöötraditsioonidele ja paiknevast oskusteabele. Teise puhul kasutatakse ketrusstrateegiat, mis suunab kiude otse sinna keskkonda, kus robot töötama hakkab, ehitades keha, mis sobib täpselt paika, milles ta vormub, sarnaselt nii nagu teevad ämblikud. Töö tulemuseks on disainiruum robotite valmistaiseks, kelle kehad on kujundatud nende keskkondade poolt, kus nad tegutsema hakkavad. Töö väidab, et päris maailma keskkondade ettearvamatud omadused ei ole vead, mida tuleb summutada, vaid ressursid, mida saab kasutada ja roboti keha võib olla kohandatud olukorrale, milles ta end leiab.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seto rahvaluule kirjakultuuri osana: kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Toomeos-Orglaan, Kärri; Järv, Risto, juhendaja; Beyer, Harold Joachim Jürgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Üldlevinud arvamuse kohaselt olid setod kuni 1920. aastateni valdavalt kirjaoskamatud. Sellest seisukohast on lähtunud enamik seto kultuurikirjeldustest. Uurijate keskendumine laulukultuurile tõstis esiplaanile kirjaoskamatud seto naised, kellest said ideaalsed suulise kultuuri esindajad. Jakob Hurda kogust leiame kahe seto mehe kirillitsas kirja pandud setomurdelised tekstid, mis näitavad setode kirjakultuurilist kogemust 19. sajandi lõpukümnenditel hoopis teises valguses, muutes arusaama nii setode kirjaoskusest kui selle ajaloost. Väitekirja keskmes on kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia setode kirjaoskust ja/või selle puudumist puudutavates küsimustes. Sellega seoses tuntakse huvi, milliseid kirjaoskuse vorme setod tundsid, kuidas ja mil määral mõjutas kirjakultuur seto suulist jutupärimust 20. sajandi alguses ning kuidas mõjutasid rahvaluulekogujate isiklikud eesmärgid, väärtushinnangud ja institutsionaalsed ootused üleskirjutuste sisu ja vormi. Analüüsi lähtekohaks on kultuuriantropoloog Brian Streeti kirjaoskuse käsitlus, milles eristatakse kahte peamist mudelit: autonoomset ja ideoloogilist. Autonoomse mudeli järgi nähakse kirjaoskust tehnoloogilise oskusena, millel on ühiskonna arengule iseeneslik ja universaalne mõju. Streeti hinnangul toetab selline vaade kultuurilist üleolekut, õigustades kirjaoskajate sekkumist kirjaoskamatute ühiskondade arengusse. Ideoloogiline mudel seevastu rõhutab, et ühiskondlikke protsesse ei kujunda mitte kirjaoskus iseenesest, vaid sellele omistatud tähendused, kasutusviisid ning kirjaoskuse kaudu loodavad võimusuhted. Streeti ideoloogilisest mudelist lähtudes rõhutab ka Johannes Fabian, et kirjaoskust ei tule mõista üksnes tehnilise oskusena, vaid sotsiaalse praktikana, mis toimib kindlas kultuurilises ja ideoloogilises kontekstis. Sellest vaatenurgast ei ole kirjaoskuse olemasolu ega puudumine kunagi neutraalne fakt, vaid selle kaudu tõlgendatakse ja kujundatakse ühiskondlikke võimusuhteid, väärtushinnanguid ning norme. Väitekirjas on kirjaoskuse ideoloogiline mudel seotud koloniaaldiskursusest pärineva „teise“ mõistega. Ehkki eestlaste ja setode suhteid ei ole 19. sajandil põhjust koloniaalseteks nimetada, võib selle aja seto kultuurikirjeldustes ja -käsitustes näha jälgi toonastest koloniaalsetest ideoloogiatest, mis kujundasid seda, kuidas kultuuriliselt „teist“ kirjeldati.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kohapärimus ja pühad paigad: arhiivimuistenditest maastikukogemuseni
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Remmel, Mari-Ann; Arukask, Madis, juhendaja; Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub sissejuhatavalt eesti kohapärimuse eri aspektidele, puudutades selle uurimislugu, seonduvaid mõisteid, folkloorimotiive ja tähenduslikke paiku. Edasine fookus on erinevatel, eeskätt looduslikel pühapaikadel, nende määratlemisel ja väärtustamisel nii uurimisobjektina kui muinsuskaitsepraktikas. Sünteesivalt on kombineeritud erinevaid vaatenurki ja allikmaterjale: arhiiviandmetest ja kaartidest väliuuringuteni. Tööst järeldub, et arusaam looduslikest pühapaikadest võiks olla senisest avaram. Pärimuse tõlgendamisel tuleks arvestada eri ajastutele ja uskumussüsteemidele viitavad tasandeid, sh vanemat, mütoloogilist ja animatistlikku pärimuskihti, samuti põimumisi kristlusega. Põhjendatakse, miks mitut tüüpi kohamuistendid (nt kalevi jälgedega kividest, rändavatest järvedest, puudeks muutunud inimestest, kuningate istutatud puudest) võivad osutada kunagistele pühapaikadele, isegi kui otsesõnalised rituaaliteated puuduvad. Samuti peituvad vihjed paiga kunagisele sakraalsele tähendusele toponüümides. Pühapaiga ja püha mõiste tavapärasest ulatuslikuma käsitluse aluseks on laiemad teoreetilised lähtekohad. Eesti allikmaterjali näitel on esile toodud sellised püha mõistega seonduvad märksõnad nagu liminaalsus, anomaalsus, eraldatus, ohustatus ning ühiskonda reguleeriva püha korra mõiste koos sellega kaasnevate reeglite ja keeldudega. Pühapaikade puhul väärib tähelepanu ka nende asukohaloogika, milles ilmnevad korduvad mustrid (nt vesikondade piirid, veekogude kaldad, asustusüksuste piirid, maastiku reljeefi üleminekualad, süvised jm). Eraldi on vaadeldud hiietoponüümika seoseid vee ja veekogudega. Pühapaiku vaadeldakse ökoloogilis-sakraalse võrgustiku sõlmpunktidena, sidusa ja tasakaalustatud süsteemina, millel on tähtsus ka tänapäeval. Töö pakub täiendavaid lähtekohti niisuguste paikade ja nende piiride määratlemiseks. Uurimus sisaldab ka tähelepanekuid pärimuse levikuteede, kestlikkuse ja muutuste osas. Lisaks on nähtavaks tehtud kohapärimuse regionaalsed eripärad, mis võivad anda olulist teavet mineviku elukeskkonna, tavade ja kohaliku identiteedi kujunemise kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heat-induced morphological and structural changes in nanostructures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-11) Damerchi, Elyad; Zadin, Veronika, juhendaja; Oras, Sven, juhendaja; Vlassov, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metallist nanotraadid on inimese juuksekarvast tuhandeid kordi peenemad ja paljale silmale nähtamatud. Metallist nanotraatide võrgustikku saab kasutada läbipaistvate ja painduvate puutetundlike ekraanide, andurite ja kuumutite valmistamisel. Nende töökindlust piirab aga kuumus. Isegi sulamistemperatuurist palju madalamal temperatuuril võivad nanotraatide pinnal olevad aatomid liikuma hakata, muutes traadi kuju ja omadusi. Seejärel muutub traat ebastabiilseks ja võib lõpuks laguneda väikesteks nanoosakesteks, katkestades elektrivoolu. Doktoritöös uuriti, kuidas mõjutavad metallist nanotraatide termilist stabiilsust temperatuur, kuumutamise kestus, traadi läbimõõt, kokkupuude tugipinnaga ning korduv kuumutamine ja jahutamine. Muutusi vaadeldi elektronmikroskoopidega ja tõlgendati arvutisimulatsioonide abil. Mahukate mikroskoobipiltide kogumite analüüsimiseks töötati välja tarkvara Nano1D, mis mõõdab automaatselt nanotraatide ja nende lagunemisel tekkinud fragmentide pikkust. Tulemused näitasid, et peenemad hõbedast nanotraadid deformeeruvad ja lagunevad kiiremini kui jämedamad ning kõrgem temperatuur kiirendab seda protsessi. Oluline oli ka kuumutamise kestus, sest pikaajaline kuumutamine võis isegi madalamal temperatuuril nanotraatide kuju märkimisväärselt mõjutada. Kokkupuude pinnaga võis nanotraati kas stabiliseerida või selle lagunemist soodustada, olenevalt kuumutamistingimustest. Korduv kuumutamine ja jahutamine tekitas nanotraadi toestamata osades pingeid ja defekte, millest võis alata lagunemine. See doktoritöö aitab paremini prognoosida metalliliste nanotraatide käitumist kuumuse mõjul ning valida sobivaid materjale, mõõtmeid ja töötingimusi. Tulemused toetavad töökindlamate läbipaistvate elektroodide, painduvate elektroonikaseadmete, andurite ja nanomõõtmetes kuumutite arendamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The phenomenon of K-Pop: a place of reality and fiction
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-11) Alexandri, Eleni; Ojamaa, Maarja, juhendaja; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöö on transdistsiplinaarne, teooriakeskne uurimuslik projekt, mis käsitleb K-popi ülemaailmset nähtust semiootilisest vaatenurgast. Töö peamine uurimisküsimus on: kuidas K-pop loob, korrastab ja vahendab kultuuri ning kuidas identiteedid K-popi paigas kujunevad, läbi räägitakse, piiratakse ja kogetakse? Sellest põhiküsimusest kasvasid välja täpsemad uurimissuunad, mida käsitlen neljas publikatsioonis, mis sisalduvad väitekirjas, samuti doktoritöö sissejuhatavas peatükis. Töö kontseptuaalses raamistikus on oluline koht Guy Debord’i „spektaakli“ mõistel, mida integreerin identiteedi kujunemise ja ruumiteooriatega, et selgitada K-popi nii nähtuse kui tööstusena, pöörates erilist tähelepanu selle ruumilistele dimensioonidele. Minu järeldused on esitatud mõju kolmeosalise mudeli kaudu, mis kirjeldab tööstuse mõju rahvusliku identiteedile (makrotasand), sotsiaalsele ja kollektiivsele identiteedile (mesotasand) ning isiklikule identiteedile (mikrotasand). Lisaks tutvustan K-popi topoloogiat ning arendan edasi oma uurimistöö käigus tuvastatud erinevaid ruumilisuse analüütilisi mudeleid. Minu uurimistöö peamine järeldus on analüütiline eristus K-popi kui kultuurifenomeni, mis säilitab järjepidevuse Korea sotsiaalkultuurilise kontekstiga, ja K-popi kui tööstuse vahel, mis toimib vaatemängulise süsteemina, piirates ja kureerides laiemat kultuurilist ja semiootilist välja, kuid seda siiski hävitamata. Antud tööd iseloomustab semiootiline süntees ja teoreetiline lähenemine, uurimisteemast inspireeritud ja K-popi analüüsiks kohandatud teooriate formuleerimine, spektaakli rakendamine keskse teoreetilise komponendina ning selle transdistsiplinaarne olemus, mis täidab K-popi kirjanduses oleva uurimisvõimaluse ja loodetavasti hõlbustab tulevasi uuringuid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deep learning architectures for autonomous perception: from sensor auto-calibration to efficient multi-object tracking
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-09) Wu, Shan; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Isejuhtivad autod ja autonoomsed robotid tuginevad ümbritseva maailma mõistmisel ja ohutul töötamisel keerukatele tajusüsteemidele. Tajusüsteemide täpseks tööks on vaja mitmesuguseid andureid ja nende kombinatsioone, näiteks terava pildiga harilikke kaameraid ja lidarit ruumilise sügavuse mõõtmiseks. Selliste süsteemide rajamisega kaasneb kaks mahukat päriselulist probleemi, mis on ka selle doktoritöö teemaks. • „Silmade“ joondamine: sensorid nõuavad täpseks tööks täiuslikku joondamist, mis on käsitsi tehes aeglane ja töömahukas ettevõtmine. • Liikuvate objektide jälgimine: ainult nägemisest ei piisa, auto peab suutma erinevaid liikluses osalejaid, näiteks jalakäijaid ja teisi sõidukeid, korraga jälgida. Seda ülesannet tuntakse mitme objekti jälgimisena (ingl multi-object tracking, MOT). Selleks mõeldud levinumad masinõppemeetodid on aga sageli kohmakad, nõuavad tohutut arvutusmahtu ning võivad siiski väiksemad ja osaliselt varjatud objektid märkamata jätta. See doktoritöö lahendab need probleemid targemate ja tõhusamate masinõppemudelite abil. • Automaatne kalibreerimine: töö esimeses osas tutvustatakse masinõppemudelit NetCalib, mis on autole omamoodi silmaarsti eest. See õpib samm-sammult kaamerapilti ja lidarit iseseisvalt joondama, vajamata selleks inimese sekkumist ja spetsiifilisi füüsilisi sihtmärke. • Täiustatud detailifookus: töö käigus täiustati olemasolevat transformeripõhist MOT-mudelit, parandamaks detailidele keskendumise võimet. See parandas väiksemakasvuliste või kaugemal asuvate jalakäijate tuvastamist ja muutis auto ohutumaks. • Roheline ja tõhus AI: doktoritöö raames muudeti MOT-mudeli arhitektuuri ning loodi kompaktne ja ülitõhus MOTT. Uus mudel töötab ligi kaks korda kiiremini ja vajab vähem arvutusmahtu ning samal ajal säilitab eelmiste mudelite täpsuse. Kokkuvõttes muudeti isejuhtiva auto digitaalne aju kiiremaks ja energiasäästlikumaks, valmistades auto paremini ette päris maailma tänavatel liiklemiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital twins for developing planetary surface mission autonomy
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-07) Islam, Quazi Saimoon; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tulevased robotmissioonid Kuule ja teistele taevakehadele peavad järjest enam toimima piiratud otsese juhtimisega Maalt. Sideviivitused, piiratud andmeedastus ja ebakindlad pinnatingimused tähendavad, et planeetide pinnal töötavad robotid vajavad suuremat autonoomsust, kuid need süsteemid tuleb välja töötada ja katsetada enne, kui sihtkeskkonnast on saadaval piisavalt seda iseloomustavaid andmeid. Doktoritöös uuritakse, kuidas digitaalseid kaksikuid ja simulatsioonidest saadud andmeid saab kasutada selliste autonoomsete süsteemide arendamise ja hindamise toetamiseks. Töö keskmes on ULYSSES, modulaarne simulatsiooniraamistik, mis ühendab planeetide kaugseireandmed, realistliku valgustuse, virtuaalsed kaamerad, kulgurimudelid ja füüsikalise vastasmõju maastikuga. Raamistikku kasutati Kuu keskkondade rekonstrueerimiseks ning sünteetiliste andmete loomiseks masinnägemise, missiooniplaneerimise ja liikuvusuuringute jaoks. Tulemused näitavad, et sünteetilised Kuu-pildid võivad olla kasulikud enamaks kui üksnes visualiseerimiseks. Simuleeritud piltidega treenitud tunnusetuvastusmudel töötas eriti hästi vähese tekstuuriga Kuu maastikul, kui seda testiti Apollo ja Yutu-2 missioonide piltidel. Simuleeritud komeedipilte kasutati ka pardal toimuva autonoomse pildivaliku uurimiseks, näidates, et masinõppemeetodid võivad oluliselt vähendada edastatavate andmete mahtu, säilitades teaduslikult olulised piirkonnad. Füüsikalist simulatsiooni täiendati terramehaanikapõhise ratta-pinnase vastasmõju modelleerimisega, mis parandas kulguri liikumise kujutamist pehmel pinnasel. Kuu-orbiidimissiooni uuringus mõjutas simulatsioon ka usaldusväärseks pinnarekonstruktsiooniks vajaliku kaamerasüsteemi ülesehitust. Kokkuvõttes näitab töö, et digitaalsete kaksikute ja realistlike simulatsiooniraamistike kasulikkus ei sõltu üksnes sellest, kui tõetruud need välja näevad, vaid sellest, kas need taastoodavad arendatava või katsetatava ülesande jaoks vajalikku teavet ja füüsikalist käitumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maximizing power across the range of sprint velocities: an individualised approach to assisted sprint training
(Lietuvos Sporto Universitetas, 2026-09-02) Skujytė, Austra; Kamandulis, Sigitas, juhendaja; Lithuanian Sports University; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Selle dissertatsiooni eesmärk on uurida, kas individuaalsed abistatud sprinditreeningu strateegiad võivad soodustada suuremat neuromuskulaarset kohanemist ja parandada sprindisooritust kogu jõu-kiiruse spektris.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-31) Tätte, Kai; Metspalu, Mait, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on koduks sadadele põlisrahvastele, kelle keelte, kultuuride ja geneetilise mitmekesisuse kujunemist on mõjutanud kümnete tuhandete aastate jooksul toimunud ränded ja rahvastike omavaheline segunemine. Võrreldes Euroopaga on selle piirkonna geneetilist ajalugu siiski vähem uuritud ning paljud sealsed põlisrahvad on seni olnud ülegenoomsetest andmestikest puudu. Doktoritöös uuriti nelja seni genoomiuuringutes alaesindatud põlisrahva geneetilist kujunemist. Nendeks olid Lõuna-Aasia munda keelte kõnelejad, Taiwani põlisrahvad, Polüneesia Markiisaarte elanikud ning Mikroneesias asuva Kiritimati saare elanikud. Nende populatsioonide genoomide analüüs võimaldas rekonstrueerida muistseid rändeid, hinnates erinevate muistsete populatsioonide geneetilist panust tänapäeva rahvastesse. Tulemused näitasid, et munda keelte kõnelejad kujunesid suuresti Kagu-Aasia ja Lõuna-Aasia päritolu esivanemate soospetsiifilisel segunemisel 3000–4000 aastat tagasi. Taiwani põlisrahvad osutusid geneetiliselt lähedaseks teistele austroneesia keeli kõnelevate rahvastega Kagu-Aasia saarestikes ning Okeaanias, toetades käsitlust, et just Taiwanist sai alguse austroneesia rahvaste levik üle Vaikse ookeani. Markiisaarte elanike genoomid peegeldavad kaugete ookeanisaarte asustamisele iseloomulikku väikeste asutajapopulatsioonide ja isolatsiooni mõju. Gilberti saarestikust pärit Kiritimati saare elanike geneetika näitab, et Mikroneesia asustamine oli eriti keerukas protsess, hõlmates mitmeid rändelaineid, mis igale saarestikule erineva geneetilise ajaloo on toonud. Doktoritöö aitab paremini mõista rahvaste ajalugu geneetilisest vaatenurgast piirkondades, kus kirjalikke ajalooallikaid napib. Tulemused täiendavad teadmisi Aasia ja Okeaania rahvaste kujunemisest ning pakuvad väärtuslikku teavet nii geneetika, arheoloogia kui ka ajaloolise keeleteaduse jaoks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing contours of punishment in EU Law: the interplay between criminal law and punitive administrative sanctions after Lisbon
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Kärner, Markus; Soo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule rangelt piiritletud karistusõiguslik pädevus. Sealjuures nähti ette erinevaid tagatisi liikmesriikide õigustraditsioonide ja karistusõigussüsteemide aluspõhimõtete kaitseks. Liidu õiguse mahu kasv, reguleerimisvaldkondade suurenev keerukus ning finantskriisi õppetunnid on kaasa toonud arvukate direktiivide ja määruste vastuvõtmise, mis kohustavad liikmesriike sätestama EL õiguse rikkumise eest äärmiselt kõrgeid, kümnetesse miljonitesse ulatuvaid, rahatrahve nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Liidu õigus on asunud neid ettekirjutusi süsteemselt „haldustrahvideks“ kutsuma. Lisaks on liidu halduskaristusliku iseloomuga ettekirjutused muutunud ka üha detailsemaks. Sealjuures on esiplaanile kerkinud ka arusaam, et karistusmudeli „halduslik“ määratlus tagab liidu õiguse tõhusama jõustamise kui kriminaal- või kvaasi-kriminaalmenetlusel põhinev karistusmudel. Liidu karistus- ja halduskaristusõiguse paralleelne areng tõstatab aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Probleem ei seisne mitte üksnes liidu õiguses sätestatud halduskaristuste raskuses, vaid ka haldus- ja kriminaalkaristuste piiritlemises ning selles, milliseid kohustusi „haldus-“ silt liikmesriikidele asetab. Liikmesriikide õigussüsteemid on mittekaristusõigluslike karistuste kohaldamise osas äärmiselt erinevad. Seega on erinev ka mõju, mida liidu halduskaristusõigus liikmesriikide õigussüsteemidele omab. Mida lähemale selline halduskaristuste ühtlustamine karistusõigusele liigub, seda nii oma funktsiooni, raskuse ja mõjude osas, seda enam vajab põhjendust, mis eristab halduskaristusi kriminaalkaristustest ning miks liidu õigus neid erinevalt kohtleb. Doktoritöö uurimiseesmärgiks on välja selgitada õiguslikud ja süsteemsed tagajärjed, mis tulenevad Lissaboni lepingu järgsest EL halduskaristusõiguse ühtlustamisest, ning määratleda liidu halduskaristusõiguse EL-konstitutsioonilised piirid. Doktoritöö keskne järeldus on, et EL halduskaristusõigus ei ole süsteemne ega sisemiselt sidus. Seda iseloomustab killustatus, põhjendamatud erisused ning terminoloogiline ebaühtlus. Sellest hoolimata on halduskaristusõigusest kujunenud eraldiseisev ja üha autonoomsem liidu õiguse valdkond, millel on oluline roll liidu karistusliku pädevuse piirjoonte kujundamisel. Liidu halduskaristusõigus sisaldab erinevaid ning sageli ka ebajärjepidevaid otseseid ja kaudseid nõudeid millega liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel arvestama peavad. Halduskaristusõigusega kaasnevad olulised süsteemsed mõjud liidu karistusõigusele, põhiõiguste kaitse tasemele ja liikmesriikide sanktsioonisüsteemidele. Halduskaristuste iseloomu, haldustrahvide raskuse ja eelpool kirjeldatud mõjude tõttu, ei saa neid käsitada tavapäraste haldusmeetmetena. Liidu halduskaristusõigus astub liidu üldise ja karistusõigusliku pädevuse vahepealsele alale. Halduskaristuste kaugeleulatuvad süsteemsed mõjud ning asjaolu, et halduskaristuste ühtlustamine on osa liidu kõrvalpädevusest, nõuab rangemat seadusandlikku distsipliini, selgemat vahetegu haldus- ja kriminaalkaristuste vahel, menetluspõhiõiguste kaitse tagamist ning ulatuslikumat kinnipidamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and neurobiological adaptation of reward-related systems to chronic stress in rats differing in positive affectivity and hedonic capacity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Vares, Marten; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Meil ei ole süsteemset arusaamist, miks stress mõjub organismidele erinevalt. Doktoritöö proovis seda kirjeldada rottide abil, uurides kroonilise stressi mõju aju tasusüsteemidele – mehhanismidele, mis korraldavad teotahet ja käitumist meeldivuse ja hüve kaudu. Katsetes oleme mõnda aega märganud, et imetajad reageerivad stressile erinevalt. Mõned säilitavad ka pärast stressi huvi hüvede vastu, teistel vähenevad positiivsed reaktsioonid või muututakse ärevamaks ja ettevaatlikumaks. Selle mõistmiseks mõõdeti kaht tunnust. Positiivset afektiivsust hinnati selle järgi, kui palju rotid noorena „kõdistamise“ ajal 50-kHz sagedusel häälitsesid. Hedoonilist võimekust ehk hüvede tarbimise ja naudinguga seotud reageerimisvõimet hinnati suhkruvee tarbimisega. Selgus, et erinevate tunnustega loomadele võis stress mõjuda erisuunaliselt. Madala positiivse afektiivsusega rotid olid haavatavamad: stress vähendas neil amfetamiiniga esile kutsutud positiivseid häälitsusi ja liikumisaktiivsust. Suhkruvee tarbimise järgi eristatud rottidel avaldus mõju teisiti: suhkrulembelisematel väljendus amfetamiini toime pärast stressi rohkem häälitsemises, väiksema suhkrutarbimisega loomadel aga liikumisaktiivsuses. Kõige selgem stressitundlik profiil ilmnes madala positiivse afektiivsusega suhkrulembelistel rottidel, samas kui kõrge positiivse afektiivsusega maiasmokad säilitasid paremini hüvedega seotud reageerimise ning olid vähem ärevad. Bioloogiliste markerite muutused sõltusid samuti rottide tunnustest, kuid ei liikunud alati käitumisega samas suunas. Töö näitab, et kroonilise stressi mõju sõltub sellest, kuidas hüvedega seotud funktsioonid on organismis juba enne stressi korraldatud ja millise käitumusliku või neurobioloogilise näitaja kaudu hilisem reaktsioon avaldub. See aitab mõista, miks sarnane stressikogemus võib ühe organismi jaoks olla kurnav, teise jaoks aga paremini talutav, ning loob aluse individuaalsete erinevuste arvestamiseks aju mõjutavate raviviiside arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Style of Old Greek Job. Its value for textual, literary, and redaction criticism of Hebrew Job
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-25) Klaus, Kristin; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Iiobi raamat, üks heebrea piibli (Vana Testamendi) poeetilistest raamatutest, tõlgiti esmakordselt vanakreeka keelde umbes 2. sajandi keskel eKr Aleksandria linnas. See doktoritöö uuris kümmet kõnet Iiobi raamatu vanakreekakeelses tõlkes (OG Iiob), et välja selgitada, kas ja kuidas peegeldavad tõlkija stiililised ja poeetilised pingutused tolleaegse heebreakeelse teksti seisu. Uuritavate kõnede hulgas olevad kõned on mitmekesised heebrea keele tekstiprobleemide, kreeka keelest välja jäetud lõikude ja kogupikkuse osas, andes suurepärase võimaluse uurida tõlkija tegevust eri olukordades. Uurimine näitas, et kuigi Iiobi raamatu vanakreekakeelne tõlge ei ole luule, on see luuleliselt stiliseeritud ja struktureeritud stroofidena, mis peegeldavad heebrea tekstis nähtavat struktuuri, aga kalduvad sellest ka kõrvale. Lisaks leiti, et teksti muudatuste tegemisel võttis tõlkija enamasti arvesse kogu stroofi või isegi mitut stroofi. OG Iiobi raamat annab tunnistust sellest, et stroofiline struktuur on nähtav mitte ainult tänapäeva teadlastele, kellel on võimekus ja võimalus teksti oma äranägemise järgi vormistada, vaid see oli nähtav juba vähemalt ühele antiikaja tõlkijale, nimelt OG tõlkijale, kellel oli tõenäoliselt ees vaid käsitsi kirjutatud rull. See doktoritöö tõestas, et tõlkija oli tundlik oma lähteteksti tekstiprobleemide suhtes, mis olid seotud käsikirja rikutuse ja oletatavate hilisemate lisandustega heebreakeelsesse teksti. Kõige olulisem on see, et saame kinnitada, et enamikul juhtudel oli OG Iiobi lähtetekst sisuliselt sama nagu heebreakeelne tekst, mida kasutame tänapäeval, sisaldades juba toona paljusid oletatavaid laiendusi, ebakorrapärasusi, mitmetähenduslikkusi ja keerukusi, mida tänapäevalgi. Uurimise käigus leiti siiski mitu lõiku, mis lähtetekstis võisid puududa. Tõlkija lahknevused tulenevad valdavalt tõlgenduslikest, stiililistest ja poeetilistest otsustest, mitte radikaalselt erinevast heebreakeelsest allikast. Kui lähtetekst oli väga keeruline või rikutud, otsustas tõlkija enamasti ikkagi ise luua sisukaid värsse ja stroofe fragmentidest, selle asemel et neid välja jätta. Suuremad väljajätmised tundusid pigem olevat tingitud sisu kordumisest või sobimatusest kui tekstilistest raskustest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ultrasound processing of forest biorefinery lignin and lignin–cellulose mixtures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-13) Puss, Kait Kaarel; Faustova, Ilona, juhendaja; Salmar, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lignotselluloosne biomass hõlmab kõiki taimi, mille põhikomponentideks on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Esimesed kaks koosnevad suhkrutest, ligniin aga on keeruka ehitusega aromaatne polümeer. Lignotselluloosi hulka kuulub ka puit, mis on väärtuslik tooraine majade ehitamiseks ning vineeri, mööbli ja paberi tootmiseks. Töötlemise käigus tekib puidujääke, mida üldjuhul kasutatakse energia tootmiseks. Seda tüüpi puidujääkide väärindamiseks on loodud biorafineerimistehaseid, mis toodavad energiast kõrgema väärtusega materjale. Eestis on unikaalne biorafineerimistehas, mille põhitoodeteks on puidusuhkrud ja ligniin. Uut tüüpi rafineerimistehased on paindlikumad kui tavapärased paberitööstused ning võimaldavad kasutada ka vaheetappides tekkivaid materjale. Antud doktoritöö keskendub kahele põhilisele temaatikale, milleks on ligniini lahustuvus ning ligniini-tselluloosi segude omaduse kirjeldamisele, kasutades mõlema puhul ultraheli töötlust. Kõrgesagedusega (20 kHz) ultraheli põhjustab füüsikalisi effekte lahustes, mis võivad lõhkuda polümeere endid või nende erinevaid struktuure. Uuriti, kas nende abil saab parandada ligniini lahustumist, muuta ligniini-tselluloosi segu ning selgitada, kuidas ligniin mõjutab tselluloosi vastust ultrahelile. Töö esimeses osas käsitleti ligniini lahustuvust ja kuidas ultraheli seda võimendab leeliselistes tingimustes. Teatud tingimuste puhul saadi 30% rohkem ligniini lahusesse, kuid selline lähenemine ligniin-tselluloos segudes ei toiminud, kuna ultraheli töötlus põhjustas geeli teket. Vesikeskkonnas ultraheliga töötlemisel muutusid aga segu osakesed väiksemaks ja suurenes veesiduvus, mis näitas, et ultraheli suudab materjali muuta ka ligniini ja tselluloosi eelneva eraldamiseta. Ligniini rolli selgitamiseks eemaldati osa ligniinist erinevate lahustitega ning saadud materjale töödeldi uuesti ultraheliga. See võimaldas paremini mõista, kuidas ligniin ja tselluloos omavahel seotud on ning kui tugevalt see töötlemise mõju takistab. Kõige suuremad muutused toimusid väiksema ligniinisisaldusega materjalides. Tulemused näitasid, et ligniin mõjutab seda, kui tõhusalt ultraheli jõud tselluloosini jõuab ja tema struktuuri muudab. Teatud tüüpi ligniin võib katta tselluloosipindu, setõttu tõuseb ultraheli effekt. Tulemused viitavad, et eraldatud ligniini struktuuriomadused mõjutavad ultraheli toimet tselluloosile. Seetõttu tuleb biorafineerimismaterjalide töötlemisel arvestada nii ligniini koguse kui ka omadustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spatial machine learning approaches for environmental prediction
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-21) Jemeļjanova, Marta ; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõpet kasutatakse üha enam keskkonnanähtuste geograafiliseks modelleerimiseks olukordades kus otseseid mõõtmisi on vähe. Samas seisneb probleem selles, et masinõppe mudelid eeldavad tavaliselt andmepunktide sõltumatust, kuid keskkonnaandmed on ruumiliselt seotud – lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased. See võib muuta mudelite tulemused liialt optimistlikuks või eksitavaks, eriti juhul, kui neid kasutatakse keskkonnaalaste otsuste tegemisel või planeerimisel. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas masinõpet saab paremini kohandada ruumiandmetele ning täpsemalt keskendutakse veekvaliteedi seirele. Töös käsitletakse meetodeid, mis arvestavad asjaoluga, et lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased, ning analüüsitakse laiemalt masinõppe rakendamise väljakutseid keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tulemused näitavad, et kõigile olukordadele sobivat ühtset lahendust ei ole. Masinõppe mudelite loomisel tuleb arvestada mõõtmiste ruumilise jaotusega ning kui hästi need mõõtmised tegelikult modelleeritavat nähtust esindavad. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on oluline mitte lähtuda ainult ühest mudeli täpsusmõõdikust, vaid hinnata ka modelleeritud tulemuse ruumilist mustrit. Masinõppel on suur potentsiaal keskkonnanähtuste, näiteks veekvaliteedi, üleujutuste või mulla omaduste prognoosimisel ruumiandmete põhjal. Kuid selleks, et tulemused oleksid usaldusväärsed, peavad mudelid suutma kirjeldada tegelikke seoseid keskkonnas, mitte ainult andmetes esinevaid juhuslikke mustreid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NEC-direktiivist tulenev saasteaine heite riiklik summaarne piirkogus paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine heitkoguse piiramise alusena
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-14) Vili, Mirjam; Pilving, Ivo, juhendaja; Veinla, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kliimamuutuste kontekstis on laialt teada, et riigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Vähem teatakse aga seda, et ka õhusaaste puhul kehtivad sarnased põhimõtted. Nimelt on teatud saasteainetele kehtestatud riiklikud piirkogused, mille täitmise eest riigid vastutavad. Need kohustused tulenevad Euroopa Liidu ja rahvusvahelisest õigusest ning nende eesmärk on kaitsta nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Neid saasteaineid paisatakse õhku väga erinevatest allikatest, näiteks tööstusest, energiasektorist, põllumajandusest ja transpordist. Seetõttu ei piisa üksikute allikate reguleerimisest – riik peab vaatama kogu pilti tervikuna. Selleks tuleb kujundada regulatsioon, mis tagab, et heide väheneb kõigi allikate peale kokku. Üheks oluliseks heiteallikate rühmaks on paiksed heiteallikad, nagu tehased ja suuremad tootmisüksused. Eestis kehtib nende suhtes reegel: kui uue tegevuse lubamine tooks kaasa riikliku koguheite piiri ületamise, tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda. See aitab ühest küljest tagada seda, et riik täidab oma kohustusi, teisest küljest muudab süsteemi üsna jäigaks, sest ei võimalda alati arvesse võtta konkreetse juhtumi eripära. Alternatiivina on võimalik määrata paiksetele heiteallikatele eraldi kogupiir ning jagada lubatud heitkogus nende vahel ära. Selline lahendus aitab kindlamalt saavutada heite vähendamise eesmärke, kuid on samas keerukas, kuna nõuab piiratud ressursi õiglast ja tõhusat jaotamist nii riigi kui ka ettevõtjate jaoks. Kolmas võimalus on käsitleda riikliku heite kogupiiri ületamist keskkonnaohuna. See võimaldab paindlikumat lähenemist, kus iga juhtumit hinnatakse eraldi. Kuigi keskkonnaohtu tuleb üldjuhul vältida, võib teatud juhtudel sellist tegevust lubada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, puudub mõistlik alternatiiv ning keskkonnamõju vähendamiseks on rakendatud vajalikud meetmed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naming, normativity and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-13) Kuusik, Aet; Lindström, Liina, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaartedauste ja kunstide valdkond
Eesti on kolme aastakümnega liikunud LGBT inimeste õiguste piiramisest abieluvõrdsuseni. Sõnavara, mida avalikus ruumis seksuaalvähemuste kohta kasutatakse, on selle ajaga märgatavalt laienenud, kuid keelelised mustrid muutuvad aeglasemalt kui seadused ja hoiakud. Isegi näiliselt kaasavas meediadiskursuses püsivad edasi tekstilised mustrid, mis käsitlevad mittenormatiivset seksuaalsust millegina, mida keegi lubab, keelab või normaliseerib tingimuslikult, mitte lihtsalt ühe ühiskonnaelu osana. Väitekiri analüüsib viie LGBT-sildi – gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede – kasutust Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnangutes aastatel 1995–2023. Korpusanalüüs näitab, et silt gei seostub üha enam õiguste ja heaolu teemadega, silti homoseksuaal kasutatakse eelkõige distantseerivas ja klassifitseerivas raamistikus, silt homo on kasutuselt kõige paindlikum ning toimib sageli poliitilise polariseerimise vahendina. Vaenusõna pede kasutussagedus on kolme aastakümne jooksul püsinud stabiilne, kuid muutunud on selle funktsioon: otsesest solvangust on saanud poliitiline sildistamisvahend ja maskuliinsuse kontrollimise mehhanism. Sõna kväär on LGBT kogukonnas tuntud ja selle üle arutatakse palju: sõna omaksvõttu kujundavad muu hulgas demograafilised tunnused, näiteks sooidentiteet ja vanus, aga ka keelelised hoiakud ja ideoloogiad ning sõna lähedus eesti omadussõnale väär, mis hinnanguid mõjutab. Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest kolme aastakümne lõikes. Tulemused on olulised nii kriitilise meediakirjaoskuse arendamisel kui ka aruteludes, kus sõnavalik mõjutab seda, kuidas seksuaalvähemustest avalikult räägitakse ja kuidas neid diskursiivselt positsioneeritakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spatio-temporal mobility dynamics in crisis management: population and individual level implications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-13) Tominga, Ago; Silm, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimesed on liikuvamad kui kunagi varem: reisitakse, tehakse eri paigus kaugtööd ja liigutakse mitme kodu vahel. Selle tulemusena on päästeametnike ülevaade sellest, kus inimesed ja kogu rahvastik tegelikult asuvad, puudulik. Kriisiolukorras võib piiratud olukorrateadlikkus viia riskide alahindamiseni ja sellest tulenevalt halbade otsusteni. Väitekirjas uuritakse, kuidas inimeste igapäevast liikumist kirjeldav teave saab aidata kriisideks valmistuda ja neile reageerida. Uurimistöös kasutatakse passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid ning nutitelefonidel põhinevat GPS-i ja kõnetoimingute andmete kogumist, et uurida inimeste liikumist ja paiknemist nii rahvastiku kui ka indiviidi tasandil. Peamiselt keskendutakse Eestile, kuid vaadeldakse ka Soomes elavaid eestlasi COVID-19 pandeemia ajal. Lisaks toetub töö intervjuudele ja töötubadele elanikkonnakaitse valdkonna ametnikega, et mõista, millist teavet nad tegelikult vajavad. Tulemused näitavad, et inimeste liikumismustrid on üldjuhul üsna regulaarsed: igapäevased, iganädalased ja hooajalised rütmid tähendavad, et ajaloolised liikuvusandmed sobivad juba paljude ennetus- ja ettevalmistustegevuste toetamiseks, näiteks päästeteenuste, avalike varjendite või evakuatsioonimarsruutide planeerimisel. On piirkondi – eriti rannikualad, turismisihtkohad ja suvekodude piirkonnad –, kus rahvastiku ajutised muutused on suured ja jäävad staatilistes andmetes märkamatuks. Indiviidi tasandil selgub, et inimeste liikuvusvõimekus ja -iseseisvus on erinev. Vanus, leibkonna koosseis, naabruskond ja sotsiaalsed sidemed mõjutavad seda, kui lihtne on ohuolukorrast eemalduda või kriisi jooksul kohaneda. COVID-19 pandeemia ajal läbi viidud uuring hargmaiste Soomes elavate eestlaste peal näitas, et kriisid ei põhjusta üksnes häireid, vaid võivad viia pikaajaliste muutusteni igapäevases liikumiskäitumises. Kokkuvõttes, dünaamiliste liikuvusandmete kasutamine parandab elanikkonnakaitse planeerimise kvaliteeti, kui vastavad tööriistad arendatakse koos praktikutega ja neid kasutatakse järjepidevalt juba enne kriiside puhkemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Unified pH in aqueous-organic solvent mixtures and low-polarity solvents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Samin, John Paulo Aquino; Leito, Ivo, juhendaja; Heering, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
pH on happelisuse kirjeldamisel kõige laialdasemalt kasutatav parameeter ning sellel on oluline roll paljudes igapäevastes protsessides, alates bioloogilistest nähtustest kuni tööstuslike rakendusteni. Vesilahustes on pH mõõtmine põhjalikult välja töötatud ja väga usaldusväärne. Samas toimub suur osa keemilisi reaktsioone vee ja orgaaniliste lahustite segudes või täielikult mittevesikeskkonnas. Sellistes keskkondades käitub happelisus teisiti, sest vesinikioonide vastasmõju on iga lahustiga erinev. Seetõttu on igal lahustil oma individuaalne pH skaala ning mõõdetud pH väärtused ei ole eri keskkondades omavahel võrreldavad. Selle piirangu ületamiseks võeti 2010. aastal kasutusele „üldistatud pH skaala” (pHabs skaala) mõiste. See asendab senised lahustipõhised lähtepunktid universaalse lähtepunktiga, mis põhineb ideaalsel prootongaasil standardtingimustel. Käesolevas töös loodi pHabs skaala vee ja orgaaniliste lahustite, metanooli ja atsetonitriili, segude jaoks ning madala polaarsusega lahustite 1,2-dikloroetaani ja 1,2-difluorobenseeni jaoks. Uuring põhines pH-tundlike elektroodide potentsiaalide vahede diferentsiaalpotentsiomeetrilisel mõõtmisel erinevate lahuste vahel. Üldistatud happelisuse väärtused määrati 78 vesilahuse ja orgaanilise lahusti segule, mida kasutatakse vedelikkromatograafias mobiilfaasidena. Samuti määrati happelisuse väärtused 41 puhverlahusele madala polaarsusega lahustes, 1,2-dikloroetaanis ja 1,2-difluorobenseenis, mis katavad 10 pHabs suurusjärku. Tulemused näitasid, et potentsiomeetrilisi mõõtmisi saab edukalt teha ka madala polaarsusega lahustes, mis avab võimaluse laiendada üldistatud pH skaalat laiemale lahustite valikule.

Sirvi

Viimati lisatud