1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3530

How layers of meaning affect museum translation: semiotic-translational perspectives
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-21) Mertens, Irmak; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Meylarts, Reinhilde, juhendaja; Sütiste, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärk on rajada tõlkesemiootiline lähenemine muuseumitõlkele. Väitekirjas mõtestatakse muuseumitõlget multidistsiplinaarse nähtusena, millel on nii teoreetilised järelmid kui ka praktilised väljundid. Selleks et mõista, kuidas muuseumi eri tähenduskihte mõtestatakse ja tõlgitakse avaramas kui pelgalt keelelise tõlke raamistikus, ühendatakse uurimistöös tõlketeaduse ja semiootika lähenemisviisid. Töö aluseks on kaks uurimisküsimust: esiteks, „Kuidas kirjeldada, mõtestada ja piiritleda muuseumitõlget tõlketeaduse, semiootika ning teiste valdkondade, näiteks museoloogia vaatepunktist?“ ja teiseks, „Millised on muuseumitõlke avarama kontseptsiooni praktilised rakendusvõimalused?“. Esimene küsimus on aluseks teema teoreetilisele käsitlusele ning sellele on pühendatud väitekirja kaks esimest artiklit. Esimene artikkel, „Museum Translation: A Combined Translation Studies and Semiotics Perspective“, käsitleb tõlketeaduse ja semiootika vaatenurki muuseumile ning toob esiplaanile tõlkimise kui semiotiseerimise ja uute tähenduste loomise muuseumi kontekstis. Teine artikkel, „Conceptualizing Museum Translation: Cultural Translation, Interlingual Processes, and Other Perspectives“, laiendab teemat, käsitledes muuseumit kui kultuurilise tõlke ja ülekande ruumi. Teine uurimisküsimus keskendub muuseumitõlke praktilistele rakendusvõimalustele. Väitekirja kolmas artikkel, „Translation as Metonymic Cultural Transmission: The Case of the Istanbul Archaeology Museums“, uurib, kuidas ilmnevad muuseumi väljapanekus kultuurilised ja poliitilised muutused nende metonüümiliste representatsioonide kaudu. Neljas artikkel võtab fookusse transmeedialisuse, intersemiootilise tõlke ja transkreatsiooni mõisted ning näitab, kuidas vastavad praktikad loovad uusi tähendusi ja kujundavad muuseumireaalsust.
Teadussild üle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918–1940
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-21) Sten-Erik Tammemäe; Tammiksaar, Erki, juhendaja; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tarkiainen, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja Soome haritlaste vahelisest kultuurikoostööst maailmasõdadevahelisel ajal on aastakümnete vältelt korduvalt ja põhjalikult kirjutatud, kuid sissevaated maadevahelistesse teadussidemetesse on valdavalt keskendunud koostööle humanitaarteadustes. Seda, millist koostööd esines teistes valdkondades, sh loodus-, põllumajandus-, arsti- ja muudes teadustes, on aga käsitletud märgatavalt vähem. Käesoleva väitekirja eesmärgiks on tõestada, et Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel oluliselt mitmekülgsem teaduslik suhtlus ja koostöö kui seda on näha senisest ajalookirjutusest. Selleks vaadeldakse, millised olid kommunikatsioonikanalid ehk peamised koostöömoodused, mida Eesti ja Soome teadlased teabe ja kogemuste jagamiseks kasutasid, mil moel koostöömooduste aktiivsus ajas muutus, millistes valdkondades oli teadussuhtlus aktiivsem ning kumb osapool sai suhetest rohkem kasu. Väitekiri tugineb suurel hulgal mõlema maa mäluasutustest ning avaldatud kirjandusest leiduval teabel, millest osa pole maadevaheliste teadussuhete kontekstis varem kasutatud. Kommunikatsioonikanalite vaatlemisel on aluseks võetud soome ajaloolase Marjatta Hietala mudel, mille kohaselt olid peamisteks teabe ja kogemuste jagamise moodusteks välismaiste asjatundjate värbamine/kasutamine, välismaal õppimine ja isiklikud kontaktid, õppe- ja tööreisid välismaale, uurimistööde avaldamine ja vahetamine ning rahvusvahelised kongressid ja näitused. Doktoritööst selgub, et Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel arvukalt teaduslikke sidemeid ning neid oli nii humanitaar-, loodus-, põllumajandus-, arsti-, loomaarsti- kui usuteadustes. Samal ajal kinnitab väitekiri, et kõige tihedamad sidemed olid humanitaarteadustes. Kõige mitmekülgsemateks koostöömoodusteks osutusid töö- ja uurimisreisid ning rahvusvahelised kongressid, kuid kõigi mooduste puhul on võimalik tuua näiteid mitmest erinevast teadusvaldkonnast. Maadevahelised teaduslikud sidemed olid arvukamad ja tugevamad 1920. aastate esimesel poolel ja 1930. aastate teisel poolel ning üldises plaanis said teadussuhetest enam kasu Eesti teadlased.
Unravelling the mechanisms of chromosomal instability during early embryogenesis
(2025-02-18) Zhao, Yan; Vermeesch, Joris, juhendaja; Kurg, Ants, juhendaja; Voet, Thierry, juhendaja; KU Leuven. Faculty of Medicine; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Kromosomaalne ebastabiilsus (ingl. Chromosomal INstability, CIN) on imetajate, näiteks inimeste ja veiste implantatsioonieelsete embrüote küllaltki sage tunnus. Enamasti eemaldatakse kromosoomianomaaliatega embrüod juba varase arengu käigus iseeneslike abortide kaudu, kuid elussünnini jõudmise korral võib kromosomaalne ebastabiilsus viia ka kaasasündinud väärarendite tekkele. Esimeses projektis uurisime, kas inimese implantatsioonieelsetes embrüodes täheldatud CIN esineb ka hobuste implantatsioonieelsetes embrüodes. Selleks kohandasime haplaritmisis (ingl. haplarithmisis) algoritmi nii, et see ühilduks hobuste analüüsiga ja avastasime, et sagedased kromosomaalsed kõrvalekalded esinevad ka hobuste implantatsioonieelsetes embrüodes. Hobuste lõigustuvates embrüodes avastatud kromosomaalsed vead olid sarnased nii inimeste kui veiste leidudele võrrelduna kromosomaalselt normaalsete blastotsüstidega ehk lootepõiekestega. Antud meetodit saaks edukalt kasutada tõuaretuses - huvipakkuvate geneetiliste variantidega kuid ilma geneetiliste vigade ja patogeensete variantideta hobuste embrüote valimiseks. Lisaks aneuploidiatele tuvastati implantatsioonieelsetes embrüodes ka kogu genoomi aberratsioone. Näiteks triploidiaid (kolmekordne kromosoomide arv), ühe vanema täiendava haploidse kromosoomi-komplekti olemasolul. Samuti avastasime samas embrüos koos eksisteerivaid androgeneetilisi, günogeneetilisi ja polüploidseid blastomeere ehk lõigustusrakke. Teises projektis uurisime kimäärsete ja miksoploidsete embrüote päritolu ja arengupotentsiaali. Avastasime, et vanemate genoomid eralduvad viljastatud munaraku ehk sügoodi esimese jagunemise ajal eraldiseisvateks blastomeerideks, mille tulemuseks on ebanormaalse genoomiga rakkude samaaegne esinemine koos normaalsete diploidsete (kahekordne kromosoomide arv) rakkude või muude ebanormaalsete rakkudega. Selle protsessi kirjeldamiseks lõime termini "heterogoonne jagunemine". Geeniekspressiooni muutvad stressireaktsioonid soodustavad ülegenoomsete muutuste tagajärjel tekkinud arenguhäireid ebanormaalsetes rakkudes ja nende erinev arengusaatus võib seletada androgenootide, günogenootide, triploidsuse, kimäärsuse ja miksoploidsuse teket, mida täheldati hilisema arengu käigus. Seetõttu soovitame haplotüüpidel põhinevat preimplantatsioonilist geneetilist testimist (ingl. Preimplantation Genetic Testing, PGT) ülegenoomsete kõrvalekallete tuvastamiseks, et suurendada munaraku kehavälise viljastamise (IVF) programmide edu. Kolmandas projektis uurisime kolmanda põlvkonna sekveneerimistehnoloogiate kiire arenguga seotud pikkadel lugemitel põhineva kogu genoomi järjestamise (lrWGS) PGT tehnoloogiat. Võrdlusuuring, milles kasutati nn. Genome in a Bottle (GIAB) Aškenazi triot, näitas üksikute rakkude lrWGS-i andmete sobivust geenivariantide eristamiseks ja faasimiseks. lrWGS-põhise PGT meetodi kasutamine inimese embrüotel näitas 100% vastavust DNA mikrokiibi põhise PGT-ga ühe nukleotiidi variatsioonide (SNV), indelite ja aneuploidiate tuvastamiseks, tõestades et lrWGS-põhine PGT on sobiv alternatiiv praegustele meetoditele. Antud doktoritöös käsitletud neli projekti tutvustasid uuenduslikke lähenemisviise embrüote uurimiseks ja valikuks, aidates oluliselt kaasa meie arusaamisele kromosomaalsete kõrvalekallete päritolu ja mõjude kohta imetajate implantatsioonieelsete embrüote arengus
Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-12) Деци, Алессандра; Dezi, Alessandra; Костанди, Елизаветa, juhendaja; Kostandi, Jelisaveta-Kaarina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö on pühendatud Itaalia ja Eesti venekeelsete diasporaade internetisuhtluse võõrkeele keelendite analüüsile. Venekeelne diasporaa on keeruline sotsiokultuuriline nähtus, mis hõlmab mitmeid etnilisi ja sotsiaalseid gruppe, kes räägivad erinevaid vene keele variante. Uuring keskendub Eesti ja Itaalia venekeelsetele elanikele, kes erinevad oma ajaloo, etnilise koosseisu ja suhtumise poolest elukohariikidesse. Eesti venekeelne elanikkond on olnud väga eripalgeline ning moodustunud sajandite vältel Venemaa Keisririigi ja teiste Nõukogude Liidu vabariikide väljarändajatest, kuid esimesi idaslaavlasi oli siin juba 10. saj lõpus ja 11. sajandi alguses. Itaalia venekeelsed rühmad on aga peamiselt moodustunud postsovetlikust migratsioonist. Uurimuse eesmärk on analüüsida võõrkeelsete keelendite funktsioone kahe erineva diasporaa internetisuhtluses ja näidata, kuidas need peegeldavad venekeelsete inimeste sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti Itaalias ja Eestis. Uurimus kasutab veebietnograafia ja diskursuseanalüüsi meetodeid ja keskendub sellele, kuidas kohandavad kõnelejad oma mitmekeelse repertuaari vahendeid vastavalt oma kommunikatiivsetele eesmärkidele. Teoreetiline raamistik tugineb funktsionalismile ja dünaamilisele keele mõistmisele, mis analüüsib keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlemise vajadustele. Uuringu tulemusena selgus, et võõrkeelsed keelendid toimivad vahenditena, millega kõnelejad viitavad oma sotsiokultuurilisele keskkonnale, hindavad oma elukogemusi ja loovad oma identiteeti. Kasutusmustrite erinevused kahe diasporaa vahel viitavad sellele, et keelevälised tegurid ja erinevad ajaloolised kontekstid kujundavad võõrkeelsete keelendite funktsioone. Uuringu põhjal võib järeldada, et võõrkeelsed keelendid on mõlemas kontekstis vormi ja funktsiooni poolest sarnased, kuid neid mõjutavad ainulaadsed sotsiolingvistilised dünaamikad ning et võõrkeelsed keelendid mängivad olulist rolli suhtlejate sotsiokultuurilises reaalsuses orienteerumisel.
Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-12) Upser, Piret Upser; Hennoste, Tiit, juhendaja; Rumm, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Hädaabikõne taustal on politsei, kiirabi või päästeteenistuse erakorralise abi soov olukorras, kus on oht kellegi elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kõnealuse olukorra kiire lahendamise alus on efektiivne infovahetus hädaabikõnes. Kõne jooksul käsitletakse vajaliku info saamiseks mitmeid teemasid. Päästekorraldaja peab kindlaks tegema, mis on juhtunud, hankima infot osaliste kohta ja määrama sündmuse täpse asukoha. Vajaliku teabe saamisel mängib olulist rolli täpne ja võimalikult probleemivaba suhtlus. Sellest tulenevalt on oluline uurida hädaabikõnes tõstatuvaid suhtlusprobleeme ja nende mõju hädaabikõne kulgemisele. Väitekirjas uuritakse, millised suhtlusprobleemid eesti hädaabikõnes tekivad ja analüüsitakse nende esinemispositsiooni. Probleemide täpse asukoha määramiseks tuvastatakse eesti hädaabikõne tüübid ja seal tõstatuvad teemakategooriad. Võrreldakse kolme analüüsitavat hädaabikõne aspekti – suhtlusprobleeme, kõnetüüpe ja teemakategooriaid – ning tuuakse välja suhtlusprobleemide erinevused kõnetüüpide ja teemade lõikes. Samuti vaadeldakse, milliseid lahendamismustreid suhtlusprobleemide käsitlemisel hädaabikõnes ilmneb ja kuidas neid rakendatakse. Tulemused näitavad, et enamik hädaabikõnes tõstatunud suhtlusprobleemidest lähtub kõnes vahetatud infost ning on seotud selle sisus ja korrektses märkimises veendumisega. Varem põhjalikult käsitletud suhtlejate emotsionaalsusest tekkinud probleeme esineb eesti kõnedes vähem. Probleemide infopõhisus kattub hädaabikõne olemusega, mille keskmes on abi saamiseks vajaliku teabe hankimine. Kõnetüüpide ja teemakategooriate analüüs täpsustab arusaama hädaabikõne olemusest ja erinevustest. Teemakategooriate positsiooni uurimisel tuvastati kõrvalekalle varasematest tulemustest: hädaabikõne struktuuri on varem peetud läbivalt samasuguseks ja püsivaks; siinsete tulemuste põhjal võib teemade järjekord vastavalt kõnetüübile või sündmuse olemusele varieeruda ega ole seega läbivalt samasugune.
Architecture of the 5th and 4th Millennia BC in the northwestern part of the East European plain
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-04) Khrustaleva, Irina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Nordqvist, Kerkko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ida-Euroopa lauskmaa loodeosa kiviaegsete kütt-kalur-korilaste elamud jäetakse sageli teenimatult välja arhitektuuri määratlusest, kuigi need täidavad kõik selle mõiste kriteeriumid. Käesolev väitekiri on esimene regiooniülene koondvaade, mis sisaldab andmeid enam kui kahesaja Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest väljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Uurimuse keskmes on V ja IV aastatuhande eKr süvendpõhjalised elamud. Need on väärtuslikud arhitektuuriajaloo allikad, kuna neist on jäänud suhteliselt selged arheoloogilised jäljed, mida saab hoonepõhjade täitematerjalist leitud esemete alusel enam-vähem usaldusväärselt seostada arheoloogiliste kultuuridega ning dateerida. Elamute tüpoloogia ja kartograafia võimaldasid tuvastada kahe erineva süvendpõhjalise elamutraditsiooni levialad Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V ja IV aastatuhandel eKr – ovaalsed Põhja-Eestis (seotud Soome ja Karjalaga) ja ümarad Kagu-Leedus ja Valgevenes. IV aastatuhande eKr kammkeraamika kultuurikompleksi raames eksisteerisid koos erinevad elamutüübid – ovaalsed süvendpõhjalise ehitised Põhja-Eestis ja maapealsed ristkülikukujulised hooned Lätis. Ühe geograafilise piirkonna eriaegsed elamud olid sageli sarnased kuju ja suurusega, mis aga ei tähenda tingimata kultuurilist järjepidevust. Minu uuringud osutavad, et vastupidiselt seni sageli esitatud arvamustele, ei saa kiviaegsete elamutüüpide erinevusi seletada ainuüksi asulate sesoonsuse, kultuurilise kuuluvuse või piirkondlike ja looduslike erinevustega nende asukohas. Küllap mõjutasid neid korraga mitmed ja ehk ka seni määratlemata tegurid. Kogutud andmed osutavad, et süvendpõhjalised ehitised ei olnud kiviajal peamine elamutüüp Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Selle piirkonna kiviaja arhitektuuri edaspidiseks uurimiseks tuleks otsida võimalusi kuidas selgitada välja elamuid, millest ei jää nii selgeid arheoloogilisi jälgi kui süvendpõhjalistest hoonetest.
Dissolved organic carbon dynamics of Baltic Sea macroalgae: production, bioavailability and ecosystem effects
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-03) Hall, Jack R.; Martin, Georg, juhendaja; Hepburn, Christopher D., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannikualad on ühed bioloogiliselt produktiivseimad piirkonnad Maal, olles olulised elurikkuse keskused ja mängides olulist rolli globaalses süsinikuringes. Nendes ökosüsteemides on makrovetikad ehk merevetikad võtmetähtsusega organismid, mis muudavad anorgaanilise süsiniku lahustunud orgaaniliseks süsinikuks (DOC), mis toetab mikroobide kooslusi ja kõrgemaid toiduahela tasemeid. Hoolimata nende olulisusest on makrovetikate poolt toodetud DOC roll mikroobide ahelas ja selle potentsiaal märkimisväärse sinise süsiniku allikana jäänud vähe uurituks. Samal ajal seisavad rannikualad silmitsi üha suurenevate ohtudega inimtegevuse tõttu, nagu toitainete reostus, linnastumine ja kliimamuutused, mis põhjustavad muutusi makrovetikate koosseisus. Eriti murettekitav on tõsiasi, et tõhusad süsinikusidujad nagu pruunvetikametsad asenduvad kiirekasvuliste niitvetikatega, mis vabastavad süsinikku kiiremini. See häirib energiavoogu mikroobide kooslustele ja nõrgendab toiduahela alust. Need muutused ohustavad ökosüsteemi üldist tootlikkust ja vastupanuvõimet, millel on ulatuslikud mõjud nii üksikutele liikidele kui ka tervetele rannikualadele ning inimkogukondadele, kes sõltuvad neist toidujulgeoleku, elatusvahendite ja looduslike tormibarjääride jaoks. Uurides seoseid makrovetikate DOC dünaamika, mikroobiprotsesside ja ökosüsteemi muutuste vahel, annab käesolev doktoritöö uusi teadmisi selle kohta, kuidas rannikualad panustavad mere süsinikureservi. Need teadmised on hädavajalikud kaitsemeetmete väljatöötamiseks, mis tagavad nende ökosüsteemide vastupanuvõime, võimaldades neil jätkuvalt toetada elurikkust, reguleerida süsinikuringet ja pakkuda bioloogilisi teenuseid.
Mapping and exploring trait spaces across the tree of life
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-03) Beccari, Eleonora; Pérez Carmona, Carlos, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elu Maal on uskumatult mitmekesine, kuid kõik liigid seisavad silmitsi väljakutsega jaotada piiratud ressursse kasvamise, ellujäämise ja paljunemise vahel. Oma doktoritöös uurisin, milliste strateegiatega taime- ja imetajaliigid sellele väljakutsele vastu seisavad, kasutades tunnusruume – organismide mõõdetavate omaduste (tunnuste) jaotust mitmemõõtmelises ruumis. Uurides ülemaailmset taimede tunnusruumi, leidsin tugeva seose maapealsete ja maa-aluste mõõtmete vahel: kõrgekasvulistel taimedel on ka ulatuslikud juurestikud, et toestada maapealset osa ja tagada ressursid kasvuks, samas on madalakasvulised taimed väikese juurestikuga. Üllatuslikult ei ole omavahel seotud tunnused, mis peegeldavad lehtede ja juurte ressursi hankimise ja säilitamise strateegiaid. Sarnaselt koostasin ülemaailmse imetajate tunnusruumi ning leidsin, et imetajad jagunevad kahte peamisesse gruppi: liigid, kes jõuavad kiirelt paljunemisikka, kuid elavad lühemat aega (kiire strateegia), ja liigid, kes paljunevad vähem, kuid elavad kauem (aeglane strateegia). Need strateegiad on tugevalt seotud elukeskkonnaga – elu vees või õhus soosib rohkem aeglasi strateegiaid võrreldes eluga maismaal. Lisaks uurisin, kas tunnusruumi raamistikku saab rakendada elurikkuse monitoorimisel kaugseire abil. Droonipildid Itaalia rannaluidete taimekooslustest näitasid, et spektraalruumi mustrid – taimestiku peegeldunud valguse variatsioonid – on tugevalt seotud taimekoosluse tunnusruumiga. Seega saab kaugseire abil taimede strateegiaid edukalt uurida, pakkudes nii tõhusat viisi elurikkuse muutuste jälgimiseks suurel skaalal. Tunnusruumi metoodika abil saab võrrelda strateegiaid eri liikide vahel, hinnata tunnuste mitmekesisust ja uurida, kuidas liikide strateegiad on seotud keskkonnaga. See aitab paremini mõista, kuidas organismid on keskkonnatingimustele kohanenud, ning ennustada, kuidas kooslused globaalmuutustele reageerivad. Need on vajalikud teadmised, et edukalt kaitsta elurikkust ja ökosüsteeme.
Synthesis and investigation of polymers from different cyclic bio-based monomers
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-03) Sedrik, Rauno; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Peamiselt fossiilsetel ressurssidel põhineva plasti tarbimise kiire kasv ei ole jätkusuutlik. Seetõttu on vajalik leida alternatiivsed lähteressursid, mis ei oleks keskkonnale negatiivse mõjuga ja mis oleks osa süsiniku ringmajandusest. Uute polümeeride loomisel tuleb rõhku panna ka nende taaskasutusele ja (bio)lagunemisele, et vähendada plastjäätmetega seotud probleeme ja jõuda jätkusuutliku tulevikuni. Selles töös uuriti erinevaid biomassist saadavaid keemilisi ühendeid, et leida alternatiive nõudlikes rakendustes kasutatavatele plastidele. Töös kasutatud monomeeride põhiomaduseks on nende tsükliline struktuur, mis peaks parandama nendest valmistatud materjalide omadusi, näiteks tõstma klaasistumistemperatuuri. Biopõhiste polümeeride arenduses pöörati erilist tähelepanu nende võimalikule taaskasutatavusele, madalale keskkonnajalajäljele ning toksilisusele – need omadused on olulised konkureerides olemasolevate tarbeplastikutega. Kokkuvõtvalt valmistati erinevad biopõhisest toormest polümeerid, mille teatud omadused olid fossiilsetest polümeeridest paremad ja seetõttu võiksid tulevikus ka neid mõnedes valdkondades asendada.
Ethical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-30) Mõts, Gerli; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Õed kogevad kutsetöös sageli eetilisi probleeme, mis koormavad neid emotsionaalselt ja vaimselt ning ohustavad ka tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ohutust. Patsientidel on õigus ohutule, kvaliteetsele ja eetilisele abile ning õendus kui autonoomne väärtuspõhine praktika lähtub põhiväärtusena eelkõige patsientide individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Töötades lähedases ja pikaajalises kontaktis patsientidega, aga tehes ka koostööd erinevate osapooltega kiiresti arenevas ja tõhususele orienteeritud keskkonnas, ei saa õed alati järgida õenduse põhiväärtuseid ja kogevad seetõttu eetilisi probleeme. Nende põhjused, aga ka neile omistatud tähendus ning käsitlemine on mõjutatud erinevatest kontekstuaalsetest, demograafilistest ja sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Viimase osas erineb Eesti oma okupatsiooniajaloo tõttu mitmeti paljudest Euroopa riikidest, kelle hulka praegu kuulume. Tervishoiu konteksti mõjutab oluliselt ka hiljutine COVID-19 pandeemia, mis tõi kaasa uusi eetilisi küsimusi ning võimendas varasemaid. Doktoritöö kirjeldab eetilisi probleeme õenduses enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal erinevas kontekstis töötanud õdede vaatenurgast. Doktoritöö tulemused näitavad, et Eestis on õdede eetilised probleemid tingitud patsiendi õiguste ohustamisest, õdede professionaalse rolli ja autonoomia ebamäärasusest, aga ka mittetoetavatest töösuhetest ja -keskkonnast. Soodustavateks teguriteks on reguleerimata ja ülemäärane töökoormus, sotsiaalkultuurilised, sh ajaloolised mõjud ning õdede ebapiisav valmisolek kriisideks. Eetilisi probleeme tuleks käsitleda tervishoiuteenuste kvaliteeti ja turvalisust ning õdede töökeskkonda ohustava tegurina. Nende analüüsimine võimaldab märgata ja mõjutada kitsaskohti kliinilises praktikas, meeskonnatöös ja juhtimises. Selleks on vaja poliitikakujundajate, tervishoiuorganisatsioonide, õdede kutseorganisatsioonide ning õdede ühiseid jõupingutusi, et kindlamini määratleda õdede professionaalne roll ja autonoomia, reguleerida töökoormus ning luua koostööl põhinev organisatsioonikultuur. Tähelepanu vajab ka kriisideks valmistumine, eriti eetilises plaanis. Haridusasutuste panus on oluline, et õdedel oleks tööturule sisedes kindel väärtuspõhine vundament ja eetiline kompetentsus, millele toetuda ning mida erinevates olukordades paindlikult rakendada.
Organic-inorganic interactions in experimental and archaeological ceramics
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Cayme, Jan-Michael C.; Oras, Ester, juhendaja; Vahur, Signe, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arheoloogiline savinõud on head orgaaniliste jääkide reservuaarid, mida saab kasutada algsete orgaaniliste komponentide tuvastamiseks. Selle keemilise teabe põhjal saab teavet mineviku kogukondade toitumise, tehnoloogiate, kaubandusvõrgustike ja elatusviiside kohta. Sedatüüpi analüüse nimetatakse orgaaniliste jääkide analüüsiks, mis kasutab savimaterjalis sisalduvate orgaaniliste jääkide tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks erinevaid analüütilise keemia meetodeid. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele orgaaniliste jääkide analüüsil arheoloogilisest materjalist , on nende molekulide savimaatriksis säilimise aluseks olevad füüsikaliskeemilised mehhanismid endiselt halvasti uuritud. Teadaolevalt mõjutavad orgaaniliste molekulide säilimist kaks peamist tegurit: orgaaniliste ühendite adsorptsioon savi pooridesse, mis kaitseb neid tõhusalt keskkonnatingimuste eest , ning mineraalsete komponentide roll orgaaniliste molekulide säilimiseks savikeraamikas. Käesolev doktoritöö annab aluse mõistmaks, kuidas savide mineraalne koostis mõjutab mikro- ja mesopooride teket. Nende interaktsioonide tuvastamiseks kasutati eksperimentaalselt loodud savibrikette, mis koosnevad erinevate savitüüpide segudest, savilisanditest ja on põletatud erinevatel temperatuuridel. Valikut neist kasutati jätkuanalüüsis, analüüsimaks, kuivõrd sõltub konkreetsete rasvhapete (C16:0 ja C18:1) tuvastamise savimaatrikis koostisest ja füüsikalistest omadustest. Gaasikromatograaf-massispektromeetria (GC-MS) kvantitatiivsed analüüsid näitasid, et savi põletustemperatuur ja rasvhapete lagunemine kuumutamisel mõjutavad oluliselt rasvhapete säilimist ja ekstraheerimistõhusust savimaatriksist. Lisaks kasutati savi mineraalsete komponentide kvantifitseerimiseksnõrgendatud täielik sisepeegeldusega Fourier' teisenduse infrapuna (ATR-FT-IR). Neid analüüsimeetodeid kasutati Kukruse (Essti) 12.–13. sajandi matmispaiga arheoloogilise keraamika analüüsiks. Tuvastati, et eksperimentaalse materjali põhjal tuvastatud tendentsid olid kooskõlas savinõudest saadud tulemustega, mis tõestab, et mineraloogiline koostis mõjutab oluliselt lipiidide säilivist ja tuvastamist (arheoloogilisest) savimaterjalist.
Genetic markers of enzymatics in the pathogenesis of chronic obstructive pulmonary disease as a systemic disease and the effects of antioxidant peptides
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Oit-Wiscombe, Ingrid; Altraja, Alan, juhendaja; Soomets, Ursel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline, ja süvenev haigus. KOK on maailmas juhtiv haigestumuse ja suremuse põhjus [1]. Prognooside kohaselt KOK-i levimus suureneb tänu rahvastiku vananemisele ja jätkuvale kokkupuutele KOK-i riskiteguritega [1,2]. KOK-i ägenemist iseloomustab hingamisteede sümptomite halvenemine või uute lisandumine ≤2 nädala jooksul [3]. Sigaretisuits kui KOK-i peamine riskitegur põhjustab oksüdatiivset stressi (OS) ja sellega seotud põletikku nii hingamisteedes kui kogu organismis [4]. OS kui vabade radikaalide ülekaal antioksüdantide üle mängib võtmerolli KOK-i tekkes ja süvenemises [5]. Seetõttu on äärmiselt oluline leida uusi teid KOK-i diagnoosimiseks ja ägenemiste ennetamiseks üle redoks-põletikuliste radade. Oma töös keskendusime KOK-i süsteemsetele mõjudele ning näitasime, et DNA kahjustused ja parandusprotsessid süvenesid perifeerse vere rakkudes koos õhuvoolutakistuse suurenemisega hingamisteedes. DNA kahjustus oli veelgi suurem KOK-i ägenemise korral näidates, et KOK koormab kogu meie organismi. Lisaks näitasime, et teatud põletikku toetavad ensüümid olid üleekspresseeritud KOK-i patsientide vereringes. Samas olid põletikuvastased ensüümid alaekspresseeritud. Siiski, mitte kõikide ensüümide ekspressioon ei muutunud õhuvoolutakistuse suurenedes, sestap jääb alles küsimus kopsufunktsiooni languse või KOK-i tekke täpsete tegurite kohta. Lõpuks selgitasime, kas sünteetilised antioksüdandid võiksid olla potentsiaalsed KOK-i ravimid suurendamaks antioksüdantset kaitset ja vähendamaks põletikulist vastust KOK-i korral. Leidsime, et hoolimata tugevatest antioksüdantsetest omadustest suurendasid nad kindlate põletikku toetavate ensüümide ekspressiooni. Seetõttu ei saa neid antioksüdante kasutada otse ravimitena, vaid pigem võtta aluseks potentsiaalsete KOK ravimite kavandamisel.
Breaking free of cancerland: changing the stories we tell about breast cancer
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Tzouva, Pinelopi; Grishakova, Marina, juhendaja; Masschelein, Anneleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas doktoritöös “Vähimaast lahtiütlemine: Rinnavähist räägitavate lugude muutmine" uurin Ameerika Ühendriikides rinnavähki haigestunud naiste autobiograafilisi narratiive. Rinnavähki neoliberaalsest ja individualistlikust perspektiivist vaatlevad lood moodustavad olulise kaasaegse kultuurinähtuse ning on osa ulatuslikust objektide, struktuuride ja tähenduste võrgustikust, mis määravad inimeste arusaamu rinnavähist ning selle üle toimuvaid arutelusid laiemalt. Uurimistöös selgus, et peavoolu rinnavähinarratiivid asetavad enamasti rõhu ellujäämisele ja positiivsele mõtlemisele, isiklikule vastutusele ja heteronormatiivsetele/keskklassi väärtustele, varjutades seega tegelikkuse ja eksistentsi mitmekesisust ning takistades inimestel kaalumast teistsuguseid jutustamisvõimalusi, mis tõstaksid esile taoliste jutustamispraktikate seoseid majandus-poliitiliste huvide ja olukordadega ning kutsuksid esile eetilisemaid ja kogukonnale suunatud lähenemisi. Lisaks peavoolu rinnavähinarratiivide kriitikale ja diskussioonile erinevatest teguritest, mis neid kujundavad ja neile kaalu annavad, panen ette pöörduda kriitiliste autobiograafiliste rinnavähilugude ehk vastandnarratiivide poole, mis tõrguvad vastu “võitjate“ ehk “sangarite“ loojutustamise mustrile. Analüüsin kolme sellist narratiivi ning vaatlen neid seoses nii nende eripära kui ka ’aktivistlike’ omadustega. Väidan, et erinevad lood (mis ei rõhuta sidusust ja kangelase enesearengut; ei räägi rangelt individualistlikust vaatepunktist; ei järgi kirjutamiskursuste ja käsiraamatute juhiseid, kuidas kirjutada tänapäeval edukat memuaari) võivad aeglaselt ja järk-järgult kuuldavaks teha marginaliseeritute hääled ja aja jooksul viia eetilisemate eksistentsiviisideni.
Creations involving artificial intelligence under the European patent convention: legal implications and potential solutions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-20) Rudzite-Celmina, Liva; Kelli, Aleksei, juhendaja; Ebers, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekirjas „Tehisintellekti kaasav looming ja Euroopa patendikonventsioon: õiguslikud tagajärjed ja võimalikud lahendused“ uuritakse, kas Euroopa patendikonventsiooni (EPC) saab tõlgendada nii, et see lahendaks tehisintellekti (TI) kaasava loomingu patentimisega seotud probleeme. Doktoritöö eesmärk on teha kindlaks ja pakkuda välja nende probleemide võimalikud lahendused. Hüpoteesina kinnitatakse väitekirjas, et ühiskondlik patendialane leping, milles käsitletakse EPC kohaseid patendikaitse võimalusi tehisintellekti hõlmava loomingu puhul, tuleb ümber mõtestada ja lisada sellesse sui generis mehhanism. Doktoritöös leiab kinnitust, et tehisintellekti kaasava loomingu selgitatavuse puhul võib tekkida probleeme olemuse piisava avamise nõude täitmisel EPC kohaselt. Soovitatav masinõppemudeli, selle aluseks olevate andmete või mõlema deponeerimise mehhanism ei tohi asendada nõutavat kirjalikku kirjeldust ja see võib anda konkurentidele ebaproportsionaalse eelise. Doktoritöös esitatakse põhjendus tunnustada tehisintellekti rolli tehnoloogilise stabiilsuse soodustamiseks vajaliku loomingu tegemisel. Selles väidetakse, et vastavate loometööde funktsionaalsust tuleks kaitsta, sõltumata nende rakendusvaldkonnast. Väitekirjas tuuakse välja, et üha keerukama tehisintellekti kaasava loomingu puhul võidakse nõuda kõigi andmete avalikult kättesaadavaks tegemist, mis võimaldaks samaväärsete võimetega neid uuendusi konstrueerida, et hinnata nende endastmõistetavust. Teise võimalusena võidakse nõuda avalikustamiskohustust, kõigi masinõppemudelite registreerimist, masinõppeväljundi õigusjõudu ja asjatundja standardit. Väitekirjast nähtuvalt ei saa EPC-d tõlgendada nii, et see vastaks kirjeldatud probleemidele. Alternatiivsed lähenemisviisid ei pruugi kõigil juhtudel pakkuda tõhusat kaitset ning EPC põhjalikud muudatused ei pruugi olla teostatavad. Doktoritöö tugineb olemasolevatele ettepanekutele ja selles pakutakse välja esialgne sui generis patendisarnane sertifitseerimismehhanism tehisintellekti hõlmava loomingu kaitsmiseks.
Classifying, constraining and ranking metamorphic relations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-16) Duque Torres, Alejandra; Pfahl, Dietmar Alfred Paul Kurt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tarkvara testimine tagab, et lõplik tarkvaratoode töötab õigesti, kuid see on sageli aeganõudev, kulukas ja keeruline, eriti suurte süsteemide puhul. Üks suurimaid väljakutseid on "testioraakli probleem"—raskus määrata tarkvara testimise ajal õige väljund. See probleem tekib, kui testitaval tarkvaral (SUT) puudub oraakel või selle loomine on teostamatu. Metamorfne testimine (MT) otsib sellele probleemile lahendust. Erinevalt traditsioonilistest testimismeetoditest, mis keskenduvad üksikute sisend-väljund kombinatsioonide kontrollimisele, analüüsib MT sisend-väljund paaride seoseid üle tarkvara mitmete käivituste. Neid seoseid määratlevad metamorfsed seosed (ingl Metamorphic Relations, MRs), mis näitavad, kuidas peaksid väljundid vastavalt konkreetsete sisendite muutustele muutuma. Selliste seoste rikkumine viitab suurele tõenäosusele, et SUT sisaldab viga. Käesoleva lõputöö eesmärk on MT tulemuslikkust parandada, uurides ja tutvustades uusi meetodeid metamorfsete seoste klassifitseerimiseks, täiustamiseks ja järjestamiseks. Töö esimeseks väljundiks on MetaTrimmer, mis võimaldab metamorfseid seoseid klassifitseerida. See meetod hindab seoste käitumist programmi erinevate sisendite põhjal, mis on programmile testandmetena antud. Jättes kõrvale eelduse, et metamorfne seos kehtib universaalselt, tuvastab MetaTrimmer konkreetsed testandmed, mille puhul seos kehtib ning võimaldab seega täpsemat klassifitseerimist. Teine panus, MetaTrimmer+, tuvastab testandmetes mustreid eesmärgiga segajuhtumites kasutatavaid metamorfseid seoseid täiustada. Kolmas panus keskendub metamorfsete seoste järjestamisele nende veatuvastamise võimekuse alusel, kusjuures kõige tõhusamad seosed prioritiseeritakse kasutades MetaTrimmerit, mis on kombineeritud mutatsioonitestimisega. See meetod aitab vähendada testjuhtumite arvu, säilitades samal ajal kõrge veatuvastuse. Kolmas panus rakendati edukalt tööstuslikus juhtumiuuringus, tõestades selle praktilist väärtust.
Dynamics of tree-related microhabitats in live forest trees and its links with biodiversity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-15) Kõrkjas, Maarja; Lõhmus, Asko, juhendaja; Remm, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib eluspuudega seotud mikroelupaikade (ingl. k. tree-related microhabitat) kujunemist, püsimist ja ökoloogilist tähtsust. Mikroelupaigad nagu puu-õõnsused, praod, tuuleluuad jm moodustised suurendavad metsaelupaikade mitmekesisust ja toetavad seeläbi metsaelustikku. Doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas kujundavad mikroelupaigad eluspuude elupaigaväärtust erinevates oludes. Väliuuringud keskendusid kuusele ja haavale Eestis. Uuriti, kuidas puude ja puistute omadused mõjutavad mikroelupaikade esinemist ja mitmekesisust. Tööst selgub, et mikroelupaikade kujunemine on keeruline protsess, mida mõjutavad puu vanus, suurus, liik, elupaiga tingimused ja häiringud. Eesti majandusmetsades oli puudega seotud mikroelupaiku üldiselt vähe ja mõnda tüüpi välitööl ei leitudki. Kuigi sellised mikroelupaigad suurendavad elupaikade struktuurset keerukust, võib nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele varieeruda, sõltuvalt puu vanusest ja uuritavast organismirühmast. Doktoritöö rõhutab ettevaatuspõhimõtte olulisust metsamajandamises, et edendada mikroelupaikade mitmekesisust eri puuliikidel ja vanuses. See hõlmab olemasolevate mikroelupaikadega puude säilitamist ja nende teket soodustavate looduslike protsesside edendamist maastiku tasandil, mis aitab kaasa metsaökosüsteemide pikaajalisele toimimisele, vastupanuvõimele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Exploring the potential of a liquid biopsy approach for melanoma diagnostics and the role of extracellular vesicles in atherosclerosis development
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-14) Kurg, Kristiina; Kurg, Reet, juhendaja; Ustav, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärgiks oli kaardistada MAGE-A4 ja MAGE-A10 vastaste autoantikehade ning patsientide seerumist puhastatud rakuväliste vesiikulite potentsiaali vedelbiopsia markeritena melanoomi diagnostikas. Lisaks sellele oli eesmärgiks leida, kas müokardiinfarkti põdenud patsientide seerumist eraldatud rakuvälistel vesiikulitel on erinevad omadused kui kontrollrühma patsientidel. „Vedelbiopsia“ on lai termin, mida kasutatakse kehavedelike testimise kirjeldamiseks. Vedelbiopsia meetodeid saab kasutada biomolekulaarsete tunnuste tuvastamiseks ning saadud info võib anda märku haiguste esinemise kohta. Autoantikehad võivad olla esimesed vihjed kasvaja arengust ning avalduda märkimisväärselt varem kui ilmnevad kliinilised sümptomid. Melanoomi antigeeni geeni, MAGE, valkude superperekonna osad liikmed on kasvaja-testis antigeenid (CTA-d). Tegemist on valkudega, mis võivad kasvajate korral avalduda ja põhjustada autoantikehade teket. Ekstratsellulaarsed ehk rakuvälised vesiikulid (EV-d) on rakust pärinevad nanosuurustes osakesed, mis sisaldavad vanemrakkudest pärit bioaktiivseid komponente. Antud doktoritöö tulemused näitavad, et autoantikehi ja ekstratsellulaarseid vesiikuleid saab kasutada vedelbiopsia testides melanoomi diagnoosimiseks. Lisaks võivad ekstratsellulaarsed vesiikulid ise omada bioloogiliselt aktiivseid funktsioone erinevate haiguste, antud juhul ateroskleroosi, arengus.
Placental transcriptome in normal and complicated pregnancies
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-03) Reiman, Mario; Laan, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö keskendus platsenta transkriptoomi uurimisele RNA-Seq meetodiga, et paremini mõista raseduskomplikatsioone. Uurimus oli oma aja suurim omataoline, hõlmates nii normaalsete raseduste kui ka erinevate komplikatsioonidega (sh preeklampsia, gestatsioonidiabeet, väikese ja suure sünnikaaluga rasedused) platsentaproove kõigist kolmest trimestrist. Töö käigus tehti mitu olulist avastust. Esiteks selgus, et RNA kvaliteet mõjutab oluliselt uurimistulemusi – isegi väikesed erinevused RNA terviklikkuses võivad põhjustada märkimisväärseid erinevusi geeniekspressiooni mõõtmistes. See teadmine on kriitilise tähtsusega tulevaste uuringute kavandamisel, kuna RNA kvaliteedi erinevused võivad varjutada tegelikke bioloogilisi erinevusi uuritavate gruppide vahel. Teiseks leiti, et preeklampsiaga raseduste puhul on platsenta geeniekspressiooni profiil selgelt erinev normaalsest, kinnitades haiguse platsentaarset päritolu. Märgati ka olulist sarnasust erinevate raseduskomplikatsioonide geeniprofiilide vahel, eriti preeklampsia ja väikese sünnikaaluga raseduste puhul, mis viitab nende seisundite võimalikule ühisele tekkemehhanismile. Korduva raseduse katkemise uurimisel täheldati ulatuslikke muutusi platsenta transkriptoomis, mis viitasid raseduse katkemise protsessile. Geenide analüüs näitas, et proovide võtmise ajaks oli platsenta kude juba rakusurma ja raseduse katkestamise rajal, mistõttu ei suudetud tuvastada katkemise täpset algpõhjust. Lõpuks uuriti ka geenide vanemlikku päritolu ning leiti, et vaid väike osa (12.1%) uuritud geenidest näitas selget vanema-spetsiifilist ekspressiooni. Need geenid olid kas platsentaspetsiifilised või ekspresseerusid lisaks platsentale ainult neerupealistes. Lisaks tuvastati 14 geeni, mille puhul 65–90% RNA-seq lugemistest pärines ühest vanemalleelist. Uurimistöö tulemused annavad olulise panuse raseduskomplikatsioonide molekulaarsete mehhanismide mõistmisse ning loovad aluse edasisteks uuringuteks selles valdkonnas
Data-driven analysis and optimization of waiting times in business processes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-18) Lashkevich, Katsiaryna; Milani, Fredrik Payman, juhendaja; Dumas Menjivar, Marlon Gerardo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ooteajad on äriprotsessides vältimatud, kuid nende ignoreerimine võib viia märkimisväärsete ebaefektiivsusteni. Mõelge näiteks oma teadusartiklile, mis on valmis laiemale avalikulasele esitamiseks, kuid takerdub sellegipoolest retsensendi lauale — miks? Mis põhjustab sarnaseid ooteaegu ja kuidas neid vähendada? Enamik äriprotsesse toetuvad tarkvararakendustele, nagu näiteks retsensentide poolt kasutatavad käsikirjade haldamise süsteemid. Need süsteemid jälgivad protsessis osalejate tegevusi ja genereerivad sündmuslogisid, kuhu salvestatakse protsessi täitmise andmed. Protsessikaevetehnikad võimaldavad selliste sündmuslogide analüüsi, pakkudes seeläbi täiendavat informatsiooni protsessi jõudluse kohta. See väitekiri pakub välja komplekti protsessikaevele tuginevaid lähenemisviise tuvastamaks ooteaegade põhjuseid sündmuslogidest ja soovitamaks tõhusaid protsessideümberkorraldusi. Nendest esimene võimaldab rühmitamisest põhjustatud ooteaegade tuvastamist (näiteks suurema hulga käsikirjade ootamine enne retsenseerimisega alustamist) ja analüüsi paljastamaks võimalikke parendamisvõimalusi. Seejärel laiendatakse antud analüüsi teistele põhjustele, tutvustades lähenemisviisi, mis võimaldab viit tüüpi ooteaegade põhjuste tuvastamist: rühmitamine, ressursside hõivatus (retsensendid tegelevad teiste käsikirjadega), prioriseerimine (retsensendid eelistavad teatud käsikirju teie omale), ressursside puudumine (retsensendid on puhkusel) ja välised tegurid (retsensendid tegelevad teiste protsesside ülesannetega, näiteks valmistavad ette teadusprojektide taotlusi). Nende põhjuste analüüs aitab võimalikke parendusvõimalusi täpsemalt fokuseerida. Viimaks, tutvustatakse meetodit suurte keelemudelite peenhäälestamiseks eesmärgiga täiendavalt analüüsida tuvastatud ooteaegade põhjuseid ja soovitada protsesside ümberkorraldusi (näiteks artiklite arvu vähendamine rühmas või retsensentide töökoormuse ühtlasem tasakaalustamine), mis on suunatud tuvastatud põhjustele. Pakutud lähenemisviisid on rakendatud tarkvaratööriistas Kronos, mis võimaldab analüütikutel diagnoosida ooteaegade põhjuseid ja saada ettepanekuid protsesside ümberkorraldamiseks. See on samm äriprotsesside sujuvamaks muutmise poole, sealhulgas kiirendades ka teie uurimistöö avaldamise protsessi.
Eesti sõjameeste motivatsioon rahvaväes ja Punaarmee Eesti rahvuslikes väeosades 1918–1920
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-18) Kikkas, Toivo; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõigil, kes on lugenud või kuulnud midagi Vabadussõjast, on ettekujutus eestlaste võitlusest, mida peeti sooviga iseseisvuda nii vene kui ka saksa mõju alt. Laialt on levinud väljend „Vabadussõja vaim“ ja kuigi selle sõnapaari taga peituvat võib mõista kui eestlaste hulgas valitsenud seninägematut ühtsust ja patriotismipuhangut, on võitluses osalenute motiivid pälvinud seni vähest tähelepanu. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi sõjameeste motiividele ja neid mõjutanud teguritele, kõrvutades selleks Punaarmees teeninud eestlasi rahvaväelastega. Keskendusin institutsionaalsetele, grupipõhistele ja individuaalsetele motiividele. Vabadussõjale eelnenud Esimeses maailmasõjas rakendas Vene impeerium laialdaselt poliitilist kontrolli, kombineerides selleks sõjatsensuuri ja järelevalve võimalusi. Samuti üritati kujundada sõjameeste motivatsiooni propaganda ja karistuspoliitika abil. Soovisin töös teada seda, kuidas muutusid nimetatud tegurid aastatel 1918–1920 sõjameeste suhtes nii Nõukogude Venemaa Punaarmees kui ka Eesti rahvaväes. Jõudsin järeldusele, et võimalused sõjameeste motivatsiooni läbi institutsionaalsete motiivide mõjutada või kujundada olid sõjaaja oludes piiratud. Eestis karistuspoliitikat elluviinud välikohtute tegevust uurides selgus, et riigipoolne sund polnud sõjameeste sõdima motiveerimisel peamine mõjur. Sõjameeste motivatsioonis rahvaväe või Punaarmeega liitumisel ja võitluses osalemisel etendas otsustavat osa arusaamine võitluse eesmärkidest, mis väljendus selgemini individuaalsetes ja grupipõhistes motiivides. Rahvaväe ligi 75 000 võitlejat motiveeris rahvuslus, võitlus kodupinna eest ja lootus maaküsimuse lahendamisest, aga samuti kodumaa kaitsmine sooviga enamlastele kätte maksta. Kooliõpilastest võitlejate ja vabatahtlike üksuste näidete varal motiveerisid neid samuti suhtlusvõrgustikud, mille näol oli tegemist laiaulatusliku nähtusega. Demotiveerivana mõjus majanduslik viletsus. Punaarmee ridades võidelnud kuni 10 000 eestlast motiveeris peamiselt enamlus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi enamus eesti mehi olid rahvaväe mobilisatsiooni tõttu sundolukorras, innustas neid omakeelne ja -meelne armee, mille ridades võideldes ei kandnud eesti sõjamehed suuri kaotusi elavjõus ning kus leidus arvukalt vabatahtlikke.

Sirvi

Viimati lisatud