1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3508

Health and well-being inequalities in industrially contaminated sites: the case of Ida-Viru County in Estonia
(2024-11-29) Dahal, Usha; Orru, Kati, juhendaja; Orru, Hans, juhendaja; Teinemaa, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Fossiilkütused pakuvad küll majanduslikku tulu, ent põhjustavad nendest sõltuvates tööstuspiirkondades suurt koormust keskkonnale ja inimeste tervisele. ELi rohelepe seab eesmärgiks vähendada nende tööstusharude keskkonna- ja tervisemõjusid. Samas võib kaasnev üleminekuprotsess ohustada kohalike kogukondade sotsiaalmajanduslikku heaolu. Doktoritöö uurib tööstussaaste ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju sünninäitajatele Ida-Virumaal ning analüüsib süsteemipõhiselt energiaülemineku mõjusid inimeste heaolule ja tervisele. Uurimistöö tulemused näitavad põlevkivitööstuse läheduses elavate emade suurenenud riski halvenenud sünninäitajate nagu madal sünnikaal või enneaegne sünnitus tekkeks. Elussündide analüüs näitas, et see risk on kõrgem just venekeelsete emade seas üle Eesti. Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti piirkondade terviseerinevused olid seotud eriti peente osakeste (PM2.5) õhusaastega, samuti emade madalama haridustaseme ja kõrgema vanusega. Ida-Virumaa energiaülemineku süsteemipõhine analüüs näitab, et kuigi sellel on positiivne mõju keskkonnale, takistab muutusega kohanemist piirkonna pikaajaline sotsiaalmajanduslik, hariduslik ja tervisealane ebavõrdsus ning juurdunud kultuurinormid. Nõrgestatud vabaühenduste, ettevõtlus- ja halduskeskkonna tingimustes võib põlevkivitööstusest loobumine süvendada sotsiaalset ebavõrdsust, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist ning tervisekäitumist. Põlevkivitööstuse üleminekuga kohanemiseks ei piisa vaid töötajate ja ettevõtete ümberorienteerumisest. Vajalikud on ka sekkumised, mis toetavad energia-, tervise- ja heaolusüsteemide erinevaid tasandeid. Edasistes õiglase ülemineku uuringutes tuleks analüüsida nii keskkonnast tingitud kui ka sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenevaid mõjusid elanike tervisele ja heaolule kogu elukaare vältel.
Beyond genres: a dimensional text model for text classification
(2024-11-28) Vaik, Kristiina; Muischnek, Kadri, juhendaja; Sirts, Kairit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Interneti võidukäik on suurendanud elektrooniliste tekstide hulka, mis on olnud murranguline mitmete teadusvaldkondade jaoks. Suured veebitekstide korpused on justkui ajakapslid, mis on jäädvustanud meie pidevalt muutuvad keelt. Veebikorpused pakuvad rikkalikku keelematerjali, kuid meil pole selget ülevaadet nende sisust. Kas tegemist on juhusliku sõpradevahelise vestluse või ametliku dokumendiga või hoopis millegi muuga? Veebikorpuste liigitamine on justkui püüd kategoriseerida kõiki raamatuid hiiglaslikus raamatukogus, teadmata, milline on raamatute sisu. Osa keeleuurijaid kasutavad liigitusalusena laiasid kategooriad, nagu ajakirjandus või ilukirjandus; samas on ka neid, kes teevad kitsamat eristamist, näiteks jagavad ajakirjanduse kategooria eraldi arvamusteks ja spordiuudisteks. Aastate jooksul on loodud palju erinevaid liigitusi, kuid neil kõigil on üks ühine joon: annoteerijate vähene üksmeel. See tekitab küsimuse, kuidas me saame oodata häid tulemusi masinatelt, kui isegi inimesed ei suuda kokku leppida, mis liiki kirjutisega on tegu? Selleks, et veebikorpuseid maksimaalselt ära kasutada, vajame etemat liigitusalust. Minu doktoritöö eesmärk on esitada alternatiivne viis veebitekstide kategoriseerimiseks. Selmet suruda tekste kindlatesse kategooriatesse (nagu aja- või ilukirjandus), vaatlen hoopis tekstides peituvaid omadusi, mida nimetan dimensioonideks. Näiteks vaatlen, kas tekst on ametlik või spontaanne, faktiline või arvamuslik, keeruline või lihtne, või kas see räägib abstraktsetest või konkreetsetest nähtustest? Eesmärk on uurida, kas minu pakutud dimensioonid ja raamistik on inimeste jaoks äratuntavad. Kui jah, siis tuvastada, kas ja kuidas pakutud dimensioonid üksteisest erinevad. Leidsin, et annoteerijad saavutasid väljapakutud dimensioonide seas enamjaolt üksmeele, mis viitab dimensioonide selgetele kommunikatiivsetele funktsioonidele, ja et igal dimensioonil on ainulaadne koosesinevate keeleliste tunnuste muster. Tulemused joonduvad suuremas jaos ka juba varasemate uurimustega, kus peamise eristusena saab välja tuua vastanduse kirjaliku kõnekeele (spontaanne, isiklik, subjektiivne) ja standardsema kirjakeele (rohkem planeeritud, formaalne, informatiivne) vahel. Ülejäänud dimensionid langevad kuhugi vahepeale või sisaldavad vaid neile ainulaadseid eripärasid. Mõistmine, kuidas need dimensioonid ja nende keelelised mustrid omavahel on seotud, loob tugevad eeldused tulevastele uurimustöödele, mille eesmärk on aidata kaasa veebikorpustes peituvate struktuuride uurimisele ja liigitamisele.
Semiotics of multimodal conflict: modes, modalities and audio-visual incongruence in feature film
(2024-11-26) Oja, Martin; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Multimodaalseid nähtusi ja tekste iseloomustab esmajoones kaks tunnust: esiteks väjenduvad nad korraga mitmes erinevas märgisüsteemis, teiseks sõltub nende vastuvõtt ja mõistmine mitmest tajukanalist. Esimese tunnuse näide on ajakirjas trükitud foto selle allkirjaga – seal kombineeruvad pildiline ja verbaalne tähenduse loomise viis ehk moodus. Teist tunnust illustreerib film, mis sõltub korraga visuaalsest ja auditiivsest tajumodaalsusest. Multimodaalsust käsitlevates teooriates valmistab nende kahe tunnuse kombineerimine raskusi: sageli aetakse segamini mõisted, mis puudutavad väljendusviise ehk mooduseid (mida sotsiosemiootik Gunther Kress on nimetanud ka semiootilisteks ressurssideks) ning tajumodaalsusi. Käesoleva doktoritöö esimene eesmärk on pakkuda neile metodoloogilistele probleemidele võimalik lahendus, eristades selgelt mõisteid moodus ja modaalsus ning luua multimodaalsete objektide käsitlemiseks kahetasandiline raamistik. Selle raamistiku üks tasand koosneb sotsiaalselt konstrueeritud, seetõttu ka paindlikest ja mõnevõrra ebastabiilsetest moodustest; teine tasand aga võrdlemisi kindlalt fikseeritud tajumodaalsustest, mille käsitlus põhineb kognitiivsel neuroteadusel. Need kaks tasandit täiendavad teineteist ja võimaldavad läheneda nii neile multimodaalsetele objektidele, mida iseloomustab ainult esimene ülaltoodud tunnus kui ka neile, millel on esimene ja teine tunnus kombineeritud. Lisaks esitab doktoritöö mitme tajumodaalsuse võimalike kombinatsioonide tüpoloogia. Käesoleva töö teine eesmärk on keskenduda konfliktsele suhtetüübile. Peamiseks uurimisobjektiks on visuaalse ja auditiivse modaalsuse konflikt mängufilmis. Seda konflikti vaadeldakse kui võtet, millel on kindlad kunstilised või retoorilised eesmärgid, näiteks kummastamine, iroonia loomine, tegelase sisekõne edastamine jne. Ühe näitena käsitletakse ka filmitreilereid, millega viiakse turunduslikel eesmärkidel vaatajat segadusse, esitades ühes tajumodaalsuses filmi kuulumist ühte, teises tajumodaalsuses aga teise žanrisse. Multimodaalset, sünteetilist tähendusloomet sobib iseloomustama ka Juri Lotmani idee kahest, osaliselt ühildamatust märgisüsteemist, mis on vajalik eeltingimus uue informatsiooni loomiseks.
Semiotics of natural disasters: the entanglements of environmental and cultural transformations
(2024-11-26) Nazaruddin, Muzayin; Magnus, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös analüüsitakse, kuidas inimesed mõtestavad katastroofe, ning näidatakse, kuidas semiootika abil saab mõista erinevaid katastroofitõlgendusi. Töös uuritakse ka seda, kuidas katastroofid on seotud katastroofieelsete ja -järgsete sotsiokultuuriliste protsessidega ning küsitakse, kas nad soodustavad pigem kultuurilisi muutusi või püsivust. Töö tugineb kvalitatiivsel uurimistööl kahes looduskatastroofi järgses Indoneesia piirkonnas – 2004. a. India ookeani tsunami järgses Acehis ja 2010. a. vulkaanipurske järgsetes Merapi mäe külades. Teoreetiliste tugipunktidena kasutatakse töös ökosemiootikat, kultuurimälu uuringuid, Juri Lotmani semiootilist pärandit ja poliitilist ökoloogiat. Töös leitakse, et looduskatastroofidele saab läheneda terviklikumalt, kui arvestada nii looduslikke kui sotsiaalseid tegureid, mis muudavad teatud ühiskonnagrupid haavatavaks. Samas on oluline silmas pidada ka neid sotsiaalseid tegureid ja oskusi, mis tõstavad inimeste vastupanuvõimet. Mõtestades looduskatastroofe semiootiliste protsessidena, mis hõlmavad äratundmise, nimetamise, hindamise ning ennetamise faase, on võimalik ületada looduse-kultuuri lõhe ja uurida, kuidas keskkonna omadused, sotsiaalmajanduslik olukord ning kultuuriprotsessid kõik kujundavad looduskatastroofe. Looduskatastroofid toovad sageli kaasa vaatepunktide vastandumise, eriti mõjutatud kogukondade ja abiorganisatsioonide vahel. See hõlmab ebavõrdseid võimusuhteid ning erinevat dialoogisoovi. Haavatavad grupid ehk need, keda katastroofid kõige enam mõjutavad, võivad seetõttu pidada taastumisprotsessi üheks järjekordseks kriisiks, milles nende vajadustega ei arvestata. Töös leitakse ka, et ühes ajaloolises kontekstis võib katastroof kiirendada kultuurimuutusi, samas kui teisel hetkel võib see tagada olemasoleva sotsiokultuurilise korra püsimise. Selleks et hinnata kultuurilisi muutusi, on vaja seega analüüsida katastroofe nende ajaloolisel taustal, hõlmates pikemaajalisi protsesse ja vaadeldes kultuuripidevuse ja -muutuse dünaamikat.
Estimation of depression level from text: symptom-based approach, external knowledge, dataset validity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-11-26) Milintsevich, Kirill; Sirts, Kairit, juhendaja; Dias, Gaël, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Caen Normandia ülikool
Depressioon on üks levinumaid vaimse tervise häireid kogu maailmas, mis võib põhjustada funktsioneerimise langust ja suurendada suitsiidiriski. Hiljutine COVID-19 pandeemia on tõstnud depressiooni sagedust kogu maailmas. Lisaks takistavad stigma ja piiratud juurdepääs ravile paljudel inimestel õige diagnoosi saamist ja ravi. Varasemad uuringud on leidnud, et depressioonis inimeste sõnavara erineb ilma depressioonita inimeste omast. Näiteks kalduvad depressioonis inimesed kasutama rohkem negatiivseid või emotsionaalseid sõnu. Viimasel ajal on välja töötatud tehisnärvivõrgumudeleid, mis suudavad teksti alusel depressiooni esinemist tuvastada. Siiski on enamik teadlasi käsitlenud depressiooni tuvastamist lihtsa klassifitseerimisülesandena, kus on ainult kaks võimalikku väljundit: kas on depressioon või mitte. Samas võivad kahel depressioonis inimesel ilmneda erinevad sümptomid. Näiteks ühel inimesel võib esineda unetus ja keskendumisraskused, samas kui teine võib kannatada isumuutuste ja madala enesehinnangu all. Need inimesed vajaksid erinevat ravi, mistõttu on info sümptomite kohta hädavajalik. Käesolevas töös arendati välja tehisnärvivõrgumudel, mis ennustab depressiooni sümptomeid teksti alusel. Tulemused näitasid, et sümptomite alusel depressiooni ennustamine andis paremaid tulemusi kui lihtne ainult diagnostilist staatust ennustav klassifitseerija, andes samal ajal ka üksikasjalikumat infot. Ennustustulemusi parandas veelgi meelsus- ja emotsioonileksikonidest pärit välise info mudelisse lisamine. Selleks kasutati lihtsat, kuid tõhusat lähenemist, mis märgib ära leksikonides esinevad sõnad tekstis. Lisaks, töötades sotsiaalmeedia päritolu andmestikuga selgusid probleemid sümptomite märgenduste kvaliteediga. Seetõttu märgendati osa sellest andmestikust uuesti vaimse tervise spetsialisti abiga, näidates sümptomite kliiniliste definitsioonide järgmise ja selgete märgendamisjuhiste rakendamise olulisust.
The Latvian folk ornament and mythology nexus as revival: contested historical layers, visualized ideologies, and commodified creativity
(2024-11-22) Ūdre-Lielbārde, Digne; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas „Läti rahvapärase ornamendi ja mütoloogia neksus kui taastulemine: vaidlustatud ajaloolised kihid, visualiseeritud ideoloogiad ja kaubastatud loovus“ käsitletakse folkloristlike mõistete ja teooriatega rahvapärase ornamendi seostamist mütoloogiliste kujutelmadega. Ornamentide tänapäevaste tõlgenduste ja kasutuste kõrval neoliberaalse kapitalismi tingimustes analüüsitakse ornamendi ja mütoloogia neksuse algupära sõdadevahelises Lätis ning kunstnik Ernests Brastiņš’i (1892–1942) rolli selles. Neksuse tekitamise ja arendamise käsitlemine taastulemise võtmes võimaldab näidata, kuidas huvi ornamentide mütoloogilise tõlgendamise vastu oli poliitiliselt motiveeritud ning hõlmas rahvakultuuri elementide taaskasutust, propageerimist ja uutesse tähendusseostesse asetamist. Nõukogude perioodi ja okupatsioonirežiimi seatud piiranguid rahvapärase ornamendi tõlgendamisele vaadeldakse kunstnik Jēkabs Bīne (1895–1955) kaudu, kes saavutas enne II maailmasõda tuntuse mütoloogilistega teostega ning nägi stalinismi perioodil vaeva, et ideoloogiliselt ümber häälestuda. Samuti pälvib väitekirjas tähelepanu laulev revolutsioon, mille üheks peamiseks visuaalseks sümboliks kujunes kaheksakand. Ugunskrusts’iga seoses, mis on Läti versioon svastikast, tuleb esile vaidlustatud mälu probleemistik, sest sümboli tõlgendused ja kasutused tänases ühiskonnas korreleeruvad II maailmasõja narratiiviga kollektiivses mälus. Intervjuudele, arhiiviallikatele ja meediatekstidele põhinev väitekiri koosneb neljast teaduspublikatsioonist ja mahukast sissejuhatavast peatükist, milles avatakse uurimuse seoseid visuaalsuse ja ühiskondlike liikumiste uurimisega, sotskolonialistliku lähenemise ning mälu-uuringutega.
Novel anthracycline-loaded nanoparticles for precision cancer therapy
(2024-11-20) Sidorenko, Valeria; Simón Gracia, Lorena, juhendaja; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vähiravi on kompleksne valdkond, kus mitmekülgne lähenemine on võtmetähtsusega. Traditsioonilised ravimeetodid, nagu kirurgia ja kiiritusravi, on efektiivsed lokaalsete kasvajate ravimisel, kuid süsteemsed ravimeetodid, eriti keemiaravi, on hädavajalikud, et võidelda metastaseerunud vähiga. Antratsükliinid on ühed enimkasutatavad kasvajavastased ravimid. Antratsükliinide kõrvaltoimed (kardiotoksilisus, immunosupressioon ja seedetrakti häired) piiravad nende terapeutilist kasutamist annustes, mis oleksid piisavad maliigsete kollete likvideerimiseks. Uute antratsükliinide arendamine on oluline, et parandada nende terapeutilist efektiivsust ja ohutust. Veel üheks lähenemisviisiks vähiravi efektiivsuse parandamisel on kasutada ravimite transpordivahendeid, nagu lipiid- ja polümeeriosakesed, võimaldamaks ravimite täpsemat ja kontrollitumat akumulatsiooni kasvajapaikmetes, vähendades samas nende kogust tervetes kudedes ja seeläbi süsteemset toksilisust. Nanokandjate kasutamine võimaldab terapeutilist ainet kaitsta kuni sihtpunkti jõudmiseni, parandades seeläbi ravimi lahustuvust ja biosaadavust. Nanokandjate afiinsus-suunamine kasvajarakkudesse sisenevate peptiidide (tumor-penetrating peptides, TPP) abil võimaldab veelgi suurendada vähiravi täpsust ja efektiivsust. Sellised peptiidid seonduvad selektiivselt kasvajarakkude pinnal ekspresseeritud retseptoritega, võimaldades seeläbi ravimi selektiivset akumulatsiooni soliidtuumorites ja suurendades seeläbi ravi efektiivsust. Käesolev doktoritöö keskendus täppisvähiravi prekliinilisele arendamisele. Optimeeriti ja valideeriti kahte tüüpi nanoosakesi: niosoome (NSV) ja polümeersoome (PS), eesmärgiga suurendada ravimi akumulatsiooni spetsiifiliste retseptorite ekspressiooniga kasvajarakkudes. Põhjalikud in vitro ja in vivo uuringud viidi läbi, et hinnata TPP-ga suunatud osakeste tsütotoksilisust ja ravi efektiivsust, olles laaditud kas doksorubitsiini (DOX)-i või UTO-ga. Lisaks uuriti UTO-ga laetud polümeersoome koos tuumori veresoonte kollapsi põhjustava ühendiga CA4P ja TPP iRGD sünergilisi mõjusid peritoneaalne kartsinoomatoosi loommudelites. Kokkuvõttes näitab see uurimus, kuidas innovaatilised ravimite manustamise strateegiad võivad oluliselt parandada vähiravi efektiivsust ja ohutust. Nanotehnoloogia ja sihitud ravimite manustamise võtted avavad uusi võimalusi isikupärastatud ja tõhusate vähiravimite väljatöötamiseks, mis võivad aidata parandada patsientide elukvaliteeti ja elulemust.
Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes
(2024-11-19) Kärberg, Kati; Lember, Margus; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
2. tüüpi diabeet on laialdaselt leviv krooniline haigus, mis põhjustab tõsiseid veresoonkonna tüsistusi ja seetõttu on selle haigusega patsientidel suurem risk ateroskleroosi tekkeks. Ateroskleroos võib areneda asümptomaatiliselt, kuni ilmnevad tõsised tüsistused südame-veresoonkonna poolt. Subkliiniline ateroskleroos, mida iseloomustab arterite seinte paksenemine ja naastude moodustumine ilma ilmsete sümptomiteta, võib kesta pikalt enne tüsistuste teket. Tüsistuste ennetamiseks või edasilükkamiseks vajalikke sekkumisi on võimalik planeerida kui leida ateroskleroos juba subkliinilises faasis. Tihti 2. tüüpi diabeediga kaasnev rasvumine on täiendavaks teguriks ateroskleroosi arenemisel. Uurimistöö eesmärk on tuvastada tegureid ja markereid, mis aitavad ennustada subkliinilist ateroskleroosi patsientidel, kellel ei ole varem diagnoositud ateroskleroosi ega selle tüsistusi. Läbilõikelisse prospektiivsesse uuringusse kaasati 216 patsienti kolmeteistkümnest Tartumaa perearstikeskusest. Teostati vereanalüüsid lipiidide ja glükoosi ainevahetuste, põletikulise aktiivsuse ning erinevate adipokiinide määramiseks. Lisaks vereanalüüside teostamisele viidi läbi ka 24-tunni toitumise analüüs, mõõdeti hüppeliigese-õlavarre indeksit ning hinnati unearterite seisundit ja kehakoostist. Tulemused näitasid, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme määramine võivad olla kasulikud subkliinilise ateroskleroosi avastamiseks ja riski hindamiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel. Uuring tõstab esile toitumisharjumuste tähtsuse, kuna tasakaalustamata toitumine, mis sisaldab liiga palju rasva ja soola ning liiga vähe süsivesikuid, võib kiirendada ateroskleroosi arengut. Hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme mõõtmine võivad olla ateroskleroosi riski hindamisel väärtuslikud markerid, mille kaudu saab parandada ennetus- ja ravistrateegiaid.
Design of TeMoto, a software framework for dependable, adaptive, and collaborative autonomous robots
(2024-11-19) Valner, Robert; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Autonoomsete robotite arendamise üks suurimaid motivatsioone on võtta inimestelt üle tööd, mis on eluohtlikud, stressirohked ja füüsiliselt rasked. Samas on usaldusväärse autonoomia saavutamine ettearvamatutes ja ohtlikes rakendusvaldkondades (tulekahjud, tuumajäätmete ja tuumakriiside haldamine, ehitise rusudes töötamine, kosmosemissioonid, jne) väljakutse, mis eeldab arendatavalt süsteemilt kaht vastuolulist omadust – kõrget usaldusväärsust ja komplekssust. Seetõttu eelistatakse väljakutsuvates keskkondades kaugjuhitavaid robotisüsteeme, kus usaldusväärse soorituse tagab kvalifitseeritud operaator. Kui aga roboti kaugjuhtimine ei ole võimalik (liiga suured vahemaad, keeruline keskkond, jne), peab robot olema paratamatult kas pool- või täielikult autonoomne. Käesoleva doktoritöö eesmärkideks on: a) analüüsida tarkvara arendamise printsiipe, mis aitavad suurendada robotite autonoomia taset riskantsete ja keerukate ülesannete puhul; ning b) arendada välja tarkvara arhitektuur, mis on kooskõlas nende printsiipidega. Antud doktoritöö peamiseks väljundiks on tarkvara raamistik TeMoto, mis võimaldab arendada adaptiivseid, skaleeruvaid, robot-robot ja inim-roboti koostööle orienteeritud robotite tarkvara. TeMoto on struktuurselt kolmekihiline arhitektuur (three layer architecture), mis on kohandatud detsentraliseeritud ja hajusate mitme-roboti süsteemide jaoks, ja haldab käitusaegselt nii roboti missiooni (täitevkiht, ing. k. executive layer) kui ka tarkvara/riistvara ressursse (funktsionaalne kiht, ing. k. functional layer). Missioonide kirjeldamiseks on käesoleva töö raames arendatud välja formaat (Unified Meaning Representation Format, ehk UMRF), mis võimaldab kirjeldada kompleksseid, hierarhilisi, ja mitut robotit hõlmavaid missioone JSON-vormingus. UMRF'il baseeruvaid missioonikirjeldusi haldab C++ põhine teek TeMoto Action Engine, kus iga missiooni alamkomponent (navigeerimine, objektide manipuleerimine, jne) on dünaamiliselt laetav ja kontrollitav plugin. Ressursside haldamise kiht võimaldab dünaamiliselt kontrollida hierarhiliste ressursside elutsüklit, tagades ressursi korrektse allokeerimise/deallokeerimise ja veahalduse kanali. TeMoto on avatud lähtekoodiga ja mõeldud eeskätt töötamiseks nii ROS-i kui ROS2-ga, kuid põhitööriistu saab kasutada ka väljaspool ROS-i. Antud töö on valideeritud erinevate stsenaariumite põhjal, mis kätkevad ressursside ja ülesannete haldamist, ning inim-robot ja robot-robot koostööd. TeMoto tarkvararaamistik on pidevas arenduses, ning käesolev töö annab ülevaate TeMoto hetkeseisundist, peamistest disainipõhimõtetest, arendatud tööriistadest ja tulevikusuundadest.
Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia
(2024-11-19) Anni, Kätlin; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalmajanduslikke tulemusi, nagu haridustase ja ametialane staatus, mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas psühholoogilised tunnused, näiteks vaimne võimekus ja isiksuseomadused. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli nende seoste uurimine Eestis, kasutades Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala (WAIS-III) eestindamise projekti ja Geenivaramu Isiksuseuuringu andmeid. Doktoritöö esimeses pooles keskendusin intelligentsuse ja sotsiaalmajanduslike tulemuste vaheliste seoste uurimisele. Hindasime WAIS-III intelligentsustesti usaldusväärsust ja leidsime, et testiga hinnatav võimete struktuur on sarnane originaalversiooniga ja mujal riikides kohandatud versioonidega saadud tulemustele. Leiti ka, et vaimsete võimete struktuur võib haridustasemete lõikes erineda, mida peaks hindamistulemuste tõlgendamisel arvestama. Uurisime, kas haridust ja tööalast staatust ennustab rohkem inimese enda vaimne võimekus või vanemate haridus. Selgus, et mõlemad on olulised, kuid inimese intelligentsus oli parem ennustaja, vahendades osaliselt ka vanemate hariduse mõju. Samuti ilmnes, et sõnalisel võimekusel oli tugevam seos haridustaseme ja tööalase staatusega kui visuaal-ruumilisel võimekusel, töömälul või töötluskiirusel. Doktoritöö teises pooles keskendusin isiksuseomaduste ja ametite vaheliste seoste uurimisele. Leidsime, et ametid kirjeldasid 2–7% Suure Viisiku isiksuseomaduste erinevustest ja veelgi enam (kuni 12%) isiksust hindavate üksikküsimuste erinevustest. Ilmnes ka, et mida kõrgemad on ametite keskmised sooritusega seotud isiksuseomadused (eriti ekstravertsus ja meelekindlus), seda sarnasemad on konkreetset ametit pidavad inimesed selle isiksuseomaduse osas. Need tulemused võivad viidata sellele, et mõne ameti valimiseks või sellele valituks saamisel on teatud isiksuseomaduste tase vajalik või vahel võib amet ka inimeste isiksust veidi muuta. Töö käigus kaardistasime 263 ameti isiksuseprofiilid, mis üldiselt olid üsna ootuspärased ning seotud tööülesannete või töö eeldustega – näiteks loovatel ametitel ja teadustöötajatel oli kõrgem avatus, juhtivatel kohtadel ja pilootidel madalam neurootilisus. Kõikide ametite põhjalikud isiksuseprofiilid on avalikult kättesaadavad: https://apps.psych.ut.ee/JobProfiles/.
Development of smart nanoparticles for experimental treatment of cancer
(2024-11-18) Tobi, Allan; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glioblastoom on kõige sagedasem pahaloomuline ajukasvaja, mis on ebasoodsa prognoosi ja kõrge suremusmääraga. Glioblastoomi standardravi koosneb peamiselt kasvaja kirurgilisest eemaldamisest, millele järgneb kiiritusravi ja samaaegne keemiaravi temosolomiidiga. Üha suuremat tähelepanu pööratakse uudsete täppis-suunatud nanoosakestel põhinevate ravimeetodite väljatöötamisele, et parandada vähiravi tõhusust ja vähendada kõrvalmõjusid. Käesolevas doktoritöös esitatud uuringutes kasutati prekliiniliste vähktõve uuringute tööriistade ja ravimikandjatena kahte nanoosakeste platvormi: hõbeda nanoosakesi (AgNP, ingl silver nanoparticles) ja raudoksiid-nanousse (NW, ingl nanoworms). Demonstreerisime, et neid saab funktsionaliseerida kasvajaspetsiifiliste kullerpeptiididega ning kasutada tsütotoksiliste ja proapoptootiliste ravimite suunatud kohaletoimetamiseks. AgNP ja NW platvormid võimendavad ja laiendavad in vitro ja in vivo analüüsimeetodeid, mis hõlbustavad suunamisligandide uurimist ja valideerimist. Lisaks nanokandjate väljatöötamisele ja iseloomustamisele tuvastasime kasvajaspetsiifilise kullerpeptiidi PL3 (AGRGRLVR), mis seondub valkudega tenastsiin-C ja neuropiliin-1. PL3-peptiid suurendas nanoosakeste akumuleerumist kasvajakoes ja tõhustas eksperimentaalset vähiravi hiiredmudelites. PL3-peptiid omab vaba CendR-motiivi, mistõttu kaasneb sellega mõningane akumulatsioon tervetes kudedes, peamiselt kopsudes. Selle probleemi lahendamiseks kasutasime modifitseeritud faagidisplei meetodit, et tuvastada krüptilised proteolüütiliselt aktiveeritavad PL3 derivaatpeptiidid: SKLG (AGRGRLVRSKLG) ja PL3uCendR (AGRGRLVRSAGGSVA). Krüptiliste derivaatide lõhustamisel kasvajates üleekspresseeritud urokinaasiga (uPA) aktiveerus neuropiliin-1-st sõltuv penetratsioonimehhanism, kuid akumulatsioon terves kopsukoes vähenes olulisel määral. Töö tulemuste põhjal saab edasi arendada tõhusamaid suunatud vähiravimeetodeid glioblastoomile, vähendades ravi kõrvalmõjusid.
Separation of rare earth elements from Estonian phosphorite ore using liquid extraction followed by electrochemical reduction
(2024-11-15) Jürjo, Silvester; Lust, Enn, juhendaja; Oll, Ove, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Haruldased muldmetallid ja selle ühendid on erinevate omaduste tõttu kaasaegse tehnoloogia jaoks kriitilise tähtsusega materjalid. Nõudlus mõne elemendi järgi on suurem kui pakkumine. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on välja pakkuda uudne moodus haruldaste muldmetallide eraldamiseks Eesti fosforiidimaagist, kasutades esimes etapis vedelik ekstraktsiooni ning seejärel elektrokeemilist redutseerimist. Vedelik ekstraktsiooni käigus viiakse omavahel kokku 2 segunematut vedelikku, mille tulemusena mõned elemendid liiguvad läbi piirpinna teise vedeliku faasi. Ekstraktsiooni tingimuste muutmisega on võimalik eraldada huvipakkuvad elemendid ülejäänud materjalist. Elektrokeemiline sadestamine on meetod, kus kindlad elemendid redutseeritakse elektroodi pinnale. Elektrokeemilise sadestamise tulemusi saab peamiselt mõjutada elektrolüüdi koostise ning rakendatud elektrilise pinge abil. Uurimistöös kasutati kombineeritud meetodite tulemusi mõõdeti indutseeritud plasmaspektroskoopia, tsüklilise voltmamperomeetria, elktrokeemilise impedantsspektroskoopia, kronoamperomeetria, energia hajutava röntgenspektroskoopia, aatomemissioonspektroskoopia ja skanneeriva elektronmikroskoopia abil. Uurimistöö tulemusena töötati välja 2 uudset meetodit: 1) Kaheetapiline vedelikekstraktsiooni meetod, mille käigus eraldati fosforiidi looduslikust proovist radioaktiivsed elemendid ning seejärel haruldased muldmetallid; 2) Elektrokeemilise eraldamise meetod, mille käigus eraldati looduslikust proovist üttrium.
L’Humaniste français Marc-Antoine Muret comme commentateur de Catulle et de Pierre de Ronsard
(2024-11-15) Siirak, Ülo; Päll, Janika, juhendaja; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev artiklipõhine doktoritöö keskendub prantsuse humanisti Marc-Antoine Muret’ tööle kommentaatorina, rõhutades peamiselt tema käsitlust Catulluse obstsöönsustest. Kuna Muret kommenteeris ka oma kaasaegse Pierre de Ronsard’i luulekogu Les Amours, uurib väitekiri ka seda kommentaari ja selle kirjutamise võimalikke motiive. Üks artikleid uurib Muret’ strateegiaid Catulluse obstsöönsuste selgitamiseks või hoopis nende vältimiseks. Nende strateegiate paremaks illustreerimiseks tehakse võrdlusi varasemate kommentaatorite, Antonio Partenio ja Alessandro Guarinoga. Teine artikkel võrdleb obstsöönsuste käsitlemist Catulluse luuletuses number 28, uurides kolme eelmainitud kommentaatori märkusi. Kolmas artikkel käsitleb, nagu juba mainitud, kommentaare Ronsard’i luulekogule Les Amours. On ilmne, et luuletaja kasutatud uus prantsuse luulekeel ja arvukad viited antiikkultuurile vajasid lugejatele seletamist. Joachim du Bellay’ programmis ära toodud eesmärk luua uus prantsuse luulekeel ja tõsta prantsuse kirjandus klassikaliste ja itaalia eeskujude tasemele, võib olla üheks võimalikuks põhjuseks, miks seda kaasaegset teost tuli kommenteerida. Doktoritöö sisaldab kahte täiendavat artiklit, mis on avaldatud eesti keeles. Üks neist käsitleb huvitavaid aspekte Muret’ Catulluse kommentaaride eessõnas, teine aga Catulluse obstsöönsuste tõlkimisest eesti keelde. Kuna need eestindused on tehtud nõukogude ajal, tõlgiti obstsöönsused neutraalselt, mistõttu ei edastatud Catulluse soovitud mõju – obstsöönsustel oli konkreetne roll ja eesmärk. Muret’d ja tema kommentaaride ajaloolisse konteksti paigutamiseks on vajalik ülevaade Catulluse tõlgendustest 15. ja 16. sajandil. Samuti on oluline rääkida kommentaaridest üldiselt, sealhulgas antiikajast pärinevatest kommentaaridest, mis olid humanistidele eeskujuks. Keskmes on kolm juba eespool mainitud kommentaatorit. Arvestades, et Partenio ja Guarino tööd kuuluvad 15. sajandisse, samas kui Muret’ töö pärineb 16. sajandi keskelt, on nende erinevused vägagi olulised, mis tulenevad antiiktekstide ja allikate uurimise edenemisest, kreeka keeles kirjutatu kättesaadavusest ja ajaloolis-kultuurilistest oludest. Selles kontekstis on Muret’ reaktsioon obstsöönsuste suhtes märkimisväärselt erinev tema eelkäijatest. Uuring käsitleb ka obstsöönsuste mõistet üldiselt: mida obstsöönsus endast kujutab ja kuidas seda on erinevatel aegadel tajutud. Samuti leiab kajastust obstsöönsuste esinemine Rooma autorite juures erinevates žanrites ning kuidas neisse on antiikajast alates suhtutud? Kas obstsöönsusi sisaldavaid tekste kasutati koolides? Kas need jäeti koolikavast välja või isegi eemaldati avalikust kasutusest? Kas on tõsi, et 15. sajandil oli obstsöönsuste käsitlemisel teatud tolerantsus, eriti võrreldes järgnevate sajanditega?
The influence of vitamin D on the physical performance of conscripts in the Estonian Defence Forces
(2024-11-14) Rips, Leho; Rahu, Madis, juhendaja; Kartus, Jüri-Toomas, juhendaja; Toom, Alar, juhendaja; Kull, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
D-vitamiinid e. kaltsiferoolid on rasvlahustuvate vitamiinide rühm, mis käituvad inimorganismis hormoonide sarnaselt. Tuntumad D-vitamiini vormid on loomse päritoluga D3 e. kolekatsiferool ja taimse päritoluga D2 e. ergokaltsiferool. 90 % inimkehas olevast D-vitamiinist tekib ultraviolettkiirguse toimel nahapinnale. Vaid 10-20 % saame loomse päritolu toidu kaudu ning ainult umbes 1% taimsete toiduainetega. D-vitamiini puuduse profülaktikaks kasutatakse veel lisamanustamist kapslite või õlina. D-vitamiini sisaldust hinnatakse inimekehas kaudselt 25(OH)D määramisega vereseerumis. D-vitamiini defitsiit on väga leivunud probleem, kuid ikkagi tuleb see sageli üllatusena, sest ka pikaajaline defistiit ei põhjusta enamikel inimestel tuntavaid füüsilis vaeguseid. D-vitamiini on väga oluline luu metabolismis ning defitsiidi tingimustes tõuseb risk osteopeeniale ja osteoporoosile, luumurdudele, stressmurdudele ning lisaks immunsüsteemi funktsionihäiretele ja füüsilise töövõime langusele. D-vitamiini defitsiiti risk esineb kõigis vanusegruppides ning tõuseb väga suure füüsilise ja vaimse koormusega seotud tegevusaladel, mille hulka kuulub ka sõjaväeteenistus. Füüsiline võimekus on sõjaväes kriitilise tähtsusega nii väljaõppel kui ka missioonidel. D-vitamiiniga seotud uuringud näitavad vastukäivaid seoseid füüsilise võimekuse ja D-vitamiini defistiidi vahel. Uuringu eesmärgiks oli hinnata D-vitamiini tasemeid erinevatel aastaaegadel, lisamanustamise mõju ja seoseid füüsilisele võimekusega Eesti ajateenijatel. Uuringute käigus leidsime D-vitamiini defitsiiti juba suvekuudel ning olulist süvenemist kevadeks. Madalates annustes (kuni 1200IU) pikaajaline D-vitamiini profülaktika ei tõstnud vereseerumi 25(OH)D erinevalt 4000IU manustamisega, kus efekt oli selgelt positiivne. Sama uuringu käigus teostatud füüsilisse võimekuse testidel ei leitud uuringurühmades seoseid D-vitamiini defitsiidi ja füüsilise võimekuse vahel. Doktoritöö tulemusena saame anda uusi soovitusi D-vitamiini defitsiidi profülaktikaks noortel meestel.
Knowledge and practice: a criticism of epistemology
(2024-11-12) Lindholm, Juho; Mets, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Teadmisi on traditsiooniliselt määratletud kui õigustatud tõelist uskumust. See määratlus jääb tavaliselt kahtluse alla. Traditsiooniline definitsioon jätab problemaatiliseks selle, kuidas saab teadmist inimesele arusaadavalt omistada: näib, et uskumus võib olla ka ilma seda manifesteerimata, samuti tundub, et uskumust saab avaldada ka ilma seda omamata. Seega on raske kindlaks teha, kas keegi midagi teab. Veelgi enam, peavoolu epistemoloogid nõustuvad kitsa, vaesunud kogemuse mõistega, mis hõlmab ainult vaatlust. Tegevust ja harjumuse loomist ignoreeritakse ilma põhjenduseta. Traditsiooniline teadmiste määratlus ignoreerib ka neid. Seega ei suuda peavoolu analüütiline epistemoloogia tabada eksperimentaalse praktika tähtsust. Väidan, et teadmised on praktika. See lahendab kaks ülalmainitud probleemi. Esiteks avaldub praktika soorituses, mis võimaldab agendile teadmisi arusaadavalt omistada. Teiseks on eksperimenteerimine üks praktika teiste seas. See loobub üleintellektuaalsest teadmistest. Ma lähtun klassikalisest pragmatismist. Järgin John Deweyt ja Karen Baradit ning defineerin kogemust kui organismi–keskkonna sisetegevust. Definitsiooni järgi on kogemus kahesuunaline ja nii "subjektiivne" kui ka "objektiivne" korraga. See hõlmab vaatlust, tegutsemist ja harjumuse loomist. Kogemus leiab aset terviklikus olukorras ja iga olukord erineb vähemalt potentsiaalselt teistest. Seetõttu on kogu kogemus ekslik ja seega ka eksperimentaalne. Kogemus esitab probleeme, mida tuleb lahendada, ja lahenduse leidmine on meie enda teha. Kogu kogemus on episteemiliselt problemaatiline. Seetõttu tuleb kogemust käsitleda andmetena või märkidena millestki muust, mida see võib esindada. Märkide analüüs näitab, et sooritus on teadmise märk. See õigustab (eksimatut) järeldust jõudlusest teadmisteni. Kuid siis tuleb teadmisi pidada praktikaks.
Epilepsy after ischemic perinatal stroke in term born children: neuroimaging predictors, clinical course and cognitive outcome
(2024-11-12) Vaher, Ulvi; Ilves, Pilvi, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Insult tekib umbes ühel juhul tuhande vastsündinu kohta, mis oma esinemissageduselt on teisel kohal võrreldes erinevate eaperioodidega. Perinataalne ehk sünnilähedases eaperioodis väljenduv insult võib tekkida erinevate aju veresoonte ummistuse tõttu ja selle tagajärjel kujunev ajukahjustus on erinev ja enamasti elukestev. Kõige sagedamini esineb ühe kehapoole halvatust, kõne hilistumist, õpiraskusi ja epilepsiat. Jääknähud on sageli kombineerunud, mis halvendab nii laste kui nende perede elukvaliteeti. Siiski pole siiani selge, millise insuldist põhjustatud kahjustuse korral on lapsed rohkem ohustatud epilepsiast ning kas epilepsiaga laste kognitiivne ehk vaimne ja tunnetuslik areng on samasugune kui neil lastel, kellel insuldi järgselt epilepsiat ei teki. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida epilepsia tekkimist perinataalse insuldi järgselt, et esmalt tuvastada ajukahjustuse tunnused, mis on seotud epilepsia kujunemise ja kuluga ning teiseks uurida, kas epilepsiaga laste kognitiivne areng erineb ilma epilepsiata laste omast. Uuringu tulemused näitasid, et erinevat tüüpi insuldi korral on epilepsia tekke risk, aeg ja kulg erinevad. Kõige kõrgem on epilepsia risk lastel, kellel esines keskmise ajuarteri sulgusest tingitud suur insult, ning neil võib epilepsia tekkida ka noorukieas, kuigi suurel osal insuldi juhtudest tekib epilepsia juba eelkoolieas. Epilepsiaga lastel esineb iseloomuliku mustriga ajuosade kahjustus, millist ilma epilepsiata lastel insuldi järgselt ei ole leitud. Paljudel juhtudel oli epilepsia kulg haiguse alguses raske, kuid lapseea lõpuks olid kolmveerand lastest epilepsia hoogudest vabad ning pooled epilepsiaga lastest ei vajanud enam ka epilepsiavastast ravi. Üldine kognitiivne areng oli epilepsiaga lastel halvem kui ilma epilepsiata lastel. Samas näitas spetsiifiliste alatestide uuring, et mitmete ülesannetega said epilepsiaga lapsed sama hästi hakkama kui ilma epilepsiata lapsed. Kokkuvõtvalt andsid uuringu tulemused teadmise, et epilepsia tekke riski, aega ja kulgu insuldi järgselt on võimalik ennustada ajukahjustuse iseloomu järgi magnetresonantstomograafilisel uuringul ning uurides laste kognitiivset profiili, saab epilepsiaga laste paremini säilinud kognitiivseid funktsioone kasutada arendusravis.
Molecular and cellular determinants of healthy receptive and aged endometrium
(2024-11-08) Loid, Marina; Salumets, Andres, juhendaja; Krjutškov, Kaarel, juhendaja; Zamani Esteki, Masoud, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Viljatus puudutab hinnanguliselt 15% kõigist paaridest, avaldades olulist mõju nende elukvaliteedile. Maailmas, kus inimkond vananeb ja lapsesaamise iga on pidevas tõusutrendis, on vanusega seotud viljatus oluline meditsiiniline probleem. Kehavälise viljastamise (IVF) kiire areng koos sugurakkude ja embrüote külmutamise tehnoloogiatega on võimaldanud laste saamist kuni 50-te eluaastateni. Selleks, et hinnata hormoonasendusravi edukust ja valida optimaalne päev embrüo siirdamiseks, kasutatakse endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk retseptiivsuse testimist ultraheli, histoloogiliste ja molekulaarsete markerite abil. Varasemad uuringud on näidanud et molekulaarsete retseptiivsuse testide kliiniline tulemuslikkus kõigub suurtes piirides. Lisaks on üle 40-aastaste naiste seas IVF edukus madalam isegi kasutades nooremate naiste doonormunarakke või siirdamiseelset embrüote geneetilist testimist. Käesoleva töö eesmärkideks oli: 1) uurida, kuidas endomeetriumi rakuline koostis muutub menstruaaltsükli jooksul ja kuidas see mõjutab endomeetriumi koe geeniekspressiooni profiili; 2) leida endomeetriumi markereid naise verest ja uurida vanuse mõju koe geeniekspressioonile, ning 3) hinnata vanuse mõju endomeetriumi geeniekspressioonile. Koe geeniekspressiooni profiili uudne bioinformaatiline analüüs (dekonvolutsioon) tuvastas rakulisi muutusi luteaalfaasi endomeetriumis ja võimaldas kohandada endomeetriumi testimiseks kasutatavate RNA markerite profiili. Kuigi vereproovist ei leitud potentsiaalseid miRNA markereid, tuvastasime endomeetriumist retseptiivsuse seisukohast olulised uued endomeetriumi regulatoorsed RNA molekulid. Vanemate naiste endomeetriumi geeniekspressioon näitas rakuvananemise markeri p16 kõrgemat ekspressiooni epiteelis, ning dekonvolutsioon näitas haruldase epiteeli rakupopulatsiooni (ripsrakud) oluliselt kõrgemat proportsiooni, mis võib olla tingitud hormoonitundlikkuse langusest. Kokkuvõtvalt annavad käesoleva töö tulemused mõista, et endomeetriumi testimiseks kasutatavad transkriptoomitestid peavad võtma arvesse rakulise koosluse muutusi, ning vanemate naiste viljatusravi edukust saab parandada ning muuta ohutumaks kasutades vananeva endomeetriumi molekulaarseid ja rakulisi markereid.
Towards integration of mobile network data into analyzing human mobility
(2024-11-08) Vajakas, Toivo; Vainikko, Eero, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamus inimestest kannab endaga kaasas mobiiltelefoni. Sisselülitatud telefoni ligikaudne trajektoor on hästi nähtav mobiilsidevõrgus, millega ta on ühendatud. Need andmed on operaatoril juba “tasuta” olemas. Inimeste liikuvuse mustrite tuvastamisel on suur väärtus mitmes mõttes. Planeerimise otsuste tegemisel on hädavajalik teada, kuidas inimesed tegelikult liiguvad – kus päeval tööl käivad, mis teid mööda liiguvad, kuidas muutub inimeste käitumine aastaajati jne. Liikumismustrite tuvastamise põhimeetod on tuvastada üksikisikute trajektoorid ja need siis agregeerida üldistatud jaotusteks, mida kasutada planeerimises. Mõnes riigis on trajektooripõhised andmed kasutusel ka asukohapõhises otsereklaamis (ingl. k. location based advertising), kus kasutajat profileeritakse individuaalselt tema asukoha või liikumismustrite alusel. Nende andmete kasutamisel on takistuseks see, et andmete täpsus jätab soovida. Mobiilsidevõrk ei ole ehitatud selleks, et jälgida pidevalt mobiilide asukohta. Töös on käsitletud järgmisi asukohainfo täpsustamise meetmeid: 1. Võrgusisese antennivahetuse statistika alusel tunnistada teatud näivad liikumised ebatõenäoliseks – kui inimene näiliselt “hüppab” mitme antenni vahel ebarealistliku kiirusega. 2. Täpsustada ülekattega antennide piirkonnas asukoha tõenäosust Bayes'i statistika meetoditega – kui mobiil on mitme antenni mõjualas, siis seal on konkreetsel ühel antennil väiksem tõenäosus ühenduda antud mobiiliga. 3. Autor pakkus kirjanduses pakutud parendusi Kalmani filtril põhinevale metoodikale, mis eristab positsioneeritava objekti paigalseisu ja liikumise episoode. 4. Statistiliselt avastada mobiilsidevõrgu kirjelduses vigu, mis moonutavad andmeid, näiteks kahe antenni andmed on võrguplaanis ära vahetatud, sellega trajektooris inimene satuks näiliselt ühe antenni alast teise antenni alasse. Muidugi on vaja garanteerida üksikisikute õigus privaatsusele vastava riigi õigusruumis. See on väljaspool selle töö skoopi.
How artificial intelligence recommendation systems impact human decision-making
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-11-07) Arkhipova, Daria; Kull, Kalevi, juhendaja; Bachmann, Talis, juhendaja; Leone, Massimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Torino ülikool
See uurimus sukeldub tehisintellekti soovitussüsteemide (AIRS – Artificial Intelligence Recommender Systems) uurimisse, mida kasutatakse laialdaselt digitaalplatvormidel nagu sotsiaalmeedia, ja kuidas need mõjutavad meie otsuseid ja käitumist. Rakendades semiootika teooriaid, mis uurivad kommunikatsiooniprotsessi, vaadeldakse, kuidas igapäevane suhtlus tehisintellektiga võib kujundada meie mõtlemist ja käitumist kognitiivsel, emotsionaalsel ja sotsiaalsel tasandil. Uurimistöö näitab, et AIRS oma algoritmiliste kujunduste kaudu, mis on kooskõlas digitaalplatvormide struktuuridega, suunavad meie valikuid peenelt, kohandades või isegi peale surudes valitud eelistused meie otsustele, käitumisele ja tavadele. AIRSil on potentsiaal mõjutada mitte ainult seda, kuidas üksikisikud teevad otsuseid, vaid ka kujundada sotsiaalseid ja kultuurilisi tavasid. Need teoreetilised eeldused leidsid kinnitust välitööde kaudu, mis viidi läbi Itaalias, Eestis ja Hollandis. Uurimus toob välja, et AIRSi mõju on levinud erinevate kogukondade ja erinevate põlvkondade inimeste seas ning see on sõltumatu digitaalsest kirjaoskusest. Lõppkokkuvõttes toetab uurimus tehisarusüsteemide arendamist, mis arvestaksid semiootiliste vahendite abil avastatud kommunikatsioonimehhanismide iseärasusi. See võib aidata luua tehisarutehnoloogiaid, mis keskenduvad inimkasutajate tähendusloome protsessile, mitte top-down algoritmipõhistele lahendustele. See on oluline digitaalsete keskkondade loomiseks, mis toetaksid tähendusrikkamaid ja kasutajakeskseid suhtlusi.
Structure-property relationships of moldable silicone foams
(2024-11-06) Rebane, Ingrid; Tamm, Tarmo, juhendaja; Mäeorg, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elastomeersed silikoonvahud leiavad üha enam kasutust pehmendusmaterjalidena. Nende elastsed ja veekindlad omadused koos loomuomase tulekindluse ja bioühilduvusega annavad neile märkimisväärse eelise praegusel ajal enimkasutatavate sünteetiliste vahtude ees. Kuna pehmendusmaterjalid on pideva dünaamilise koormuse all, on mehaanilise vastupidavuse parandamiseks tavapärane lisada täiteaineid ja lisandeid. Selliste mitmekomponentsete komposiitsegude paisutamine pakub omajagu väljakutseid homogeense vahustruktuuri saavutamisel madalate tiheduste juures, mis on omakorda oluline omadus, eriti transporditööstuses. Käesolev väitekiri uurib konkreetset silikoonvahtude sünteesimeetodit, mis hõlmab kahe samaaegse katalüütilise protsessi – ristseostumise ja gaasieraldumise – ajastamist polümeersetes segudes. Mõlemad reaktsioonid kasutavad hüdriidfunktsionaliseeritud polüsiloksaani, mis muutub polümeermaatriksi lahutamatuks osaks ja oluliselt panustab vahu tekkesse gaasi eraldumise kaudu. Käesolevas väitekirjas kajastatud teadusartiklites analüüsiti gaasieraldumise kineetikat monoalkoholide vahendusel ning vahtude sünteesi, kasutades keemiliste kergitajatena vee-alkoholi segusid erinevates koostistes. Väitekiri väidab, et vee-alkoholi segude kasutamine võib vähendada vahtude tihedust, kahjustamata nende mehaanilisi omadusi. Lisaks uuriti erinevate funktsionaalsete lisanditega silikoonvahtude koostoimet bakteritega, kasutades mudelorganismina Escherichia coli-t. Tulemused näitasid, et antibakteriaalset aktiivsust takistab elastomeerikiht, mis katab antibakteriaalseid osakesi. Käesolevas uuringus tuvastatud antibakteriaalne toime tuleneb antibakteriaalsete ainete lekkimisest polümeermaatriksist. Doktoritöösse kaasatud uuringute tulemused parandavad meie arusaamist sellest, kuidas häälestada silikoonpolümeerseid vahtstruktuure ja nende koostoimeid mikroorganismidega, mis võivad parandada nii nende vahtude mehaanilisi omadusi kui ka jätkusuutlikkust.

Sirvi

Viimati lisatud