1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3669

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Kraav, Juta; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Learner characteristics and instructional activities associated with students’ situational interest in coherent physics education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Neito, Rauno; Reivelt, Kaido, juhendaja; Lavonen, Jari, juhendaja; Vilhunen, Elisa, juhendaja; Tartu Ülikool. sotsiaalteaduste valdkond
Tundub loogiline, et katsete tegemine on palju huvitavam kui arvutusülesannete lahendamine. Selgub, et päris nii lihtne see ei ole ja vahepeal võib seis olla hoopis vastupidine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Rauno Neito, kuidas mõjutavad õppetegevused õpilaste huvi füüsikatundides. Täpsemalt keskendus ta erinevatele omadustele, mis võiksid olla seotud õpilaste situatsioonihuviga – huvi, mis võib ootamatus või põnevas olukorras tekkida ning püsima jäädes areneda sügavamaks huviks. Sellise huvi mõõtmiseks palus Neito koos kolleegidega 8.–10. klassi Eesti ja Soome õpilastel osaleda uuringuteks kavandatud füüsikatundides, mille jooksul vastasid õpilased kolm-neli korda päevas lühikesele küsimustikule. Õpilastelt küsiti, millise tegevusega nad viimati tegelesid ja kui huvitav see nende jaoks oli, aga ka seda, kui olulisena nad tegevust tajusid või kui suurt väljakutset see neile pakkus. Kogutud tulemuste põhjal loodi mudelid, mis näitasid, millised omadused olid seotud õpilaste situatsioonihuvi. Selgus, et õpilaste oskused ning tegevuse tajutud olulisus (eelkõige isiklikul või ühiskondlikul tasemel) olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi õppetegevus nende jaoks oli. Lisaks seostus situatsioonihuvi sageli õpilaste pingutusega. Peale selle seostus õpilaste huvi järgmise tegevuse vastu pea alati sellega, kui huvitav oli nende jaoks olnud eelmine tegevus. Üllataval kombel ei olnud õpilaste varasem huvi füüsika vastu alati oluline ning mõne kavandatud füüsikatunni puhul ei mänginud see mingit rolli. Õppetegevusi võrreldes selgus ühes uuringus, et suurimat rolli mängis nende ülesehitus ja kontekst, mitte tegevus ise. Nii ilmnes, et ühes tunnis hindasid õpilased samaväärselt kõrgelt nii katseid, arvutusülesandeid kui ka õpetajaga arutamist, kuid teises tunnis olid katsed selgelt huvitavamad kõigest muust. Seega tasub õpetajatel tegevusi valides keskenduda nende tajutud olulisusele ning konteksti sobivusele, et paremini toetada õpilaste huvi tundides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On Truth from a semiotic point of view
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Cerutti, Michele; Ventsel, Andreas, juhendaja; Leone, Massimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
On Truth from a Semiotic Point of View (Tõde semiootilisest vaatepunktist) käsitleb praegust post-tõe kriisi, rõhutades, kuidas globaalsed sündmused ja tehnoloogiline areng on muutnud tõe üle peetava arutelu kommunikatsioonis ja poliitikas pakiliseks. Autor väidab, et vastupidiselt semiootika traditsioonilisele vastumeelsusele tegeleda otseselt tõe kontseptsiooniga, on oluline arendada semiootiline tõe mõiste, et tegeleda selliste kaasaegsete probleemidega nagu desinformatsioon ja valeuudised. Tekstis tehakse ettepanek, et semiootika peab minema kaugemale veridiktioonist (midagi diskursuses tõelisena esitamine), et uurida tõelisust semiootilise pragmaatilise stiilina ja kommunikatsiooni väärtusena. Selleks tegeleb autor sõna „tõde” semantilise analüüsiga ja tõe rolli teoreetilise ümbermõtestamisega, peamiselt dialoogis Umberto Eco tööga, et anda panus semiootikasse, mis edendab usaldusväärsemaid episteemilisi tavasid. Keskne tees on, et post-tõe kriisiga võitlemiseks peab semiootika keskenduma tõe kui väärtuse edendamisele, eristades avatud ja suletud diskursiivseid stiile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Speaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-05) Hagelin, Sandra; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Diez, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Piiridega seotud diskursuse keerukus ilmneb valitsuste kommunikatsioonis, kus erinevad piiride liigid esinevad sageli koos, ilma et nende erinevusi selgitataks. Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas Põhjamaade ja Balti riikide valitsused diskursiivselt piire ja Euroopa Liitu kujutavad, näidates, kuidas põimunud piirid aitavad kaasa ELroopa (ingl.k. EUrope - normatiivne kujutlus Euroopa ja Euroopa Liidu olemusest) jätkuvale ümber/kujundamisele; paljastades seosed Põhja-Euroopa diskursiivsete piiri representatsioonide ja ELi kavandatavate arengusuundade vahel. See põhineb eeldusel, et piiride sõnastamine näitab, kuidas neid ette kujutatakse, legitimeeritakse ja rakendatakse. Uurimistöös küsitakse: 1) Kuidas piire ja piiriprotsesse diskursiivselt esitatakse ja kujutatakse valitsuste piiridiskursuses EL piiridega seotud kriiside ajal? 2) Milline kuvand ELroopast luuakse nendes diskursiivsetes representatsioonides? Tuginedes identiteetide-piiride-korra (identities-borders-orders, IBO) kolmikule, töötatakse välja töö analüütiline raamistik, mis lahutab piiridiskursuse identiteedi, piiride ja korra konstruktsioonideks. Töös rakendatakse diskursiivseid sõlmpunkte (Discursive Nodal Points), analüüsimaks metanarratiive Soome, Rootsi, Eesti ja Leedu valitsuste kommunikatsioonis kolme kriisi ajal: 2015. aasta rändekriis, 2021. aasta Valgevene piirikriis ja 2022. aasta piirangud Vene kodanikest Schengeni viisa omanikele. Tulemused näitavad, et erinevad piiriliigid on keerulistes seostes, mille tähendus tekib diskursiivselt nende interaktsiooni kaudu. Kriisid toimivad diskursiivsete võimalustena, mille kaudu piire ümber mõtestatakse, võimaldades muutusi tõlgendamises ja institutsionaalsetes tavades. Valitsused kalduvad raamistama nii riigipiire kui ka ELi välispiiri ruumilise demarkatsioonina, peegeldades konventsionaalset arusaama piiridest kui eraldusjoontest ja sümboolselt laetud territoriaalsuse väljendustest. Kuigi see on kõige nähtavam seal, kus piirid füüsiliselt kattuvad, näitavad analüüsi tulemused, et see muster kehtib ka seal, kus riigipiirid ei kattu Schengeni välispiiriga. Põimunud piirikontseptsioonid kujutavad ELi rahu, solidaarsuse, korra või julgeoleku garandina, keskendudes ELi ainulaadsuse kaitsmisele. Seega kujutab Põhjamaade ja eriti Balti riikide piiridiskursus ELroopat üldiselt kindlustatud ja kaitstud ruumina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-27) Dedović, Stefan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Crompvoets, Joep, juhendaja; Homburg, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Online media analysis and financial markets
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-26) Lapitskaya, Darya; Eratalay, Hakan, juhendaja; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Digimeedial on tänapäeva maailmas teabe levitamisel ülioluline roll ning selle tähtsust globaalses majanduses ja finantsturgudel ei saa alahinnata. On selgelt näha, et digitaalsete meediaplatvormide levik ja populaarsus on oluliselt muutnud inimeste suhtlemis- ja teabejagamise viise. Näiteks kontrollivad erinevate kaupade ostjad enne ostu sooritamist pidevalt veebipõhiseid arvustusi, trende ja mõjutajate (isikud, kes on saavutanud populaarsuse ja maine oma veebipõhise kohaloleku ja aktiivsuse kaudu) arvamusi. Samuti jälgivad professionaalsed aktsia- ja finantsvarade kauplejad regulaarselt digitaalseid meediaplatvorme, et saada värskeimat teavet ja ülevaadet turutrendidest, ning leidub juhtumeid, kus üksainus viraalne postitus või kommentaar näib mõjutavat aktsia või vara hinda juba mõne tunni jooksul pärast selle veebis avaldamist. Seetõttu on oluline mõista, kuidas sellist seost analüüsida ning milliseid tööriistu saab kasutada täpseks analüüsiks. Käesolev doktoritöö on pühendatud uurimisele, kuidas veebiallikate kaudu leviv teave mõjutab ettevõtteid ja tavapärast ostukäitumist. Töös käsitletakse erinevaid meetodeid, sealhulgas ökonomeetrilisi ja masinõppel põhinevaid lähenemisi, et selgitada välja kõige tõhusamad viisid aktsia- ja krüptovaluuta hindade analüüsimiseks. Doktoritöös sisalduvad uuringud analüüsivad digimeedia sentimentide kasutamist finantsprognoosides, kombineerides traditsioonilisi ökonomeetrilisi mudeleid ja kaasaegseid masinõppetehnikaid. Töös kasutatakse mitmesuguseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sealhulgas masinõppe regressioone, ökonomeetrilisi mudeleid, sentimentanalüüsi ja küsitlusi. Uurimuses käsitletakse erinevaid hinnanalüüsi meetodeid, tuuakse esile seos digimeedia sentimentide ja aktsiate tootluse vahel ning arutletakse turuanalüüsi kõige täpsemate metoodikate üle. Samuti pakub töö põhjaliku ülevaate digimeedia mõjust tavakasutajatele ja finantsturgudele ning avab uusi võimalusi edasiseks teadustööks. Uurimistulemused näitavad, millist mõju digimeedia finantsturgudele avaldab, ning soovitavad erinevat tüüpi analüüside jaoks kõige sobivamaid tehnikaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The de-sign process of inhabiting techno-living spaces
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Kozicki, Alec Richard; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri arendab tehniseeritud elamisruumide semiootilist kontseptsiooni, et uurida tähendusseoseid tehnoloogiatega inimeste asustatud ruumides. Kodumajapidamises kasutatavate tehnoloogiate tarbijad seisavad silmitsi uute digitaalsete esemete või nutiseadmete kiire kasvuga, mis on loodud igapäevaste toimingute ühel või teisel viisil soodustamiseks. Aga kuidas rikastavad eluruumide tehnoloogiad elanike koosarengu protsessi nii elamisruumi kui ka ümbritseva keskkonnaga? Uuring modelleerib tehniseeritud elamisruume kui teatud tüüpi ehitatud keskkondi, mis on täis tehnoloogilisi ressursse ja kus elanikud saavad avastada võimalusi õppimise, loovuse ja kujutlusvõime arendamiseks. Neid kolme võimaldust silmas pidades on Farouk Seifi „tähendusdisain” keskne mõiste, mida kasutatakse kvalitatiivsete, semiootiliste suhete haldamiseks, mis realiseeruvad kodumajapidamises kasutatavates tehnoloogiates elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Selle uuringu tulemused ei tohiks olla asjakohased mitte ainult teadlastele, vaid peaksid esindama ka semiootilist tööriistakomplekti, mida saaksid rakendada disainerid ja kasutajad koosarengu protsessides. Semiootiline tööriistakomplekt on ressursside kogum semiootiliste suhete ja disainitegevuste suunamiseks, mida üksikisikud, nii disainerid kui ka elanikud, saavad kasutada igas ainulaadses tehniseeritud elamisruumis. Semiootiline tööriistakomplekt tugineb Jakob von Uexkülli omailma teooriale ning hõlmab Kalevi Kulli semiootilist ökoloogiat, Cary Campbelli jt eristatud semiootilisi komponente ja Augustine Berque'i miljöö rakendatavuse mõisteid. Analüüsitakse erinevat tüüpi tehnoloogiaid elamisruumides, et uurida semiootiliste tööriistakomplektide rolli elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Mõned selles väitekirjas käsitletud näited hõlmavad semiootiliste komponentide vastastikust seost nutika kodu süsteemides, virtuaalreaalsusesse sukeldumist eluruumis viibimise ajal ja jäätmeteks peetavate artefaktide kasutamist „maalaevadeks“ nimetatud elamisruumi ehitamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Uhlinova, Jana; Rosenberg, Mai, juhendaja; Margus Lember, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Krooniline neeruhaigus (KNH) on progresseeruv haigus, mille peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonna (SV) tüsistused. Rasvumine on ateroskleroosi ja sellele järgnevate SV tüsistuste traditsiooniline riskitegur nii üldpopulatsioonis kui ka KNHga patsientidel. Samas on aga avastatud nn. “adipoossuse paradoks” KNHga dialüüsravil olevatel haigetel, kellel ülekaal omab kaitsvat efekti ja on seotud parema elulemusega. KNHga kaasneva luu- ja mineraalainete ainevahetushäire (LMH) tagajärjel tekib luukoe massi vähenemine. See toob kaasa kõrgenenud riski luumurdudeks, veresoonte seinte kaltsifitseerumiseks, jäigastumiseks ning veresoonkonna enneaegseks vananemiseks. Ekstraskeletaalsete kaltsifikaatide ja luukoe muutuste patofüsioloogia on omavahel tihedalt seotud, kuid luu-veresoonkonna telge ei ole piisavalt uuritud. Samuti seosed adipoossuse ja ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise vahel KNH patsientidel kirjeldanud vaid mõned autorid ja tulemused olnud vasturääkivad. Uurimistöö üldiseks eesmärgiks oli selgitada välja seoseid VK ja kehakoostise vahel KNH patsientidel. Uuringu põhikohort koosnes 168 järjestikusest KNH erinevate raskuskategooriate patsiendist. Töö käigus võrreldi VK adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel, uuriti seoseid VK ja LMH vahel, hinnati aordi kaltsifitseerumise ja perifeerse arteriaalse haiguse prognostilist rolli suremuse ja KV sündmuste puhul ning VK prognostilist väärtust adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel. Ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise hindamiseks kasutati nimmepiirkonna külgprojektsiooniga röntgenülesvõtteid, ankle-brachial indeksit (ABI) ja ehhokardiograafiat. Luukoe tiheduse uurimiseks kasutati DEXA uuringut. VK on kõige enam väljendunud adipoossetel, halvema neerufunktsiooniga haigetel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti VK-le KNH patsientidel. Käesoleva uurimistöö tulemused ei toeta “adipoossuse paradoksi” ei kogu rühmas ega erinevate KNH raskuskategooriaga alarühmades. VK ja luukoe mineraalse tiheduse vahel on pöördvõrdeline suhe. Väljendunud kõhuaordi kaltsifitseerumine on oluline suremuse ja SV tüsistuste prognostiline marker KNH patsientidel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti pikaajalisele prognoosile KNH patsientidel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-28) Ostups, Artis; Grishakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide osakond
Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsed Läti ja Ida-Euroopa romaanid vaidlustavad ajaloolise aja domineerivat lineaarset mudelit, mis oli 20. sajandil keskne ning leidis oma kõige brutaalsema väljenduse totalitaarses poliitikas. Ühendades kirjandusteaduse ajaloo filosoofiaga, väidan, et postkommunistlik kirjandus on kooskõlas viimaste aruteludega ajaloofilosoofias, mis toovad esile aja heterogeensuse kui praeguse reaalsuse. Kasutades keerukaid narratiivseid ja poeetilisi strateegiaid, muudavad analüüsiks valitud romaanid 20. sajandi valusad kogemused elavalt kohalolevaks ning, häirides lineaarset ajalisust ja trotsides progressi ideega seotud kultuurilist unustamist, tegelevad eetiliselt mineviku ohvritega. Uurimus on jagatud neljaks artikliks, mis käsitlevad heterogeense aja kolme erinevat vormi. Esiteks vaadeldakse melanhoolia (Dominick LaCapra) eetilist potentsiaali vastupanus totalitaarsele ajapoliitikale sellistes romaanides nagu Gundega Repše “Raudu manat” (2011) ja Nora Ikstena “Emapiim” (2015). Teiseks analüüsitakse kohaloleku kontseptsiooni (Eelco Runia) ja metonüümia kasutamist mineviku esiletoomiseks postmemoriaalsetes teostes, võrreldes Andra Manfelde romaani “Punkrilapsed” (2010) ja Katja Petrowskaja romaani “Võib-olla Ester” (2014). Lõpuks arutleb väitekiri, kuidas romaani struktuur suudab endasse mahutada ülevat ajaloolist kogemust (Frank Ankersmit) sellistes tekstides nagu Pauls Bankovskise “18” (2014) ja Dušan Šarotari “Panorama” (2014). Tulemused näitavad, et mittelineaarsete vormiliste strateegiate ja poeetilise keele abil ületavad need romaanid mineviku ja oleviku lihtsustatud eraldatuse luues uusi, eetiliselt laetud suhteid ajalooga. Lõppkokkuvõttes võib siin välja töötatud teoreetiline raamistik olla aluseks Ida-Euroopa kirjanduste tulevastele uuringutele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stomatal CO₂ regulation pathway and its application for modulating tomato plants
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Koolmeister, Kaspar; Kollist, Hannes, juhendaja; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on aluseks elule Maal, kuid muutuva keskkonna põhjustatud stress toob kaasa mitmeid väljakutseid taimekasvatuses. Kõrgem temperatuur ja madalam õhuniiskus suurendavad taimede veekulu ning ohustavad saagikust, mistõttu on tarvis aretada väiksema veetarbe ja suurema põuataluvusega taimi. Õhulõhed võimaldavad taimedel fotosünteesiks süsihappegaasi omastada, kuid kaotavad selle käigus vett. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust, mille suurust muudetakse vastavalt keskkonnatingimustele, õhulõhed avanevad valguses, madala CO₂ tingimustes ja kõrge õhuniiskuse korral ning sulguvad pimeduses, kõrge CO₂ tingimustes ja madala õhuniiskuse toimel. Käesolevas doktoritöös uuriti sulgrakkude CO₂ signaalirada ja selle toimimist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes erinevatel CO₂ kontsentratsioonivahemikel ning tavapärase ja madala õhuniiskuse tingimustes. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll õhulõhede CO₂ regulatsioonis. Õhulõhede vastuste kineetika sõltus CO₂ vahemikust: madalas kuni tavalises kontsentratsioonis olid reaktsioonid aeglasemad ja suurema amplituudiga, samas kui tavalise kuni kõrge CO₂ vahemikus oli sulgumine kiirem ja väiksema amplituudiga. Varasemaid teadmisi õhulõhede CO₂ signaalirajast rakendati tomatis (Solanum lycopersicum), kus täppisaretuse meetoditega inaktiveeriti HT1 homoloogid tomatis. Saadud slht1 slht2 topeltmutandi õhulõhed olid CO₂ muutustele tundetud, kuid reageerisid endiselt madalale õhuniiskusele ja abstsiishappele (ABA). Mutantidel oli madalam õhulõhede juhtivus, väiksem veekulu ja suurem põuataluvus, säilitades metsiktüübiga võrreldava kasvu ja viljade omadused. See töö kirjeldab õhulõhede CO₂ regulatsiooni toimimist eri CO₂ vahemikes ja selle sõltuvust õhuniiskusest. Lisaks toetavad tulemused HT1 modifikatsioonide kasutamist taimede veekulu vähendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Long-read metabarcoding: from available tools to reference databases
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Hakimzadeh, Ali; Anslan, Sten, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Traditsioonilised meetodid, nagu morfoloogia abil liikide määramine koosluste monitooringuks, on sageli aeganõudvad, eriti mikroskoopiliste organismide puhul, mistõttu on mass-triipkoodistamine (metabarcoding) läbi mass-sekveneerimise saanud populaarseks, kiireks ja kulutõhusaks erinevate koosluste tuvastamise meetodiks. Enim kasutatavad tehnoloogiad mass-triipkoodistamise töövoos on nn teise põlvkonna mass-sekveneerimise platvormid. Kuigi need suudavad genereerida miljoneid kõrge täpsusega DNA fragmente, on teise põlvkonna tehnoloogiate poolt sünteesitud järjestused suhteliselt lühikesed, mis võib limiteerida lähedalt suguluses olevate liikide eristamist. Kolmanda põlvkonna mass-sekveneerimise tehnoloogiad suudavad järjestada palju pikemaid DNA lõike, mis hõlmavad terveid geeniregioone, parandades seeläbi taksonoomilise eristamise võimekust. Suhteliselt uudne võimekus toota palju pikemaid liikide määramiseks sobilikke DNA lõike toob aga kaasa ka uusi analüütilisi väljakutseid: paljud olemasolevad bioinformaatika tööriistad on välja töötatud lühikeste järjestuste analüüsiks, pikkade järjestuste jaoks puuduvad põhjalikud referentsandmebaasid ning kimäärsete (mitte-bioloogiliste) järjestuste moodustumine võib pikkade järjestuste sekveneerimiseks genereerimise käigus olla problemaatilisem. Käesolev doktoritöö annab esiteks ülevaate paljudest olemasolevatest bioinformaatika töövoogudest pakkudes praktilist juhtnööri sobivate bioinformaatiliste tööriistade valimiseks lähtuvalt analüüsitavast andmestruktuurist. Teiseks, töötati välja EUKARYOME andmebaas, mis on esimene kureeritud pikkade ribosomaalse RNA markerite referentsandmebaas, hõlmates üle 172000 liigi. Kolmandaks, antud doktoritöö käigus leiti, et olemasolevad kimäärsete DNA järjestuste tuvastamise algoritmid klassifitseerivad paljusi bioloogilisi järjestusi ekslikult kimääridena, ehk valepositiivsete tuvastuste määr on vaikimisi sätetega suur. Parameetrite peenhäälestamine ja sekundaarsed valideerimisstrateegiad aga parandasid analüüside täpsust. Ühiselt, need doktoritöö tulemused ja ressursid edendavad pikkade järjestuste mass-triipkoodistamise töövoogu kui elurikkuse hindamise usaldusväärset tööriista.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mediated receptive multilingualism: factors of success in facilitation of language learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Branets, Anna; Michel, Marije C., juhendaja; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Verschik, Anna, juhendaja; Schüpper, Anja, juhendaja; Bahtina, Daria, juhendaja; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; University of Groningen
Doktoritöö uurib, kuidas on võimalik üksteist mõista, kui kaasvestlejad räägivad keeli, mis pole omavahel suguluses. Töö keskendub vahendatud retseptiivsele mitmekeelsusele (RM) – olukorrale, kus arusaamist toetab kolmas keel, mis on ühe vestluskeele sugulaskeel. Uurimuses vaadeldakse, kuidas eesti keelt emakeelena kõnelejad mõistavad ukraina keelt vene keele vahendusel. Vene keel ja ukraina keel on lähedased sugulaskeeled; paljud eestlased oskavad vene keelt, mistõttu sobib see hästi vahendavaks keeleks. Samuti analüüsitakse suhtlust eesti ja ukraina keelt emakeelena kõnelejate vahel, kus mõlemad pooled kasutasid suhtlemisel oma emakeelt. Töös uuritakse, kuidas selline mõistmine toimib nii kirjalike tekstide lugemisel kui ka vahetus suhtluses ning millised tegurid seda mõistmist toetavad või takistavad. Katsed viidi läbi nii enne kui ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. See võimaldas jälgida sotsiolingvistilisi muutusi Eestis elavas Ukraina kogukonnas. Uurimus ühendab mitmeid uurimismeetodeid, sealhulgas küsimustikke, vene keele oskuse teste, ukrainakeelsete kirjalike ja suuliste materjalide mõistmist, osalejate enesekirjeldusi, keelehoiakute mõõtmist ning suhtlusülesandeid. Koos annavad need meetodid selge ülevaate sellest, kuidas vahendatud RM tegelikes olukordades toimib. Tulemused näitavad, et vahendatud RM toetab edukalt mõistmist ja suhtlemist väga erinevate keelte kõnelejate vahel. Arusaamist mõjutavad nii keelelised kui keelevälised tegurid. Olulist rolli mängib vene keele oskus ning vene ja ukraina keele tajutud ja tegelik sarnasus, aga ka vene keele keskkonna kogemus, kontekst, õppimisvõime, keelehoiakud, mitmekeelse suhtluse kogemus, metakeeleline teadlikkus ja üldised teadmised. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et vahendatud RM toetab järkjärgulist õppimist ning aitab kaasa mitmekeelse pädevuse kujunemisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Relationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Pupkevičiūtė, Daina; Annist, Aet, juhendaja; Abrahms-Kavunenko, Saskia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See uurimisprojekt vaatleb, kuidas inimesed, mitteinimloomad, taimed ja maastikud on omavahel seotud Prantsusmaal Roya orus ning kuidas inimeste suhted mitteinimolenditega kujundavad nii tormi Alex (2020) kogemust kui ka arusaamu globaalsest kliimamuutusest. Etnograafia, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunstipraktika abil, mida täiendab ajalooline ja keskkonnaalane analüüs, uurin kohalikke talupoegade mitmeliigilise hoolimise, kohanemise ja kooselamise viise mitteinimloomadega. Kolmes artiklis lähenen orule erinevatest vaatenurkadest. Esimeses artiklis uurin “heterotoopiaid” – erinevaid, kuid kattuvaid ruume, mida Roya inimesed ja mitteinimelanikud ette kujutavad, elavad ja hoiavad – ning toon esile pinged pikaajaliste elanike, uustulnukate ja nende vahel, keda köidab oru eriline seotus. Teises artiklis mõtisklen meetodite üle: emotsionaalselt laetud, katastroofijärgses välitöös kasutasin oma kunstipraktikat, et end maandada ja luua näitus, mis tegi kliimakatastroofi põimunud olemuse tajutavaks. Kolmas artikkel keskendub hoolimisele lammaste ja huntide puhul, näidates, kuidas need praktikad on seotud poliitika, keskkonnapoliitikate ja erinevate arusaamadega sellest, mis – ja kes – on hoolimist väärt. Kogu tööd ühendavas tekstis uurin Roya oru hoolimisele, vastastikusele vastutusele ja sõltuvusele rajatud suhtevõrgustikku. Keskendun häälestumise, vastutusvõime ja vastuvõtlikkuse praktikatele, rõhutades maastike mõistmise tähtsust põlvkondadeülese mitmeliigilise seotuse kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Addressing real-world scenarios via motion prediction in autonomous driving
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-16) Gulzar, Mahir; Muhammad, Naveed, juhendaja; Muhammad, Yar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Isejuhtivate sõidukite valdkond on viimase kümnendi jooksul kiiresti arenenud. Üks olulisemaid komponente isejuhtivate sõidukite tarkvaras on teiste liiklejate tulevase käitumise ennustamine. Need ennustused on aluseks trajektoori planeerimisele, et valida takistusteta ja ohutu liikumistee. Antud doktoritöös keskendutakse sellele, kuidas isejuhtiva auto käitumist keerukates liiklusolukordades paremini mõista ning paremaks teha läbi teiste liiklejate käitumise parema ennustamise. Liiklusstsenaariumite lahendamiseks liikumisennustuse kaudu uuritakse esmalt liikumismudelite kirjandust ja pakutakse välja uudne taksonoomia, mis kategoriseerib ennustuse meetodeid kolme mõõtme alusel erinevat tüüpi liikluses osalevate agentide jaoks. Töö järgnevas osas pakutakse välja “anna teed” ristmiku navigeerimise meetod vabavaralise isejuhtivuse tarkvara jaoks, kasutades mitmemodaalseid ennustatud trajektoore. Kolmandas töö osas uuritakse stsenaariumite läbimise sõltuvust erinevatest isejuhtivuse tarkvara komponentidest. Pakutakse välja stsenaariumitel põhinev isejuhtivuse tarkvara hindamise meetod, mis võimaldab testida nii süsteemi tervikuna kui ka üksikuid komponente. Asjakohasuse tagamiseks viiakse läbi juhtumiuuring eespool nimetatud vabavaralise isejuhtivuse tarkvara osas, et hinnata stsenaariumitel põhineva metoodika sobivust objektituvastuse ja käitumise ennustamise komponentide testimiseks. Viimases osas pakutakse välja uudne masinõppe mudeli arhitektuur, mis kasutab eesmärgipõhist tingimist sõiduradade graafi peal. Pakutud mudelit hinnatakse avalikus võrdlustestis, kus see saavutas parima tulemuse. Täiendavalt arutletakse andmepõhiste mudelite piirangute üle praktilistes isejuhtivuse lahendustes. Kokkuvõttes kujutab käesolev doktoritöö endast kombinatsiooni akadeemilisest ja praktilisest uurimustööst, mis teeb sellest väärtusliku panuse isejuhtivate sõidukite uurimisse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tenure transitions and residential mobility of migrants: evidence from three Nordic welfare states
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-09) Torpan, Karin; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Jauhiainen, Jussi Sakari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ränne arenenud riikidesse on rekordiliselt kõrge. Kuigi sisserändajad aitavad leevendada vananeva elanikkonna survet ning tööjõu ja oskuste puudust kogu Euroopas, kaasneb sellega ka väljakutseid vastuvõtvas riigis. Üheks keskseks probleemiks on sisserändajate majutamine niigi keerulistes eluasemeturu tingimustes. Doktoritöö analüüsis Helsingisse, Stockholmi ja Oslosse äsja elama asunute eluteed uues riigis, et mõista paremini elukohapõhist lõimumist. Pikaajalised rahvastikuandmed võimaldasid käsitleda seoseid sisserändajate eluaseme omandamise või üürimise valikute ja elukoha piirkondade vahel ning teha kindlaks, kuidas need protsessid on seotud immigrantide paigutusega tööturul ja teenitava sissetulekuga. Tavaliselt alustavad sisserändajad üürnikena madalama hinnatasemega piirkondades. Uurimistöö püstitas küsimuse, kuidas nii inimestega seotud tegurid, nagu sissetulek, kui ka linnade eluasemestruktuur mõjutavad nende edasist eluasemeteed. Teiseks oli luubi all sisserändajate töökoht. Selleks analüüsiti omavahel soetud integratsiooni dimensioone: majandusharu nišši ja töö füüsilise asukoha segregatsiooni. Doktoritöö tuvastas, et sisserändajate elukohapõhist lõimumist kujundab isiklike ressursside ja eluasemeturu võimaluste kombinatsioon. Erinevad eluasemepoliitikad linnades mõjutavad edasist eluaseme omandamist või kõrgema sissetulekuga piirkonda kolimist. Helsingi eluasemepoliitika ja sotsiaaltoetused võimaldavad sisserändajatel suhteliselt kiiresti leida stabiilse eluaseme ja tõusta tööjõuturul, ent Stockholmis piirab kinnisvara kõrge hind ja üüripindade vähene kättesaadavus parematesse elamupiirkondadesse liikumist. Oslos toetab tugev sotsiaalpoliitiline raamistik lõimumist ning eluasemeturg eelistab omandit, mis suurendab sisserändajate võimalusi koduomanikuks saada ja seeläbi rikkust koguda, kuid taskukohased eluasemed asuvad sageli madala sissetulekuga ja kõrge segregatsiooniga piirkondades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploiting spaceborne imaging spectroscopy in optically complex waters for aquatic ecosystems mapping
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Fabbretto, Alice; Alikas, Krista, juhendaja; Giardino, Claudia, juhendaja; Bresciani, Mariano, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
See väitekiri uurib, kuidas Itaalia kosmosagentuuri missiooni PRISMA, Maa vaatluse hüperspektraalse satelliitsensori, andmeid saab kasutada järvede ja rannikuvete ökoloogilise seisundi uurimiseks. Uuring keskendub PRISMA andmete valideerimisele ja nende kombineerimisele teiste sarnaste Euroopa missioonidega, DESIS ja EnMAP, et parandada veeökosüsteemide seiret. Veekeskkonnad on tähtsad bioloogilise mitmekesisuse, kliima reguleerimise ja inimeste heaolu jaoks, kuid neid ähvardavad üha suuremad ohud kliimamuutuste, eutrofeerumise ja reostuse tõttu. Traditsioonilised välimõõtmised, kuigi täpsed, ei suuda tabada ulatuslikke või ajutisi nähtusi. Satelliidipõhine kaugseire pakub täiendavat viisi nende keskkondade pidevaks ja globaalseks jälgimiseks. Hüperspektraalsed satelliitsensorid, nagu PRISMA, salvestavad signaali sadades kitsastes spektrivahemikes, võimaldades vee kvaliteedi ja veetaimestiku analüüsi. Uuringus hinnati PRISMA andmete täpsust, võrreldes neid rahvusvaheliste vaatlusvõrkude maapealsete võrdlusandmetega ja täiendavate välimõõtmistega. Tulemused näitasid, et PRISMA andmed on usaldusväärsed nähtava kiirguse spektripiirkonnas ja et täiustatud töötlemismeetodid saavad täpsust veelgi parandada. Valideeritud andmete abil loodi klorofüll-a, hõljuva aine ja veetaimestiku kaardid. Koos DESIS ja EnMAP andmetega võimaldasid PRISMA andmed laiemat ja sagedasemat seiret, uurimaks Itaalia ja Eesti järvede vee kvaliteedi ja taimestiku hooajalisi muutusi ja suundumusi. Tulemused näitavad, et kosmoses asuvad hüperspektraalsed satelliitsensorid võimaldavad anda väärtuslikke andmeid loomaks veeökosüsteemide analüüsimiseks vajalikke tööriistu. Nende andmete integreerimine keskkonnaseiresse mitte ainult ei toeta Euroopa veepoliitika raamdirektiivi, vaid sillutab teed ka tulevastele missioonidele, näiteks Euroopa CHIME satelliit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Life within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Priks, Hans; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aastakümneid on üleilmne majandus järginud lineaarset majandusmudelit – võta, kasuta, viska ära. See lähenemine on olnud lühiajaliselt väga tõhus, kuid on pikaajaliselt keskkonnale laastav. Fossiilkütused on käivitanud meie tööstuse, plastid on kujundanud meie maailma ning tarbimiskultuur on loonud hiiglaslikud jäätmemäed. See areng on aga tulnud kalli hinnaga: tõusvad temperatuurid, ebastabiilsed ilmamustrid ja degradeerunud ökosüsteemid. Paljude jaoks peitub jätkusuutlik lahendus ringbiomajanduse kontseptsioonis, kus bioloogilised ressursid asendavad fossiilkütused tööstuse selgroona ning ressursse hoitakse ringluses võimalikult kaua. Niisuguse ülemineku keskmes on biotehnoloogia. Elusad mikroorganismid (näiteks bakterid, pärmid, vetikad) ja eukarüootsed rakud (näiteks imetajarakud) – võivad toimida miniatuursete tehastena, mis muudavad taastuvad lähteained väärtuslikeks toodeteks. Geenitehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng on võimaldanud neid elusaid süsteeme üha suurema täpsusega suunata tööstus- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, laiendades bioloogilisel teel saavutatavate toodete ja funktsioonide spektrit. Kuid ka elusrakkudel on piirangud. Tootlikkuse säilitamiseks vajavad nad tavaliselt hoolikalt kontrollitud ja steriilset keskkonda. Aja jooksul, eriti keerukates või muutuvates tingimustes, võib nende jõudlus geneetilise ebastabiilsuse ja mutatsioonide kuhjumise tõttu halveneda, viies funktsionaalsuse kaoni või kontrollimatu paljunemiseni. Lisaks on bioturvalisuse tagamine ja geneetilise materjali lekkimise vältimine looduslikesse ökosüsteemidesse jätkuv väljakutse. Need piirangud rõhutavad materjalipõhiste strateegiate vajadust – näiteks rakkude kapseldamine konstrueeritud elusmaterjalidesse (ingl. k. engineered living materials, ELMs), mis pakuvad füüsilist kaitset, vabanemisekontrolli, keskkonnatingimuste puhverdamist ja stabiilseid mikrokeskkondi, suurendamaks nende sünteetiliste bioloogiliste süsteemide töökindlust. Elusmaterjalides rakendamiseks on uuritud mitmesuguseid biopõhiseid ja biopolümeerseid materjale. Paraku ei ole enamik neist bioloogiliselt inertsed ning võivad seetõttu olla vastuvõtlikud mikroobsele degradeerumisele või nende samade organismide põhjustatud ensümaatilisele lagunemisele, keda nad on mõeldud majutama, mis omakorda piirab nende kasutamist pikaajalistes biotootmise protsessides. Käesolev töö uurib UV-ristsidestatavaid mitsellaarseid hüdrogeele kui struktuurseid platvorme ELM-ide 3D trükkimiseks. Töö keskendub sellele, kuidas mitsellaarsed hüdrogeelid suunavad rakkude ruumilist organiseeritust, paljunemist, fenotüüpi ja metabolismi. Laiem eesmärk oli määratleda disainireeglid skaleeritavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt programmeeritavate elussüsteemide loomiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Klaos, Kadri; Altraja, Alan, juhendaja; Drobniewski, Francis, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tuberkuloos (TB) on antibiootikumidega ravitav nakkushaigus, mida põhjustab väga aeglase kasvuga bakter Mycobacterium tuberculosis kompleksist. TB levib vaid inimeselt inimesele ja põhjustab ülemaailmselt iga-aastaselt 10 miljonit uut haigestumist ja 1,3 miljonit surma. Et TB poolt põhjustatud suremust ja haigestumisi vähendada, tuleb haigus diagnoosida võimalikult kiiresti. Paranemiseks ja õige raviskeemi määramiseks on lisaks tuberkuloosibakteri tuvastamisele tarvis määrata ka bakteri ravimitundlikkus antibiootikumidele, sest TB ravi koosneb vähemalt neljast efektiivsest ravimist. Käesolevas uuringus hinnati TB mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava MDR/XDR-TB värvustesti (Colour Test, CT) meetodi usaldusväärsust, korratavust ja objektiivsust, võrreldes Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud meetoditega nii TB diagnoosimisel kui ka ravimitundlikkuse hindamisel isoniasiidi, rifampitsiini ja levofloksatsiini suhtes. CT on laboris valmistatav külvitest, mille aluseks on tassile õhukeselt valatud värvusindikaatoriga segatud sööde. Õhuke agar võimaldab koloonia morfoloogiat läbi agari mikroskoobiga hinnata. Lisaks TB tuvastamisele (kasvavad bakterikolooniad värvuvad punasteks) võimaldab CT patsiendi materjalist samaaegselt määrata ka ravimitundlikkust, sest tassil on neli sektorit, millest kolmes sisaldub ka vastav antibiootikum. Uuringu käigus õnnestus CT meetod pärast sissejuhatavat koolitust probleemideta kahte mükobakterioloogia laborisse kasutusele võtta. Uuringu käigus valmistati, külvati ja hinnati kokku üle 1500 CT külvi. Tulemused näitasid, et CT meetod annab järjepidevalt usaldusväärseid tulemusi, sõltumata hindajast ja proovimaterjalist. CT suutis edukalt tuvastada uuringus leiduvad ravimresistentsed TB vormid. CT kasutamine uuringu prospektiivses faasis võimaldas ravimitundlikkusi kiiremini määrata kui referentsmeetod. Selgitamaks TB levikut Eestis võrreldi M. tuberculosis tüvede genoomis leiduvate korduvjärjestuste korduste mustreid. Leiti, et Eestis omavad identset korduvjärjestuste mustrit ehk on omavahel lähisuguluses ligi 70% bakteritüvedest. Eestis on TB leviku riskifaktoriteks muuhulgas ravimresistentsus, alkoholi kuritarvitamine, kinnipidamisasutuses viibimine ja HIV-infektsiooni olemasolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deep neural networks for microscopy images
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-29) Majoral López, Daniel; Parts, Leopold, juhendaja; Vicente Zafra, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Edusammud tehisintellekti vallas on suurendanud arvutite võimalusi. Doktoritöös uuritakse, kuidas rakendada tehisintellekti mikroskoobi kaudu vaadeldud rakkude piltidele. Töö põhineb kolmel teadusartiklil. Esimeses artiklis käsitletakse, kuidas tuvastada rakke mikroskoopiapiltidel, mis on saadud valge valgusega valgustades. Sellist valgustust nimetatakse heledate väljadega mikroskoopiaks ning see on lihtne ja odav, kuid saadud piltidel on raske rakke näha. Autorid leidsid, kuidas kasutada tehisintellekti, et näha rakke nendel piltidel, ja annavad praktilisi nõuandeid, et ka teised inimesed saaksid seda teha. Teises artiklis arendatakse tehisintellekti meetodit spermaks muunduvate rakkude tuvastamiseks. Rakk on keerulises protsessis spermaks muutumisel läbib palju muutusi, tehisintellekt suudab öelda, millises seisus see protsess on. Viljatus mõjutab 10-15% paaridest ja loodetavasti aitab tehisintellekti piltide analüüs välja selgitada paari mõjutavat probleemi. Kolmandas artiklis kirjeldatakse uut algoritmi nimega Kaizen, mis kasutab tehisintellekti rakkude tuvastamiseks mitmekesistel mikroskoopiakujutistel. Rakkude tuvastamise asemel genereerib Kaizen mikroskoopiapildist üksikute rakkude pilte. Üksikute rakkude pildid liidetakse liitpildiks. Seda liitpilti võrreldakse seejärel mikroskoopiakujutisega, mis võimaldab tuvastada vigu ja mittesooritavaid objekte. Need kolm artiklit näitavad, kuidas tehisintellekt võib parandada mikroskoopiakujutiste analüüsi. Loodetavasti on tehisintellekt lähiaastatel esirinnas läbimurdeid rakustruktuuride ja haigusmehhanismide mõistmisel, et parandada inimeste olukorda.

Sirvi

Viimati lisatud