1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3
Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6
Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.
Sirvi
Viimati lisatud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Uhlinova, Jana; Rosenberg, Mai, juhendaja; Margus Lember, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondKrooniline neeruhaigus (KNH) on progresseeruv haigus, mille peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonna (SV) tüsistused. Rasvumine on ateroskleroosi ja sellele järgnevate SV tüsistuste traditsiooniline riskitegur nii üldpopulatsioonis kui ka KNHga patsientidel. Samas on aga avastatud nn. “adipoossuse paradoks” KNHga dialüüsravil olevatel haigetel, kellel ülekaal omab kaitsvat efekti ja on seotud parema elulemusega. KNHga kaasneva luu- ja mineraalainete ainevahetushäire (LMH) tagajärjel tekib luukoe massi vähenemine. See toob kaasa kõrgenenud riski luumurdudeks, veresoonte seinte kaltsifitseerumiseks, jäigastumiseks ning veresoonkonna enneaegseks vananemiseks. Ekstraskeletaalsete kaltsifikaatide ja luukoe muutuste patofüsioloogia on omavahel tihedalt seotud, kuid luu-veresoonkonna telge ei ole piisavalt uuritud. Samuti seosed adipoossuse ja ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise vahel KNH patsientidel kirjeldanud vaid mõned autorid ja tulemused olnud vasturääkivad. Uurimistöö üldiseks eesmärgiks oli selgitada välja seoseid VK ja kehakoostise vahel KNH patsientidel. Uuringu põhikohort koosnes 168 järjestikusest KNH erinevate raskuskategooriate patsiendist. Töö käigus võrreldi VK adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel, uuriti seoseid VK ja LMH vahel, hinnati aordi kaltsifitseerumise ja perifeerse arteriaalse haiguse prognostilist rolli suremuse ja KV sündmuste puhul ning VK prognostilist väärtust adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel. Ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise hindamiseks kasutati nimmepiirkonna külgprojektsiooniga röntgenülesvõtteid, ankle-brachial indeksit (ABI) ja ehhokardiograafiat. Luukoe tiheduse uurimiseks kasutati DEXA uuringut. VK on kõige enam väljendunud adipoossetel, halvema neerufunktsiooniga haigetel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti VK-le KNH patsientidel. Käesoleva uurimistöö tulemused ei toeta “adipoossuse paradoksi” ei kogu rühmas ega erinevate KNH raskuskategooriaga alarühmades. VK ja luukoe mineraalse tiheduse vahel on pöördvõrdeline suhe. Väljendunud kõhuaordi kaltsifitseerumine on oluline suremuse ja SV tüsistuste prognostiline marker KNH patsientidel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti pikaajalisele prognoosile KNH patsientidel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Heterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-28) Ostups, Artis; Grishakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide osakondKäesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsed Läti ja Ida-Euroopa romaanid vaidlustavad ajaloolise aja domineerivat lineaarset mudelit, mis oli 20. sajandil keskne ning leidis oma kõige brutaalsema väljenduse totalitaarses poliitikas. Ühendades kirjandusteaduse ajaloo filosoofiaga, väidan, et postkommunistlik kirjandus on kooskõlas viimaste aruteludega ajaloofilosoofias, mis toovad esile aja heterogeensuse kui praeguse reaalsuse. Kasutades keerukaid narratiivseid ja poeetilisi strateegiaid, muudavad analüüsiks valitud romaanid 20. sajandi valusad kogemused elavalt kohalolevaks ning, häirides lineaarset ajalisust ja trotsides progressi ideega seotud kultuurilist unustamist, tegelevad eetiliselt mineviku ohvritega. Uurimus on jagatud neljaks artikliks, mis käsitlevad heterogeense aja kolme erinevat vormi. Esiteks vaadeldakse melanhoolia (Dominick LaCapra) eetilist potentsiaali vastupanus totalitaarsele ajapoliitikale sellistes romaanides nagu Gundega Repše “Raudu manat” (2011) ja Nora Ikstena “Emapiim” (2015). Teiseks analüüsitakse kohaloleku kontseptsiooni (Eelco Runia) ja metonüümia kasutamist mineviku esiletoomiseks postmemoriaalsetes teostes, võrreldes Andra Manfelde romaani “Punkrilapsed” (2010) ja Katja Petrowskaja romaani “Võib-olla Ester” (2014). Lõpuks arutleb väitekiri, kuidas romaani struktuur suudab endasse mahutada ülevat ajaloolist kogemust (Frank Ankersmit) sellistes tekstides nagu Pauls Bankovskise “18” (2014) ja Dušan Šarotari “Panorama” (2014). Tulemused näitavad, et mittelineaarsete vormiliste strateegiate ja poeetilise keele abil ületavad need romaanid mineviku ja oleviku lihtsustatud eraldatuse luues uusi, eetiliselt laetud suhteid ajalooga. Lõppkokkuvõttes võib siin välja töötatud teoreetiline raamistik olla aluseks Ida-Euroopa kirjanduste tulevastele uuringutele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Stomatal CO₂ regulation pathway and its application for modulating tomato plants(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Koolmeister, Kaspar; Kollist, Hannes, juhendaja; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTaimed on aluseks elule Maal, kuid muutuva keskkonna põhjustatud stress toob kaasa mitmeid väljakutseid taimekasvatuses. Kõrgem temperatuur ja madalam õhuniiskus suurendavad taimede veekulu ning ohustavad saagikust, mistõttu on tarvis aretada väiksema veetarbe ja suurema põuataluvusega taimi. Õhulõhed võimaldavad taimedel fotosünteesiks süsihappegaasi omastada, kuid kaotavad selle käigus vett. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust, mille suurust muudetakse vastavalt keskkonnatingimustele, õhulõhed avanevad valguses, madala CO₂ tingimustes ja kõrge õhuniiskuse korral ning sulguvad pimeduses, kõrge CO₂ tingimustes ja madala õhuniiskuse toimel. Käesolevas doktoritöös uuriti sulgrakkude CO₂ signaalirada ja selle toimimist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes erinevatel CO₂ kontsentratsioonivahemikel ning tavapärase ja madala õhuniiskuse tingimustes. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll õhulõhede CO₂ regulatsioonis. Õhulõhede vastuste kineetika sõltus CO₂ vahemikust: madalas kuni tavalises kontsentratsioonis olid reaktsioonid aeglasemad ja suurema amplituudiga, samas kui tavalise kuni kõrge CO₂ vahemikus oli sulgumine kiirem ja väiksema amplituudiga. Varasemaid teadmisi õhulõhede CO₂ signaalirajast rakendati tomatis (Solanum lycopersicum), kus täppisaretuse meetoditega inaktiveeriti HT1 homoloogid tomatis. Saadud slht1 slht2 topeltmutandi õhulõhed olid CO₂ muutustele tundetud, kuid reageerisid endiselt madalale õhuniiskusele ja abstsiishappele (ABA). Mutantidel oli madalam õhulõhede juhtivus, väiksem veekulu ja suurem põuataluvus, säilitades metsiktüübiga võrreldava kasvu ja viljade omadused. See töö kirjeldab õhulõhede CO₂ regulatsiooni toimimist eri CO₂ vahemikes ja selle sõltuvust õhuniiskusest. Lisaks toetavad tulemused HT1 modifikatsioonide kasutamist taimede veekulu vähendamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Long-read metabarcoding: from available tools to reference databases(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Hakimzadeh, Ali; Anslan, Sten, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTraditsioonilised meetodid, nagu morfoloogia abil liikide määramine koosluste monitooringuks, on sageli aeganõudvad, eriti mikroskoopiliste organismide puhul, mistõttu on mass-triipkoodistamine (metabarcoding) läbi mass-sekveneerimise saanud populaarseks, kiireks ja kulutõhusaks erinevate koosluste tuvastamise meetodiks. Enim kasutatavad tehnoloogiad mass-triipkoodistamise töövoos on nn teise põlvkonna mass-sekveneerimise platvormid. Kuigi need suudavad genereerida miljoneid kõrge täpsusega DNA fragmente, on teise põlvkonna tehnoloogiate poolt sünteesitud järjestused suhteliselt lühikesed, mis võib limiteerida lähedalt suguluses olevate liikide eristamist. Kolmanda põlvkonna mass-sekveneerimise tehnoloogiad suudavad järjestada palju pikemaid DNA lõike, mis hõlmavad terveid geeniregioone, parandades seeläbi taksonoomilise eristamise võimekust. Suhteliselt uudne võimekus toota palju pikemaid liikide määramiseks sobilikke DNA lõike toob aga kaasa ka uusi analüütilisi väljakutseid: paljud olemasolevad bioinformaatika tööriistad on välja töötatud lühikeste järjestuste analüüsiks, pikkade järjestuste jaoks puuduvad põhjalikud referentsandmebaasid ning kimäärsete (mitte-bioloogiliste) järjestuste moodustumine võib pikkade järjestuste sekveneerimiseks genereerimise käigus olla problemaatilisem. Käesolev doktoritöö annab esiteks ülevaate paljudest olemasolevatest bioinformaatika töövoogudest pakkudes praktilist juhtnööri sobivate bioinformaatiliste tööriistade valimiseks lähtuvalt analüüsitavast andmestruktuurist. Teiseks, töötati välja EUKARYOME andmebaas, mis on esimene kureeritud pikkade ribosomaalse RNA markerite referentsandmebaas, hõlmates üle 172000 liigi. Kolmandaks, antud doktoritöö käigus leiti, et olemasolevad kimäärsete DNA järjestuste tuvastamise algoritmid klassifitseerivad paljusi bioloogilisi järjestusi ekslikult kimääridena, ehk valepositiivsete tuvastuste määr on vaikimisi sätetega suur. Parameetrite peenhäälestamine ja sekundaarsed valideerimisstrateegiad aga parandasid analüüside täpsust. Ühiselt, need doktoritöö tulemused ja ressursid edendavad pikkade järjestuste mass-triipkoodistamise töövoogu kui elurikkuse hindamise usaldusväärset tööriista.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mediated receptive multilingualism: factors of success in facilitation of language learning(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Branets, Anna; Michel, Marije C., juhendaja; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Verschik, Anna, juhendaja; Schüpper, Anja, juhendaja; Bahtina, Daria, juhendaja; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; University of GroningenDoktoritöö uurib, kuidas on võimalik üksteist mõista, kui kaasvestlejad räägivad keeli, mis pole omavahel suguluses. Töö keskendub vahendatud retseptiivsele mitmekeelsusele (RM) – olukorrale, kus arusaamist toetab kolmas keel, mis on ühe vestluskeele sugulaskeel. Uurimuses vaadeldakse, kuidas eesti keelt emakeelena kõnelejad mõistavad ukraina keelt vene keele vahendusel. Vene keel ja ukraina keel on lähedased sugulaskeeled; paljud eestlased oskavad vene keelt, mistõttu sobib see hästi vahendavaks keeleks. Samuti analüüsitakse suhtlust eesti ja ukraina keelt emakeelena kõnelejate vahel, kus mõlemad pooled kasutasid suhtlemisel oma emakeelt. Töös uuritakse, kuidas selline mõistmine toimib nii kirjalike tekstide lugemisel kui ka vahetus suhtluses ning millised tegurid seda mõistmist toetavad või takistavad. Katsed viidi läbi nii enne kui ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. See võimaldas jälgida sotsiolingvistilisi muutusi Eestis elavas Ukraina kogukonnas. Uurimus ühendab mitmeid uurimismeetodeid, sealhulgas küsimustikke, vene keele oskuse teste, ukrainakeelsete kirjalike ja suuliste materjalide mõistmist, osalejate enesekirjeldusi, keelehoiakute mõõtmist ning suhtlusülesandeid. Koos annavad need meetodid selge ülevaate sellest, kuidas vahendatud RM tegelikes olukordades toimib. Tulemused näitavad, et vahendatud RM toetab edukalt mõistmist ja suhtlemist väga erinevate keelte kõnelejate vahel. Arusaamist mõjutavad nii keelelised kui keelevälised tegurid. Olulist rolli mängib vene keele oskus ning vene ja ukraina keele tajutud ja tegelik sarnasus, aga ka vene keele keskkonna kogemus, kontekst, õppimisvõime, keelehoiakud, mitmekeelse suhtluse kogemus, metakeeleline teadlikkus ja üldised teadmised. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et vahendatud RM toetab järkjärgulist õppimist ning aitab kaasa mitmekeelse pädevuse kujunemisele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Relationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Pupkevičiūtė, Daina; Annist, Aet, juhendaja; Abrahms-Kavunenko, Saskia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondSee uurimisprojekt vaatleb, kuidas inimesed, mitteinimloomad, taimed ja maastikud on omavahel seotud Prantsusmaal Roya orus ning kuidas inimeste suhted mitteinimolenditega kujundavad nii tormi Alex (2020) kogemust kui ka arusaamu globaalsest kliimamuutusest. Etnograafia, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunstipraktika abil, mida täiendab ajalooline ja keskkonnaalane analüüs, uurin kohalikke talupoegade mitmeliigilise hoolimise, kohanemise ja kooselamise viise mitteinimloomadega. Kolmes artiklis lähenen orule erinevatest vaatenurkadest. Esimeses artiklis uurin “heterotoopiaid” – erinevaid, kuid kattuvaid ruume, mida Roya inimesed ja mitteinimelanikud ette kujutavad, elavad ja hoiavad – ning toon esile pinged pikaajaliste elanike, uustulnukate ja nende vahel, keda köidab oru eriline seotus. Teises artiklis mõtisklen meetodite üle: emotsionaalselt laetud, katastroofijärgses välitöös kasutasin oma kunstipraktikat, et end maandada ja luua näitus, mis tegi kliimakatastroofi põimunud olemuse tajutavaks. Kolmas artikkel keskendub hoolimisele lammaste ja huntide puhul, näidates, kuidas need praktikad on seotud poliitika, keskkonnapoliitikate ja erinevate arusaamadega sellest, mis – ja kes – on hoolimist väärt. Kogu tööd ühendavas tekstis uurin Roya oru hoolimisele, vastastikusele vastutusele ja sõltuvusele rajatud suhtevõrgustikku. Keskendun häälestumise, vastutusvõime ja vastuvõtlikkuse praktikatele, rõhutades maastike mõistmise tähtsust põlvkondadeülese mitmeliigilise seotuse kaudu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Addressing real-world scenarios via motion prediction in autonomous driving(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-16) Gulzar, Mahir; Muhammad, Naveed, juhendaja; Muhammad, Yar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondIsejuhtivate sõidukite valdkond on viimase kümnendi jooksul kiiresti arenenud. Üks olulisemaid komponente isejuhtivate sõidukite tarkvaras on teiste liiklejate tulevase käitumise ennustamine. Need ennustused on aluseks trajektoori planeerimisele, et valida takistusteta ja ohutu liikumistee. Antud doktoritöös keskendutakse sellele, kuidas isejuhtiva auto käitumist keerukates liiklusolukordades paremini mõista ning paremaks teha läbi teiste liiklejate käitumise parema ennustamise. Liiklusstsenaariumite lahendamiseks liikumisennustuse kaudu uuritakse esmalt liikumismudelite kirjandust ja pakutakse välja uudne taksonoomia, mis kategoriseerib ennustuse meetodeid kolme mõõtme alusel erinevat tüüpi liikluses osalevate agentide jaoks. Töö järgnevas osas pakutakse välja “anna teed” ristmiku navigeerimise meetod vabavaralise isejuhtivuse tarkvara jaoks, kasutades mitmemodaalseid ennustatud trajektoore. Kolmandas töö osas uuritakse stsenaariumite läbimise sõltuvust erinevatest isejuhtivuse tarkvara komponentidest. Pakutakse välja stsenaariumitel põhinev isejuhtivuse tarkvara hindamise meetod, mis võimaldab testida nii süsteemi tervikuna kui ka üksikuid komponente. Asjakohasuse tagamiseks viiakse läbi juhtumiuuring eespool nimetatud vabavaralise isejuhtivuse tarkvara osas, et hinnata stsenaariumitel põhineva metoodika sobivust objektituvastuse ja käitumise ennustamise komponentide testimiseks. Viimases osas pakutakse välja uudne masinõppe mudeli arhitektuur, mis kasutab eesmärgipõhist tingimist sõiduradade graafi peal. Pakutud mudelit hinnatakse avalikus võrdlustestis, kus see saavutas parima tulemuse. Täiendavalt arutletakse andmepõhiste mudelite piirangute üle praktilistes isejuhtivuse lahendustes. Kokkuvõttes kujutab käesolev doktoritöö endast kombinatsiooni akadeemilisest ja praktilisest uurimustööst, mis teeb sellest väärtusliku panuse isejuhtivate sõidukite uurimisse.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tenure transitions and residential mobility of migrants: evidence from three Nordic welfare states(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-09) Torpan, Karin; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Jauhiainen, Jussi Sakari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondRänne arenenud riikidesse on rekordiliselt kõrge. Kuigi sisserändajad aitavad leevendada vananeva elanikkonna survet ning tööjõu ja oskuste puudust kogu Euroopas, kaasneb sellega ka väljakutseid vastuvõtvas riigis. Üheks keskseks probleemiks on sisserändajate majutamine niigi keerulistes eluasemeturu tingimustes. Doktoritöö analüüsis Helsingisse, Stockholmi ja Oslosse äsja elama asunute eluteed uues riigis, et mõista paremini elukohapõhist lõimumist. Pikaajalised rahvastikuandmed võimaldasid käsitleda seoseid sisserändajate eluaseme omandamise või üürimise valikute ja elukoha piirkondade vahel ning teha kindlaks, kuidas need protsessid on seotud immigrantide paigutusega tööturul ja teenitava sissetulekuga. Tavaliselt alustavad sisserändajad üürnikena madalama hinnatasemega piirkondades. Uurimistöö püstitas küsimuse, kuidas nii inimestega seotud tegurid, nagu sissetulek, kui ka linnade eluasemestruktuur mõjutavad nende edasist eluasemeteed. Teiseks oli luubi all sisserändajate töökoht. Selleks analüüsiti omavahel soetud integratsiooni dimensioone: majandusharu nišši ja töö füüsilise asukoha segregatsiooni. Doktoritöö tuvastas, et sisserändajate elukohapõhist lõimumist kujundab isiklike ressursside ja eluasemeturu võimaluste kombinatsioon. Erinevad eluasemepoliitikad linnades mõjutavad edasist eluaseme omandamist või kõrgema sissetulekuga piirkonda kolimist. Helsingi eluasemepoliitika ja sotsiaaltoetused võimaldavad sisserändajatel suhteliselt kiiresti leida stabiilse eluaseme ja tõusta tööjõuturul, ent Stockholmis piirab kinnisvara kõrge hind ja üüripindade vähene kättesaadavus parematesse elamupiirkondadesse liikumist. Oslos toetab tugev sotsiaalpoliitiline raamistik lõimumist ning eluasemeturg eelistab omandit, mis suurendab sisserändajate võimalusi koduomanikuks saada ja seeläbi rikkust koguda, kuid taskukohased eluasemed asuvad sageli madala sissetulekuga ja kõrge segregatsiooniga piirkondades.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Exploiting spaceborne imaging spectroscopy in optically complex waters for aquatic ecosystems mapping(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Fabbretto, Alice; Alikas, Krista, juhendaja; Giardino, Claudia, juhendaja; Bresciani, Mariano, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondSee väitekiri uurib, kuidas Itaalia kosmosagentuuri missiooni PRISMA, Maa vaatluse hüperspektraalse satelliitsensori, andmeid saab kasutada järvede ja rannikuvete ökoloogilise seisundi uurimiseks. Uuring keskendub PRISMA andmete valideerimisele ja nende kombineerimisele teiste sarnaste Euroopa missioonidega, DESIS ja EnMAP, et parandada veeökosüsteemide seiret. Veekeskkonnad on tähtsad bioloogilise mitmekesisuse, kliima reguleerimise ja inimeste heaolu jaoks, kuid neid ähvardavad üha suuremad ohud kliimamuutuste, eutrofeerumise ja reostuse tõttu. Traditsioonilised välimõõtmised, kuigi täpsed, ei suuda tabada ulatuslikke või ajutisi nähtusi. Satelliidipõhine kaugseire pakub täiendavat viisi nende keskkondade pidevaks ja globaalseks jälgimiseks. Hüperspektraalsed satelliitsensorid, nagu PRISMA, salvestavad signaali sadades kitsastes spektrivahemikes, võimaldades vee kvaliteedi ja veetaimestiku analüüsi. Uuringus hinnati PRISMA andmete täpsust, võrreldes neid rahvusvaheliste vaatlusvõrkude maapealsete võrdlusandmetega ja täiendavate välimõõtmistega. Tulemused näitasid, et PRISMA andmed on usaldusväärsed nähtava kiirguse spektripiirkonnas ja et täiustatud töötlemismeetodid saavad täpsust veelgi parandada. Valideeritud andmete abil loodi klorofüll-a, hõljuva aine ja veetaimestiku kaardid. Koos DESIS ja EnMAP andmetega võimaldasid PRISMA andmed laiemat ja sagedasemat seiret, uurimaks Itaalia ja Eesti järvede vee kvaliteedi ja taimestiku hooajalisi muutusi ja suundumusi. Tulemused näitavad, et kosmoses asuvad hüperspektraalsed satelliitsensorid võimaldavad anda väärtuslikke andmeid loomaks veeökosüsteemide analüüsimiseks vajalikke tööriistu. Nende andmete integreerimine keskkonnaseiresse mitte ainult ei toeta Euroopa veepoliitika raamdirektiivi, vaid sillutab teed ka tulevastele missioonidele, näiteks Euroopa CHIME satelliit.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Life within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Priks, Hans; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondAastakümneid on üleilmne majandus järginud lineaarset majandusmudelit – võta, kasuta, viska ära. See lähenemine on olnud lühiajaliselt väga tõhus, kuid on pikaajaliselt keskkonnale laastav. Fossiilkütused on käivitanud meie tööstuse, plastid on kujundanud meie maailma ning tarbimiskultuur on loonud hiiglaslikud jäätmemäed. See areng on aga tulnud kalli hinnaga: tõusvad temperatuurid, ebastabiilsed ilmamustrid ja degradeerunud ökosüsteemid. Paljude jaoks peitub jätkusuutlik lahendus ringbiomajanduse kontseptsioonis, kus bioloogilised ressursid asendavad fossiilkütused tööstuse selgroona ning ressursse hoitakse ringluses võimalikult kaua. Niisuguse ülemineku keskmes on biotehnoloogia. Elusad mikroorganismid (näiteks bakterid, pärmid, vetikad) ja eukarüootsed rakud (näiteks imetajarakud) – võivad toimida miniatuursete tehastena, mis muudavad taastuvad lähteained väärtuslikeks toodeteks. Geenitehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng on võimaldanud neid elusaid süsteeme üha suurema täpsusega suunata tööstus- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, laiendades bioloogilisel teel saavutatavate toodete ja funktsioonide spektrit. Kuid ka elusrakkudel on piirangud. Tootlikkuse säilitamiseks vajavad nad tavaliselt hoolikalt kontrollitud ja steriilset keskkonda. Aja jooksul, eriti keerukates või muutuvates tingimustes, võib nende jõudlus geneetilise ebastabiilsuse ja mutatsioonide kuhjumise tõttu halveneda, viies funktsionaalsuse kaoni või kontrollimatu paljunemiseni. Lisaks on bioturvalisuse tagamine ja geneetilise materjali lekkimise vältimine looduslikesse ökosüsteemidesse jätkuv väljakutse. Need piirangud rõhutavad materjalipõhiste strateegiate vajadust – näiteks rakkude kapseldamine konstrueeritud elusmaterjalidesse (ingl. k. engineered living materials, ELMs), mis pakuvad füüsilist kaitset, vabanemisekontrolli, keskkonnatingimuste puhverdamist ja stabiilseid mikrokeskkondi, suurendamaks nende sünteetiliste bioloogiliste süsteemide töökindlust. Elusmaterjalides rakendamiseks on uuritud mitmesuguseid biopõhiseid ja biopolümeerseid materjale. Paraku ei ole enamik neist bioloogiliselt inertsed ning võivad seetõttu olla vastuvõtlikud mikroobsele degradeerumisele või nende samade organismide põhjustatud ensümaatilisele lagunemisele, keda nad on mõeldud majutama, mis omakorda piirab nende kasutamist pikaajalistes biotootmise protsessides. Käesolev töö uurib UV-ristsidestatavaid mitsellaarseid hüdrogeele kui struktuurseid platvorme ELM-ide 3D trükkimiseks. Töö keskendub sellele, kuidas mitsellaarsed hüdrogeelid suunavad rakkude ruumilist organiseeritust, paljunemist, fenotüüpi ja metabolismi. Laiem eesmärk oli määratleda disainireeglid skaleeritavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt programmeeritavate elussüsteemide loomiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Klaos, Kadri; Altraja, Alan, juhendaja; Drobniewski, Francis, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondTuberkuloos (TB) on antibiootikumidega ravitav nakkushaigus, mida põhjustab väga aeglase kasvuga bakter Mycobacterium tuberculosis kompleksist. TB levib vaid inimeselt inimesele ja põhjustab ülemaailmselt iga-aastaselt 10 miljonit uut haigestumist ja 1,3 miljonit surma. Et TB poolt põhjustatud suremust ja haigestumisi vähendada, tuleb haigus diagnoosida võimalikult kiiresti. Paranemiseks ja õige raviskeemi määramiseks on lisaks tuberkuloosibakteri tuvastamisele tarvis määrata ka bakteri ravimitundlikkus antibiootikumidele, sest TB ravi koosneb vähemalt neljast efektiivsest ravimist. Käesolevas uuringus hinnati TB mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava MDR/XDR-TB värvustesti (Colour Test, CT) meetodi usaldusväärsust, korratavust ja objektiivsust, võrreldes Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud meetoditega nii TB diagnoosimisel kui ka ravimitundlikkuse hindamisel isoniasiidi, rifampitsiini ja levofloksatsiini suhtes. CT on laboris valmistatav külvitest, mille aluseks on tassile õhukeselt valatud värvusindikaatoriga segatud sööde. Õhuke agar võimaldab koloonia morfoloogiat läbi agari mikroskoobiga hinnata. Lisaks TB tuvastamisele (kasvavad bakterikolooniad värvuvad punasteks) võimaldab CT patsiendi materjalist samaaegselt määrata ka ravimitundlikkust, sest tassil on neli sektorit, millest kolmes sisaldub ka vastav antibiootikum. Uuringu käigus õnnestus CT meetod pärast sissejuhatavat koolitust probleemideta kahte mükobakterioloogia laborisse kasutusele võtta. Uuringu käigus valmistati, külvati ja hinnati kokku üle 1500 CT külvi. Tulemused näitasid, et CT meetod annab järjepidevalt usaldusväärseid tulemusi, sõltumata hindajast ja proovimaterjalist. CT suutis edukalt tuvastada uuringus leiduvad ravimresistentsed TB vormid. CT kasutamine uuringu prospektiivses faasis võimaldas ravimitundlikkusi kiiremini määrata kui referentsmeetod. Selgitamaks TB levikut Eestis võrreldi M. tuberculosis tüvede genoomis leiduvate korduvjärjestuste korduste mustreid. Leiti, et Eestis omavad identset korduvjärjestuste mustrit ehk on omavahel lähisuguluses ligi 70% bakteritüvedest. Eestis on TB leviku riskifaktoriteks muuhulgas ravimresistentsus, alkoholi kuritarvitamine, kinnipidamisasutuses viibimine ja HIV-infektsiooni olemasolu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Deep neural networks for microscopy images(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-29) Majoral López, Daniel; Parts, Leopold, juhendaja; Vicente Zafra, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEdusammud tehisintellekti vallas on suurendanud arvutite võimalusi. Doktoritöös uuritakse, kuidas rakendada tehisintellekti mikroskoobi kaudu vaadeldud rakkude piltidele. Töö põhineb kolmel teadusartiklil. Esimeses artiklis käsitletakse, kuidas tuvastada rakke mikroskoopiapiltidel, mis on saadud valge valgusega valgustades. Sellist valgustust nimetatakse heledate väljadega mikroskoopiaks ning see on lihtne ja odav, kuid saadud piltidel on raske rakke näha. Autorid leidsid, kuidas kasutada tehisintellekti, et näha rakke nendel piltidel, ja annavad praktilisi nõuandeid, et ka teised inimesed saaksid seda teha. Teises artiklis arendatakse tehisintellekti meetodit spermaks muunduvate rakkude tuvastamiseks. Rakk on keerulises protsessis spermaks muutumisel läbib palju muutusi, tehisintellekt suudab öelda, millises seisus see protsess on. Viljatus mõjutab 10-15% paaridest ja loodetavasti aitab tehisintellekti piltide analüüs välja selgitada paari mõjutavat probleemi. Kolmandas artiklis kirjeldatakse uut algoritmi nimega Kaizen, mis kasutab tehisintellekti rakkude tuvastamiseks mitmekesistel mikroskoopiakujutistel. Rakkude tuvastamise asemel genereerib Kaizen mikroskoopiapildist üksikute rakkude pilte. Üksikute rakkude pildid liidetakse liitpildiks. Seda liitpilti võrreldakse seejärel mikroskoopiakujutisega, mis võimaldab tuvastada vigu ja mittesooritavaid objekte. Need kolm artiklit näitavad, kuidas tehisintellekt võib parandada mikroskoopiakujutiste analüüsi. Loodetavasti on tehisintellekt lähiaastatel esirinnas läbimurdeid rakustruktuuride ja haigusmehhanismide mõistmisel, et parandada inimeste olukorda.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Using programming-process data of introductory programming courses: finding solver types, giving feedback, and detecting plagiarism(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-29) Taveter, Heidi; Lepp, Marina, juhendaja; Tõnisson, Eno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondAja jooksul on programmeerimisest kujunenud oluline oskus, mida õpivad erineva tausta ja eelneva programmeerimiskogemusega üliõpilased paljudelt erialadelt. Samas on jätkuvalt probleemiks suur väljalangevus. Seetõttu on oluline välja selgitada, kuidas üliõpilaste lähenemised erinevad programmeerimise õppimisel, ning leida tõhusaid viise nende toetamiseks, eriti kursuse alguses. Selle doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas saab programmeerimisprotsessi andmeid kasutada üliõpilaste lahendajatüüpide leidmiseks, nende toetamiseks sissejuhatavatel programmeerimiskursustel ja plagiaadijuhtumite tuvastamiseks. Uurimistöö näitas, et üliõpilasi saab jaotada lahendajatüüpidesse programmeerimise käitumismustrite põhjal ning mustrid on sarnased nii algajate kui ka mittealgajate seas. Oluline tulemus on hilise programmi käivitamisega alustamise seos madalamate kontrolltöö tulemustega. Samas said mõned lahendajatüübid sarnaseid tulemusi hoolimata erinevatest käitumismustritest, mis viitab mitmekesisusele. Oluline on märkida, et erinevalt esimesest kontrolltööst ilmnesid gruppide vahel suuremad erinevused teise kontrolltöö tulemustes ning kuulumine lahendajatüüpidesse ei ole kursuse kestel püsiv. Lisaks selgus, et programmeerimisprotsessi logide põhjal antud tagasiside lühendas märgatavalt algajate ülesannete lahendamise aega ja parandas kontrolltöö testi tulemusi, mis kontrollib koodi lugemise oskust. Logide põhjal plagiaadi tuvastamiseks sobivad püsivuse tõttu üldised stiilitunnused. Programmeerimiskeele süntaksiga seotud valikud aga ei ole püsivad. Doktoritöö tulemuste põhjal on oluline soovitus kasutada õpetamisel lähenemist, mis julgustab üliõpilasi oma programme sageli käivitama, nii et see oleks loomulik osa koodi kirjutamise protsessist. Algajate koodi lugemise oskuste parandamiseks on tõhus kasutada logidel põhinevat tagasisidet. See on eriti oluline tehisintellekti ajastul, mil tugevate koodi lugemise oskuste arendamine on üha vajalikum.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aligning training loss to evaluation metrics in deep learnin(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-29) Komisarenko, Viacheslav; Kull, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondViimaste aastate edusammud masinõppes on kiirendanud masinõppesüsteemide kasutuselevõttu paljudes valdkondades ning tulemused ületavad sageli nii algoritmilisi baastasemeid kui ka mõnel juhul inimsooritust. Selle arengu on võimalikuks teinud mitmed vastastikmõjus olevad tegurid, sealhulgas suurte ja üha kvaliteetsemate andmestike kättesaadavus, rikkalikke kõrgemõõtmelisi esitusi võimaldavad tehisnärvivõrgude arhitektuurid ning optimeerimisprotseduurid, mis on praktikas piisavalt skaleeruvad. Optimeerimisvalikute hulgas on keskne roll kaofunktsioonil, mida võib vaadelda kui mõõdikut, mis määrab trahvi suuruse ennustava mudeli igale eksimusele. Kaofunktsioon defineerib optimeerimismaastiku ja selle abil määratakse, kuidas mudeli kaalusid treenimise käigus muudetakse. Klassifitseerimisel on kaofunktsiooni vaikevalikuna kasutatud näiteks ristentroopiat. Kui aga suuri mudeleid treenitakse ristentroopiaga, võib mudeli ennustustes ilmneda liigne enesekindlus, ning see halvendab mudeli usaldusväärsust nendele ennustustele tuginevates rakendustes. Kuna masinõppesüsteemid on üha enam põimitud otsustusprotsessidesse, on konkreetses rakendusvaldkonnas olulise hindamismõõdiku alusel sooritust parandava kaofunktsiooni valimine muutunud oluliseks praktiliseks väljakutseks. Lisaraskusi tekitab asjaolu, et sooritust hinnatakse lõpuks hindamismõõdikutega, mis võivad olla katkevuspunktidega, mitte-diferentseeruvad või väga ülesandespetsiifilised. Sellised mõõdikud ei ole sageli treenimiseks otseselt sobivad, mistõttu kasutatakse asenduskaofunktsioone, nagu näiteks ristentroopia. See võib aga tekitada ebakõla treeningul optimeeritava eesmärgi ja lõpprakenduses olulise eesmärgi vahel. Klassikalistest mõõdikutest, nagu täpsus, paljudes kaasaegsetes rakendustes ei piisa, mistõttu toetuvad praktikud üha enam hinnatundlikele mõõdikutele, mis kaaluvad vigu vastavalt nende tähtsusele, ja kalibreerituse mõõdikutele, mis mõõdavad tõenäosuslike ennustuste kvaliteeti. Need mõõdikud kajastavad usaldusväärsuse aspekte, mida täpsus üksi väljendada ei suuda, ning on seetõttu muutunud olulisteks tööriistadeks soorituse hindamisel praktilistes rakendustes. Käesolev väitekiri koosneb kolmest omavahel seotud uurimusest, mille eesmärk on parandada treenimisel kasutatavate kaofunktsioonide ja praktikas oluliste hindamismõõdikute vahelist joondatust. Esimene uurimus käsitleb kaofunktsiooni valikut hinnatundlikus klassifitseerimises, kus hindamismõõdik kaalub iga veatüüpi klassispetsiifiliste kuludega, mis on tavaliselt saadud valdkonna ekspertidelt. Praktikas on need kulud harva täpselt teada; selle asemel esinevad need ebakindlate hinnangutena, mis võivad aja jooksul ja kasutustingimuste muutudes teiseneda. Selle ebakindluse modelleerimiseks käsitleme klassispetsiifilisi kulusid etteantud jaotusega juhuslike suurustena ja tuletame kaofunktsioonide perekonnad, mis on matemaatiliselt samaväärsed vale klassifitseerimise eeldatava kuluga antud määramatuse korral. Tuvastame praktikas mugavad jaotuste perekonnad, näiteks beeta-jaotused kuluproportsioonide ja gamma-jaotused toorkulude jaoks, ning näitame, kuidas nende parameetrid määravad keskmist kulu, asümmeetriat ja ebakindlust. Katsed mitmete andmestike ja kulustsenaariumidega näitavad, et mõned tuletatud kaofunktsioonid saavutavad vastavatel hinnatundlikel mõõdikutel järjepidevalt tugeva soorituse, pakkudes põhimõttekindlat alternatiivi \emph{ad-hoc} kaalumisskeemidele. Teine uurimus uurib mudeli kalibreeritust, mis iseloomustab seda, kui hästi vastavad ennustatud tõenäosused tegelikele tinglikele klassitõenäosustele. Mudeli kalibreeritus on hädavajalik mudeli praktilisel rakendamisel, kus ennustatud tõenäosuste põhjal tehakse praktilisi otsuseid. Eriti tähtis on kalibreeritus ohutuse või kulude seisukohalt kriitilistes olukordades. Kuigi ristentroopia on rangelt korralik kaofunktsioon ja teoreetiliselt soodustab kalibreeritud tõenäosusi, on sellega treenitud sügavad tehisnärvivõrgud sageli valesti kalibreeritud. Seevastu fokaalse kaofunktsiooni puhul on korduvalt täheldatud, et see annab paremini kalibreeritud mudeleid isegi ilma hilisema \emph{post-hoc} kohandamiseta. Doktoritöös on seda nähtust uuritud ja näidatud, et fokaalset kaofunktsiooni saab väljendada kahe komponendi kompositsioonina: korralik kaofunktsioon, mida minimeerivad tegelikud klassitõenäosused, ja fikseeritud kalibreerimisfunktsioon, mis sarnaneb temperatuuri skaleerimisega. See dekompositsioon selgitab, miks fokaalne kaofunktsioon on praktikas sageli hästi kalibreeritud, kuna see seob korraliku kaofunktsiooni treenimise ajal rakendatava sisseehitatud kalibreerimisteisendusega. Seda dekompositsiooni on laiendatud laiale lahutuvusomadusega kaofunktsioonide klassile ning on tuletatud valemid nendega seotud korralike komponentide ja kalibreerimisfunktsioonide jaoks. Need tulemused võimaldavad disainida uusi kaofunktsioone, millel on soovitud kalibreerimis- ja eristusomadused. Mitmed töös tuletatud uued kaofunktsioonid koos nende juurde kuuluvate kalibreerimisfunktsioonidega saavutavad täpsuse ja kalibreerituse osas tulemusi, mis on konkurentsivõimelised või paremad kui standardsed baastasemed. Kolmas uurimus käsitleb lõhet treenimisel kasutatavate hindamismõõdikute ja rakendusepõhiste kasufunktsioonide vahel, kus kasufunktsioonid kvantifitseerivad mudeli ennustustel põhinevate otsuste domeenispetsiifilist väärtust. Rakendusepõhised kasufunktsioonid võivad sõltuda kontekstist tulenevatest teguritest, mis pole treenimise ajal kättesaadavad, ning nende hindamine võib olla kulukas, nõudes mõnikord simulatsiooni või füüsilisi eksperimente. Kui rakendusepõhist kasu ei saa suures mahus arvutada, muutub mudelite valimine keeruliseks. Selle probleemi leevendamiseks on töös välja pakutud meetod, milles valideerimisandmetel treenitud väike närvivõrk aitab treenimisel kasutatavat hindamismõõdikut paremini joondada rakendusepõhise kasufunktsiooniga. Töös on analüüsitud tingimusi, mille korral sellised teisendused säilitavad korralikkuse, ja demonstreeritud meetodi rakenduvust mitmes ülesandes, sealhulgas laoseisu optimeerimise probleemi korral. Selle meetodiga saab rakenduse jaoks hästi sobiva mudeli valida ka olukorras, kus rakendusepõhise kasufunktsiooni otsene hindamine on ebapraktiline. Kokkuvõttes näitavad selle väitekirja tulemused treenimisel kasutatava kaofunktsiooni ja hindamismõõdiku joondamise olulisust. Töös on uuritud, kuidas erinevad kaofunktsiooni valikud kujundavad treenitava mudeli ennustuslikku käitumist, ning loodud meetodeid mudelite soorituse parandamiseks rakendusvaldkonnas olulistel mõõdikutel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Photoexcited processes in ionic liquid vapors(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-16) Kook, Mati; Kisand, Vambola, juhendaja; Pärna, Rainer, juhendaja; Nõmmiste, Ergo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondIoonsed vedelikud (IL-id) on üldiselt määratletud kui sulanud orgaanilised soolad, mille sulamistemperatuur on alla 100 °C. IL-id koosnevad orgaanilistest katioonidest, mis on seotud kas orgaaniliste või anorgaaniliste anioonidega. Käesolev väitekiri uurib valitud ioonvedelike elektronstruktuuri aurufaasis, keskendudes sellele, kuidas erinevad aniooni–katiooni kombinatsioonid mõjutavad nende elektronstruktuuri. Ioonvedelikud aurustati kõrgvaakumis kasutades efusioonirakku. Ultraviolett-fotoelektronspektroskoopia (UPS) ja lennuaeg-massispektromeetria (TOF-MS) mõõtmised viidi läbi MAX IV labori uuel FinEstBeAMS kiirekanalil, mille rajamisse ja optimeerimisse panustas ka autor. Ioonvedelike uurimise käigus mõõdeti ja avaldati esmakordselt rohkem kui kümne ioonvedeliku – [EMIM][OTf], [PYR₁₄][OTf], [EMIM][DCA], [PYR₁₄][DCA], [PYR₁₄][TCM], [PYR₁₄][FSI], [PYR14][PF₆], [S₂₂₂][TFSI], [P₄₄₄₁][TFSI] ja [EMMIM][TFSI] UPS-i ning mõnel juhul ka TOF-MS-i spektrid. TOF-MS uurimus [EMMIM][TFSI], [EMIM][OTf] ja [EMIM][DCA] fragmenteerumisest näitas hüdrogeenitud ja dehüdrogeenitud fragmentide esinemist. [EMIM][DCA] elektronstruktuuri uuriti põhjalikult. Näidati, et [EMMIM][TFSI] ja [EMIM][OTf] fragmenteerumismustrid on sarnased.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Operationalising ISRD evidence for youth justice in Estonia: a child‑rights framework for proportionate, least‑restrictive responses(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-15) Markina, Anna; Soo, Anneli, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKui noor läheb seadusega pahuksisse – millist reaktsiooni ta päriselt vajab? Iga vanem loodab, et tema laps ei satu kunagi politsei ega kohtu vaatevälja. Ometi proovivad enamik noori teismeeas piire – mõnikord ka seadust rikkudes. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud kriminoloogia doktoritöö küsib: kuidas reageerida nii, et noor õpiks, aga talle ei jääks elu alguses „kurjategija“ silti külge? Anna Markina tugineb rahvusvahelise noorte hälbiva käitumise uuringu ISRD andmetele, mida on Eestis kogutud kolmes laines. Küsimustikud näitavad, kui paljud 12–16-aastased on varastanud, kakelnud, tarbinud alkoholi või olnud vägivalla ohvrid – ka siis, kui politsei sellest kunagi teada ei saa. Tulemused kinnitavad: enamik noori „kasvab välja“ väiksematest rikkumistest, eriti kui kodu, kool ja võrgustik pakuvad tuge. Seetõttu ei peaks karistus olema esimene valik. Kui riik vastab ainult karistusega ega paku noorele tuge ja võimalust muutusteks, võib ka väikseim rikkumine saada kriminaalse karjääri alguseks. Töö keskmes on 2018. aasta alaealiste erikohtlemise reform. Selle järel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokurörile ja kohtule. Seadus näeb ette, et 14–17-aastast tuleb eelistatult suunata hoiatuse, konfliktivahenduse, sotsiaalprogrammide, ühiskondliku töö ning ravi- ja nõustamisteenuste poole. Vabadusekaotus jääb viimaseks abinõuks. Reformi alguses kardeti, et „leebem“ reageerimine tekitab karistamatuse tunde ja kasvatab kuritegevust, kuid doktoritöö näitab, et seda ei ole juhtunud. Töös võrreldakse Eesti süsteemi lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa „lapsesõbraliku õigusemõistmise“ põhimõtetega. Järeldus on ettevaatlikult optimistlik: liigume õiges suunas, kui koolid, lastekaitse, sotsiaal- ja õigussüsteem suudavad hoida noore fookuses. Arukas reageerimine noorte õigusrikkumistele ei küsi ainult, mis tegu tehti, vaid ka seda, milline noor on meie ees ja milline sekkumine aitab tal päriselt eluga edasi minna.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Põhjustamisseoste väljendamine ning analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-04) Tomson, Kairit; Habicht, Külli, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö käsitleb põhjustamisseose väljendamist eesti keeles, keskendudes panema-, ajama- ja laskma-kausatiivkonstruktsioonile. Eesti kirjakeele korpustest pärit materjali põhjal kirjeldatakse panema-, ajama- ja laskma-kausatiivkonstruktsiooni kujunemist ja kasutamist. Konstruktsiooni osaliste semantiliste rollide kaudu kirjeldatakse ka nende verbikonstruktsioonide semantikat. Suulise produktsioonikatse põhjal tehtud uurimuses tuuakse välja põhjustamisahela muid väljendusvahendeid. Uurimused on tehtud kasutuspõhise lähenemise raamistikus. Töö keskne mõiste on põhjustamine. Teoreetilise tausta moodustavad konstruktsioonigrammatika ja grammatisatsiooniteooria. Suulise keele põhjuslikkuse väljendusvahendite seas on nii põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavaid vahendeid (nt analüütilised kausatiivkonstruktsioonid) kui ka põhjustamisahela osade sidujaid (nt sidesõna sest). Uurimusest selgus, et enamik põhjustamisahela väljendusvahendeid ei ole seotud kindlat tüüpi situatsiooniga. Kausatiivkonstruktsioonide kujunemist on selgitatud verbide panema, ajama ja laskma tähenduste, sildkonstruktsioonide, tähendusseoste ja kasutusjuhtude sageduse kaudu. Esimene panema-kausatiivkonstruktsiooni kasutusjuht esines siinse materjali põhjal 18. sajandi kirjakeeles ja esimene ajama-kausatiivkonstruktsiooni kasutusjuht 19. sajandi kirjakeeles. Laskma-kausatiiv-konstruktsiooni kasutusi leidus juba 16.–17. sajandi kirjakeeles. Grammatilised kausatiivkonstruktsioonid on kujunenud verbide leksikaalsete tähenduste abstraktsemaks muutumisel. Panema-põhjustamiskonstruktsioon (Ma panen vee keema) on kujunenud panema-verbi asetamistähenduse abstraktsemaks muutumisel, ajama-põhjustamis-konstruktsioon (ajab keema) ajama-verbi muutmistähenduse (’liigutama’/’sundima’) abstraktsemaks muutumisel. Laskma-verbi võimaldamis- (ei lasknud rääkida) ja käskimistähenduses (laseb nimetada) da-infinitiiviga konstruktsioonid on kujunenud ’võimaldama’ (S(NOM/GEN/PART) + laskma) sildkonstruktsiooni kaudu. Doktoritöö verbiuurimuste metoodika on võimaldanud võrrelda kolme kausatiivkonstruktsiooni kujunemist ja tähendust ning kirjeldada analüütiliste põhjustamistarindite rühma ühtsena teiste põhjustamisahela väljendusvahendite hulgas.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Advancing human-centric counterfactual explanations in explainable AI(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-02) Domnich, Marharyta; Vicente Zafra, Raul, juhendaja; Barbu, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTehisintellekt (TI) mõjutab üha enam kriitilisi otsuseid erinevates valdkondades, nagu tervishoid, haridus ja rahandus. Mudelite kasvav keerukus ja ulatus muudavad otsustusprotsessid sageli läbipaistmatuks, rõhutades vajadust seletusmeetodite järele, mis suurendaksid nende läbipaistvust ja kontrollitavust. Selle väljakutsega tegeleb seletatava tehisintellekti (XAI) valdkond, arendades seletusi, mis on inimestele tähenduslikud ja arusaadavad. Inimlikud seletusprotsessid on oma olemuselt keerukad ja kontrastiivsed, hõlmates sageli võrdlusi ja hüpoteetilisi stsenaariume. Sellist kontrastiivset mõtlemist väljendavad kõige paremini kontrafaktuaalsed seletused, mis vastavad küsimusele: „Millised minimaalsed muudatused võiksid mudeli otsust muuta?“. Selleks, et kontrafaktuaalsed seletused oleksid tõhusad, peavad need olema kooskõlas inimlike eelistustega – olema tähenduslikud, rakendatavad ja kasutajatele usaldusväärsed. Käesolev doktoritöö edendab inimkeskseid kontrafaktuaalseid seletusi nelja omavahel seotud uuringu kaudu. Uurimistöö tugineb kognitiivteaduse arusaamadele, täiustades seeläbi kontrafaktuaalsete seletuste genereerimist ning hindamist erinevates rakendusvaldkondades. Esimene uuring, mis on inspireeritud inimlikest kognitiivsetest eelistustest, tutvustab difuusse kauguse ja suunatud koherentsuse kasutamist kontrafaktuaalsete seletuste otsingus. Need kaks uuendust võimaldavad luua lihtsamini teostatavaid ja inimkesksemaid seletusi, rõhutades andmeruumi sidusust ning joondades tunnuste muutused inimese mõtlemismustritega. Väljatöötatud lähenemine, nimega Coherent Directional Counterfactual Explainer (CoDiCE), näitab paremat tulemuslikkust seletuste loomisel, mis on praktiliselt rakendatavad ning inimese seletusloogikaga kooskõlas. Teine uuring tegeleb ühe kontrafaktuaalsete seletuste keskse väljakutsega- kuidas neid usaldusväärselt hinnata. Selleks arendatakse välja CounterEval-andmestik, mis koondab inimeste üksikasjalikud hinnangud mitmete seletuslike mõõtmete osas. Üle 200 osalejalt kogutud andmete põhjal luuakse ühtne hindamisraamistik, mis kasutab suurte keelemudelite (LLMid) võimekust ennustada keskmisi ja individuaalseid inimhinnanguid. See pakub skaleeritavat ja järjepidevat viisi seletuste kvaliteedi hindamiseks. Järgnev analüüs uurib, kuidas seletustega seotud rahulolu saab modelleerida teiste seletuslike mõõdikute (nt teostatavus, usaldus, täielikkus ja keerukus) põhjal, andes sügavama ülevaate teguritest, mis kujundavad üldist kasutajate rahulolu. Kolmas uuring näitab kontrafaktuaalsete seletuste praktilist väärtust meditsiinilise pilditöötluse kontekstis, esitades COunterfactual INpainting (COIN) lähenemise nõrgalt juhendatud semantilisele segmenteerimisele. COIN genereerib seletusi, muutes klassifitseerimistulemuse ebanormaalsest normaalseks ning kasutades algse ja muudetud pildi erinevusi nõrkade segmentatsioonimärgistena. Rakendatuna neerukasvajate segmentatsioonile vähendab see meetod oluliselt radioloogide käsitsi märgistamise töökoormust ning võimaldab patoloogiliste piirkondade tuvastamist ka olukordades, kus ulatuslikult märgistatud andmestikud puuduvad. COINi sooritus ületab märgatavalt traditsioonilised atribuutsioonil põhinevad meetodid, demonstreerides kontrafaktuaalsete seletuste potentsiaali tervishoiu rakendustes. Kokkuvõttes panustavad need uuringud seletatava tehisintellekti valdkonda, arendades ja valideerides kontrafaktuaalsete seletuste meetodeid, mis parandavad TI-süsteemide läbipaistvust ja kasutatavust ning on kooskõlas inimlike tunnetusprotsessidega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Enlightened sovereignty: a postsecular semiotic ‘Image of God’(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-28) Kalkman, Matthew L.; Põder, Thomas-Andreas, juhendaja; Fabbrizi, Valerio, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondValgustusajastu sündis vastuolust, mis tulenes ühe selle juhtiva mõtleja, John Locke’i, töödest. Ühelt poolt väitis Locke jõuliselt, et vastuvõetav sotsiaalne teadmine peaks piirduma vaid nähtavaga – sellega, mida saab tajuda ja kogeda igapäevaelus. See on empirismi koolkond. Samas töötas Locke välja poliitfilosoofia, mis tugineb arusaamale, et üksikisiku suveräänsus ja inimõigused tulenevad millestki nähtamatust – ideest, et kõik inimesed on loodud „jumalanäolisena“ ehk „Jumala kujutisena“. See nähtava ja nähtamatu pinge läbib tema loomingut ning kajab edasi ka praegusel postsekulaarsel ajastul. Käesoleva monograafia eesmärk on aidata seda pinget leevendada. See täidab teaduskirjanduses esinevat lünka, püüdes mõista, millised – sümbolina tõlgendatud – „Jumala kujutise“ elemendid võivad jätkuvalt aidata põhjendada suveräänsust ja inimõigusi isegi olukorras, kus kirik ja riik on definitsiooni järgi lahutatud. Kuna uurimisküsimus keskendub sümbolile, nõuab see metodoloogiat, mis pärineb märkide ja sümbolite uurimise valdkonnast – semiootikast. Täpsemalt rakendab uurimus kehapõhist semiootikat, mis hõlmab teleodünaamikat ja ideaalset igavest ajalugu. Lõppkokkuvõttes näidatakse, et semioosi ja teadmise kujunemise dünaamiline ja hierarhiline protsess aitab valgustada aluseks olevat protsessi, mis suudab toestada suveräänsust ja inimõigusi postsekulaarsel ajastul. Aluseks oleva protsessi – teosemioosi – kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid nagu õigluse silm, abivajav pilk, teisenev autentsus, rekursiivne „mina“, emergeeruv eeskujulisus, nullisus ning anaduktsioon.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-26) Meister, Tatjana; Suija, Kadri, juhendaja; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondCOVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse. Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades, kusjuures krooniline neeruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kardiovaskulaarsed ja metaboolsed häired avaldasid kõige tugevamat mõju. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas nimetatud teguritest tulenevat riski, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem, kuigi nende surmarisk COVID-19 tõttu oli tõusnud. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega ning läbimurdeinfektsioonid olid sagedased, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest oli märkimisväärne ning püsis vähemalt kuus. Vaktsiini tõhustusdoos pakkus olulist täiendavat kaitset. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, muuhulgas kerge ja mõõduka raskusastme COVID-19 puhul. Vaktsineerimise kaitsev mõju piirdus peamiselt ägeda ja varase postakuutse perioodiga ning varieerus vanuse ja soo lõikes, pakkudes suuremat kaitset naistele ning alla 70-aastastele meestele. Meeste risk oli järjepidevalt kõrgem nii ägedate COVID-19 tüsistuste kui ka postakuutsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ja suremuse osas, viidates soospetsiifiliste tegurite olulisusele haiguse kulus ja pikaajalistes tervisemõjudes. Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ning vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerivat vahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ning haavatavate rühmadega, kelle risk ei ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.