1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Browse

Now showing 1 - 20 of 3751

listelement.badge.access-status Open Access ,
Maximizing power across the range of sprint velocities: an individualised approach to assisted sprint training
(Lietuvos Sporto Universitetas, 2026-09-02) Skujytė, Austra; Kamandulis, Sigitas, juhendaja; Lithuanian Sports University; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Selle dissertatsiooni eesmärk on uurida, kas individuaalsed abistatud sprinditreeningu strateegiad võivad soodustada suuremat neuromuskulaarset kohanemist ja parandada sprindisooritust kogu jõu-kiiruse spektris.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ultrasound processing of forest biorefinery lignin and lignin–cellulose mixtures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-13) Puss, Kait Kaarel; Faustova, Ilona, juhendaja; Salmar, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lignotselluloosne biomass hõlmab kõiki taimi, mille põhikomponentideks on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Esimesed kaks koosnevad suhkrutest, ligniin aga on keeruka ehitusega aromaatne polümeer. Lignotselluloosi hulka kuulub ka puit, mis on väärtuslik tooraine majade ehitamiseks ning vineeri, mööbli ja paberi tootmiseks. Töötlemise käigus tekib puidujääke, mida üldjuhul kasutatakse energia tootmiseks. Seda tüüpi puidujääkide väärindamiseks on loodud biorafineerimistehaseid, mis toodavad energiast kõrgema väärtusega materjale. Eestis on unikaalne biorafineerimistehas, mille põhitoodeteks on puidusuhkrud ja ligniin. Uut tüüpi rafineerimistehased on paindlikumad kui tavapärased paberitööstused ning võimaldavad kasutada ka vaheetappides tekkivaid materjale. Antud doktoritöö keskendub kahele põhilisele temaatikale, milleks on ligniini lahustuvus ning ligniini-tselluloosi segude omaduse kirjeldamisele, kasutades mõlema puhul ultraheli töötlust. Kõrgesagedusega (20 kHz) ultraheli põhjustab füüsikalisi effekte lahustes, mis võivad lõhkuda polümeere endid või nende erinevaid struktuure. Uuriti, kas nende abil saab parandada ligniini lahustumist, muuta ligniini-tselluloosi segu ning selgitada, kuidas ligniin mõjutab tselluloosi vastust ultrahelile. Töö esimeses osas käsitleti ligniini lahustuvust ja kuidas ultraheli seda võimendab leeliselistes tingimustes. Teatud tingimuste puhul saadi 30% rohkem ligniini lahusesse, kuid selline lähenemine ligniin-tselluloos segudes ei toiminud, kuna ultraheli töötlus põhjustas geeli teket. Vesikeskkonnas ultraheliga töötlemisel muutusid aga segu osakesed väiksemaks ja suurenes veesiduvus, mis näitas, et ultraheli suudab materjali muuta ka ligniini ja tselluloosi eelneva eraldamiseta. Ligniini rolli selgitamiseks eemaldati osa ligniinist erinevate lahustitega ning saadud materjale töödeldi uuesti ultraheliga. See võimaldas paremini mõista, kuidas ligniin ja tselluloos omavahel seotud on ning kui tugevalt see töötlemise mõju takistab. Kõige suuremad muutused toimusid väiksema ligniinisisaldusega materjalides. Tulemused näitasid, et ligniin mõjutab seda, kui tõhusalt ultraheli jõud tselluloosini jõuab ja tema struktuuri muudab. Teatud tüüpi ligniin võib katta tselluloosipindu, setõttu tõuseb ultraheli effekt. Tulemused viitavad, et eraldatud ligniini struktuuriomadused mõjutavad ultraheli toimet tselluloosile. Seetõttu tuleb biorafineerimismaterjalide töötlemisel arvestada nii ligniini koguse kui ka omadustega.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Spatial machine learning approaches for environmental prediction
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-21) Jemeļjanova, Marta ; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõpet kasutatakse üha enam keskkonnanähtuste geograafiliseks modelleerimiseks olukordades kus otseseid mõõtmisi on vähe. Samas seisneb probleem selles, et masinõppe mudelid eeldavad tavaliselt andmepunktide sõltumatust, kuid keskkonnaandmed on ruumiliselt seotud – lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased. See võib muuta mudelite tulemused liialt optimistlikuks või eksitavaks, eriti juhul, kui neid kasutatakse keskkonnaalaste otsuste tegemisel või planeerimisel. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas masinõpet saab paremini kohandada ruumiandmetele ning täpsemalt keskendutakse veekvaliteedi seirele. Töös käsitletakse meetodeid, mis arvestavad asjaoluga, et lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased, ning analüüsitakse laiemalt masinõppe rakendamise väljakutseid keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tulemused näitavad, et kõigile olukordadele sobivat ühtset lahendust ei ole. Masinõppe mudelite loomisel tuleb arvestada mõõtmiste ruumilise jaotusega ning kui hästi need mõõtmised tegelikult modelleeritavat nähtust esindavad. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on oluline mitte lähtuda ainult ühest mudeli täpsusmõõdikust, vaid hinnata ka modelleeritud tulemuse ruumilist mustrit. Masinõppel on suur potentsiaal keskkonnanähtuste, näiteks veekvaliteedi, üleujutuste või mulla omaduste prognoosimisel ruumiandmete põhjal. Kuid selleks, et tulemused oleksid usaldusväärsed, peavad mudelid suutma kirjeldada tegelikke seoseid keskkonnas, mitte ainult andmetes esinevaid juhuslikke mustreid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
NEC-direktiivist tulenev saasteaine heite riiklik summaarne piirkogus paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine heitkoguse piiramise alusena
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-14) Vili, Mirjam; Pilving, Ivo, juhendaja; Veinla, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kliimamuutuste kontekstis on laialt teada, et riigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Vähem teatakse aga seda, et ka õhusaaste puhul kehtivad sarnased põhimõtted. Nimelt on teatud saasteainetele kehtestatud riiklikud piirkogused, mille täitmise eest riigid vastutavad. Need kohustused tulenevad Euroopa Liidu ja rahvusvahelisest õigusest ning nende eesmärk on kaitsta nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Neid saasteaineid paisatakse õhku väga erinevatest allikatest, näiteks tööstusest, energiasektorist, põllumajandusest ja transpordist. Seetõttu ei piisa üksikute allikate reguleerimisest – riik peab vaatama kogu pilti tervikuna. Selleks tuleb kujundada regulatsioon, mis tagab, et heide väheneb kõigi allikate peale kokku. Üheks oluliseks heiteallikate rühmaks on paiksed heiteallikad, nagu tehased ja suuremad tootmisüksused. Eestis kehtib nende suhtes reegel: kui uue tegevuse lubamine tooks kaasa riikliku koguheite piiri ületamise, tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda. See aitab ühest küljest tagada seda, et riik täidab oma kohustusi, teisest küljest muudab süsteemi üsna jäigaks, sest ei võimalda alati arvesse võtta konkreetse juhtumi eripära. Alternatiivina on võimalik määrata paiksetele heiteallikatele eraldi kogupiir ning jagada lubatud heitkogus nende vahel ära. Selline lahendus aitab kindlamalt saavutada heite vähendamise eesmärke, kuid on samas keerukas, kuna nõuab piiratud ressursi õiglast ja tõhusat jaotamist nii riigi kui ka ettevõtjate jaoks. Kolmas võimalus on käsitleda riikliku heite kogupiiri ületamist keskkonnaohuna. See võimaldab paindlikumat lähenemist, kus iga juhtumit hinnatakse eraldi. Kuigi keskkonnaohtu tuleb üldjuhul vältida, võib teatud juhtudel sellist tegevust lubada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, puudub mõistlik alternatiiv ning keskkonnamõju vähendamiseks on rakendatud vajalikud meetmed.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Naming, normativity and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-13) Kuusik, Aet; Lindström, Liina, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaartedauste ja kunstide valdkond
Eesti on kolme aastakümnega liikunud LGBT inimeste õiguste piiramisest abieluvõrdsuseni. Sõnavara, mida avalikus ruumis seksuaalvähemuste kohta kasutatakse, on selle ajaga märgatavalt laienenud, kuid keelelised mustrid muutuvad aeglasemalt kui seadused ja hoiakud. Isegi näiliselt kaasavas meediadiskursuses püsivad edasi tekstilised mustrid, mis käsitlevad mittenormatiivset seksuaalsust millegina, mida keegi lubab, keelab või normaliseerib tingimuslikult, mitte lihtsalt ühe ühiskonnaelu osana. Väitekiri analüüsib viie LGBT-sildi – gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede – kasutust Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnangutes aastatel 1995–2023. Korpusanalüüs näitab, et silt gei seostub üha enam õiguste ja heaolu teemadega, silti homoseksuaal kasutatakse eelkõige distantseerivas ja klassifitseerivas raamistikus, silt homo on kasutuselt kõige paindlikum ning toimib sageli poliitilise polariseerimise vahendina. Vaenusõna pede kasutussagedus on kolme aastakümne jooksul püsinud stabiilne, kuid muutunud on selle funktsioon: otsesest solvangust on saanud poliitiline sildistamisvahend ja maskuliinsuse kontrollimise mehhanism. Sõna kväär on LGBT kogukonnas tuntud ja selle üle arutatakse palju: sõna omaksvõttu kujundavad muu hulgas demograafilised tunnused, näiteks sooidentiteet ja vanus, aga ka keelelised hoiakud ja ideoloogiad ning sõna lähedus eesti omadussõnale väär, mis hinnanguid mõjutab. Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest kolme aastakümne lõikes. Tulemused on olulised nii kriitilise meediakirjaoskuse arendamisel kui ka aruteludes, kus sõnavalik mõjutab seda, kuidas seksuaalvähemustest avalikult räägitakse ja kuidas neid diskursiivselt positsioneeritakse.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Spatio-temporal mobility dynamics in crisis management: population and individual level implications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-13) Tominga, Ago; Silm, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimesed on liikuvamad kui kunagi varem: reisitakse, tehakse eri paigus kaugtööd ja liigutakse mitme kodu vahel. Selle tulemusena on päästeametnike ülevaade sellest, kus inimesed ja kogu rahvastik tegelikult asuvad, puudulik. Kriisiolukorras võib piiratud olukorrateadlikkus viia riskide alahindamiseni ja sellest tulenevalt halbade otsusteni. Väitekirjas uuritakse, kuidas inimeste igapäevast liikumist kirjeldav teave saab aidata kriisideks valmistuda ja neile reageerida. Uurimistöös kasutatakse passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid ning nutitelefonidel põhinevat GPS-i ja kõnetoimingute andmete kogumist, et uurida inimeste liikumist ja paiknemist nii rahvastiku kui ka indiviidi tasandil. Peamiselt keskendutakse Eestile, kuid vaadeldakse ka Soomes elavaid eestlasi COVID-19 pandeemia ajal. Lisaks toetub töö intervjuudele ja töötubadele elanikkonnakaitse valdkonna ametnikega, et mõista, millist teavet nad tegelikult vajavad. Tulemused näitavad, et inimeste liikumismustrid on üldjuhul üsna regulaarsed: igapäevased, iganädalased ja hooajalised rütmid tähendavad, et ajaloolised liikuvusandmed sobivad juba paljude ennetus- ja ettevalmistustegevuste toetamiseks, näiteks päästeteenuste, avalike varjendite või evakuatsioonimarsruutide planeerimisel. On piirkondi – eriti rannikualad, turismisihtkohad ja suvekodude piirkonnad –, kus rahvastiku ajutised muutused on suured ja jäävad staatilistes andmetes märkamatuks. Indiviidi tasandil selgub, et inimeste liikuvusvõimekus ja -iseseisvus on erinev. Vanus, leibkonna koosseis, naabruskond ja sotsiaalsed sidemed mõjutavad seda, kui lihtne on ohuolukorrast eemalduda või kriisi jooksul kohaneda. COVID-19 pandeemia ajal läbi viidud uuring hargmaiste Soomes elavate eestlaste peal näitas, et kriisid ei põhjusta üksnes häireid, vaid võivad viia pikaajaliste muutusteni igapäevases liikumiskäitumises. Kokkuvõttes, dünaamiliste liikuvusandmete kasutamine parandab elanikkonnakaitse planeerimise kvaliteeti, kui vastavad tööriistad arendatakse koos praktikutega ja neid kasutatakse järjepidevalt juba enne kriiside puhkemist.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Unified pH in aqueous-organic solvent mixtures and low-polarity solvents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Samin, John Paulo Aquino; Leito, Ivo, juhendaja; Heering, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
pH on happelisuse kirjeldamisel kõige laialdasemalt kasutatav parameeter ning sellel on oluline roll paljudes igapäevastes protsessides, alates bioloogilistest nähtustest kuni tööstuslike rakendusteni. Vesilahustes on pH mõõtmine põhjalikult välja töötatud ja väga usaldusväärne. Samas toimub suur osa keemilisi reaktsioone vee ja orgaaniliste lahustite segudes või täielikult mittevesikeskkonnas. Sellistes keskkondades käitub happelisus teisiti, sest vesinikioonide vastasmõju on iga lahustiga erinev. Seetõttu on igal lahustil oma individuaalne pH skaala ning mõõdetud pH väärtused ei ole eri keskkondades omavahel võrreldavad. Selle piirangu ületamiseks võeti 2010. aastal kasutusele „üldistatud pH skaala” (pHabs skaala) mõiste. See asendab senised lahustipõhised lähtepunktid universaalse lähtepunktiga, mis põhineb ideaalsel prootongaasil standardtingimustel. Käesolevas töös loodi pHabs skaala vee ja orgaaniliste lahustite, metanooli ja atsetonitriili, segude jaoks ning madala polaarsusega lahustite 1,2-dikloroetaani ja 1,2-difluorobenseeni jaoks. Uuring põhines pH-tundlike elektroodide potentsiaalide vahede diferentsiaalpotentsiomeetrilisel mõõtmisel erinevate lahuste vahel. Üldistatud happelisuse väärtused määrati 78 vesilahuse ja orgaanilise lahusti segule, mida kasutatakse vedelikkromatograafias mobiilfaasidena. Samuti määrati happelisuse väärtused 41 puhverlahusele madala polaarsusega lahustes, 1,2-dikloroetaanis ja 1,2-difluorobenseenis, mis katavad 10 pHabs suurusjärku. Tulemused näitasid, et potentsiomeetrilisi mõõtmisi saab edukalt teha ka madala polaarsusega lahustes, mis avab võimaluse laiendada üldistatud pH skaalat laiemale lahustite valikule.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Electrocatalysis of oxygen reduction on Pt nanoparticles deposited on novel support materials
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Chambers, Raegan Danielle; Erikson, Heiki, juhendaja; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selle doktoritöö eesmärk oli uurida süsinikkandja mõju plaatina nanoosakeste elektrokatalüütilisele aktiivsusele hapniku redutseerumisreaktsioonis happelises lahuses ja prootonivahetusmembraaniga kütuseelementides. Töös kasutati erinevalt funktsionaliseeritud süsinikmaterjale plaatina nanoosakeste kandjana, kusjuures Pt sadestati kas keemiliselt või elektrokeemiliselt. Valmistatud katalüsaatormaterjale karakteriseeriti lämmastiku adsorptsiooni/desorptsiooni isotermide, röntgenfotoelektronspektroskoopia, skaneeriva elektronmikroskoopia ja läbistuselektronmikroskoopia, röntgenfluorestsentsspektroskoopia ja Ramani spektroskoopia abil. Elektrokeemiliseks karakteriseerimiseks kasutati tsüklilist voltamperomeetriat, eeladsorbeeritud CO oksüdeerimist, pöörleva ketaselektroodi meetodit ja üherakulist kütuseelementi. Töö esimeses osas sadestati Pt nanoosakesed kommertsiaalselt kättesaadavatele heteroaatomitega dopeeritud grafeeniliistakutele. Tuvastati, et ühe heteroaatomiga dopeeritud grafeenile sadestatud Pt nanoosakesed olid aktiivsemad kui mitme heteroaatomiga dopeeritud grafeenile sadestatud. Töö teises osas täheldati vastupidist trendi, kui samadele grafeeniliistakutele sadestati Pt keemilise sünteesiprotseduuri abil. Töö kolmandas osas sadestati Pt lämmastikuga dopeeritud poorsele süsinikule. Leiti, et süsinikmaterjali lisamise tingimused katalüsaatori valmistamisel on olulise tähtsusega, kuna sellest sõltuvad nii elektrokatalüütiline aktiivsus kui ka kütuseelemendi jõudlus. Töö viimases osas sadestati Pt nanoosakesed SnO2-ga kaetud süsiniknanotorudele. Tina(IV)oksiidi lisamine suurendas katalüsaatori stabiilsust, ületades kommertsiaalse Pt/C stabiilsuse. Käesolev töö näitab, et süsinikkandja optimeerimine on esmatähtis, kuna sellest sõltub valmistatava Pt/C katalüsaatori elektrokatalüütiline aktiivsus hapniku redutseerumisel
listelement.badge.access-status Open Access ,
Molecular brain changes in alcohol use disorder and optimization of perfusion fixation method for immunohistochemistry
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Hade, Andreas-Christian; Väli, Marika, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Reimann, Ene, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alkohol, täpsemalt selle psühhoaktiivne toimeaine etanool, on üks enim tarvitatavaid psühhoaktiivseid aineid maailmas ning põhjustab ulatuslikke tervise-, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Alkoholitarvitamise häire (Alcohol Use Disorder, AUD) on krooniline haigus, mida iseloomustavad kontrolli kadumine alkoholi tarvitamise üle, tung alkoholi tarvitada ning korduvad ebaõnnestunud katsed tarvitamist vähendada. Käesolev doktoritöö käsitleb AUD-ga seotud molekulaarseid muutusi inimese ajus, keskendudes eeskätt sügavamatele ajustruktuuridele, mille roll alkoholi mõjul kujunevates neurobioloogilistes muutustes on seni olnud vähem uuritud. Geenikiibi analüüs taalamuse mediodorsaalses tuumas näitas, et AUD korral ülesreguleeritud geenid on seotud peamiselt glutamatergilise ja GABAergilise neurotransmissiooni, rakulise metabolismi ning neurogeneesiga, samas kui allareguleeritud geenid seostusid eeskätt immuunsüsteemi protsessidega. Geenikiibi tulemusi hinnati täiendavalt valgu- ja koetasandil. Valitud muutusi kinnitati Western blot analüüsiga ning nende paiknemist ajukoes uuriti fluorestsents-immunohistokeemia abil. Selleks arendati ja optimeeriti kuluefektiivne surmajärgne perfusioonfikseerimise meetod inimajude uurimiseks. Meetod tagas hea koe säilivuse ning näitas, et kuni 37 tunni pikkuse surmajärgse intervalli korral säilib usaldusväärne rakuline struktuur, samas kui pikema aja möödudes hakkab koe kvaliteet märgatavalt halvenema. Immunohistokeemiline analüüs keskendus geenikiibi analüüsi põhjal valitud AUD-ga seotud sihtmärkidele: parvalbumiinile (PV) ja transkriptsioonifaktorile 4 (TCF4). Parvalbumiin-positiivsed interneuronid olid selgelt tuvastatavad inimese hipokampuses ning enamik neist ekspresseeris ka rakuadhesioonimolekuli NEGR1, mida on seostatud alkoholitarvitamise geneetilise riskiga. TCF4 oli laialdaselt ekspresseeritud hipokampuse neuronites, paiknedes nii rakutuumas, rakukehas kui ka dendriitides. Selle ekspressioon oli tugevam hipokampuse CA2/3 piirkonnas ning madalam CA1 piirkonnas, kuid säilis mõlemas ajupoolkeras sarnase mustrina. Kokkuvõttes näitab töö, et AUD-ga seotud geneetilised ja molekulaarsed riskitegurid võivad avalduda närvirakupopulatsioonide tasandil ning mõjutada neuraalsete võrgustike toimimist. Tulemused aitavad paremini mõista alkoholisõltuvuse neurobioloogiat ja loovad aluse täpsemate uurimissihtmärkide määratlemiseks. Lisaks pakub optimeeritud perfusioonimeetod kuluefektiivse lahenduse inimajude kvaliteetsemaks uurimiseks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Non-precious metal catalysts based on biomass-derived carbon for electrocatalytic applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Juvanen, Silver; Sarapuu, Ave, juhendaja; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tuule- ja päikeseenergia tootmise kasv ja katkendlik iseloom on toonud kaasa vajaduse tõhusate energia salvestamise ja muundamise tehnoloogiate järele, mille abil saaks tasandada elektri tootmise ja tarbimise vahelist ebakõla ning vältida suuri hinnakõikumisi. Lühiajaliseks energia salvestamiseks on otstarbekas kasutada akusid ning tsink-õhk-akud on paljulubav tehnoloogia, kuna need akud on liitiumakudega võrreldes odavamad ja ohutumad. Pikemaajaliseks energia salvestamiseks on võimalik taastuvenergiast elektrolüüsi teel toota vesinikku, mida saab seejärel kasutada kütuseelementides elektrienergia tootmiseks. Prootonivahetusmembraaniga kütuseelemendid on tänapäeval juba kasutusel, kuid viimased kümme aastat on palju tähelepanu pööratud ka anioonivahetusmembraaniga kütuseelementide arendamisele. Nii madalatemperatuursete kütuseelementide kui ka tsink-õhk akude laialdast kasutuselevõttu pärsib vajadus kasutada neis kalleid väärismetalle sisaldavaid katalüsaatoreid. Selle doktoritöö eesmärk oli arendada aktiivseid väärismetallivabu hapniku redutseerumise ja eraldumise elektrokatalüsaatoreid, mida saaks kasutada anioonivahetusmembraaniga kütuseelementide katoodimaterjalina ja tsink-õhk-aku õhuelektroodidel. Nanostruktuursetel süsinikmaterjalidel põhinevad katalüsaatorid sünteesiti, kasutades lähteainena glükoosi ja rapsikooki, ning neid iseloomustati põhjalikult nii elektrokeemiliste kui ka füüsikalis-keemiliste meetoditega. Doktoritöös saadud tulemused näitavad, et biomassist on võimalik valmistada väga aktiivseid hapniku redutseerumisreaktsiooni elektrokatalüsaatoreid, mis toimivad hästi nii anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi kui ka tsink-õhk-aku rakendustes.
listelement.badge.access-status Open Access ,
A psychological reception model of theatre performance
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Jürjo, Merilin; Saro, Anneli, juhendaja; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Miks me läheme teatrisse ja miks mõned etendused meid sügavalt puudutavad? Käesolev uurimus püüab mõista, mis toimub meie psüühikaga teatrietenduse ajal ning miks teatud lavastused meid kõnetavad, teised aga mitte. Selleks uuriti nii retseptsiooniteooriaid kui ka psühholoogilisi protsesse ning loodi neist integreeritud mudel, mis kirjeldab vaatajaga toimuvaid psühholoogilisi protsesse. Uuring koosnes neljast etapist, kasutades teoreetilist analüüsi ja sünteesi, etenduste analüüsi, küsimustikke ja süvaintervjuusid. Analüüsi allikateks olid nii näidendid „4.48 Psühhoos“ (Sarah Kane, 2000) ja „Emesis“ (Heneliis Notton, 2022) kui ka lavastused „Kui sa tuled, too mul lilli“ (Ugala teater, lavastajad Liis Aedmaa ja Laura Kalle, 2021), „Musträstas“ (Nuutrum and Oliivipuu OÜ, lavastaja Johan Elm, 2022), „Mefisto“ (Eesti Draamateater, lavastaja Kertu Moppel, 2021), „Issanda loomaaed“ (Endla teater, lavastaja Laura Jaanhold, 2022) ja „Ühiskondlikult kahjulik element“ (Vaba Lava, ideeautor Siret Tuula, lavastaja Helen Rekkor, 2024). Selle tulemusena valmis psühholoogiline vastuvõtumudel, mis integreerib endaga teiste hulgas ootushorisondi, identifitseerumise ja empaatia ning varasemad elukogemused, hoiakud, tähelepanu-, grupi- ja mäluprotsessid. Uuring tõi esile individuaalsed erinevused nii varasemate kogemuste kui ka kognitiivsete moonutuste osas, selgitades, miks vaatajate tähelepanekud ja tõlgendused samast etendusest võivad oluliselt erineda. Samuti näitas töö, milline mõju võib olla teatrietendusel meie hoiakutele – nii nihutada kui ka kinnistada neid –, sõltuvalt sellest, kas lavastus käsitleb ühiskondlikult avatud ja ambivalentset teemat või juba varasemate teadmistega kinnistatud küsimusi. Uuring rõhutab ka teatri rolli vaimse tervise ja heaolu toetajana: etendused ning nende vastuvõtu aluseks olevate protsesside tundmine võivad suurendada empaatiat, süvendada enesereflektsiooni ning pakkuda terapeutilisi võimalusi. Nii näitab töö teatri võimet esitada päriselu autentselt kui ka selle laia mõju ulatust vaatajate kogemustele.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Intimacy and affect in the contemporary American novel
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Blehner, Sven; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Intiimsusest mõeldakse tavaliselt tulevikulise projektina, mis hõlmab positiivseid afekte ja järgib kindlaid sotsiaalseid vormeleid. Selline mõtlemisviis aga varjab normatiivse intiimsusega sageli kaasnevat tumedamat poolt (vägivalda, julmust ja negatiivseid afekte). Intiimsuse normatiivsete vormide kõrval on ka neid, mis ei järgi kindlaid piire. Selline kvääritud intiimsus ilmneb sageli siis, kui normatiivne intiimsus pole jätkusuutlik või sobiv. Kirjandustekstid on suurepärane meedium intiimsusega katsetamiseks ja selle analüüsimiseks. Et analüüsida, kuidas intiimsust ja sellega seotud afekte tänapäeva Ameerika romaanis kujutatakse, kasutatakse doktoritöö teoreetilise raamistikuna afekti- ja kvääriteooriat. Afekt viitab isiklikule või kollektiivsele intensiivsusele, mis küll erineb emotsioonidest, kuid on praktikas nendega alati läbi põimitud. Kväärsus aga märgib abrasiivsust normide suhtes. Töös pannakse kvääri mõiste dialoogi Jack Halberstami metsikuse ja Gilles Deleuze’i välja töötatud kontseptidega, mis aitavad selgitada kväärsuse produktiivset ja transformatiivset potentsiaali. Doktoritöös analüüsitakse tavalises igapäevaelus esinevaid pisiintiimsuse vorme, kindla žanrita intiimsust ning kvääri/kvääritud ja kindla eesmärgita metsikut intiimsust, et näidata selliste intiimsuse vormide olulisust igapäevaeluga toimetulekul. Kuue romaani käsitlusele tuginedes väidetakse, et peale armastuse kritiseerimise lammutab Ameerika nüüdisromaan ka sugulussuhteid. Samas pakub see välja ka potentsiaalseid alternatiive kväärintiimsuse näol, mis võib küll olla nii negatiivsete kui positiivsete afektide allikas, kuid mis võimaldab ka hoolivust, lohutust, tuge ja solidaarsust ootamatutes kohtades ja viisidel.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Enabling human flourishing and organizational antifragility through unlearning the learned helplessness in self-managing organizations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-10) Valkiainen, Veiko; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas jõuab isejuhtimine paberilt päris praktikasse? Kuna töö tegemine muutub üha teadmusmahukamaks, informatsiooni hulk kasvab ja muutuste tempo kiireneb, otsivad paljud organisatsioonid võimalusi muutuda paindlikumaks, inimkesksemaks ja vähem sõltuvaks traditsioonilistele hierarhilistele organisatsioonidele omasest käsuliinist. Üheks võimaluseks on isejuhtivus, kus otsustusõigus ei koondu enam ainult juhtide kätte, vaid jaotub üle organisatsiooni kõikide rollide vahel. Käesolev väitekiri uuribki, kuidas selline jaotatud otsustusõigus saab muutuda organisatsioonis päriselt toimivaks praktikaks. Väitekiri käsitleb holakraatiat kui üht kõige põhjalikumalt välja arendatud isejuhtivate organisatsioonide raamistikku, mis asendab traditsioonilise juhi-alluva suhte rollipõhise otsustusõiguse, selgete vastutusalade ja tööalaste pingete regulaarse käsitlemisega. Kaks esimest uurimust avavad kontseptuaalselt holakraatia kaks olulist võimekust. Esiteks võib selline juhtimisarhitektuur aidata organisatsioonidel paremini kohaneda sise- ja väliskeskkonna muutustega, sest probleemide ja võimaluste märkamine liigub lähemale inimestele, kes nende olukordadega igapäevaselt kokku puutuvad. See võimaldab teha kiiremaid ja kontekstitundlikumaid otsuseid, ilma et need sõltuksid hierarhia kõrgematel tasanditel paiknevatest juhtidest. Teiseks võib sellise juhtimisarhitektuuri rakendamine kujundada töökeskkonna, mis toetab inimeste vajadust autonoomia, meisterlikkuse ja seotuse järele ning soodustab seeläbi sisemist motivatsiooni ja optimaalset toimimist. Samas rõhutab väitekiri, et need kaks võimekust ei realiseeru automaatselt. Kolmas, empiiriline uurimus näitab, et isegi formaalse otsustusõiguse suurenedes võivad inimesed jätkata tegutsemist viisil, justkui peaksid otsused endiselt tulema hierarhia kõrgematelt tasanditelt või vajama sealsete juhtide heakskiitu. Väitekirjas mõtestatakse seda nähtust õpitud abitusena, mis kujuneb välja pikaaegse sotsialiseerumise käigus hierarhilises töökeskkonnas. Väitekirja keskne järeldus on, et isejuhtivuse rakendamine ei toimu pelgalt struktuurimuutuse kaudu; selle elluviimiseks peavad inimesed õppima neile antud rollipõhist otsustusõigust sisemiselt omaks võtma ja igapäevases töös rakendama. Alles siis saab holakraatia potentsiaal organisatsioonilise kohanemise ja inimese optimaalse toimimise toetamisel tegelikult avalduda.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Multi-omics insights into ovarian health preservation
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Deligiannis, Spyridon Panagiotis; Salumets, Andres, juhendaja; Velthut-Meikas, Agne, juhendaja; Tuuri, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänu vähiravi kiirele arengule paraneb üha rohkem patsiente haigusest. Samas võivad sellised ravimeetodid nagu kiiritusravi kahjustada munasarju ja ohustada tulevast viljakust. Enamik seniseid uuringuid on keskendunud munarakkude (folliikulite) kahjustusele, kuid palju vähem on teada sellest, kuidas kiiritus mõjutab munasarja toetavaid rakke, mis on normaalse munasarjafunktsiooni jaoks hädavajalikud. Seetõttu on viljakuse säilitamine muutunud üha olulisemaks ning munasarjakoe külmutamine (ovarian tissue cryopreservation, OTC) on üha sagedamini kasutatav meetod. Siiski puudub sellele meetodile ühtne standard ning selle tõhusust on võimalik veel parandada. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas levinud viljakust säilitavad sekkumised mõjutavad munasarjakude raku- ja molekulaarsel tasandil. Esiteks analüüsiti kiirituse mõju munasarja toetavatele rakkudele. Tulemused näitasid, et kiiritus põhjustab neis rakkudes pikaajalisi muutusi, häirides rakkude jagunemist, DNA parandamist ja koe organiseerumist – seda isegi juhul, kui munarakud ise ei ole otseselt kahjustatud. See viitab, et munasarjade talitlushäire pärast vähiravi ei tulene ainult folliikulite kadumisest. Teiseks hinnati vitrifikatsiooni ehk ülikiiret külmutamismeetodit, mida kasutatakse OTC puhul. Kuigi külmutatud ja üles sulatatud munasarjakude näis esialgu normaalne, ilmnes pikemaajalise kultuuri käigus folliikulite eluvõime langus ning muutused olulistes arenguradades, sealhulgas hormonaalset regulatsiooni mõjutavates mehhanismides. Need tulemused aitavad tuvastada molekulaarseid sihtmärke, mille abil saab tulevikus külmutusprotokolle täiustada. Lõpuks uuriti, kas munasarjal võib olla oma spetsiifiline mikrobioom – bakterikooslus, mis võiks mõjutada munasarja funktsiooni või külmutamise edukust. Rangete kontrollide järel ei leitud selle olemasolu kohta tõendeid. Kokkuvõttes annab see töö uusi teadmisi kuidas vähiravi ja viljakuse säilitamise meetodid mõjutavad munasarjakude, ning aitab kaasa tõhusamate ja turvalisemate viljakusravi strateegiate arendamisele gonadotoksilist ravi saavate patsientide jaoks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Development, validation and application of the Digitest
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Kallas, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas Sa tead, et oled digipädev? Ja mis üldse on digipädevus? Digipädevuse mõiste alla saame koondada kõik teadmised, oskused ja ka hoiakud, mida vajame digitehnoloogia abil tulemuslikuks toimetamiseks. Tänapäeva tehnoloogiarikkas maailmas ei saa me digivahenditest üle ega ümber – samamoodi ka hariduses, kus õpitegevustes tuleb osata rakendada digitehnoloogiat tähenduslikuks teadmiste omandamiseks, probleemide lahendamiseks ja teistega koostöö tegemiseks. Nende ja veel paljude muude digioskuste selgeks saamine on õpilasele üsna suur väljakutse. Paras pähkel on see ka õpetajale, kes peab neid oskusi oma õppeaines teadlikult arendama, kuna digipädevus on riiklikus õppekavas sätestatud üldpädevusena. Kui matemaatikaoskusi saame mõõta matemaatikaeksamiga, siis õppimiseks vajaliku digipädevuse mõõtmine on märksa keerulisem ülesanne, kuna digimaailm on pidevas muutumises ning samal ajal on vaieldav, millist digipädevust on õppimisel tarvis. Tänaseks oleme aga valminud doktoritöös siiski sellele eesmärgile lähemale jõudnud, sest õppimiseks vajamineva digipädevuse mõõtmiseks on loodud Digitest. Elektrooniline päriselulistel ülesannetel põhinev põhikooliõpilastele mõeldud test annab aimu, millistes valdkondades on õpilased tugevad ning mis vajab veel arendamist. Eristada saab üheksat valdkonda, millest kuus keskenduvad teadmistele ja oskustele (operatsioonid digivahenditega õppetöös, digimaailmas suhtlemine, programmeerimisoskused, digimaterjalide loomine, digimaailmas reeglite tundmine ning enese ja teiste digimaailmas kaitsmine) ning kolm hoiakutele (õpilaste eelistused digivahendite kasutamisel, ärevus ning enda võimekusse uskumine). Lisaväärtusena saab Digitesti abil kindlaks teha ka eri teadmiste-, oskuste- ja hoiakutepagasiga õpilasgruppe. Nii võimaldab Digitest mitte ainult hinnata õpilaste digipädevust, vaid ka mõista õppijate erinevaid vajadusi ning toetada tõhusamate õpitegevuste kavandamist teaduspõhiselt.
listelement.badge.access-status Open Access ,
ZIF-8-derived M-N-C electrocatalysts for oxygen reduction reaction in AEMFC and MFC devices
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Kumar, Rohit; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Mooste, Marek, juhendaja; Zekker, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kasvava ülemaailmse energianõudlusega on kaasnenud vajadus üha enam vähendada fossiilkütuste kasutamist energia tootmiseks. Pikaajalise energiajulgeoleku ja dekarboniseerimise tagamiseks vajab maailm kiiremas korras efektiivseid energiamuundureid, nagu näiteks vesinikkütuseelemente, mis kasutavad kütusena vesinikku ja oksüdeerijana hapnikku. Siiski takistab kütuseelementide, eriti anioonivahetusmembraaniga kütuseelementide (AEMFC), kommertsialiseerimist hapniku redutseerumisreaktsiooni (ORR) aeglane kineetika. Hoolimata mitmetest uuendustest kütuseelementide disainis, on jäänud nende laialdasem levik ikkagi oodatust aeglasemaks. Seetõttu oli käesoleva doktoritöö eesmärk disainida metall-orgaanilistest võrgustikest valmistatud süsinikupõhiseid katalüsaatorid, mis suudaksid asendada kalleid plaatinapõhiseid analooge. Valmistatud materjalide struktuuri, poorsuse ja hapniku redutseerumise elektrokatalüüsi efektiivsuse uurimiseks kasutati füüsikalis-keemilisi ja elektrokeemilisi meetodeid. Valmistatud siirdemetallidega dopeeritud süsinikmaterjalidel põhinevad katoodid parandasid märkimisväärselt AEMFC ja mikroobse kütuseelemendi (MFC) jõudlust. Parima katalüsaatormaterjaliga saavutati AEMFC testis silmapaistev võimsustihedus >1 W cm⁻², tõestades, et plaatinavaba katoodkatalüsaatoriga töötava kõrge efektiivsusega AEMFC seadme valmistamine on täiesti teostatav. Seega pakub käesolev doktoritöö perspektiivset võimalust kallihinnalisest plaatinast sõltuvuse ületamiseks, tagades kättesaadava elektrokeemilise energiamuundamise tehnoloogia, mis suudaks täita igapäevaelu energianõudmisi.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Microstructure optimization of atomic layer deposited chromium-containing ternary compound thin films
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Salari Mehr, Mahtab; Mändar, Hugo, juhendaja; Aarik, Lauri, juhendaja; Jõgiaas, Taivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kroomoksiid on tehnoloogiliselt oluline materjal oma suure kõvaduse, kulumiskindluse, korrosioonikindluse ja termilise vastupidavuse tõttu. Need omadused muudavad selle materjali kasulikuks näiteks mikroelektroonikas, MEMS-seadmetes ning kaitsvates ja optilistes katetes. Kahekomponentse kroomoksiidi (Cr-O) baasil valmistatud kilede ja katete rakendusvaldkonna avardamiseks ja tema füüsikalis-keemiliste omaduste parendamiseks kasutatakse üha rohkem kahekomponentse materjali viimist kolmekomponentseks (Cr-Me-O), kus kroomoksiidile lisatakse veel teiste metallide (näiteks Ti, Al, Zr, Cu, Hf) oksiidid. Sellised multikomponentsed materjalid võimaldavad muuta aine mikrostruktuuri (näiteks kristalliitide mõõtmed, amorfse ja kristallilise faasi vahekord) ja seeläbi ka matejali mehaanilisi, optilisi ja termilisi omadusi. Kuna aatomkihtsadestatud (ALD) üliõhukeste (paksus 10–100 nm) kroomi sisaldavate multikomponentsete oksiidkilede uuringud on vähe tehtud, siis seosed valmistamistingimuste, koostise, mikrostruktuuri ja omaduste vahel ei ole veel piisavalt teada. Antud doktoritöös uuriti erinevate Cr-Me-O tüüpi (Me=Ti, Al, Hf) õhukeste kilede ALD kasvatustingimuste ja nende füüsikaliste omaduste (struktuur, kõvadus, elastsus, murdumisnäitaja, optiline neeldumine, kuumakindlus) vahelisi seoseid. Tehti kindlaks, et Cr-Me-O tüüpi kiled on suurema kulumiskindlusega, võimaldavad saada teistsuguseid optilisi omadusi, või omavad suuremat termilist stabiilsust võrreldes Cr-O tüüpi kiledega. Näiteks Cr-Al-O kilede sisestruktuuri muutuste ilmnemist piirtemperatuur kasvas vähemalt 400 °C võrra (alates 500 °C Cr-O kilede korral). Töö näitas ka seni ALD protsessides kasutamist mitte leidnud lähteaine Cr(thd)3 abil tehtavate sadestusprotsesside head korratavust Cr-O kilede kasvatamisel.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Protein kinases as regulators of human papillomavirus replication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Lototskaja-Perepelenko, Elina; Piirsoo, Alla, juhendaja; Piirsoo, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimese papilloomiviirused (HPV-d) on laialt levinud viirused, mis nakatavad nii naha- kui ka limaskesta basaalseid keratinotsüüte. Mõned limaskesta nakatavad HPV tüübid põhjustavad anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ja neid on põhjalikult uuritud, kuid nahka nakatavate HPV tüüpide nakkustsüklit on seni vähem uuritud. Nahaga seotud HPV-d võivad soodustada mittemelanoomse nahavähi teket, eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimestel või ulatusliku ultraviolettkiirgusega kokkupuute korral. HPV-d sõltuvad paljunemisel tugevalt peremeesraku replikatsiooni masinavärgist. Käesolevas doktoritöös uuriti, kuidas rakulised proteiinkinaasid – ensüümid, mis reguleerivad valkude aktiivsust, stabiilsust ja rakusisest paiknemist – mõjutavad HPV replikatsiooni viirusvalkude E1 ja E2 kaudu. Need kaks valku on vajalikud viiruse genoomi kopeerimiseks ja säilitamiseks. Minu töö tulemused näitavad, et samad rakusisesed signaalirajad võivad mõjutada erinevaid HPV tüüpe väga erinevalt. Nahka nakatava HPV tüübi puhul oli E2 valgu ühe aminohappe fosforüülimine vajalik viirusgeenide tõhusaks avaldumiseks ja genoomi replikatsiooniks. Kinaas CK2 toetas mitme limaskesti ja nahka nakatava HPV tüübi replikatsiooni, stabiliseerides E1 valku ning soodustades selle püsimist rakutuumas, kus toimub viiruse DNA kopeerimine. Seevastu avaldas proteiinkinaas PKA erinevatele HPV tüüpidele vastupidist mõju. Limaskesti nakatavate HPV-de puhul, PKA soodustas replikatsiooni, suurendades E1 ja E2 valkude taset kuid pärssis nahka nakatava HPV tüübi replikatsiooni, põhjustades E2 valgu kiire lagundamise. Kokkuvõttes näitavad need tulemused, et ka omavahel sarnased HPV tüübid võivad reageerida samadele rakulistele regulaatoritele erinevalt. Seda mitmekesisust tuleb arvestada raku kinaasidele suunatud viirusevastaste strateegiate väljatöötamisel, sest üht HPV tüüpi pärssiv lähenemine võib avaldada teisele tüübile teistsugust või isegi vastupidist mõju.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Health effects of environmental noise and related health burden
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Veber, Triin; Orru, Hans, juhendaja; Pyko, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Linnastumine on suurendanud liikluskoormust ja see on toonud kaasa müra suurenemise, mis mõjutab üha enam elukvaliteeti linnakeskkonnas. Kuigi keskkonnamüra ei ole piisavalt vali, et põhjustada kuulmiskahjustusi, on uuringute alusel sellel mõju erinevate krooniliste haiguste kujunemisele. Käesolevas doktoritöös uuriti keskkonnamüra tervisemõjusid, hinnates transpordimüra tervisekadu Tallinnas ja Tartus, seoseid öise autoliikluse müra ja rasvumise markerite vahel ning tegureid, mis mõjutavad tajutud keskkonnamüra. Töös kasutati kahte uuringu kavandit: tervisemõjude hindamist ning epidemioloogilist ristläbilõikelist analüüsi. Tervisemõjude hindamisel ilmnes, et aastane müraga seotud tervisekadu keskkonnamüra direktiivi metoodika järgi oli 2015. a Tartus ja Tallinnas kokku 2177 DALY-t ning sellega seotud väliskuludeks ühiskonnale 152,4 miljonit eurot, mis moodustas 0,73% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kui tundlikkusanalüüsis arvestasime terviseohtlikuks 5 dB madalama mürataseme ja lisasime analüüsi rohkem tervisetulemeid, siis tervisekadu ja kulud ühiskonnale kahekordistusid. Peamine keskkonnamürast tulenevate terviseriskide allikas oli autoliikluse müra, põhjustades kuni 96% kogu haiguskaost ja väliskuludest ühiskonnale. Tulemused viitavad sellele, et praegu ELis kasutusel olevaid müra tervisemõjude hindamise meetodeid tuleks uuendada, sest need tõenäoliselt alahindavad keskkonnamüra tervisemõjusid. Leidsime ka, et öine liiklusmüra magamistoas suurendab ülekaalu ja rasvumise riski naiste seas. Meeste seas seost ei leitud. Meie analüüs näitas ka, et müra mõju kehakaalule pole mitte otsene vaid toimub suuresti läbi une häirimise. Müra tajumist mõjutasid nii sotsiaaldemograafilised kui ka vaimse tervise tegurid. Nooremad täiskasvanud, vähemusrühmadesse kuuluvad inimesed, sissetulekuga raskustes olevad inimesed ning vaimse tervise probleemidega inimesed tajusid müra rohkem. Kõige enam mõjutas müra tajumist läbipõlemine. Kokkuvõttes on keskkonnamüra, eriti öine autoliikluse müra, väga oluline terviserisk linnakeskkonnas. Tulevased poliitikameetmed peaksid keskenduma autoliikluse müra vähendamisele, heliisolatsiooni parandamisele ja haavatavate rühmade kaitsmisele.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Effects of environmental and competitive conditions on carbon and nitrogen use and specialised metabolites in Norway spruce and silver birch
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-08) Kharel, Bikash; Tullus, Arvo, juhendaja; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Süsinik (C) ja lämmastik (N) on taimedele olulised toitained, mis võimaldavad kasvada ja kaitsta end keskkonnastressi eest. Puud kasutavad lämmastikku fotosünteesi läbiviivate biomolekulide koostises, et siduda õhust süsinikku. Seotud süsinikku kasutatakse kasvuks, paljunemiseks, elutegevuse säilitamiseks ning keemiliste kaitseühendite tootmiseks, mida nimetatakse spetsialiseerunud metaboliitideks (SM). Samas on seni piiratud teadmised, kuidas puud jaotavad süsinikku kasvu- ja kaitsefunktsiooni vahel muutuvates keskkonnatingimustes. Doktoritöös uuriti hariliku kuuse (Picea abies) ja arukase (Betula pendula) reaktsioone erinevatele mulla niiskustingimustele, valgusoludele ning konkurentsile teiste puudega. Andmed koguti mesaökosüsteemi niiskusega manipuleerimise katsest (FAHM) ning erinevate metsakasvukohatüüpide (tarna-angervaksa, angervaksa, sinilille, jänesekpsa, jänesekapsa-kõdusoo) puht- ja segapuistutest. Tulemused näitasid, et kõige kuivemas sinilille kasvukohatüübis oli kuuskedel väiksem õhulõhede juhtivus, netofotosüntees ja fotosünteesi N kasutuse efektiivsus. Võrreldes niiskemate tarna-angervaksa ja jänesekapsa kasvukohatüüpidega, oli sinilille kasvukohatüübi kuuskedel ka madalam fenoolsete ühendite üldsisaldus, flavonoidide sisaldus noortes okastes ja lignaanide sisaldus puukoores. Samas oli kuivemal mullal kasvavate arukaskede juurtes suurem potentsiaalsete kaitseühendite sisaldus, sealhulgas flavonoidide, bensoehapete ja SM üldsisaldus. Õhu- ja mullaniiskuse suurenemine vähendas aga kaskedel kaitseühendite sisaldust ning soodustas peenjuurte kasvu. Võrasisese varieeruvuse analüüs näitas, et puuvõra ülemises, enam valgustatud osas asuvad kaselehed toodavad rohkem kaitseühendeid. Kuuskedel sisaldasid vanemad okkad rohkem kaitseühendeid kui nooremad okkad. Segametsa kuuskedele avaldus kasvuperioodi alguses väiksem valguskonkurentsi mõju, mis võimaldas suuremat netofotosünteesi. Puhtkuusikutes, mida iseloomustas intensiivsem puudevaheline konkurents, suunasid kuused suhteliselt rohkem ressursse SM tootmisse. Kuna kliimamuutused muudavad keskkonnatingimusi ja liikidevahelisi suhteid, aitab käesolev uuring paremini mõista, kuidas metsad tulevikus toimivad ja muutuvate keskkonnatingimustega kohanevad.

Browse

Recent Submissions