1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 3389
  • Item
    Essays on inflation, expectations and central bank communication
    (2024-01-25) Gabrielyan, Diana; Masso, Jaan, juhendaja; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Praeguse ja oodatava inflatsioonidünaamika hea mõistmine on keskpankade jaoks oluline teadlike otsuste langetamiseks. Ootused muutuvad eriti oluliseks äärmuslike majandussündmuste ajal või siis, kui majandusmaastik on ebakindel. Käesolevas doktoritöös esitatud uurimustes on inflatsioon ja keskpankade teabevahetus kas otseselt või kaudselt ühine nimetaja ning neis rõhutatakse ootuste rolli inflatsiooni mõistmisel ja prognoosimisel ning asjakohase teabevahetuse tagamisel. Seega on käesoleva töö põhieesmärk inflatsioonieesmärgistamise raamistikus analüüsida inflatsiooniootusi, keskpanga sõnumeid, leibkondade majanduslikke valikuid ja nende kolme nähtuse omavahelisi seoseid. Esimene mõõde, mille kaudu käesolev väitekiri panustab majandusteaduslikku kirjandusse, on erinevate masinõppe ja traditsiooniliste ökonomeetriliste meetodite võrdlus. Uudiste andmete kasutamine on käesoleva töö teine panus, mis võimaldab luua asjakohaseid prognoose ja testida majanduslikke seoseid. Viimane käesoleva töö oluline panus on heita valgust meedia rollile majandusagentide ootuste kujunemise protsessis. Käesoleva väitekirja I ja II uuringus prognoositakse inflatsiooni vastavalt Phillipsi kõvera ja masinõppe mudeli abil, kusjuures viimane tugineb inflatsiooniootuste andmetele. Uuring III esitab väljakutse küsitlusel põhinevate inflatsiooniootuste mõõdikute kasutamisele ja pakub välja uue, mitmedimensioonilise ja potentsiaalselt reaalajas toimiva inflatsiooniootuste mõõdiku, mis kajastab kodumajapidamiste inforuumi majanduse olukorra kohta. Uuring IV annab oma panuse keskpankade teabevahetuse mõju analüüsi käsitlevase kirjandusse, uurides empiiriliselt Euroopa Keskpanga kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni.
  • Item
    Risk factors and onset time of periventricular hemorrhagic infarction in preterm born children and periventricular venous infarction in term born children
    (2024-01-24) Ilves, Norman; Ilves, Pilvi, juhendaja; Laugesaar, Rael, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Insult võib esineda kogu elu jooksul, sealhulgas ka vastsündinutel ja looteeas. Vastsündinueas esineb insulti ligikaudu ühel lapsel tuhande elussünni kohta. Insult loote- ja vastsündinuperioodil toob kaasa elukestva motoorse kahjustuse, kognitiivsed- ja käitumishäired, epilepsia ning sotsiaalsed probleemid, mis on sageli kombineeritud. Insult mõjutab nii lapsi kui ka nende lähedasi terve elu ja rehabilitatsiooniks kulub tohutu ühiskonna ressurss. Seetõttu on oluline insuldi ennetamine ja varajane avastamine. Looteeas kujuneva insuldi tekkepõhjused pole selged, kuna insult on harvaesinev ja suhteliselt vähe uuritud. Lisaks on looteeas tekkinud insuldi korral lapsed sünnijärgselt tihti ilma sümptomiteta ja neuroloogilised sümptomid ilmnevad alles imikueas. Püsiva neuroloogilise häire leevendamiseks on aga oluline alustada varakult rehabilitatsiooniga. Uurimistöö eesmärk oli uurida emade rasedus- ja sünnitusaegseid riskitegureid ning geneetilisi riske enneaegsetel lastel, kellel insult on välja kujunenud sünnimomendiks, ja ajalistel lastel, kellel looteea insuldi sümptomid avalduvad imikueas. Uuringu tulemused näitavad, et rasedusaegne infektsioon on oluline riskitegur ajukahjustuse tekkimisel nii enneaegselt kui ajaliselt sündinud lastel. Neeruvaagnapõletik emal tõstab 43-kordselt insuldi tekkimise riski lootel. Tähtis on vältida ja kiirelt ravida rasedusaegseid kuse-suguteede põletikke, aga ka teisi ema bakteriaalseid infektsioone. Ema infektsiooni järgselt on soovitav last jälgida ja vajadusel teha ultraheliuuring peast, et võimalikult varakult avastada insult ja alustada rehabilitatsiooniga. Leidsime, et kuna insuldiga lastel on geneetilised muutused sagedased, siis kõiki insuldiga vastsündinuid peaks geneetiliselt uurima, et leida perekondlikud juhud. Uuringus saadud teadmised on olulised kõigile arstidele, kes puutuvad kokku rasedate raviga. Kuna ema rasedusaegne infektsioon võib kahjustada loote aju, siis seda infektsiooni tuleb kiiresti ravida.
  • Item
    Fault tolerant attitude control for nanosatellites: ESTCube-2 case
    (2024-01-23) Ofodile, Ikechukwu; Slavinskis, Andris, juhendaja; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolev uurimus viidi läbi Tartu Ülikoolis, Tartu Observatooriumis, Soome meteoroloogiainstituudis ja Eesti Tudengisatelliidi programmis. See töö käsitleb ESTCube-2 asendi määramise ja kontrolli süsteemi (ADCS). ESTCube-2 on kolmeühikuline kuupsatelliit. ESTCube-2 missiooni peamine teaduslik eesmärk on katsetada orbiidil elektrilist päikesepurje. Elektriline päikesepuri on kütusevaba tõukesüsteemi kontseptsioon. ESTCube-2 proovib demonstreerida uusi tehnoloogiad, mis võimaldaks planeerida süvakosmose missioone kuup- ja nanosatelliitidele. See töö keskendub veakindla kontrollsüsteemi arendamisele ESTCube-2 satelliidi jaoks, mille eesmärgiks on testida plasmapidurit maa-lähedasel orbiidil (LEO). Missiooni õnnestumiseks on asendi määramise ja kontrolli süsteemil kindlad nõuded, mille hulgas on lõõa välja laskmine ja pöördemomendi täpsuse ja stabiilsuse kontroll vastavalt 0.25 kraadi ja 0.125 kraadi/s täpsusega. Antud uurimuse eesmärk on luua veakindel süsteem (FTC), mis käsitleb vigu ja ebakorrapärasusi ilma vajaduseta neid tuvastada, vähendades süsteemi arvutuslikku keerukust. Selleks on välja pakutud integreeritud anti-windup (AW) tõrkekindel juhtsüsteem. See süsteem hõlmab anti-windup kompensaatori disaini, mis käsitleb täiturite küllastumist. Käsitletakse kahte lahendust: mitme-sisendi/mitme-väljundiga (MIMO) ja ühe-sisendi/ühe- väljundiga (SISO) või ühe-sisendi/mitme-väljundiga (SIMO) AW kompensaatorit. Iga üksiku kontrollkanali puhul kaalutakse SISO/SIMO lähenemisviisi, mis tagab läbipaistvuse ja paindlikkuse sõltumatu kanali kavandamisel ja häälestamisel. AW-kompensaatori jõudlus on paljutõotav, vähendades arvutuskoormust ja lihtsustades kanali häälestamist. Töös pakutakse välja ka selle arhitektuuri kombinatsioon adaptiivse Neuro-Fuzzy Inference System (ANFIS) kontrolleriga, mis pakub sujuvamaid kontrollreaktsioone rikete korral.
  • Item
    Unveiling the characteristics of cancer-testis antigen MAGEA10
    (2024-01-16) Samel, Anneli; Kurg, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Vähk on tänapäeval üks juhtivatest surmapõhjustest ning seetõttu otsitakse pidevalt efektiivsemaid ja kahjutumaid viise selle raviks. Praegu laialdaselt kasutusel olevad ravimeetodid ei erista vähkkasvajat ümbritsevatest kudedest ning seetõttu kannatavad patsiendid raskete kõrvalmõjude all. Järjest enam proovitakse leida raviviise, mis mõjuksid vaid vähirakkudele, vähendades seega oluliselt ravi kõrvalmõjusid. Immunoteraapia on üks paljulubavamaid uusi lähenemisi vähiravis ning selle juures on oluline koht vähi-testise antigeenidel. Vähi-testise antigeenid on valgud, mida kodeerivad geenid on enamikes normaalsetes kudedes vaigistatud, kuid vähirakkudes lülitatakse nende valkude tootmine taas sisse. Lisaks on vähi-testise antigeenid võimelised kehas esile kutsuma immuunvastuseid ning seega on tegemist väga heade immunoteraapia sihtmärkide kandidaatidega. Üks tuntumaid vähi-testise antigeenide perekondi on MAGEA (melanoomi-seoseline antigeen A), mille mitmed liikmed kutsuvad esile tugevaid immuunvastuseid ning mida leidub paljudes erinevates vähkkasvajates. Antud doktoritöö fookuses on valk MAGEA10, mille puhul on eelnevalt täheldatud väga tugevaid immuunvastuseid, mille tõttu saaks seda valku kasutada immunoteraapias. Uuriti lähemalt valgu erinevaid osi, mõistmaks, millised regioonid mõjutavad eri omadusi. Kinnitati, et järjestus, mis suunab valgu rakutuuma, sisaldub MAGEA10 esimeses 14-s aminohappejäägis ning esimesed 120 aminohappejääki sisaldavad endas põhjust, miks valgu arvutuslik ja katseline suurus ei ühti. Lisaks kinnitati, et MAGEA10 ja teine perekonnaliige MAGEA4 väljuvad rakust ekstratsellulaarsete vesiikulite (EV) koosseisus, kinnitudes sealjuures tugevalt osakeste pinnale. See tähendab, et MAGEA valgud saavad rakust väljudes interakteeruda rakuvälise keskkonnaga ning seetõttu saaks neid kasutada ka vähi diagnostikas. Kokkuvõttes, antud doktoritöö aitab paremini mõista MAGEA10 omadusi, lihtsustamaks selle kasutamist vähi diagnostikas ja ravis.
  • Item
    Structure-guided insights into the functions of CHIKV nsP2
    (2024-01-10) Wang, Sainan; Merits, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Alfaviirused on positiivse polaarsusega RNA genoomi ja ümbrisega viirused mis on vastutavad paljude inimeste ja loomade haiguste eest. Üks meditsiiniliselt olulisemaid alfaviiruseid on chikungunya viirus (CHIKV). Selle viiruse põhjustav chikungunya palavik on äge haigus millega tavaliselt kaasneb lööve ja liigesevalud, ja millele sageli järgneb kuid või isegi aastaid kestev krooniline faas. Viimase kahekümne aasta jooksul on CHIKV põhjustanud miljoneid nakkusjuhtumeid enam kui 50-s riigis ja temast on saanud ülemaailmse tähtsusega patogeen. Litsentseeritud ravimid CHIKV põhjustatud haiguse raviks puuduvad. Alfaviiruse genoomse RNA replikatsioon sõltub RNA sünteesi ja modifikatsiooni protsessist mida viivad läbi viiruse poolt kodeeritud mitte-struktuurvalgud (nsP-d). nsP2 valku peetakse RNA replikatsiooni võtmevalguks ja peamiseks regulaatoriks. Siiski olid nsP2 valgu ensümaatiliste aktiivsuste ja muude funktsioonide omavahelised seosed ebapiisavalt uuritud. Käesolev uuring selgitas välja nsP2 valgus struktuuri mis võimaldab paremini mõista selle valgu funktsioone alfaviiruse replikatsioonis. Samuti näitasime, et nsP2-d saab kohandada täiendavate viiruse replikatsiooni jaoks oluliste funktsioonide täitmiseks. Selle uurimistöö peamised järelduse on järgnevad: 1: Tuvastasime kriitilised aminohapped jäägid, mis vahendavad „stacking“ interaktsioone nsP2 valgu ja CHIKV genoomi 3' otsa vahel. Nende interaktsioonide takistamine muudab viiruse paljunemisvõimetuks. 2: Paindlik domeenide vaheline regioon, mis ühendab nsP2 valgu N-otsa poolset helikaasi ja C-otsa poolset proteaasi piirkondi, on CHIKV replikatsiooni jaoks samuti hädavajalik. Ainult väikesed muudatused selles piirkonnas, nagu ühe aminohappejäägi eemaldamine ja kuni 10 aminohappejäägi lisamine, ei mõjuta oluliselt viiruse replikatsiooni. Suuremad muudatused, nagu kolme või viie aminohappejäägi eemaldamine, inaktiveerivad viiruse. 3: G3BP/Rin seondumise motiivide sisestamine nsP2 paindlikesse (domeenide vahelistesse) piirkondadesse oli mitte ainult viiruse poolt talutav vaid ka funktsionaalselt efektiivne - sisestatud järjestus suutis toetada mutantse CHIKV replikatsiooni nii imetajate kui ka putukarakkudes. Samad motiivid taastasid viiruse, mille nsP3 valgus puudusid G3BP seondumise motiivid, võime paljuneda imetaja rakkudes.
  • Item
    Methods for studying plant-fungal interactions – reflecting on the old, the new and the upcoming
    (2024-01-08) Färkkilä, Sanni, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Mäeorg, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Muld kubiseb inimeluks vajalikest organismidest, mille uurimist takistab nende väiksus ja ligipääsmatus. Paljud bakterid, seened ja pisiloomad elavad koos taimejuurtega mullas. Nende organismide hulgas on eriti olulised juursümbiontsed seened. Meedias populaarseks saanud puudevahelise suhtlusvõrgustiku (i.k. wood-wide-web) kontseptsioon viitab sellele, et metsad on omavahel seotud mullaseente kaudu, mis võimaldavad puudel omavahel suhelda. Teaduslik kriitika seab aga selle võrgustiku leviku ja olulisuse kahtluse alla. Väidetakse, et varem kasutatud meetodid ei suuda tõestada et puudevahelise suhtlusvõrgustiku olemasolu. Käesolevas doktoritöös käsitleti uue meetodi - fluorestseeruvate nanoosakeste - kasutamist. Selleks hinnati erinevate bioloogiliste ja keskkonnauuringute tulemused. Laboratoorsed katsed näitasid, et nende osakeste rakendamine keeruliste looduslike süsteemide, nagu näiteks puudevaheline võrgustik, uurimisel on praegu väga keeruline. Nanoosakeste, seente ja mullaosakeste vastasmõju kohta on siiani väga vähe teada. Kuigi süsinikupõhised osakesed olid lihtsas neeldumiskatses paljulubavad, on varasemad meetodid praegu puudevahelise võrgustik ja seeneniidistiku uurimiseks sobivamad. Doktoritöö sisaldab ka eksperimentaalset uuringut, milles kasutati molekulaarseid meetodeid seente määramiseks mullast. Tuvastati, kuidas taimeindiviidide vahelised geneetilised erinevused mõjutavad juurtes elavate seente elurikkust ja suhtelist arvukust, paljastades indiviidide erinevusi nende võimes olla mükoriissetele juureseentele peremeestaimeks. Eri laiuskraadidelt pärit populatsioonide vahel nendes võimetes erinevusi ei olnud. Need tulemused näitavad, kuidas mullas elavad seened võivad avaldada mõju puude konkurentsivõimele ja seega tuleks arvesse võtta geneetilisi tegureid ka puude võrgustiku uuringutes. Doktoritöö panustab puudevahelise võrgustiku arutellu, rõhutades metodoloogilisi kaalutlusi.
  • Item
    The role of culture for innovative processes
    (2024-01-04) Soloviov, Vladyslav; Kaasa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Innovatsiooni tähtsus on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Ettevõtted kasutavad innovatsiooni kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas ellu jäämiseks ning konkurentsieelise saavutamiseks. Riigid julgustavad innovatsiooni nii ettevõtete kui akadeemia tasandil mitmel põhjusel, näiteks oma kodanike elukvaliteedi tõstmiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning kaasaegse maailma paljudele väljakutsetele lahenduste välja töötamiseks. Nende arengute tõttu muutub aina tähtsamaks nende tegurite teaduslik uurimine, mis seletavad erinevate riikide innovatsioonitegevuste väljundite erinevust. Kultuur on üks viis, millega saab mõnda neist erinevustest selgitada. Käesolev doktoritöö tugineb erinevatele kultuuriteooriale, et aidata mõista, mis rolli kultuur mängib erinevate riikide ja regioonide innovatsioonitegevuses. Kolm doktoritöösse kuuluvat empiirilist teadusartiklit heidavad valgust kultuuri ja innovatsiooni erinevate osiste vahelisele suhtele ning ka teguritele, mille kaudu kultuur innovatsiooni mõjutab. Need uurimused rakendavad nii kaasaegset metodoloogiat ning andmeid kui ka alternatiivseid käsitlusi kultuuri ja innovatsiooni vahelise seose analüüsimiseks. Käesoleva doktoritöö jaoks läbi viidud uurimuste tulemused näitavad, et kultuur on seotud innovatsiooniga läbi mitme teise nähtuse, sealhulgas iga riigi kulutatavad summad teadus- ja arendustegevusteks ja mitmed riigijuhtimise aspektid. Uurimuste tulemustest johtub, et regiooni tasandil kultuuri ja innovatsiooni vaheliste seoste uurimine on tulemuslik. Need kinnitavad, et tugev seos innovatsiooni ja individualismi vahel on olemas lähtudes nii vanematest kui uuematest kultuuriteooriatest. Lisaks väidavad uurimused, et uuemad kultuuridimensioonide komplektid tagavad empiirilistes uurimustes täpsemad mõõtetulemused ja et teadlased võiksid luua enda kultuuridimensioone kasutades andmeid olemasolevatest küsimustikest.
  • Item
    Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan
    (2023-12-12) Ojam, Indrek; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Modernistlikeks on kirjandusteadlaste poolt nimetatud radikaalseid uuendusi kandvaid tekste, mis murravad end lahti eelnevast traditsioonist ja kehtestavad oma poeetilise maailmanägemusega uue standardi. Aga sõnaga modernism on ka püütud erineval moel piiritleda perioodi 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi keskpaigani, mil kirjandus registreeris ja reageeris paljudele ühiskondlikele muutustele nagu võrdsuse ja demokraatia ideede levik, urbaniseerumine ja tehnika plahvatuslik areng. Väitekirjas konstrueeritakse modernistliku kirjanduse lugemismudel, mis võimaldab stseeni mõiste abil tuvastada uute tajuilmade tulekut kirjandusse ning sama mudeli abil tõlgendatakse hulka eesti proosakirjanduse teoseid. Selleks esitatakse kõigepealt ülevaate eesti modernistliku kirjanduse senistest tõlgendusviisidest Noor-Eesti liikumisest 21. sajandi alguseni. Stseeni mõistele keskenduvas põhiosas uurib väitekiri modernistliku kirjanduse poeetikat narratoloogia ja fenomenoloogia meetoditega. Täpsemalt on töö fookuses nüansid, kuidas kujutatakse kirjandustekstis kehalisi tundeid, mida humanitaar- ja sotsiaalteadustes kutsutakse tihti ka afektideks. Enne afekti mõistele keskendumist on modernistliku romaani poeetikat analüüsitud peamiselt jutustuse mõiste kaudu. Aristotelese “Luulekunstist” alates on selle tähendust mõistetud tõenäosuse alusel: jutustuses juhtuvad ajaloomomendile tüüpilised sündmused ning seda asustavad ka vastavalt oma ajastu tüüpiliste iseloomuomadustega tegelased. Need piisavalt tõenäolised sündmused ja tegelased kujundavad fiktsionaalse maailma jooned, mis tunduvad lugeja jaoks piisavalt loomulikud ja motiveeritud. Kuid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses tõusevad romaanižanris aina enam esile teosed, mille iseäraliku realistliku mõju seletamiseks ei piisa enam tõenäoliste ja tüüpiliste sündmuste ning tegelaste leidumisest teoses. Neis teostes ei ole tihtipeale esiplaanil tegelaste saatuslikke elumuutusi märkivad sündmused, vaid aina raskest määratletav afektiivne atmosfäär, mis ei kuulu üksikule tegelasele, vaid tõuseb esile pigem inimeste ning inimese ja looduse vahelise läbikäimise hämaraladelt. Üks viljakaid viise seda kirjanduse poeetika muutust mõtestada, on olnud analüüsida jutustuse vahekorda ühe tema võimaliku vastandi kirjeldusega. Väitekirja üks teoreetilise osa eesmärke on jutustuse ja kirjelduse vastandus uuesti läbi valgustada ja näidata selle paratamatuid kitsaskohti. Võttes arvesse jutustuse ja kirjelduse semantilisi vastuolusid, otsustatakse uurimuses kirjelduse asemel stseeni mõiste kasuks, mis pärineb Fredric Jamesoni raamatust “Realismi antinoomiad” (2013). Stseen esitab reaalsust põhimõtteliselt erinevalt kui jutustus. See võimaldab suuremat ligipääsu kehalisele reaalsusele ja jätab suuresti hõlmamata põhjuslikkuse dimensiooni, mis on jutustuse peamiseks sisuks. Pärast sissejuhatavat ja teoreetilist osa siirdutakse väitekirjas eesti kirjandusloo teetähiste juurde, et neid stseeni mõiste valgusel värskelt tõlgendada. Näited eesti kirjandusloost on jaotatud kolme alamhulka, millest igaüht ümbritseb iseäralik ajalooline kontekst. Esimene näidetegrupp koosneb Jaan Oksa, Leo Anvelti ja Reed Morni teostest, mida kõiki on võimalik mõista fin-de-siecle’i kultuuri ilmingutena ning mille puhul on peamine küsimus inimsubjekti vitaalsusest, elujõududest ja seksuaalsest identiteedist. Jaan Oks on ehk sajandi alguse kirjanduses kõige edukamalt stseeni poeetikat rakendanud autor. Oks toob ilmsiks inimsubjekti olemuslik labiilsuse ja kehalise vastuvõtlikkuse oma ümbruse suhtes, mis laseb vaevalt rääkida isegi stabiilsest soolisest identiteedist. Leo Anvelt kujutab stseeni poeetika abil oma romaani “Viirastusi valges öös” peategelase Rein Endise maailma, kuid laseb peategelase saatusel kulgeda välja kristliku moraali repressiivsest toimest üsna intellektuaalse loogika alusel. Reed Morni romaan “Andekas parasiit” pakub näite teosest, kus problemaatilise peategelase afektide maailm on väga tugevalt ratsionaliseeritud ja stseeni poeetika võimalusi on seetõttu väga tagasihoidlikult kasutatud. Teine näidetegrupp käsitleb Viivi Luige “Ajaloo ilu” ja Mati Undi “Sügisballi” hilisnõukogude uue urbaniseerunud tegelikkuse viljadena, milles inimeste tundeelu on tugevalt mõjutatud globaalse läbipõimutuse tajumisest. Viimane näidetegrupp pärineb 21. sajandi alguse eesti kirjanduse ühest olulisest hoovusest, mis tegeleb teise maailmasõja järgses totalitaarses ühiskonnas tekitatud traumade kirjanduslikust kujutamise ja läbi töötamisega. Selles käsitletakse Ene Mihkelsoni, Eva Koffi ja Carolina Pihelga loomingut. Töö põhijäreldused on, et stseeni poeetika võimaldab eesti kirjanduse puhul modernistlikust uuendusest rääkida väga erinevatel ajaloomomentidel. Veel üks oluline avastus on stseeni poeetika võimekus vastuoluliste, kuid eluliselt tähtsate fenomenide nagu seksuaalsus ja trauma kirjanduslikku kujutamisel. Väitekirjas jõutakse seisukohale, et stseeni poeetika mõiste töötab kirjandusteaduse jaoks kõige viljakamalt, kui narratoloogia ja fenomenoloogia meetodeid täiendatakse ajalooliste kontekstidega, mis võivad pärineda sotsioloogia, soouuringute, tehnoloogia jm ajaloo valdkondadest. See tagab modernistliku romaani poeetika mõistmisele tugevama aluspõhja.
  • Item
    Employment relations in Estonia: employee control, participation and work accommodation in co-determining working conditions
    (2023-12-11) Masso, Märt; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Eesti töösuhete mitmetahulises maailmas on esiplaanil töösuhte poolte valikuvõimalused. Töötajate valikuvõimalused varieeruvad iseseisvast otsustamisest kuni selle võimatuseni. Doktoritöös keskendutakse töötajate võimalusele valida tööaega, osaleda töötervishoiu juhtimises ning vaadeldakse kaasatust töötingimuste kohandamises. Töötajate isiklik kontroll töötingimuste üle avaldub eri moel. See võib tähendada nii ise oma töötingimuste üle otsustamist kui ka töötingimuste kujundamist koostöös kaastöötajate ja tööandjatega. Iga töötaja tehtav valik kujundab organisatsiooni valikuid ja iga töötaja enda valikud moodustavad osa organisatsiooni valikutest. Töökoha demokraatia on põhiprintsiip, mille järgi peaks töötajad kujundama otsuseid, mis mõjutavad neid töötajatena. Võimalus mõjutada toob aga ootuspäraselt kaasa parema tööelu kvaliteedi ja kvaliteetsema töö, olgu selleks parem tööalane eneseteostus, hoitud tervis või töö- ja eraelu tasakaal. Töötamine on samas ühistegevus, kus töötajate ja organisatsiooni kollektiivsed huvid eksisteerivad koos. Töötajate kontroll valikute üle tähendab nõnda nii võimu omamist teiste üle kui ka võimu kasutamist või kasutamata jätmist ühis-pingutusteks ja ühiste tulemuste saavutamiseks. Mõõdupuud, mis näitaks, kui palju peaks kõigi heaolu silmas pidades olema töötajate isiklikke valikuid ja organisatsiooni kui terviku valikuid, päriselt paraku veel ei ole. Eesti töötajatel on suurem otsustusõigus oma tööaja ja -meetodite üle, samas väiksem võimalus iseseisvalt või ühiselt kohandada tööd vastavalt terviseseisundile. Kuigi töötaja kaalutlusvõimalus on suur, siis kollektiivne töötingimuste mõjutamine suurendaks ka väiksemate valikuvõimalustega töötajate individuaalseid võimalusi ja parandaks töötingimusi. Individuaalseid valikuvõimalusi kujundavad ametiala ja juhtorganite juhtimistegevus. Ametialaselt kõrgemal kohal või spetsiifilisemate oskuste-teadmistega töötajad evivad suuremaid valikuid oma töö üle. Ka suuremate valikuvõimalustega töötajate võimalusi võivad avardada või kitsendada organisatsiooni juhtimisviisid ja laiemalt ühiskonnakorraldus. Ilmestagu seda näiteks ülevalt alla toimuv juhtimine, mis piirab valikuvõimalusi võrreldes valikuvõimalusi avardava osaleva juhtimisega. Tuleks mõelda, kuidas parandada teadmisi töökoha demokraatiast, mis tasakaalustaks parimal viisil töötaja individuaalseid valikuvabadusi.
  • Item
    Converting identities and moralities: pentecostal christianity among the Roma in Estonia and Latvia
    (2023-12-07) Roht‐Yilmaz, Eva‐Liisa; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Antud doktoritöö põhineb etnograafilistel välitöödel romade seas Eestis ja Läti Vidzeme piirkonnas Eesti piiri lähedal. Alates 1990. aastate algusest, mis oli ka üldine Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud nn usubuumi periood, on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühi misjonärid, kes hakkasid tähelepanu pöörama just vaatluse all oleva regiooni roma vähemusele. Tänapäeval toimub suurem osa nende misjonitööst Lätis, kus roma kogukond on oluliselt suurem, kuid jätkub ka Eestis, kuivõrd romad elavad mõlemal pool riigipiiri ning suhtlevad ka oma sugulastega teises riigis. Nelipühilusse pöördumisega kaasneb vajadus seada esiplaanile uskliku identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid samas tunnevad uskuvahetanud vajadust säilitada roma kogukonda kuulumiseks vajalikud suhted ja väärtused. Doktoritöös uurin, kuidas pöördunud romad Eestis ja üle piiri Lätis Vidzeme piirkonnas loovad end eetiliste subjektidena kahe vastandliku moraalikoodeksi vahele sattununa. Doktoritöö näitab ka, et Soome roma misjonärid ja romad Eestis ja Lätis loovad uusi võrgustikke ning otsivad ühist etnilist identiteeti vaatamata roma gruppide sisemistele erinevustele. Etnilisusel on oluline roll mitte üksnes misjonitöös, vaid ka usu kogemises kehaliste sensoorsete praktikate kaudu. Selgub, et misjonil on sügavam mõju just tänu neile roma päritolu misjonäridele, kes kombineerivad roma kultuurilist identiteeti nelipühilusega ning kasutavad kultuurispetsiifilist lähenemist. Näitan, et on mitmeid lähenemisi, mida nelipühilusse pöördunud roma indiviidid kasutavad, leidmaks viise konfliktsete moraalinormide ja -süsteemide ühildamiseks, kujundades nõnda oma moraalset mina nelipühi kristlasena. Näiteks ennustamine, mis on traditsiooniline roma naiste lisateenistus, kuid mis pöördumise järel on üldiselt taunitud ja millest tuleb loobuda, ei pruugi olla kõigi nelipühilastest roma naiste jaoks üksüheselt hukka mõistetud, mitte ainult selle majandusliku tähtsuse tõttu romade jaoks, vaid ka seetõttu, et suhted teiste romadega ja oma kultuurilise identiteedi säilitamine jäävad neile jätkuvalt oluliseks. See näitab kuidas pöördunud romad peavad pidevalt otsima tasakaalu erinevate moraalikoodeksite vahel.
  • Item
    The Livonian jussive in the context of the Central Baltic area
    (2023-12-06) Kurpniece, Milda; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Norvik, Miina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Eesti ja liivi keeltel on palju ühist, üks nendest sarnastustest on eraldi vorm, mida kasutatakse kaudsete käskude, nõuete jms väljendamiseks: jussiiv, ehk möönev kõneviis. Kuigi esimesest pilgust võib tunduda, et eesti ning liivi möönev kõneviis on peaaegu identset, nt „nǟgõ“ on eesti keeles „nähku“, siiski eesti ja liivi jussiivil on nii mõnigi erinevus. Esiteks liivi möönev kõneviis muutub arvus, nt „nǟgõ“ on ainsuse vorm, mida kasutatakse kõikide ainsuse isikutega ja „nǟgõd“ on mitmuse vorm, mida kasutatakse kõikide mitmuse isikutega. Lisaks sellele liivi jussiivi kasutatakse peaaegu alati koos partikliga „laz“, mis eesti keeles oleks „las“, näiteks öeldakse liivi keeles „laz ma nǟgõ“ ehk „las ma näen“ või „mina nähku“. Samuti erinevalt eesti keelest kasutatakse liivi jussiivi täissihitist genitiivis, mitte nominatiivis. Liivi jussiiv erineb eesti jussiivist mitte ainult morfoloogiliselt ja süntaktiliselt vaid ka semantiliselt. Nimelt edastatakse liivi keeles jussiivi abil mitte ainult käske, nõudmisi, õhutusi, lubasid, soove, mööndust, vaid ka otstarvet ning küsimusi. Näiteks saab liivi keeles öelda: „Se vȯzā um nei ūnd, perīnai um tōnd immer kierõ, laz tuoi pūoļ ka ūg“, mida eesti keeles öeldaks niiviisi: „See liha on niiviisi praadinud ja perenaine on tahtnud ümber keerata, et teine pool ka praeks“. Liivi keeles sidesõna „et“ asemel saab kasutada jussiivi partikliga „laz“. Üllatav on see, et liivi keele kasutus sarnaneb pigem läti keele kasutuse kui eesti keele kasutusega. Liivi keele jussiiv on eriline ka sellepärast, et kõiki liivi jussiivi isiku vorme kasutatakse kõikides selle funktsioonides. Ehk saab liivi jussiivig väljendada nii käsku, kui ka otstarvet ja küsimust nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Nii eesti, kui ka maailma keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu. See teeb liivi keele jussiivi ühelt poolt huvitavaks, aga teiselt poolt unikaalseks.
  • Item
    Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal
    (2023-12-05) Kann, Lauri; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    1905. aasta revolutsioon on oluline pöördepunkt paljude Vene impeeriumis elanud rahvaste ajaloos. Nii impeeriumi keskuses kui ka äärealadel toimusid arengud, mis avaldasid hiljem mõju nii keisririigi kokku varisemisele kui uute riikide tekkimisele. Paraku oli nii Eestis kui tollases Vene keisririigis laiemalt 1905. aasta revolutsiooni osaks ka vägivald. 1905. aasta revolutsioon ei olnud küll ligilähedaseltki nii ohvriterohke kui 1917. aasta oktoobripöördele järgnenud segadused, kuid siiski hukkus selle revolutsiooni sündmustes Vene impeeriumis tuhandeid inimesi. Väitekiri keskendubki vägivallale 1905. aasta revolutsioonis. Traditsiooniliselt on 1905. aasta revolutsiooni Eestis vaadeldud ennekõike Vene impeeriumi sisekubermangude taustal. Väitekiri paigutab Eestis aset leidnud revolutsioonisündmusi Vene keisririigi lääneosa ehk Soome, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina konteksti. Väitekiri keskendub inimohvritega revolutsioonisündmustele Eesti linnades 1905. aastal otsides vastust küsimustele, kes olid inimohvritega vägivalla peamised põhjustajad ja millistel asjaoludel traagilised sündmused kujunesid. Peatähelepanu nii Eesti kui ka teiste maade puhul on suunatud meelavalduste pihta tulistamistele. Meeleavalduste pihta tulistamisi on varasemalt üksiksündmustena uuritud, kuid võrdlevast perspektiivist ei ole neid sündmusi seni vaadeldud. Väitekiri toetab seisukohta, et keisririigi lääneosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste mõju kogu revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem kui see revolutsiooni käsitlustes kajastub.
  • Item
    A framework and teaching approach for IoT security risk management
    (2023-12-04) Affia, Abasi-amefon Obot; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Nolte, Alexander, juhendaja
    Võrgutoega seadmete ja nende haavatavuste kasvuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama asjade interneti (IoT) turvariskide haldamisele (SRM). Võimalik ründepind laieneb asjade Interneti ökosüsteemi kasvades, tuues esile vajadust tugevate turvameetmete järele arenevate ohtude vastu. Olemasolevad uuringud toovad siiski välja lünki asjade Interneti arhitektuuri täielikul integreerimisel turvariskide haldamisse. Rakendamise praktilised väljakutsed tõstavad niigi keerukate asjade interneti süsteemide keerukust ja teevad turvariskide haldamise ülesannet veelgi keerulisemaks. Seega õõnestab teooria ja praktika vaheline ebavõrdsus turvaraamistike eduka rakendamise tõenäosust reaalsetes asjade interneti süsteemides, muutes need vastuvõtlikuks pidevalt arenevale ohumaastikule. Nende väljakutsete lahendamiseks tutvustame IoT-arhitektuuril põhinevat turvariskide haldamise (IoTA-SRM) raamistikku, mis pakub terviklikku ja integreeritavat lähenemist tuvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides. Integreerides IoT arhitektuuri turvariskide haldamisse, saavad sidusrühmad tagada oma IoT süsteemi komponentide ja interaktsioonide igakülgse katvuse. Raamistikku hinnati autonoomsete sõidukisüsteemide ekspertide poolt läbiviidud juhtumiuuringute abil, et teha kindlaks selle praktilisus, kohanemisvõime ja eelised. Kuigi antud juhtumite analüüsis nähakse raamistiku praktilisust, võib selle teoreetiline rikkus jääda praktikutele rakendamise ajal abstraktseks. Arvestades asjade interneti süsteemide keerukust ja ohtude dünaamilist olemust, ei piisa üksi traditsioonilistest õpetamisviisidest, et hõlbustada raamistiku üleminekut teoreetiliselt arusaamiselt praktilisele rakendusele, mistõttu on vaja tavapärasest õpetamisviisidest edasi ulatuvaid haridusmeetodeid. Seega töötati välja sekkumispõhine häkatoni lähenemine. See lähenemisviis, mida täiustatakse kohandatud sekkumistega, soodustab kogemuslikku õppimist. Antud sekkumised on hoolikalt välja töötatud, kohandatavad erinevate häkatoni kontekstide ja turvalisuse aspektide õpetamise sisuga ning täiustatud tegevusuuringute tsüklite kaudu, et võimaldada osalejatel navigeerida ja rakendada IoTA-SRM raamistikku. Meie integreeritud raamistik ja häkatoni lähenemisviis täitsid kahte rolli: haridusmudel, mis on suunatud turvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides, ja IoTA-SRM-i raamistiku hindamismehhanism häkatoni iteratsioonide kaudu, võimaldades selliselt selle iteratiivset täiustamist. See doktoritöö aitab kaasa IoT SRMi teoreetilisele mõistmisele ja IoT turvariskide juhtimise praktilistele lähenemisviisidele. Lisaks pakub see meetodit tulevaste spetsialistide koolitamiseks selles kiiresti arenevas valdkonnas. Siin esitatud leiud ja metoodikad loovad aluse tulevastele püüdlustele IoT SRM-i rakendamisel ja õpetamisel, näitlikustades sünergilist seost teoreetiliste turvakontseptsioonide ja nende praktilise rakendamise vahel.
  • Item
    Hereditary colorectal cancer syndromes in Estonia
    (2023-11-29) Roht, Laura; Õunap, Katrin, juhendaja; Kahre, Tiina, juhendaja; Soplepmann, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Kolorektaal- ehk jämesoolevähki defineeritakse kui pahaloomulist kasvajat, mis saab alguse käär- või pärasoolest. Kuni 10% jämesoolevähi juhtudest on pärilikud. Eestis on jämesoolevähk üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid, olles ka sage vähisurma põhjus. Enne 2012. aastat oli Eestis võimalik teostada vaid üksikuid päriliku jämesoolevähi geneetilisi uuringuid. Teistest diagnostilistest meetoditest oli põhiline MMR (mismatch repair) geenide immuunhistokeemiline (IHK) uuring. Tänapäeval teostatakse vastavalt näidustustele geeniuuringuid kasutades paljude geenide samaaegset sekveneerimist, seda nii pärilike kasvajasündroomide diagnostikaks verest kui ka kasvajakoest eelkõige raviotsuste tegemiseks. Geneetiliste uuringute roll on oluline ka tervete pereliikmete vähiriskide hindamisel, mis võimaldab rakendada jälgimisprogramme ning seeläbi langetada vähisuremust. Käesolevas uuringus hindasime esiteks rutiinse töö käigus teostatud sekveneerimise analüüside diagnostilist efektiivsust jämesoolevähiga patsientidel, ning selgus, et 22,3% esines haigus-seoseline pärilik geenimuutus. Lynchi sündroomi (LS) sünnilevimus oli Eestis aastatel 1930-2003 hinnanguliselt 1:8 638 (95% CI: 1:9 859-7 588). 10a jooksul on LS levimus tõusnud ligi kuus korda, tulenedes eelkõige parematest diagnostilistest võimalustest ning teadlikkuse tõusust. Võrreldes soolevähist haaratud indiviidiga saavad pereliikmed LS diagnoosi keskmiselt 8 aastat varem, mis võimaldab varasemat ennetust. MMR geenide IHK analüüsi diagnostilise efektiivsuse hindamisel >50a kolorektaalvähiga patsientide hulgas leidsime, et üle pooltel juhtudest kinnitus LS diagnoos, mistõttu on edaspidi soovitatav MMR IHK uuringuid teostada kõigile kolorektaalvähi patsientidele sõltumata vanusest. AXIN2-ga seotud oligodontia-kolorektaalvähi sündroomi uuringud näitasid, et suulaelõhe võib olla antud sündroomi uus tunnus, kuid vajalikud on täiendavad uuringud fenotüübi osas ning koostöö patsientide jälgimisjuhendi koostamiseks
  • Item
    Quality indicators and non-ischemic myocardial injury in emergency medicine
    (2023-11-28) Keskpaik, Triinu; Starkopf, Joel, juhendaja; Talving, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Erakorraline meditsiin on oluline osa tervishoiust, mille funktsioonideks on ennekõike kriitiliste seisundite esmane käsitlus, elundipuudulikkuste diagnoosimine ja ennetamine ning seeläbi suremuse ja invaliidistumise vähendamine. Eestis saavutas erakorraline meditsiin iseseisva arstliku eriala staatuse 2000. aastal. Järgnevatel aastatel on loodud erakorralise meditsiiniabi võrgustik, haigete triaažisüsteem, eriala residentuuriprogramm ning astutud on esimesed sammud ravikvaliteedi hindamise poole. Sarnaselt muu maailmaga on ka Eestis järjest suurenenud nõudlus erakorralise meditsiini järele. See on kaasa toonud osakondade ülerahvastuse, mis põhjustab potentsiaalselt tervist kahjustavaid viivitusi inimese raviteekonnal. Antud uurimistöö keskendus kahele haigete grupile erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) – ägeda kõhuvaluga raskes seisundis ning tõsise rindkere traumaga patsientidele. Kõhuvalu on sage pöördumise põhjus, mille taga võib olla kiiret sekkumist vajav haigus ning trauma on oluline rahva tervise probleem. Töö fookuses olid ravikvaliteedi indikaatorid ja südamelihase kahjustus. Kvaliteediindikaatorite juures hindasime valu ravimist ning patsiendi viibitud aega EMO-s. Leidsime olulisi puudujääke praeguses praktikas. Esiteks, valu tugevus, mis on adekvaatse ravi aluseks, on sageli dokumenteerimata ning aeg valuravini on liiga pikk. Teiseks, ägeda kõhuvaluga haiged, kes peaksid pärast esmast diagnostikat ja ravi liikuma haiglasse või minema koju, viibivad EMO-s oluliselt kauem kui on sätestatud Tervisekassa poolt kinnitatud kvaliteedi nõuetes. See viitab kitsaskohtadele erakorralise patsiendi raviteekonnal. Pikem aeg EMO-s on seotud halvema prognoosiga. Troponiin on vereseerumist määratav biomarker, mida kasutatakse südamelihase infarkti diagnoosimiseks. Täpsemate testide kasutuselevõtuga on südamelihase kahjustus määratav ka teiste haiguste ja seisundite, näiteks sepsise, raske trauma ja šoki korral. Leidsime, et nii rindkere raske traumaga patsientidel kui ka ägeda kõhuvaluga patsientidel, kellel ei määrata rutiinselt troponiini, esineb sageli varjatud südamelihase kahjustus, mis on seotud oluliselt halvemate ravitulemustega.
  • Item
    Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education
    (2023-11-28) Pokšāns, Artūrs; Kuutma, Kristin, juhendaja; Putniņa, Aivita, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Internaatkool on kuulunud Läti haridus- ja sotsiaalsetesse tugisüsteemidesse suurema osa Läti ajaloost ning on suutnud üle elada mitmeid ajaloolisi ja ideoloogilisi muutusi. Sellele vaatamata ei ole see asutus pälvinud märkimisväärset teaduslikku tähelepanu ei kodu- ega välismaal. See on kummaline, sest internaadihariduse pikk ja keeruline ajalugu viitab sellele kui potentsiaalsele ainesele antropoloogiliseks analüüsiks. Internaatkooli etnoloogilise analüüsi läbiviimisel on võimalik tegeleda nii suurte makroskoopiliste perspektiividega, nagu ajalooline analüüs, kui ka kaasata valdkonna tegijaid sügavamal tasandil, mis võib jääda sotsioloogilise perspektiivi kohaldamisel tähelepanuta. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida, kuidas on sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus seotud vägivalla eri liikidega internaadihariduse kontekstis. Tuginesin seda küsimust käsitledes kontseptuaalsele raamistikule: vaatlesin internaatkooli kui mitme sotsiaalse valdkonna ja võimusuhete põimumist. Rakendasin mitmekülgset etnograafilist lähenemisviisi, et uurida erinevaid viise, kuidas internaadiharidus kohalikus kontekstis realiseerub, uurides nii institutsiooni tegelikku struktuuri ja suhteid kui ka selle ajaloolist olukorda ja laiemat poliitikat, mis on seotud selle valdkonnaga. Seda täiendas antropoloogiline analüüs, mis põhines minu enda autoetnograafilistel andmetel. Ajalooline analüüs oli uurimuse vajalik osa, sest nii kasulik kui ka problemaatiline pärand on kaasaegse internaatkooli alus. Uuringust selgub, et internaatkool on pidevas muutumises, mis tuleneb nii järelevalvet teostavate isikute tegevusest kui ka asutuse enda töötajate otsustest. Internaadihariduse ebastabiilne positsioon tekib vastusena pidevalt muutuvatele sotsiaalsetele tingimustele, kus ainsaks püsiteguriks on domineerimissuhete olemasolu. Uuring näitab, kuidas need suhted aitavad kaasa ja säilitavad vägivalla pideva taastootmise nii individuaalsel kui ka struktuuri tasandil, väites, et selleks et tajuda, kuidas vägivald muutub igapäevaseks ja aktsepteeritavaks, tuleb arvesse võtta nii subjektiivseid kui ka objektiivseid vaatenurki ja tegevusi. Nagu see uuring näitas, ei ole vägivald see, mis tekitab ebavõrdsust, ega ka vastupidi, vaid mõlemad eksisteerivad pigem sümbioosis, kus ühe olemasolu nõuab ja tekitab teise olemasolu.
  • Item
    Brain abnormality detection using statistical analysis of individual structural connectivity networks and EEG signals
    (2023-11-27) Avots, Egils; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Bachmann, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Tipptasemel meditsiiniteaduse ja tehisintellekti uuringud on valmis ümber kujundama ajuhaiguste diagnoosimist. Käesolev doktoritöö “Statistilisel analüüsil põhinev aju ebanormaalsuste tuvastamine kasutades individuaalsete struktuuriliste ühenduvuste võrke ja EEG signaale” keskendub Alzheimeri tõvele ja kliinilisele depressioonile, kasutades tipptasemel tehnoloogiaid uuenduste esile toomiseks. Sünni, trauma, haiguse või muude asjaolude tagajärjel tekkinud ajuanomaaliad mõjutavad oluliselt inimese füüsilist ja vaimset tervist. Selles doktoritöös käsitletakse kaht peamist teemat: MRT kaudu diagnoositud Alzheimeri tõve ning EEG kaudu tuvastatud kliinilist depressiooni. Masinõppe algoritmid tõlgendavad ajuskanneeringu pilte, et tuvastada haigustele omaseid mustreid, nagu näiteks ajustruktuuri muudatusi Alzheimeri tõve puhul. Erinevatel pildimustritel põhinev andmete analüüs võimaldab haiguse olemasolu diagnoosida kiiremini ning täpsemalt. Kliinilise depressiooni puhul analüüsib masinõpe EEG salvestusi, et tuvastada ajutegevusega seotud muudatusi ning ennustada depressiooni esinemist. EEG kaudu on võimalik mõõta depressiooniga seotud ajutegevust ning masinõppe abil tuvastada haiguspilt. EEG mustrite analüüs võimaldab edukat patsientide klassifitseerimist ning seeläbi kiiremat diagnoosimist. Käesolev lõputöö toob esile inimese leidlikkust ning tehisintellekti potentsiaali tervishoiu paremaks muutmiseks. See viitab uuele ajastule ajuhäirete diagnoosimisel, kus on võimalik senisest kiiremini ning täpsemini Alzheimeri tõve ja kliinilist depressiooni tuvastada. Tulevikus on potentsiaalselt näha mitmeid paremaid tervishoiu lahendusi, mida taolised tehnoloogiad edendavad.
  • Item
    Regional labour markets and assimilation of foreign labour force
    (2023-11-27) Kivi, Laura Helena; Paas, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Doktoritöö keskmes on Euroopa Liidu regionaalsed tööturud, nende omavahelised ruumilised seosed ning välistööjõu kohanemine sihtriigi tööturul Eesti näitel. Välistööjõud moodustab regionaalsetel töötuturgudel märkimisväärse osa kogu tööjõust. 2021. aastal oli Euroopa Liidus kogu tööjõust 13% välismaal sündinud inimesi. Kuigi välismaalased moodustavad olulise osa kogu tööjõust, on nende keskmine tööhõive ja palgatase tavaliselt madalamad kui kohalikel. Töö- ja pendelränne tõttu tekivad seosed naaberregioonide tööturgude vahel, mida kutsutakse ruumilisteks ülekanneteks ja mis selgitavad olulist osa regionaalsete tööturu näitajate erinevusest. Doktoritöö keskendub mitmele olulisele küsimusele. Esiteks, kuidas on regionaalsed tööturud ruumiliste ülekannete tõttu omavahel seotud. Teiseks, kuidas sisserändajad ja nende järeltulijad pikaajalises vaates regionaalsel tööturul kohanevad. Viimaks, kuidas mõjutab kohaliku keele oskus sisserändajate ja nende järeltulijate assimileerumist kohalikul tööturul. Doktoritöö jõuab mitmete huvitavate järeldusteni. Esiteks, ruumiliste ülekannete analüüsist järeldub, et Euroopa regionaalsete tööturgude vahel eksisteerib oluline ruumiline sõltuvus. Koostöömõjud domineerivad, mis tähendab, et üldiselt saavad regioonid naaberalade tööhõive määra kasvust kasu. Teiseks, sisserändajate perede põlvkondadevahelise mobiilsuse analüüs osutab, et inimkapitali ülekandumise kõrval võivad muud mehhanismid, nagu ühiste väärtuste ja sotsiaalsete võrgustike ülekandumine ning naabruskonna mõjud, olla olulised sissetulekute mobiilsuse selgitamisel. Leitakse, et suhteline põlvkondadevaheline sissetulekute mobiilsus sisserändajate ja kohalike peredes on Eestis umbes samas suurusjärgus, samas kui absoluutne mobiilsus on sisserändajate peredes madalam. Viimaks, kohaliku keele õppe mõjude analüüs näitab, et kohaliku keele õpe aitab töötutel välispäritolu elanikel leida tööd, kuid ei too kaasa palgatõusu.
  • Item
    “Our ʿirbīt is not like your ʿarabiyya” Linguistic and socio-political change in late antique South Arabia (550 – 850 AD)
    (2023-11-24) Koutchoukali, Imar Yacine; Annus, Amar, juhendaja; Webb, Peter A., juhendaja; Gajda, Iwona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Kuuenda sajandi lõpul kadus Lõuna-Araabia tsivilisatsioon, mis oli üle tuhande aasta säilinud, lõpul järsult ära. Näiliselt üleöö hüljati samuti kohalik Lõuna-Araabia tähestik. Kui 8. sajandil püüdsid islami õpetlased Lõuna-Araabia islami-eelset ajalugu kirjeldada oli see nende jaoks muutunud kättesaamatuks. Lõuna-Araabias oli kaks sajandit valitsenud pime aeg. Jeemenis olevad tuhanded raidkirjad räägivad detailides rahvastest kes enne islami tulekut nendel aladel elasid. Need räägivad sõdadest mis nende kuningad pidasid, jumalustest keda nad kummardasid, kellega nad kauplesid ning kuidas nad lahendasid oma juriidilisi konflikte. Enamik raidkirju oli kirjutatud niinimetatud „saaba“ keeles. Saaba keel on üks semiidi keeltest, mille hulka kuuluvad ka heebrea, aramea ning araabia keeled. Kaheksandaks sajandiks p.Kr. oli saaba keel kirjakeelena kasutusest välja langenud ning sellele oli asendunud araabia keel. Lähim analüüs keelelistest erinevustest ning sarnasustest Jeemenis asuvates iidsetes raidkirjades, keskaja araabiakeelsetes teostes ning isegi tänavu kõneldud kohalikes murretes aitab meil valgustada Lõuna-Araabia pimedat aega. Keelelised tõendid näitavad, et araabiakeelsed kõnelejad jõudsid Lõuna-Araabiasse juba 4. sajandil p.Kr, sajandeid enne prohvet Muhammadi sündi. Lõuna-Araabias põrkusid nad kokku kohalike Lõuna-Araabia keelte kui ka Ida-Aafrikast pärinevate keeltega. Pärast islami teket kasvas araabia keele prestiiž püha- ning kantseleikeelena ning tõukis need kohalikud keeled Lõuna-Araabia kõige kaugematele aladele. Samal ajal säilisid osakesed Lõuna-Araabia islami-eelsetest tsivilisatsioonidest. Pärast islami vallutusi vajasid Lõuna-araablased leida erilise identiteedi muslimi eliidi seas. Nad tegid seda kirja pannes rahvuslikud traditsioonid oma esivanematest saavutustest, mis nad seejärel levitasid vastsündinud islami kogukonnas.
  • Item
    Hemodynamic and biochemical characteristics of patients with atrial fibrillation and anticoagulation of ≥65-year-old patients with atrial fibrillation in Estonia
    (2023-11-24) Pauklin, Priit; Kampus, Priit, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedaseim rütmihäire maailmas, esinedes 2-4% täiskasvanud elanikest. Rütmihäire põhjustab patsiendi olulist elukvaliteedi häirumist ja suurendab kuni 5 korda ajuinsuldi riski. Teada on mitmeid selle rütmihäire riskifaktorid nagu hüpertensioon, diabeet ja uneapnoe aga ka ülekaal. Samas pole praeguseni selged selle rütmihäire kõik patofüsioloogilised ja hemodünaamikaga seotud mehhanismid. Kuna enamikel > 65 a patsientidel esineb kõrgenenud ajuinsuldi risk, siis trombi profülaktikaks on vajalik püsiv antikoagulantravi. Kui maailmas on uuringud näidanudantikoagulantravi alakasutust, siis Eesti kohta vastavad andmed puuduvad. Käesolevas doktoritöös uuriti nii KVA patsientide ja kontrollrühma vererõhu hemodünaamikaga seotud näitajaid, kui ka põletiku, oksüdatiivse stressi ja sidekoestumisega seotud biomarkereid . Selleks teostati rütmihäiretega patsientidel lisaks vereanalüüsidele vererõhu hemodünaamika määramine, et hinnata tsentraalse vererõhuga seotud muutusi ja arterite jäikust. Patsiente jälgiti 1 aasta jooksul rütmihäirete kordumise suhtes. Lisaks uurisime püsivat antikoagulantravi kasutamist üleriigiliselt ≥65 aastaste KVA patsientide seas hinnates ravimi kaetus väljakirutatud päevadoosidega. Leiti, et vaatamata sarnastele õlavarrelt mõõdetud vererõhkudele oli rütmihäirega patsientidel kõrgem tsentraalne vererõhk ja pulsilaine levikukiirus, mis viitab suuremale arterite jäikusele. Uuritavatel olid kõrgemad müeloperoksüdaasi, kõrgtundliku C-reaktiivse valgu, B-tüüpi natriureetilise propeptiidi N-fragmendi ja galektiin-3 väärtused. Kõrgenenud müeloperoksüdaas oli seotud KVA kordumise riskiga. Püsiv antikoagulantravi tarvitamine Eestis on äärmiselt madal ja ≥80% kaetus väljastatud antikoagulantravi retseptiga oli saavutatud vaid 57,4% 2019. aasta ja 44,5% 2020. aasta uuritavatest.