Browsing by Author "Anspal, Sten"

Now showing 1 - 4 of 4

Essays on gender wage inequality in the Estonian labour market
(2015-10-12) Anspal, Sten
Sooline palgalõhe on Eestis kõrge. Mitmetes varasemates uuringutes on hinnatud, kui suur osa keskmiste palkade soolistest erinevustest on tingitud soolistest erinevustest tunnustes nagu haridus, ameti- ja tegevusala jm. On aga leitud, et suurem osa soolisest palgaerinevusest ei ole Eestis selliste erinevusega selgitatav. Uurimistöö eesmärk oli hinnata, mil määral varemkasutatutest erinevate hindamismeetodite ja andmete kasutamine aitab paremini selgitada soolise palgalõhe kujunemist Eestis. Doktoriväitekiri koosnes kolmest uurimusest: Esimeses vaadeldi küsimust, mil määral on soolise palgalõhe suur mitteselgitatav komponent tingitud liiga vähedetailsetest andmetest. Näiteks kui tippspetsialistide kategoorias grupeeritakse kokku raamatukoguhoidjad ja neurokirurgid, tekib küsimus, kas analüüsis võrreldi võrreldavate töötajate palku. Leiti, et kuigi detailsemate ameti- ja tegevusala andmete kasutamine võimaldas mitteselgitatavat palgalõhet vähendada, jäi see ikkagi üpris kõrgeks (16,5%). Teises uuringus käsitleti palgalõhe hindamismetoodikate tehnilisemat poolt. Leiti, et teatud meetodi puhul (täppissobitamise põhine dekompositsioon) võib sisuliselt meelevaldne võrdlusgrupi valik (ehk see, kas hinnatakse meeste palgaeelist või naiste palgapuudujääki) viia vastupidistele järeldustele. Pakuti välja meetodi edasiarendus, mis eristaks eraldi komponentidena meeste palgaeelist ja naiste palgapuudujääki keskmise palga suhtes. Kolmandas uuringus testiti, kas palkade allapoole jäikus erineb sooti. Kasutades Maksuameti andmeid aastatest 2002-2008 leiti, et naised aktsepteerivad palgalangetust suurema tõenäosusega kui mehed. Üks võimalik selgitus on, et see tulemus peegeldab erinevusi riskikartlikkuses: mehed võivad keelduda palgalangetamisest, aktsepteerides pigem kõrgemat koondamisriski. See tõlgendus on siiski seni veel vaid hüpotees, mis vajab täiendavat testimist tulevastes uuringutes.
Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis
(Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2011) Anspal, Sten; Järve, Janno; Kallaste, Epp; Kraut, Liis; Räis, Mari-Liis; Seppo, Indrek
Õpingute katkestamise kulude all mõistetakse saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – üks nendest on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad selle mitteomandamisega võrreldes suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotisaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.
Oskuste kasulikkus tööturul - PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 1
(Centar, 2014) Anspal, Sten; Järve, Janno; Jürgenson, Anne; Masso, Märt; Seppo, Indrek
PIAAC uuringuga kogutud andmed võimaldavad saada ülevaate inimeste infotöötlusoskuste tasemest Eestis ja teistes riikides ning analüüsida, millised on seosed oskuste ja erinevates eluvaldkondades toimetuleku vahel. Üheks olulisemaks selliseks eluvaldkonnaks on tööturg. Sellel osalemine on valdavale enamikule inimestest peamise sissetuleku allikas ja seal toimetulek üks olulisemaid elustandardit mõjutavaid tegureid. Käesolevas aruandes vaadatakse, kas ja kuidas on infotöötlusoskused seotud tööturul osalevate inimeste suutlikkusega püsida hõives, tööga hõivatud inimeste palga ja tööelukvaliteediga ning töötuks jäädes töötuse kestusega. Samuti käsitletakse oskuste seoseid ettevõtjaks olemisega. Kui varem on Statistikaameti kogutavate andmete baasil olnud võimalik analüüsida nende tööturuväljundite seoseid inimeste haridustaseme, soo, vanuse ja muude tunnustega, siis PIAACi andmetega avaneb esmakordselt võimalus uurida, milline on infotöötlus-oskuste roll teiste tunnuste taustal ning kas nende arvessevõtmine analüüsis aitab paremini mõista, mis mõjutab inimeste toimetulekut tööturul. Käesolev uuringuaruanne esitabki ülevaate nende seoste analüüsi tulemustest.
Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine
(Centar, 2014) Räis, Mari Liis; Kallaste, Epp; Kaska, Mart; Järve, Janno; Anspal, Sten
Käesoleva uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni põhi- või keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppes osalemise takistuste ja eelduste kohta Eestis ja vastavalt analüüsida haridussüsteemi, toetusmeetmeid ning õppekorraldust täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides. Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus täiskasvanute seas, kellel ei ole põhi- või keskharidust. Toetusmeetmete olemasolu kaardistamiseks viidi läbi elektrooniline kohalike omavalitsuste küsitlus. Haridus- ja õppekorralduslike probleemide välja selgitamiseks tehti fookusgrupid täiskasvanute gümnaasiumite ja kutsekoolide personali seas erinevates Eesti piirkondades.