Sirvi Autor "Aru, Jaan, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 38

A unified account of visual search using a computational model
(Tartu Ülikool, 2020) Khajuria, Tarun; Vicente, Raul, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Visual Search is a task ubiquitously performed by humans in everyday life. In the laboratory, to understand more about this process, experiments have characterised the time that humans need to locate a particular target object amongst others. Based on this search time’s dependence on the number of objects in the image, it is believed that two kinds of search take place. Feature search, where the target pops-out of the search image and is instantly found using a parallel search mechanism, and conjunction search, with more complex objects where the search is serial and the search time increases with the number of objects. In this work, we use a computational model to propose a unified process that can result in feature or conjunction search characteristics depending on the precision of the attention guidance mechanism. We show that the search performance can be partly explained by the precision or capacity of the encoding of distinct features that is used to guide attention during the search process.
Äkktaipamist uuriva keskkonna arendamine virtuaalreaalsuses
(Tartu Ülikool, 2020) Adamson, Ants; Aru, Jaan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuidas tullakse uute lahenduste peale? Kuivõrd on uudsete lahenduste aluseks äkktaipamine? Selle küsimuse uurimine on peamiselt toimunud lihtsas laborikeskkonnas. Käesolev uurimustöö keskendub uudset lahendust nõudva ülesande-keskkonna arendamisele virtuaalreaalsuses. Keskkonnaks loodi kaks põgenemistuba, mida läbiti erinevatel päevadel. Näidati, et katseisikud, kes lahendasid esimese toa ära, kasutasid ka rohkem äkktaipamist. Üldiselt kasutasid 54% osalejatest enamikel kordadel äkktaipamist. Lisaks üritati uurida ka mõtteshoidmise efekti. Selleks loodi kaks gruppi, kellest ühele tuletati pidevalt meelde, et ta mõtleks esimesele toale. Statistiliselt olulist efekti ei leitud. Kokkuvõtvalt loodi pind, mille pealt arendada edasi loodud keskkonda ning korraldada järgnevaid eksperimente.
Analysis of the aperiodic component in the mouse neocortex
(Tartu Ülikool, 2021) Stranieri, Alessandro; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Neuronal activity that underlies the conscious and unconscious aspects of animal life can manifest and be measured in different ways. The understanding of what is happening in the brain is a paramount objective of neuroscience. With the increasing availability of data and better analysis tools, we are seeing this objective becoming closer to our reach. The electrical activity recorded from the brain can display oscillations at specific frequencies in conjunction with physiological or behavioral states. These periodic components have been associated to animal (including human) behavior and even used to diagnose physiological abnormalities. In more recent years, the notion that only periodic components provide a view into brain activity has been somewhat challenged. Brain signals can also show changes in wider ranges of the spectrum, not linked to any periodic process. This aperiodic component has been already associated to changes in age, but recent studies have begun to show how they could provide a window to more physiological phenomena occurring in the brain. In this work we investigate how two different types of physiological changes are reflected by changes in the aperiodic component. To that end we analysed data recorded in the primary sensory and motor cortex of mice. To analyze the aperiodic component changes, we used a novel tool that extracts it from a signal, separating it from the periodic components. In our first study, we observed that sensory stimulation correlates with an increase of the aperiodic component in the sensory cortex. In our second analysis we focused on changes occurring under the effect of a receptor blocking drug applied to the primary sensory cortex. Within the area affected by the drug, we observed a decrease in the aperiodic offset and a decrease in correlation of the aperiodic components extracted at different layers. In two out of three mice we also observed this change in the primary motor cortex. These results help to develop our understanding of the mechanisms underlying the aperiodic contributions to the brain’s recorded activity. At the same time, they could potentially enable the use of metrics based on aperiodic activity as a diagnostic tool for mental conditions in health and disease.
Change blindness in 3D space
(Tartu Ülikool, 2015) Vasser, Madis; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
ChatGPT kasutamismotivatsioon Eesti gümnaasiumi, kutsekooli ja kõrgkooli õppurite seas
(Tartu Ülikool, 2024) Kork, Karina; Aru, Jaan, juhendaja; Laak, Kristjan-Julius, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud Eesti kooliõpilased kasutavad koolitööd tegemiseks ning millised on ChatGPT (mitte-)kasutamise motiivid Eesti gümnaasiumi, kutsekoolide ning kõrgharidusõppe õppurite seas. Uuring viidi läbi mugavusvalimiga, kuhu kuulus 123 õpilast ning andmete kogumiseks kasutati veebipõhist küsimustikku. Tulemustest selgus, et veidi alla pooled Eesti õpilastest on kasutanud koolitööde tegemiseks ChatGPT abi. ChatGPT kasutamise peamiseks motiiviks Eesti õpilaste seas on koolitööde lihtsustamise võimalus ning ideede kogumise võimalus. Peamiseks ChatGPT mittekasutamise põhjuseks on kartus, et tehisintellekti abi kasutamine ei ole kooskõlas reeglitega ning saadavad andmed ei ole piisavalt tõesed, et neid koolitöödes kasutada.
Comparing psychedelic visualizations with convolutional neural networks' feature visualizations
(Tartu Ülikool, 2023) Lüübek, Carolin; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Comparison of psychedelic mixed reality experiences - an explorative study
(Tartu Ülikool, 2024) Kaljo, Madli; Aru, Jaan, juhendaja; Kaup, Karl Kristjan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to investigate various psychedelic virtual (VR) and augmented reality (AR) experiences and compare perceived psychedelic effects they produced. A total of 24 participants (N=24) were exposed to 12 different experiences, including three VR, eight AR, and one baseline (AR) experience. Following each encounter, participants responded to a brief custom-made questionnaire assessing both psychedelic and affective dimensions of the experience. Mixed measures ANOVA revealed that six experiences, comprising three VR and three AR, exhibited significant differences from the baseline measure in terms of psychedelic effects. While VR experiences generally yielded higher results than AR experiences, not all of them differ significantly from three higher scoring AR experiences. SAM affective dimensions correlated significantly with overall psychedelic effect, correlation was weak to medium.
Different EEG effects of long-interval paired pulse TMS in AWAKE and NREM state
(Tartu Ülikool, 2014) Stamm, Mihkel; Bachmann, Talis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Effects of LSD, DMT and psilocybin on cognitive and psychological functions: a systematic review of the literature
(Tartu Ülikool, 2025) Kase, Marten; Aru, Jaan, juhendaja; Kaup, Karl Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Objective: To carry out a systematic review of modern-era (1990-2025) placebo-controlled studies assessing the acute and post-acute effects of LSD, DMT and psilocybin on cognitive and psychological functions. Method: From February 28 to March 19, 2025, PubMed and APA PsychINFO were systematically searched for placebo-controlled studies examining how psychedelics influence empathy, reaction time, emotional processing, memory, cognitive flexibility and related cognitive functions. Additional searches were done in Google Scholar. Results: The systematic review included 30 studies. Psychedelics tended to enhance emotional empathy, but had no effect on cognitive empathy. Psychedelics impaired, enhanced or had no effect on memory depending on the task and timing of the assessment. Dose-dependent impairments were seen in many of the reaction time tasks, although some studies found no effects. Some studies found impaired recognition of negative stimuli under the acute effects of psychedelics. The findings regarding cognitive flexibility were mixed. Limitations: Many studies had small samples and it is hard to find a reliable placebo due to psychedelics’ unique subjective effects. Future studies should use bigger samples and also study more longitudinal effects of psychedelics on cognitive and psychological functions.
Generatiivsel tehisarul põhineva katsekeskkonna loomine veendumuste uurimiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Ahvenainen, Marilin; Aru, Jaan, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This thesis explores the possibility of creating an application for researching beliefs through communication with generative artificial intelligence. The purpose of the application would be researching belief updating and formation through interacting with contradicting opinions. This thesis compares the ability of different GPT models to support the research environment with contradicting opinions and discusses possible issues and solutions.
Gümnaasiumiõpilaste liigne tuginemine ChatGPT valedele soovitustele
(Tartu Ülikool, 2025) Puppart, Brett; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kui tihti võtavad keskkooli õpilased matemaatikaülesannete lahendamise ajal ChatGPT valesid soovitusi omaks (liigne tuginemine). Uuriti lisaks, kas hariv sekkumine võib valede soovituste omaks võtmist vähendada. Enne ülesannete lahendamist jaotati katseisikud (n = 36) randomiseerimise alusel kontrollgruppi ja sekkumise gruppi, kus esitati hariv tekst ChatGPT töömehhanismi, puuduste ja targasti kasutamise kohta. Ülesannete lahendamisel oli katseisikutel abiks ChatGPT soovitus, mis oli poolte ülesannete puhul väär. Tulemustes ilmnes, et õpilased võtsid ChatGPT vale soovituse omaks 52.1% kordadest. See viitab tõsiasjale, et liigne tuginemine on laialt levinud probleem ChatGPT kasutajate hulgas. Sekkumise mõju ei olnud statistiliselt oluline liigse tuginemise vähendamisel (p > .05), muutes teaduses oluliseks ka edasiste sekkumiste mõju uurimise.
Hallutsinatsioonide tekkimine ootuste poolt: eksperimentaalne uurimus
(Tartu Ülikool, 2018) Palm, Katri Helen; Bachmann, Talis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Helide grupeeriv mõju visuaalselt esitatud sõnade vabale meenutamisele: seosed mnemovõtete kasutamise ja emotsionaalse kogemusega
(Tartu Ülikool, 2014) Kivisik, Taavi; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud känkimise ja mnemovõtete kasutamise soodustavat mõju mälusooritusele. Lisaks on täheldatud emotsionaalse kogemuse mõju mälufunktsioonile. Eesmärgiks oli uurida helide mõju sõnade känkimisele. Arvesse võeti viimase paari nädala positiivse ja negatiivse afekti (PA ja NA, vastavalt) määra ja mnemovõtete kasutamist. Selleks viidi läbi sõltuvate katseisikutega (KI) mälu eksperiment, kus mõõdeti sõnade vaba meenutamist erineva helilise taustaga. Selgus, et kõigi helilise taustaga katsetingimuste keskmiste vahe oli oluliselt erinev vaid siis, kui KI-d jaotati gruppidesse ühe konkreetse mnemotehnika (täpsemalt, jutu loomine) kasutamise alusel. Loci meetodit kasutades ilmnes mõju kõigi katsetingimuste peale kokku. PA ja NA statistiliselt olulist mõju ei omanud. Uurimus viitab mnemovõtete olulisusele juba ainult kaheks sekundiks esitatud sõnade meeldejätmisel ja vajadusele edasiste uurimuste abil täpsustada PA ning NA mõju mälusooritusele.
Hericium erinaceus’t, Bacopa monnieri’st, Centella asiatica’st koosneva nootroopikumi(segu) mõju tervete katseisikute kognitiivsele võimekusele: platseebogrupiga topeltpime eksperiment
(Tartu Ülikool, 2021) Uibopuu, Oliver Jared; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Huvi nootroopikumide vastu on maailmas tõusutrendil. Tarbijaskonnaks pole ainult kognitiivset võimekust vähendavate haiguste käes kannatajad, vaid ka inimesed, kes ambitsioonikusest või sportlikust huvist püüavad leida viise oma kognitiivse võimekuse tõstmiseks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas looduslikel nootroopilistel toidulisanditel on mõju tervete täiskasvanud inimeste kognitiivsele võimekusele. Eksperimendi lõppvalimisse kuulus 101 inimest, neist 43 olid meessoost ja 58 naissoost, keskmise vanusega 28,63 aastat (SD= 5,03; mediaan = 29). Katseisikud jagati kahte gruppi (platseebo ja nootroopikumi saajad) ja neil paluti manustada 28 päeva jooksul kapsleid. Selle ajavahemiku jooksul täideti viiel korral kognitiivsete võimete mõõtmiseks kohaldatud teste ja igapäevaselt paluti täita une- ja aktiivsuspäevikut. Andmeanalüüsis selgus, et nootroopikumija platseebogrupi tulemuste võrdluses statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Olulisi erinevusi esines aga testimiskordade vahel mõlemas grupis. Testimiskordade vahelisi statistiliselt olulisi erinevusi võib seletada õppimisefektiga. Kokkuvõtvalt leidsime, et töös kasutatud nootroopikumide tarvitamisega ei kaasne statistiliselt olulist eelist kognitiivses võimekuses võrreldes platseebo tarvitamisega.
How does psychotherapy work? A cognitive neuroscience-based framework for understanding therapeutic change
(Tartu Ülikool, 2024) Kabrel, Mykyta; Aru, Jaan, juhendaja; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
One of the key mechanisms by which psychotherapy facilitates positive change is by enhancing an individual's awareness of the internal and external factors that contribute to their problems. While this provides a conceptual understanding of psychotherapy, a more rigorous and precise mechanistic explanation is often lacking. In this thesis, I present a novel theoretical framework for understanding psychotherapy based on contemporary cognitive and computational neuroscience. I propose that enhancing awareness can be likened to mental navigation – the ability to navigate our representational space, which includes memories, concepts, ideas, images, etc. This navigation process involves exploring, identifying, and reconfiguring cognitive maps and schemas facilitated by neurobiological mechanisms similar to those involved in spatial navigation. The outcome of this thesis is an intuitively understandable conceptual framework and a biologically plausible mechanistic explanation of therapeutic change.
The impact of ChatGPT on critical thinking
(Tartu Ülikool, 2025) Bugvina, Anna; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The rising popularity of ChatGPT, which led to its integration in various aspects of everyday life, has also raised some concerns about its effects on peoples’ critical thinking abilities. The aim of the present research is to examine whether the opportunity of using ChatGPT will affect participants’ results of a general knowledge test. Participants were divided into experimental (allowed to use ChatGPT) and control (not allowed to use ChatGPT) groups. Experimental group’s total score was lower than control group’s. The understanding that AI is prone to errors predicted a higher score in the experimental group, while perceived reliability and understanding of the possibility of oversimplification did not have any effects on the total score. As a result, some negative impact on critical thinking caused by AI was found.
Innovatsioon laboris: uue innovatiivset lahendust nõudva katseparadigma väljatöötamine virtuaalreaalsuses
(Tartu Ülikool, 2020) Kask, Karl Jaagup; Aru, Jaan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this thesis is to develop a new experiment, which can be carried out in virtual reality. The main goal was to make a virtual reality application with which it would be possible to examine innovative thinking. Using the Unreal game engine, 4 virtual reality rooms were made. The first one contains the main task and the other ones contain the assisting tasks. The main task is to escape a prison cell and the assisting tasks are observing yourself and trying on hats. Upon failing the first task, the test subject is sent into the other rooms, where the goal is to help with creating an aha moment in him/her. This thesis gives an overview of how this application works and some background information regarding virtual reality and aha moments. Additionally, some possible future improvements are discussed.
Investigating Psychedelic Imagery through Convolutional Neural Networks’ Feature Visualization
(Tartu Ülikool, 2023) Lüübek, Carolin; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Konvolutsioonilised närvivõrgud mudeldavad primaatide nägemissüsteemi ning nende üksuste visualiseerimisel on sarnaseid jooni psühhedeelsete nägemustega, kusjuures visualisatsioonide mõju on analoogne nii tehislikes kui bioloogilistes nägemissüsteemides. Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse, kas konvolutsiooniliste närvivõrkude üksuste visualisatsioonide psühhedeelsus võib tehislike ja bioloogiliste nägemissüsteemide vahelisele sügavamale sarnasusele viidata. Bakalaureusetöö põhiline uurimisküsimus on, kas efektiivsete ja ebaefektiivsete nägemissüsteemi mudelite üksuste visualisatsioonide psühhedeelsuse vahel on erinevus. Tulemuste põhjal on efektiivsema nägemissüsteemi mudeli visualisatsioonid psühhedeelsete nägemustega sarnasemad, mida loetakse sellele viitavat, et efektiivsemate mudelite arvutuslikud mehhanismid võivad psühhedeelsete nägemuste tekkemehhanisme selgitada. Lisaks osutavad tulemused sellele, et psühhedeelsete nägemuste kujunemisel mängib rolli esmase nägemisala aktiivsus, ning tehislike ja bioloogiliste nägemissüsteemide vaheline analoogia on varasemas töötlusetapis tugevaim neuronite tasandil, kuid hilisemas töötlustapis kõrgemal hierarhiatasandil.
Iterative versus amortized inference solutions to the constellation problem
(Tartu Ülikool, 2022) Hasanov, Farid; Aru, Jaan, juhendaja; Khajuria, Tarun, juhendaja; Luik, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Making sense of the visual inputs is an essential part of human intelligence. While processing in the human visual cortex has been observed to have recurrent nature, machine vision systems with one feedforward pass from input into prediction have dominated computer vision benchmarks. This discrepancy may be explained through lack of challenging datasets where gradual refinement of solution would be necessary to lead to correct solution. Such a dataset, where local information about the encoded objects has been erased, was recently proposed. The current thesis represents the first attempt to solve this novel dataset. We propose to use generative models DCGAN and VAE with optimization algorithm CMA-ME to refine the solutions as iterative inference, and use generative models Pix2pix and CycleGAN as feedforward or amortized inference. Through solving the problem posed in the novel computer vision dataset, we show the prevalence of iterative refinement of hypotheses over the single-prediction paradigm, encouraging further research in the field of iterative inference.
Kas enda käe liikumise piirkonnas väheneb visuaalse taju täpsus? Kontrasti tajumise erinevused piirkonnas, kus käsi liigub võrreldes piirkonnaga, kus liikumine puudub
(Tartu Ülikool, 2018) Uibopuu, Oliver Jared; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö raames uuriti sensoorse täpsuse vähenemist virtuaalreaalsuse (VR) keskkonnas. Uurimistöö aluseks oli aktiivse järeldamise teooria. Sellest lähtuvalt püstitati uurimisküsimus, kuidas inimese enda käe liikumine mõjutab samas piirkonnas asetseva sihtstiimuli kontrasti tajumist. Katses osales 27 katseisikut, kelle ülesandeks oli valida VR keskkonnas kuvatud kahest erineva kontrastiga kerast kontrastsem, sooritades samal ajal käeviibet kerade piirkonnas. Analüüsi tulemustest ilmnes, et kera kontrasti, mis asetses „käe taga“ ei hinnatud kontrollstiimuliga võrreldes statistiliselt oluliselt erinevaks.