Browsing by Author "Bachmann, Talis, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 34

Deceptive behaviour modulation by feedback strategies and by inhibitory potential of the gene GABRA2 (rs279858)
(Tartu Ülikool, 2019) Luman, Andre; Bachmann, Talis, juhendaja; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Some research has been done on the effect of heritability of the deceptive behaviour, but very little is known about the effect of specific genes. In this study the effect of gene GABRA2 SNP rs279858 on the propensity to lie and on reaction time (RT) in the ‘Circle Game’ was investigated. Significant main effect of rs279858 on RT in ‘Circle Game’ and a significant interaction of rs279858 and sex on the propensity to lie were discovered. A significant learning effect in the ‘Circle Game’ was also found and a significant RT deception effect described in numerous previous studies was confirmed.
Detecting guilty knowledge with EEG-based methods using mock crime scenario
(Tartu Ülikool, 2014) Kitt, Anni-Bessie; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Different EEG effects of long-interval paired pulse TMS in AWAKE and NREM state
(Tartu Ülikool, 2014) Stamm, Mihkel; Bachmann, Talis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti politseiametnike võimekus tuvastada valetamist videosalvestuse vaatamise põhjal
(Tartu Ülikool, 2012) Melts, Tiit; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti üheksateistkümne kriminaalmenetluse ja jälitustööga tegeleva politseiametniku võimekust tuvastada valetamist ja tõerääkimist ülekuulamise videosalvestuse põhjal. Politseiametnikele näidati videosalvestusi, milles kaks isikut vastasid küsimustele tõtt rääkides või valetades. Politseiametnikel tuli hinnata, milliste küsimuste puhul isik valetas ja milliste puhul rääkis tõtt ning märkida, millest lähtuvalt nad oma otsuse tegid. Selgus, et politseiametnikud suutsid valetamist ja tõerääkimist tuvastada keskmiselt 67% täpsusega, mis on mõnevõrra parem, kui varasemates uuringutes teiste riikide politseiametnikega. Selgus, et kehvemate tulemustega politseiametnikud pöörasid oma hinnangute andmisel enam tähelepanu ülekuulatava kehakeelele ning silmade liikumisele ning vähem tähelepanu verbaalsetele märkidele ja jutu sisule. Väga heade tulemustega politseiametnikud keskendusid rohkem ülekuulatava jutu sisule ja detailidele ning sellele, kui soravalt ja ladusalt isik seda juttu esitas ning kuidas on isiku jutu sisu kooskõlas tema käitumisega.
Exploring the functional system of mental imagery by rTMS targeted at different cortical areas
(Tartu Ülikool, 2013) Filimonov, Dmitri; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The nature of visual mental imagery and its neural basis is complicated and not conclusively understood. Neural basis of mental imagery seems to be quite well clarified in general (providing more knowledge for its philosophical and phenomenal understanding), but partial similarities with the visual perception actually make it complicated to differentiate brain mechanisms of perception and imagery. The specification of the role of visual cortex is essential and its function in relation to imagery must be correctly understood. If the visual cortex plays the same role as in perception – imagery may be reduced to one of its forms and differ only in degree, not in kind. If the visual cortex functions differently and plays a different role, then imagery may be seen as a more independent phenomenon, which only shares some similarities in degree, but differs in kind. Transcranial magnetic stimulation (TMS) is a proper means to study the causal role of selected cortical areas in mental functions and we capitalize on this possibility in the present thesis. The experimental results reported in this study showed no statistically significant effect of correct task performance and vividness ratings as dependent on rTMS conditions. In fact, this situation may be due to both small sample size and/or relatively weak rTMS intensity. Although many studies using 1-Hz rTMS stimulation have shown behavioral effects, this study failed to find significant effects on performance in the cognitive task based on covert manipulation with mental images. One possible reason for the absence of effects could be not too many rTMS pulses. The use of 300 stimuli for each condition in this study had a reason that overall time of one experimental day for each participant would be too long and make them tired, possibly jeopardizing the imagery task performance. The relatively small intensity of 65% of phosphene threshold was applied because with higher intensities, phosphenes would interfere with imagerytask performance. The main result of the present study showing a negative experimental effect is that this rTMS design does not affect brain in a proper and/or strong enough manner, which means a necessity of new experimental design with different stimulation regimens to be chosen for further investigations of mental imagery aiming at exploring the relative roles of the selected cortical areas in mental imagery.
Hallutsinatsioonide tekkimine ootuste poolt: eksperimentaalne uurimus
(Tartu Ülikool, 2018) Palm, Katri Helen; Bachmann, Talis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
How artificial intelligence recommendation systems impact human decision-making
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-11-07) Arkhipova, Daria; Kull, Kalevi, juhendaja; Bachmann, Talis, juhendaja; Leone, Massimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Torino ülikool
See uurimus sukeldub tehisintellekti soovitussüsteemide (AIRS – Artificial Intelligence Recommender Systems) uurimisse, mida kasutatakse laialdaselt digitaalplatvormidel nagu sotsiaalmeedia, ja kuidas need mõjutavad meie otsuseid ja käitumist. Rakendades semiootika teooriaid, mis uurivad kommunikatsiooniprotsessi, vaadeldakse, kuidas igapäevane suhtlus tehisintellektiga võib kujundada meie mõtlemist ja käitumist kognitiivsel, emotsionaalsel ja sotsiaalsel tasandil. Uurimistöö näitab, et AIRS oma algoritmiliste kujunduste kaudu, mis on kooskõlas digitaalplatvormide struktuuridega, suunavad meie valikuid peenelt, kohandades või isegi peale surudes valitud eelistused meie otsustele, käitumisele ja tavadele. AIRSil on potentsiaal mõjutada mitte ainult seda, kuidas üksikisikud teevad otsuseid, vaid ka kujundada sotsiaalseid ja kultuurilisi tavasid. Need teoreetilised eeldused leidsid kinnitust välitööde kaudu, mis viidi läbi Itaalias, Eestis ja Hollandis. Uurimus toob välja, et AIRSi mõju on levinud erinevate kogukondade ja erinevate põlvkondade inimeste seas ning see on sõltumatu digitaalsest kirjaoskusest. Lõppkokkuvõttes toetab uurimus tehisarusüsteemide arendamist, mis arvestaksid semiootiliste vahendite abil avastatud kommunikatsioonimehhanismide iseärasusi. See võib aidata luua tehisarutehnoloogiaid, mis keskenduvad inimkasutajate tähendusloome protsessile, mitte top-down algoritmipõhistele lahendustele. See on oluline digitaalsete keskkondade loomiseks, mis toetaksid tähendusrikkamaid ja kasutajakeskseid suhtlusi.
Impulsiivsuse ja sotsiaalse soovitavuse seostumine pettusega valetamist võimaldavas arvutimängus
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Pärnaste, Anna-Stiina; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Einberg, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähe on uuritud, kuidas on omavahel seotud käitumuslike testide tulemused ja enesekohaste testide tulemused ebasiira käitumise kontekstis. Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas käitumuslikult mõõdetud valetamine seostub sotsiaalse soovitavusega ning impulsiivsusega. Uurimuses osales 96 katseisikut (70 naist, 26 meest); keskmine vanus 24,89 eluaastat (SD = 6,7). Enesekohaste mõõtevahenditena kasutati sotsiaalse soovitavuse küsimustikku (BIDR; Paulhus, 1991), adaptiivse-maladaptiivse impulsiivsuse küsimustikku (AMIS) ning käitumusliku mõõtevahendina valetamist võimaldavat arvutimängu ehk ringide mängu (TÜ kognitiivse psühholoogia labor). Tulemused näitasid oodatult, et sotsiaalse soovitavuse alaskaaladest oli mainekujundusel negatiivne seos valevastuste määraga. Impulsiivsuse puhul ilmnes ainsa statistiliselt olulise seosena positiivne korrelatsioon valevastuste määrast võetud vahelejäämise protsendi ja impulsiivsuse üldskoori vahel, mis tulenes pidurdamatuse alaskaalast. Seega impulsiivsus ei seostu valetamise sagedusega, kuid mainekujundus seostub.
Interrogative suggestibility, trait-related and morphofeatural characteristics of human phenotype
(2005) Nurmoja, Merle; Bachmann, Talis, juhendaja
An investigation of individual differences in the effects of priors on visual perception
(2019-11-14) Tulver, Kadi; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev väitekiri keskendub individuaalsete erinevuste uurimisele ennustava kodeerimise raamistikust lähtuvalt. Selle teoreetilise käsitluse kohaselt on erinevates nägemistaju töötlusetappides kriitiline roll lisaks välismaailmast tulenevale infotulvale (n-ö alt-üles signaalid) ka aju enda genereeritud hüpoteesidel ehk ennustustel sisendi võimaliku päritolu ja iseloomu kohta (n-ö ülalt-alla aktiivsus). Nimelt toimub aju hierarhilises närvivõrgustikus paralleelselt kahes suunas liikumine, kui ülalt-alla suunduvaid hüpoteese esindavaid aktiivsusmustreid eri töötlustasemetel sissetulevate signaalidega võrreldakse. Kuna ennustav kodeerimine väidab, et tajukogemus koosneb alati nii objektiivse sensoorse info kui ka subjektiivse ennustuse kombinatsioonist, on püsivad individuaalsed erinevused subjektiivses tajukogemuses selgitatavad ebakõlaga nende kahe komponendi vahelises tasakaalus. Kokkuvõtvalt panustas käesolev väitekiri olemasolevate teadmiste täiendamisse mitmes olulises aspektis. Esiteks näidati erinevat tüüpi tajuülesannete toel, et ennustused mõjutavad nii subjektiivset tajukogemust kui ka objektiivset tajusooritust. Samuti sai kinnitust, et subjektiivset tajukogemust stiimulist, mida tegelikult ei näidatud, on võimalik ennustusi “tingides” esile kutsuda mitmes analoogses ülesandes, näitlikustades seeläbi, et tegemist on normipärase tajutöötluse omadusega. Olulise uuendusena vastas üks avaldatud uuringutest küsimusele, kas individuaalseid erinevusi ennustuste mõjus saaks vaadelda kui ühisest allikast tulenevaid. Tulemustest ilmnes, et ühte ühist faktorit antud uuringus kasutatud ülesannete puhul andmetest järeldada ei saa – pigem peegeldasid tajumõõdikute omavahelised seosed erinevaid töötlushierarhia tasemeid. Lisaks empiirilisele panusele annab väitekiri teoreetilise ülevaate värsketest edusammudest individuaalsete erinevuste ja nende struktuuri uurimises nägemistaju valdkonnas, kuna seni pole veel ühtse selge arusaamani jõutud. Samuti rõhutatakse individuaalsete erinevuste uurimise olulisust, mis on väärtuslikuks tööriistaks nägemistaju universaalsete mehhanismide ja strukturaalse ülesehituse kaardistamisel. Lisaks optimaalse tajustruktuuri lahtimõtestamisele aitab individuaalsete erinevuste uurimine paremini mõista suboptimaalse tajutöötluse alusmehhanisme, mis iseloomustavad mõningaid vaimseid häireid ning leida, millised katseparadigmad on perspektiivikamad vaimse seisundi haavatavuse seiretestide väljatöötamiseks. Sealjuures tasub eksperimendi kavandamisel kaasata mitu sama protsessi mõõtvat ülesannet, et tagada konstruktivaliidsus ja tuua esile võimalikud ülesandespetsiiflised erisused ja sarnasused.
Kõrg- ja madalsageduslike piltide tajukorrelaadid, mõõdetuna EEG-ga
(Tartu Ülikool, 2013) Uibo, Kristel; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida kujutiste kõrgetele ruumilistele sagedusele ja madalatele ruumilistele sagedusetele tugineva teadvustamise dünaamikat ajas. Selleks esitati katseisikutele kahest erineva kategooria kujutisest koosnevaid hübriidpilte, kusjuures üks kujutis sisaldas kõrgsageduslikku ja teine kujutis madalsageduslikku informatsiooni. Katseisiku ülesandeks oli vastata, millist kategooriat ta nägi. Samal ajal kui katseisikud ülesannet lahendasid, mõõdeti nende ajutegevust EEG abil. EEG-signaali generaatorite topograafias olid erinevused hübriidpiltide madal- ja kõrgsageduslike kujutiste teadvustamise võrdlemisel ajalõigus 124-143 ms pärast hübriidpildi esitamist. EEG-aktiivsuse topograafiad erinevate kategooriate võrdlustes olid erinevad ajavahemikes 170 – 341 ms pärast hübriidpildi esitamist. Antud tulemuste põhjal võib oletada, et 124-143 ms pärast hübriidpildi esitamist on kriitiline ajahetk visuaalses töötluses, mil otsustub, kas teadvustatakse kõrg- või madalsageduslikku kujutist. Sellele protsessile järgnevad kategooriaspetsiifilised efektid.
Kuidas mõjutab teadvustamatult esitatud samasuunalist või vastassuunalist omadust kandev eelnev nägu järgneva näo isiksuseomaduste tajumist
(Tartu Ülikool, 2012) Liigand, Jaana; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemate uuringute põhjal võib väita, et inimesed hindavad teiste isikute isiksuseomadusi sageli nägude järgi, jagades neid intuitiivselt eri kategooriatesse, tuginedes teatud näojoontele. Käesolevas töös uuriti, kas ja kuidas mõjutab teadvustamatult esitatud samasuunalist või vastassuunalist omadust kandev eelnev nägu järgneva näo isiksuseomaduste tajumist. 72 katseisikut hindasid 80 näopilti, millele oli antud positiivne eelhinnang 5 omaduse suhtes: usaldusväärsus, mõjutatavus, heatahtlikkus, ausus, alluvus. Igale näole eelnes 20 millisekundi jooksul samasuunalist või vastassuunalist omadust kandev praimiv nägu. Uuringu tulemused näitasid, et ei samasuunalise ega vastassuunalise praimimise korral statistiliselt olulist erinevust ei ilmnenud, samuti ei ilmnenud erinevust erinevate omaduste lõikes. Tulemused püstitavad probleemi praimingukatsete tulemuste valiidsusest või vähemasti kergestikorratavusest.
Metakontrastmaskeerimine: val66met geenipolümorfismi ja pertseptiivsete strateegiate mõju
(Tartu Ülikool, 2012) Maksimov, Margus; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Viimaste aastate uuringud on välja toonud, et individuaalsed erinevused mängivad metakontrastmaskeerimise juures olulist rolli. Käesolev töö uurib muuhulgas geenipolümorfismide mõju ning näitab, et geenipolümorfismi val66met otsene mõju metakontrastmaskeerimise tüüpfunktsioonidele puudub, kuid ei välista polümorfismi mõju avaldumist läbi kõrgema taseme protsesside. Töös leiab kinnitust kongruentsuse mõju olulisus maskeerimisfunktsioonide kujunemisele, seda nii maskeerimistüüpide, soo kui ka pertseptiivsete strateegiate lõikes. Tuuakse välja erinevate vastamisstrateegiate kasutamine. Ilmneb, et visuaalsete muutuste jälgimise strateegia kasutamisest on kõige suuremal määral mõjutatud meessoost katseisikud, kelle tulemused selle strateegia kasutamisel halvenevad. Nurkade ja servade jälgimise strateegia kasutamine tõstab val/met geenipolümorfismiga katseisikute vastamistäpsust, seda suurtel SOA väärtustel. Olulist positiivset mõju omab algselt valitud strateegiast kinnipidamine ning seda eelkõige meessoost vastajate ja mittekongruentsete stiimulite korral. Osalist kinnitust leiab ka katse käigus toimuv õppimine.
Modulation of decision-making by transcranial magnetic stimulation
(2019-05-13) Tulviste, Jaan; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Inimese käitumist kontrollivates otsustusprotsessides on oluline roll dorsolateraalsel prefrontaalkorteksil (DLPFK) ning sellega juhteteede kaudu seotud eemalasuvatel ajupiirkondadel, kuid otsustusprotsesside täpsemate neurobioloogiliste mehhanismide kohta on veel vähe teada. Otsustusprotsesside põhjalik uurimine on oluline nii täidesaatvate funktsioonide ja sihipärase käitumise mõistmiseks kui ka erinevate neuropsühholoogiale tuginevate ravimeetodite väljaarendamiseks. Käesolev väitekiri keskendus mitte-veridikaalsete otsustusprotsesside uurimisele, kasutades selleks transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) meetodit. Otsustusprotsessidega seotud DLPFK piirkondi magnetimpulssidega mõjutades on võimalik tuvastada otsustamise neurobioloogilisi korrelaate ning uurida veridikaalseid ja mitte-veridikaalseid otsusi vastandava teoreetilise mudeli paikapidavust. Uuring I näitas, et mitte-veridikaalseid otsustusprotsesse on võimalik TMS-i abil selektiivselt mõjutada, kusjuures vasakpoolne DLPFK näib olevat rohkem spetsialiseerunud mitte-veridikaalsetele kognitiivsetele otsustele kui veridikaalsetele, samas kui parempoolne DLPFK osaleb mõlemat tüüpi otsustes. Tulemused ilmestasid ka seda, et TMS rakendamine avaldab korteksi piirkondadele nii lokaalset kui distaalset, TMS lookusest eemalasuvalt realiseeruvat mõju. Uurimuses II leidis kinnitust parempoolse DLPFK oluline roll impulsiivses ja riskantses käitumises: parempoolse DLPFK neurofüsioloogilise erutuvuse pärssimine madalsagedusliku TMS-iga tõi kaasa käitumise pidurduse vähenemise ning oluliselt riskeerivama käitumisstrateegia. Uuring III kinnitas BDNF geeni olulist mõju nii mitte-veridikaalsetele otsustusprotsessidele kui ka sellele, kuidas prefrontaalsete piirkondade mõjutamine TMS-iga mitte-veridikaalset endofenotüübi mõjuga seotud käitumist muudab. Väitekirja uurimustest järeldub, et TMS meetodil DLPFK piirkondi mõjutades on võimalik otsustusprotsesse mõjutada, kuid vallanduvad käitumuslikud muutused sõltuvad nii ülesande iseloomust, ülesandega seotud kognitiivsete mehhanismide lateralisatsioonist, kui ka inimese neurobioloogilisest endofenotüübist.
Mõjustamispsühholoogia erisused juriidilises kontekstis
(Tartu Ülikool, 2019) Korzanov, Vladislav; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Mõjutamispsühholoogia reklaamis ja selle juriidiline regulatsioon Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Ventsel, Reve; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
Motiveeritud ebasiira käitumise uurimine selle sõltuvuses transkraniaalse magnetstimulatsiooni ergastavast mõjust
(Tartu Ülikool, 2014) Jõks, Kerli; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö raames uuriti transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) mõju motiveeritud ebasiira käitumise tingimustes. Selle jaoks ergastatati TMS-i abil mõlema ajupoolkera dorsolateraalset prefrontaalset koort nii sham (tingimus, kus aju tegelikult ei mõjutata) kui ka TMS tingimustel, kusjuures katseisik mängis samal ajal arvutimängu, mille käigus ta võis vabalt valida kas ja kui palju ta valetab (edaspidi Ringide mäng). Valimisse kuulus 17 tervet paremakäelist inimest, kelle hulgas oli 4 meessoost ning 13 naissoost isikut vanuses 20 – 47. Andmete analüüsis kasutati 15 katseisiku andmeid. Valetamise määras ei leitud märkimisväärseid erinevusi sham versus TMS tingimuse vahel, samuti puudus erinevus ajupoolkerade vahel. Vastamise kiiruse analüüsil selgus, et parema ajupoolkera puhul, nii sham kui TMS tingimustes, kasvab katseisikute valetamise vastamiskiirus võrreldes tõerääkimisega.
Motiveeritud ebasiira käitumise uurimine selle sõltuvuses transkraniaalse magnetstimulatsiooni pidurdavast mõjust
(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti, kuidas dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (TMS) mõjutab motiveeritud ebasiirast käitumist ehk valetamist. Selleks valmistati ette katse, kus 17 katseisiku mõlema ajupoolkera DLPFC-d pidurdati korduva TMSi abil ning seejärel lasti neil mängida interaktiivset arvutimängu, milles katseisik sai ise valida, millal ja kui palju valetada. rTMS-mõjutamisele võeti võrdluseks sham-tingimus. Tulemused ei näidanud valetamismäära muutumist stimuleerimise tulemusena, kuid leiti erinevusi aegades vastamise võimaldamisest vastuseni. Parema ja vasaku poolkera DLPFC pidurdamine pikendab valetamisel vastamise kiirust võrreldes tõe rääkimisega, mis kinnitab, et valetamine on keeruline kognitiivne tegevus ning nõuab keerulisemat kontrolli. Valetamine on väga atraktiivne teema, kuid selle protsesside täieliku tundmaõppimise jaoks on vaja läbi viia täiendavaid uurimusi.
Nägude ja majade tajukorrelaatide võrdlus mõõdetuna elektroentsefalograafia meetodiga
(Tartu Ülikool, 2014) Sile, Geidi; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö raames on uuritud nägude ja mittenägude tajumise erinevusi. Selleks näidati katseisikutele 10 ms vältel stiimuleid, millel oli kujutatud üks kahest erineva kategooria kujutisest (nägu või maja). Esimesel kategoorial oli katseisikutele teadmata kaks alamkategooriat (tuttav nägu või võõras nägu). Stiimulid olid pikselleeritud neljal erineval astmel (maskeerimisastmed) ning katseisikud pidid vastama, millisesse kategooriasse kuuluvat kujutist (nägu või maja) nad nägid. Samal ajal, kui katseisikud ülesannet täitsid, mõõdeti nende ajutegevust EEG abil. Igal maskeerimisastmel tuvastati tuttavaid nägusid paremini kui võõraid nägusid. Kolmel esimesel maskeerimisastmel tuvastati tuttavaid nägusid paremini kui majasid, võõraste nägude ja majade vahel erinevusi ei ilmnenud. Tuttavate nägude jaoks ilmnenud käitumuslik efekt võrreldes võõraste nägudega kajastus ka EEG-ga mõõdetud sündmuspotentsiaalides. Mainitud tingimuste vahel ilmnesid erinevused alates 200 ms pärast stiimuli esitamist. Sündmuspotentsiaalid erinesid olenevalt sellest, millist stiimulit näidati eelneval katsekorral, need erinevused hakkasid ilmnema vahetult enne 200 ms möödumist stiimuli esitamisest.
Nägudepõhine isikutaju: äratundmist soodustavate tegurite uurimine
(Tartu Ülikool, 2013) Samsonova, Irina; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond