Sirvi Autor "Berisha, Butrint" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Exploring the role of Civil Society Organisations (CSOs) in foreign relations of de facto states: A comparative analysis of Kosovo, Palestine and Taiwan
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-18) Berisha, Butrint; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandil on kodanikuühiskonna organisatsioonidele avanenud enneolematud võimalused rahvusvaheliseks tegevuseks, muuhulgas tänu tehnoloogia arengule ja multilateraalsete foorumite avanemisele. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas kodanikuühendused de facto riikides – riikides, mida on erineval määral aktsepteeritud ja tunnustatud, kuid mis ei ole ÜRO liikmed – osalevad rahvusvahelises elus. Erinevalt täielikult tunnustatud riikidest on de facto riikidel piiratud diplomaatilised suhted, juurdepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele ja rahvusvahelisele kogukonnale laiemalt. Mitteametlike suhete raames on kodanikuühendustel võimekus aeg-ajalt parandada de facto riikide suhtlusvõimet rahvusvahelise ühiskonnaga lävimisel, suurendades seeläbi nende rahvusvahelist kaasatust, osalust, esindatust ja nähtavust. Siiski on kodanikuühenduste tegevust vaidlustatud riikluse kontekstis vähe uuritud, eriti napib võrdlusuuringuid. Selles doktoritöös võrreldakse Kosovo, Palestiina ja Taiwani kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust. Vaatluse all on 45 organisatsiooni, ehk 15 iga juhtumi kohta. Doktoritöö keskendub sellele, kuidas erinevad rahvusvahelised, siseriiklikud ja organisatsioonilised tegurid nende ühenduste rahvusvahelist tegevust mõjutavad. Võrdleva lähenemise kaudu väidetakse doktoritöös, et vaidlustatud riikluse kontekst sunnib de facto riikide kodanikuühendusi „kahetisele pühendumusele“, mida mõistetakse kui nende tegevuste tasakaalustamist esiteks universaalsete globaalsete valitsemise väljakutsete lahendamise ja teiseks rahvuslike riigiloome- ja riigitunnustusprojektide vahel. Kuigi kodanikuühenduste tegevus maailmapoliitikas on piiratud, toimivad nad rahvusvaheliselt ka „de facto diplomaatidena“, täites diplomaatilisi funktsioone nagu rahvusvaheline suhtlus ja läbirääkimised ning, mis kõige tähtsam, esindades ja kaitstes oma kodanike huve rahvusvahelistes foorumites. Seetõttu kontseptualiseeritakse selles doktoritöös kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust „kodanikuühenduste diplomaatiana“. See doktoritöö panustab debatti selle üle, keda tunnustatakse legitiimse toimijana, kellel on õigus rääkida elanikkonna nimel. Ajal, mil rahvusvaheline suhtlus on erinevate diplomaatilise esindatuse vormide suhtes üha soosivam, võitlevad kodanikuühendused selles muutuvas korralduses legitiimse positsiooni saavutamise eest. Ka kodanikuühenduste sisemine organisatsiooniline struktuur on muutumises, kuna nad arendavad üha enam võimekusi valdkondades, mis kuulusid varem üksnes välisministeeriumite ja kutseliste diplomaatide pädevusse. Näiteks teevad kodanikuühendused teadlikke pingutusi oma rahvusvahelise tegevusvõimekuse institutsionaliseerimiseks ja tõhustamiseks. Lisaks väidetakse doktoritöös, et need organisatsioonid nii vaidlustavad kui ka tugevdavad rahvusvahelise kogukonna riikluse norme nagu suveräänsus, enesemääramine, territoriaalne terviklikkus, mittesekkumine ja territoriaalsus. Et paremini mõista kodanikuühenduste rolle väga eriilmelistes de facto riikides, on vajalikud täiendavad uurimused, eriti juhtumite puhul, kus kodanikuühiskond ei järgi liberaalset paradigmat või kus de facto riigid omavad vähem tunnustust ja legitiimsust kui käesolevas töös käsitletud juhtumid.