Browsing by Author "Bohl, Vivian"

Now showing 1 - 2 of 2

How do we understand others? Beyond theories of mindreading and interactionism
(2014-06-18) Bohl, Vivian
Inimene on sotsiaalne olend. Suurem osa meist mõistab teisi inimesi piisavalt hästi, et nendega igapäevaelus lävida. Aga kuidas me seda teeme? Millised psühholoogilised protsessid võimaldavad meil teisi inimesi mõista ja nendega interakteeruda? Viimasel kolmekümnel aastal on filosoofid ja psühholoogid eeldanud, et sotsiaalse tunnetuse aluseks on teistele vaimuseisundite (nt uskumuste, soovide, kavatsuste) omistamine ehk nn ”vaimulugemine”. Vaimulugemist on seletatud peamiselt kahel viisil. Teooriateooria ütleb, et me saame omistada vaimuseisundeid tänu varjatud teooriale selle kohta, kuidas vaimuseisundid tekivad ja juhivad käitumist. Simulatsiooniteooria järgi me hoopis simuleerime teiste inimeste vaimuseisundeid seeläbi, et kujutleme end nende inimeste olukorda, keda soovime mõista. Viimasel ajal on vaimulugemise teooriad saanud tugeva kriitika osaliseks. Interaktsionistid väidavad, et sotsiaalse tunnetuse aluseks on erinevad ihulised protsessid ning võime mõista jagatud kontekste, ja et inimestevaheline suhtlus ei nõua vaimuseisundite omistamist. Mõistmaks, kuidas sotsiaalne tunnetus toimib, tuleks vaimulugemise asemel uurida sotsiaalseid interaktsioone. Hetkeseis sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas kujutab endast nende kahe lähenemise – vaimulugemise teooriate ja interaktsionismi – vastasseisu. Oma väitekirjas näitan, et need kaks lähenemist keskenduvad sotsiaalse tunnetuse erinevatele aspektidele, ja et seetõttu tuleks neid käsitada mitte teineteist välistavatena, vaid vastastikku täiendavatena. Ma esitan uue teoreetilise raamistiku, mis haarab endasse nii vaimulugemise teooriad kui interaktsionismi. Uus raamistik võimaldab mõista, kuidas sotsiaalse tunnetuse erinevad komponendid funktsioneerivad üheskoos. Ma näitan, et mõlemad lähenemised on eiranud sotsiaalse tunnetuse üht olulist aspekti: inimestevahelisi suhteid. Väidan, et vaimulugemise võime on evolutsiooni käigus välja kujunenud, sest see aitab meil paremini sotsiaalseid suhteid reguleerida, iseäranis siis, kui on ebaselge, millise sotsiaalse suhtega meil on parasjagu tegemist.
Ihulisusest kui keha ja vaimu dualismi ületamisest Maurice Merleau-Ponty teoses „Taju fenomenoloogia”
(2008-05-02T08:16:21Z) Bohl, Vivian
Väitekiri uurib oma ihu (corps propre) kui alusfenomeni Maurice Merleau-Ponty teoses „Taju fenomenoloogia”, näidates, kuidas Merleau-Ponty ütleb lahti keha ja vaimu dualismist langemata idealismi või materialismi. Ihulisuse küsimus ei ole taandatav dualistlikule küsimusele “kuidas keha ja vaim on teineteisega seotud?”, vaid tegemist on fundamentaalselt uue küsimusega “kuidas eelpredikatiivne ihuline teadvus on subjekti ja objekti konstitueerumise aluseks?”. Analüüsi tulemusel selgub, et Merleau-Ponty fenomenoloogia on empirismi ja intellektualismi kritiseeriv originaalne transtsendentaalne filosoofia, olemata transtsendentaalne idealism, mis rajab teed fenomenoloogia viljakaks koostööks mitmete eriteadustega. Magistritöös lahatakse Merleau-Ponty dialoogi omaaegse füsioloogia, psühholoogia, psühhopatoloogia ja psühhoanalüüsiga ning uuritakse nii normaalseid kui patoloogilisi ihulisi fenomene. Oluliseks “Taju fenomenoloogiat” ja käesolevat väitekirja läbivaks väiteks on tees, et subjekt-objekt suhte ja predikatiivse teadvuse ehk akti-intentsionaalsuse aluseks on eelpredikatiivne ihuline teadvus ehk toimiv intentsionaalsus, mis iseloomustab ihulisust. Ihu ei ole mõni maailmast ja teistest lahus seisev mateeriatükk, vaid samane maailmas-olemisega (être au monde).