Sirvi Autor "Cepitis, Ritums" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ioonvedelike viskoossuse ennustamine pärilevi närvivõrguga
(Tartu Ülikool, 2022) Käämbre, Doris; Ivaništšev, Vladislav; Cepitis, Ritums; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli ioonvedelike viskoossuse modelleerimine tehisnärvivõrgu abil. Töö raames arvutati 146 ioonvedeliku deskriptorid, millest 124 omasid kasutati tehisnärvivõrgu treenimiseks. Temperatuurivahemikus 263–473 K leidus 1822 eksperimentaalselt mõõdetud viskoossuse andmepunkti. Tehisnärvivõrgu treeningandmestikuks oli 1673 andmepunkti ja testandmestikuks 149 andmepunkti. Tulemuseks saadi ühe peidetud kihi ja 24 sõlmega tehisnärvivõrk, mille keskmine absoluutne protsentviga ja determinatsioonikordaja on treeningandmestiku jaoks vastavalt 4,8% ja 0,987 ning testandmestiku jaoks 6,8% ja 0,975.
Modelling structural and geometrical effects in carbon dioxide and oxygen electrocatalysis
(2024-07-11) Cepitis, Ritums; Kongi, Nadežda, juhendaja; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tiheduse funktsionaalse teooria (DFT) arvutusi on kasutatud struktuurse mõju uurimiseks CO2 redutseerimisreaktsioonile ning geomeetrilise efekti uurimiseks O2 redutseerimisreaktsioonile. Nende eraldi uuringute vastandamine on avanud uue vaatenurga elektrokatalüüsi diskreetsetele ja pidevatele muutustele. Modelleeritud struktuuriefekt selgitab vismuti MOF-ist tuletatud katalüsaatorites täheldatud selektiivsust. Täpsemalt selgus, et metalli nanoosakeste suurem massisisaldus võrreldes M-N-C ühenditega toob kaasa kõrgema HCOOH selektiivsuse. O2 redutseerimiseks on välja töötatud geomeetrilise efekti põhjal geomeetrilise adaptiivse katalüüsi põhimõtted. Eeldatakse, et nulli termodünaamilise ülepotentsiaali saavutamine mehaanilise muutuse kaudu kahe geomeetrilise oleku vahel on võimalik. Seega võib geomeetrilise efekti teadlik kasutamine ja geomeetria adaptiivse katalüüsi eksperimentaalne rakendamine oluliselt suurendada oluliste reaktsioonide efektiivsust, sealhulgas hapniku eraldumist (elektrolüüserites ja akudes), hapniku redutseerumist (kütuseelementides ja akudes), süsinikdioksiidi redutseerumist (energiamuundamises ja süsinikuneutraalsuse saavutamiseks) ning lämmastiku redutseerumist (rohelise ammoniaagi tootmiseks).