Sirvi Autor "Cohnitz, Daniel, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Are intuitions (of lay-speakers) relevant for determining which theory of reference is right?
(2010-05-18T05:14:29Z) Karu, Kaimar; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Cohnitz, Daniel, juhendaja
Intuitsioonide kasutamist filosoofilise argumentatsiooni tõendusmaterjalina on kritiseeritud ning ühe vastusena sellele kriitikale on väidetud, et konkreetsetes kõnealustes argumentatsioonides ei ole intuitsioone üldse kasutatud. Ma näitan, et intuitsioonid on nendel kordadel siiski kasutust leidnud, kuid et intuitsioonide ebakõlbulikuks tõendusmaterjaliks tunnistamine vajab edasist analüüsi. Ma väidan, et intuitsioonid suudavad pakkuda meile relevantset informatsiooni ning arutlen tavainimeste intuitsioonide sobivuse ja olulisuse üle võrreldes filosoofide intuitsioonidega. Ma väidan, et teatud ülesannete jaoks on filosoofide intuitsioonid kõrgema väärtusega, kuid teiste ülesannete jaoks on tavainimeste intuitsioonid samaväärsed, isegi kui mitte sama täpsed. Hiljutised uuringud eksperimentaalfilosoofias on näidanud Lääne ja Ida inimeste intuitsioonide erinevust – ma kirjeldan neid uuringuid, analüüsin metodoloogilisi nõrkusi ning teen mitmeid parendusettepanekuid edasiste uuringute tarbeks, mis muudaks võimalikuks tavainimeste intuitsioonide kohta relevantsete ja täpsete andmete kogumise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cognitive Penetrability of Perception in Predictive Brains
(Tartu Ülikool, 2016) Vaus, Sander; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The debate over whether perception is cognitively penetrable, in order to remain philosophically interesting and relevant, should be unpacked in terms of discerning whether propositional states can directly modulate the low-level phenomenal features of one’s perceptual experience. For this, it should also engage with cognitive science, and it is by proposing a scientifically feasible mechanism of how cognitive penetrability could obtain that there is even a reason for considering it. The predictive coding model of perception provides a framework within which such a mechanism can be motivated. By framing perception as a process of probabilistic inference, wherein top-down models of the world are tested against bottom-up error signals, we can discern whether propositional attitudes could affect the inhibitory and excitatory signaling of sensory neurons in a way that either promotes or inhibits the top-down predictive model that constitutes one’s perceptual experience, all the while preserving the necessary kind of relation between perception and cognition. In a three dimensional variation of the Ebbinghaus illusion, this can in fact be shown to happen, establishing cognitive penetrability of perception and a working mechanism by which this could take place.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Criticsism of the Propositionalist Approach to Solving the Problem of Opaque Attitude Contexts, and an Outline of an Alternative
(Tartu Ülikool, 2013) Lõbus, Indrek; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
In Defence of Logical Omniscience
(Tartu Ülikool, 2016) Lõbus, Indrek; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Estrada González, Luis, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The most controversial consequence of Robert Stalnaker’s (1984) theory of propositional attitudes is that subjects of propositional attitudes are logically omniscient. What makes this consequence problematic is that it seems to conflict with the fact that subjects of propositional attitudes are also deductive reasoners. Stalnaker’s solution to this problem consists in two complementary theories. According to the metalinguistic theory, deductive information is metalinguistic, and according to the integration theory, deductive reasoning proceeds via integration of dispositions to act. In my thesis I will defend Stalnaker’s solution against two arguments, namely the translation argument (Moore 1995, Nuffer 2009) and the argument from logical oversight (Moore 1995, Jago 2014). In my responses I will rely on a Tractarian distinction between signs and symbols, showing that it brings out a similar flaw in both arguments. The flaw in the first is the assumption that the same sentence cannot be written in two different languages, and the flaw in the second is the assumption that two different logical connectives cannot be written in the same way. In my response to the first of these arguments, I will also develop a variation of Stalnaker’s metalinguistic theory that accounts for the sign/symbol distinction.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ontology Identification Problem In Computational Agents
(Tartu Ülikool, 2016) Pärnpuu, Rao; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The Ontology Identification Problem is the problem of connecting different ontologies to the system’s goals in such a way that a change in the system’s ontology does not result in a change in its goal’s effect. My thesis is that the Ontology Identification Problem, which has so far been addressed as a single universal problem, can be seen as an umbrella term for a wide range of different problems, each of which has a different level of difficulty, and each requires different methods of approach, in order to overcome. One wide category of this problem is connected to granularity, where the changes in the model are connected to changes in the level of detail. Granularity issues can be divided into cases of simpler reductions, multiple realizability and incommensurability. Another wide area of the problem is related to context. Contextual problems can be divided into problems of environmental context and social context. Special cases of warrantless goals and perverse instantiation also have a direct bearing on the ability to solve ontology identification problems effectively.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Revisionary ontology: improving concepts to improve beliefs
(2018-05-14) Kitsik, Eve; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Revideerivad ontoloogid (nende seas Peter van Inwagen, Trenton Merricks ja Peter Unger) paistavad kaitsvat tavamõtlemisega sobimatuid väiteid selle kohta, mis on olemas – näiteks väidet, et toole ja laudu pole olemas. Doktoritöös küsin, kuidas revideerivat ontoloogiat tõlgendada: mida revideerivad ontoloogid tegelikult teevad? Kaitsen “teoreetilist metalingvistilist vaadet“, mille järgi on revideeriv ontoloogia tavamõistete parandamine uskumuste parandamiseks. Erinevalt „praktilistest metalingvistilistest vaadetest“ on minu vaate kohaselt revideeriva ontoloogia eesmärk siiski uurida, milline maailm tegelikult on. Seda teemat – milline maailm tegelikult on – uuritakse aga, arutledes selle üle, millised on parimad mõisted maailma kirjeldamiseks, s.t millised mõisted peegeldavad maailma objektiivset struktuuri ehk „lõikavad maailma liigestest“. Idee ontoloogiast kui liigestest lõikava mõisteskeemi otsingust toetub Theodore Siderile. Doktoritöö originaalne panus seisneb eelkõige järgnevas. (1) Kaitsen teoreetilist metalingvistilist vaadet süstemaatilisel moel, lähtudes selgelt määratletud ja põhjendatud adekvaatsustingimustest ning kaaludes, kuidas teoreetiline metalingvistiline vaade võrreldes alternatiividega nendele adekvaatsustingimustele vastab. (2) Kaitsen uudset vaadet revideeriva ontoloogia episteemilise tähtsuse kohta: revideeriv ontoloogia võib parandada meie teoreetilisi uskumusi (mitte meie praktilisi uskumusi), parandades mõisteid, mida nende uskumuste moodustamisel kasutatakse. Teoreetilised uskumused on need, mida moodustatakse pelgalt episteemilise täiuse nimel, samas kui praktilisi uskumusi moodustatakse uskumuse kandja ja/või teiste inimeste mitte-episteemiliste eesmärkide teenimiseks. (3) Näitan, kuidas see arusaam revideerivast ontoloogiast valgustab ka feministliku ja peavoolumetafüüsika suhet. Kaitsen vaadet, et vahel „feministlikuks soo-metafüüsikaks“ nimetatu (näiteks Sally Haslangeri ja Asta Sveinsdóttiri selleteemaliste kirjutiste) eesmärk on parandada mõisteid praktiliste uskumuste parandamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Testing intuitions about reference: what conclusions should be drawn from the experimental data?
(Tartu Ülikool, 2014) Zeigo, Henri; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Teoreetilise filosoofia õppetool
In this thesis I am going to argue against the interpretation that experimental philosophers offered as an account of their empirical findings concerning philosophical intuitions about reference. Their empirical findings seem to exhibit that philosophers’ and folk intuitions are sensitive to various factors and that these sensitivities cause diversity in the intuitive responses within and between different people and cultures (Machery, Stich, Mallon, Nichols 2004). It has been noticed that Western people are more likely to show intuitive responses that can be associated with a causal-historical view of reference, while East Asians are inclined to show intuitive responses which are associated with a descriptivist view of reference. The experimental philosophers argue that if there is such diversity in intuitions we cannot be sure that our intuitions provide us with reliable data that is needed for theory choice in philosophy of language. This means that our intuitions cannot serve as a foundation for theories of reference.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The content and implications of nativist claims. A philosophical analysis
(2021-11-29) Kõiv, Riin; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tihti kuuleme, kuidas teadlased on avastanud, et mõni inimese või muud liiki organismi tunnus on kaasasündinud, geneetiline, päritav või loodusliku valiku tulemus, et organismi geenid kannavad mingi tunnuse kohta informatsiooni jne. Niisuguseid väiteid nimetan „nativistlikeks“ ja neid ühendab see, et nende kõigi sõnul on ühel või teisel organismi tunnusel olemas olulised seesmised ja sünnipärased põhjused. Nativistlikud väited on olulised. Nad vormivad meie üldist arusaama iseendast, sellest, mis meile on hea ja võimalik. Nad mõjutavad ka praktilisi otsuseid. Näiteks on teada, et teatud geenivariandid tõstavad nii mõnegi haiguse põdemise riski, ning sellel on kasvav mõju tervisehoiupraktikatele. Paljud arvavad sedagi, et laste hariduse korraldamisel peaks arvestama asjaolu, et kognitiivne võimekus on suurel määral pärilik. Tõendeid agressiivse käitumise ja geenide seose kohta on arvestatud kergendava asjaoluna karistuse määramisel. Niisiis on oluline nativistlike väidete sisu ja järelmeid õigesti mõista. Doktoritöös analüüsingi filosoofiliste teooriate ja mõistete abil eri tüüpi nativistlike teooriate sisu. Mida tähendab, et miski, näiteks mõni psühholoogiline kalduvus, on kaasasündinud? Mida tähendab, et intelligentsus on 50% pärilik? Mis mõttes (kui üldse) kannavad geenid organismi tunnuste kohta informatsiooni – on geenid ometigi nii erinevad meile tuttavamatest informatsioonikandjatest nagu ajalehed, e-kirjad, salakoodid ja helifailid. Töö rõhutab kahte asjaolu. Esiteks, oma töös näitan, et erinevates teaduslikes kontekstides võivad sõnad nagu „kaasasündinud“, „geneetiline“ ja teised taolised tähendada väga erinevaid asju. Seega võivad kindla nativistliku väite järelmid ühes teaduskontekstis märkimisväärselt erineda mõne teise nativistliku väite järelmitest mõnes teises teaduskontekstis. Teiseks, oma töös selgitan, miks näiteks kaasasündinud, päritavate, geneetiliste põhjustega tunnuste kujunemine ja olemus võivad erinevatel ja ootamatutel viisidel sõltuda organismi keskkonnast ja kogemustest. Näitan, miks mõne sellise mõiste tähendus, mida kognitiivteadlased peavad kaasasündinuks, sõltub vägagi sellest, millises keskkonnas organism üles kasvab. Ja et ka 100% päritav tunnus saab siiski olla ka sotsiaalselt konstrueeritud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The normativity of truth in cognitive evaluation
(Tartu Ülikool, 2014) Vaus, Sander; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
In this essay I will defend Stephen Stich’s pragmatic theory of cognitive evaluation. The most striking feature of his view is that it doesn’t place truth center-stage as a criterion of a good cognitive system. In fact, he argues that having true beliefs is of little value, both intrinsically and instrumentally, and what we should really want is to have beliefs that allow us to attain the things that we actually value. This view is contested by Hilary Kornblith, who argues that even if truth is not something we value intrinsically, then it is always of instrumental value for attaining the things that we actually want to attain. For him, truth plays a pre-eminent role in cognitive evaluation, and placing value on truth is thus pragmatically preferable.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The structure of a consistent global pragmatism
(2020-12-21) Sova, Henrik; Mölder, Bruno, juhendaja; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Yli-Vakkuri, Juhani, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Pragmatism on tähendusteoreetiline vaade, mille järgi lausete tähendus ja tõesus tuleneb sellest, kuidas keelekõnelejate kogukond kasutab keelt eesmärkide saavutamiseks. Sellega vastanduvad pragmatistid representatsionistlikule arusaamale, et keel mingis mõttes esitab objektiivset reaalsust. Globaalne pragmatism on nüüdisaegne pragmatismi vool, mis lükkab representatsionistliku vaate tagasi kogu tähendusliku keelemängu ulatuses. Globaalseteks pragmatistideks võib pidada selliseid filosoofe nagu Ludwig Wittgenstein, Richard Rorty, Robert Brandom ja Huw Price. Väitekirjas põhjendan globaalse pragmatismi struktuuri, milles oleks võimalik kooskõlaliselt representatsionismist loobuda. Globaalsed pragmatistid peaksid esmalt tunnistama, et keelt kasutavad kogukonnad mängivad semantiliselt vähemalt kahte liiki keelemänge. Ühtedes mängudes näitab tõene väide justkui seda, kuidas asjad maailmas inimestest sõltumata on. Lisaks sellele on aga ka keelemängud, kus rakendub pragmatistlik tähendusteooria ja kus väite tõesus tähendab seda, et see klapib kogukonnas omaksvõetud õigustusmustriga. Niiviisi kaheks jaotunud semantika kontekstis saavad globaalsed pragmatistid kooskõlaliselt postuleerida, et metasemantika ei ole representatsionistlik ja sellele rakendub ainult pragmatistlik tähendusteooria. See tähendab, et semantilised laused ise – laused, mis sisaldavad mõnda semantilist terminit, nt „väide, et kohvitass on laual, on representatsionistlikult tõene” – saavad olla tõesed või väärad ainult pragmatistlikus mõttes, nt et see klapib omaksvõetud keelemänguga. Nii tühistavad pragmatistid representatsionismi metasemantilisel tasandil. Seeläbi kammitsevad pragmatistid meie metafüüsilisi tunge, et leidub mingi kindel viis kuidas asjad on. Need tungid tekitavad asjatuid metafüüsili probleeme ja takistavad kogukondadel muutunud eesmärkide valguses oma praktikaid ümber seadistada.