Sirvi Autor "Edur, Ines" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors influencing the population's belief in victory: cases of Estonia and Finland
(Tartu Ülikool, 2026) Edur, Ines; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis investigates the factors of divergent levels of “belief in victory” between Estonia and Finland. Drawing on academic literature and expert interviews, the study examines how national identity and ethos, collective memory and political communication and rhetoric shape public morale. Findings of this study suggest that differences in belief in victory stem mainly from the unity of the population, national ethos, political communication and public involvement in national defence. While Finland`s belief in victory is bolstered by its perceived victory in World War II, Estonian population's belief is influenced by the complex legacy of the Soviet occupation – acting both as a trauma that may have a negative impact on belief and also as a unifying force against future aggression. Additionally, the full-scale war in Ukraine has also strengthened belief in victory in both countries. These insights provide a framework for Estonia to strengthen its societal resilience.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitsetahte põhjused ilma varasema militaarse kogemuseta inimeses Kaitseliidu näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Edur, Ines; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Venemaa laiaulatuslik agressioon Ukrainas on muutnud julgeolekuolukorra eriti ebastabiilseks just Euroopas, Läänemere ruumis. Konventsionaalse sõjategevuse tõttu regioonis on riigid, seal hulgas Eesti sunnitud riigikaitsesüsteemide arendamise senist praktikat ümber hindama. Seejuures toetavad edukat riigikaitset lisaks oskustele ja investeeringutele ka ühiskonna tahtejõud. Eesti julgeoleku üks alustala on kodanike osalus riigi kaitsmisel. Seetõttu keskendub käesolev bakalaureusetöö kaitsealase initsiatiivi haaranud inimeste kaitsetahtele, et uurida, mis motiveerib ilma väljaõppeta inimest riigikaitsesse panustama. Töös käsitletakse kaitsetahet kui elanikkonna valmisolekut oma riiki ohu korral kaitsta. Uurimistöö fookuses on kaitseliitlased, kes enne organisatsiooniga liitumist varasemat kaitse- või sõjandustausta ei omanud. Nagu on näidanud laiaulatuslik sõda Ukrainas, on taoliste vabatahtlike osakaal rindel märkimisväärne. Seejuures on riigi jaoks oluline vabatahtlike motivatsiooni allikaid kaardistada juba rahuajal ning võimalusel taolist initsiatiivi inimestes tunnustada ja levitada. Seetõttu on uurimistöö eesmärk tulemustele põhinedes välja töötada soovitused riigile, kuidas kaitseliitlaste vabatahtlikku tegevust riigi kaitsmisel toetada ja elanikkonnas taolist initsiatiivi levitada. Eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames tehti kahekümne kaitseliitlasega, kel enne organisatsiooni astumist militaarset kogemust ei olnud, poolstruktureeritud intervjuud. Töö tulemusena leiti, et varasema militaarse kogemuseta kaitseliitlaseid motiveerib enim kaitsetegevuses osalema soov olla kriisiolukorraks valmis, kohusetunne kodumaa ees ning tutvuskonna eeskuju. Kaitseliitlase riigi poolse toetamise puhul toodi välja varustuse puudust, ressursside puudust uute liitujate väljaõppeks ning riigi poolset tunnustust vabatahtlike tegevusele. Kaitseliitlaste perede puhul selgus analüüsist informatsiooni puudus, täpselt ei teata, mida ning mis eesmärgil lähedane organisatsioonis teeb. Samuti selgus, et ka kaitseliitlased, kes on kaitseteemadega kursis üle keskmise, ei tunne täielikku kindlust kollektiivkaitse kohese rakendumise osas, kui peaks toimuma Eesti Vabariigi vastane agressioon.