Browsing by Author "Eensoo, Diva, juhendaja"

Now showing 1 - 11 of 11

6. klassi jalakäijate käitumise seosed sotsiaalsete ja majanduslike tegurite ning nende ennetustegevusega koolis Eesti nelja maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Holm, Airi; Eensoo, Diva, juhendaja; Jaani, Juta, juhendaja; Teller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
6. klasside õpilaste hinnangud oma liikluskäitumisele, liiklusalased teadmised, kaitsemotivatsiooniteooria ja koolipoolsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2014) Efert, Reesi; Eensoo, Diva, juhendaja; Jaani, Juta, juhendaja; Teller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
6.klassi õpilaste hinnangud kiivri kandmisele neljas eesti maakonnas
(Tartu Ülikool, 2015) Kahar, Airi; Eensoo, Diva, juhendaja; Jaani, Juta, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid kui riskitegur algajatel autojuhtidel
(Tartu Ülikool, 2016) Miškinyte, Grete; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleval bakalaureusetööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on algajatel autojuhtidel mõõdetud aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid seotud nende liikluskäitumisega. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kas autokoolides läbiviidud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivne käitumine liikluses“ aitab vähendada ATH sümptomaatikast tulenevat riskikäitumist. Bakalaureusetöös kasutatud andmed on pärit vahemikus 2013-2015 läbi viidud Eesti Psühhobioloogilise Liikluskäitumise Uuringust. Töö tulemustest selgus, et ATH sümptomite esinemine on seotud kõrgema riskikäitumisega liikluses. Seda leidu toetavad nii (1) mitmese logistilise regressioonanalüüsi tulemused, mis näitasid, et kõrge ATH sümptomaatikaga algajatel autojuhtidel oli ligi 4 korda suurem šanss osaleda liiklusõnnetuses kui madala sümptomaatikaga autojuhtidel, ja (2) enesekohaste küsimustike tulemused, mille kohaselt kõrgem ATH sümptomaatika on seotud ka kõrgema impulsiivsuse, antisotsiaalsuse, sagedasemate liikluses esinevate rikkumiste ja vigade ning madalamate sõidu- ja ohutusoskustega. Samuti selgus tööst, et 2014. aastal autokoolides läbi viidud sekkumisest ei olnud kasu kõrge ATH sümptomaatikaga algajate autojuhtide liiklusriski vähendamiseks. Samas selgus tulemustest, et sekkumisrühma kuuluvatel madalama sümptomaatika juhtidel esines aasta jooksul vähem liiklusõnnetusi ja rikkumisi kui kontrollrühma kuuluvatel. Selline tulemus viitab sellele, et sekkumisest oli kasu pigem neile algajatele autojuhtidele, kellel tõenäoliselt ei olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. See tähendab, et tulevikus tuleks liiklusohutuse eesmärgil välja töötada sekkumisprogramme, mis oleksid suunatud neile algajatele autojuhtidele, kellel on või võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Kiiruspiirangute ületamise seosed psühholoogilise sekkumise, impulsiivsuse näitajate ja liiklusohutuskampaaniate tajumisega
(Tartu Ülikool, 2012) Tikkenberg, Kristiina; Eensoo, Diva, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöö eesmärgiks on uurida sotsiaal-majanduslike, psühhomeetriliste ja meediakampaaniaga seotud tegurite ning psühholoogilise sekkumise seost kiiruspiirangute ületamisega liikluses. Kiiruspiirangute ületamist hinnati Eesti Politsei- ja Piirivalveameti 2007–2010.a. liikluseeskirjade rikkujate andmebaasi kirjete kaudu. Uuritavate valim n=656 on 2007.a. autokoolide uuringus osalenud B-kategooria juhilubade taotlejad, kes 2010.a. juhilubade omajatena vastasid uuringus liiklusohutuskampaania küsimustele. Uuritavate keskmine vanus on 26,4 (SD 8,0) eluaastat kontrollgrupil ja psühholoogilise sekkumise grupil 26,5 (SD 7,3). Seminaritöö andmete analüüs näitas, et tegelik liikluskäitumine ei ole oluliselt seotud liiklusohutuse meediakampaaniatega seotud näitajatega, küll aga autokoolis läbiviidud psühholoogilise sekkumisega. Püsivamalt, mitmese logistilise regressioonanalüüsi põhjal ilmnes, et meestel, kõrgema Elamustejanuga ja suurema aastase läbisõiduga uuritavatel on suurem šanss olla kiiruspiirangute ületaja.
Õpilaste kehalise aktiivsuse ja toitumisharjumuste seosed keskkondlike, sh koolipoolsete teguritega
(Tartu Ülikool, 2017) Pedoksaar, Kärt; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpilaste riskeeriv käitumine vees ning seosed individuaalsete, sotsiaalsete ja koolipoolsete teguritega
(Tartu Ülikool, 2016) Grigor, Rita; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Psühholoogiline sekkumine „impulsiivne käitumine liikluses“ ja viha ning impulsiivsuse näitajate seos algajate juhtide liikluskäitumisega
(Tartu Ülikool, 2016) Tokko, Tõnis; Eensoo, Diva, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida autokoolides läbiviidud psühholoogilise sekkumise „Impulsiivne käitumine liikluses“ tulemusi osalejate liiklusrikkumistele ja selgitada viha ning impulsiivsuse näitajate seost nende liikluskäitumisega. Sekkumise autokoolides viisid läbi vastavasisulise koolituse saanud autokoolide lektorid. Uuringus osales 1444 õppurit. Sekkumise tulemuslikkust hinnati aasta peale sekkumiste lõppemist politsei andmebaasist saadud liiklusrikkumiste alusel. Tulemustest selgus, et liiklusrikkujatel oli oluliselt suurem skoor BIS 11 impulsiivsuses t(995) = - 3,286, p = 0,001, AMIS testi adaptiivse impulsiivsuses t(1010) = - 4,839, p < 0,001, DBQ rikkumiste küsimustikus p < 0,001 ja DSI oskuste küsimustikus t(505) = - 3,809, p < 0,001. Sekkumis- ja kontrollrühma liiklusrikkumiste võrdlemisel ei ilmnenud statistiliselt olulist erinevust, küll aga sarnanesid liiklusrikkumiste osakaalud mõlema rühma puhul eelmise sekkumisuuringu sekkumisrühma liiklusrikkumiste osakaaludega. Selline „põrandaefekt“ võibki tuleneda sellest, et liikluskasvatuse muutuste tulemusel ongi autokoolide lõpetajad ohutumad liiklejad ja liikluskultuur on juba suuresti turvalisemaks muutunud.
Risk-taking behaviour: relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury
(2020-07-16) Luht-Kallas, Kadi; Eensoo, Diva, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vigastussurmad on oluliselt seotud riskeeriva käitumisega, mida mõjutavad mitmed isiksuslikud (nt impulsiivsus) tegurid on suuresti pärilikud. Impulsiivne käitumine on seotud nii serotoniini- kui ka dopamiinisüsteemi toimimisega. Väitekirja peamisteks eesmärkideks oli selgitada 1) riskeeriva käitumise seoseid isiklike ja isiksuslike tegurite ning serotoniini- ja dopamiinisüsteemi markeritega ning 2) kas riskeeriva käitumise ennetamiseks läbiviidud sekkumine, mis on osutunud efektiivseks, on efektiivne ka siis kui seda viivad läbi autokoolide õpetajad. Kuna riskeeriv käitumine ning seda mõjutavad tegurid erinevad teismeliseeas ja täiskasvanuks saades, siis kasutati väitekirjas kolme erinevat valimit: kuuendate klasside õpilased (n=699), kordusmõõtmistes osalenud 15-18 aastased õpilased (n=483) ning autokoolide õpilased (n=1441). Tulemustest ilmnes, et riskide võtmine on seotud tugevamini teatud isiksuslike teguritega (nt impulsiivsus, ekstravertsus, tahteline kontroll) ning dopamiinisüsteemi kõrgema ja serotoniinisüsteemi madalama aktiivsusega, aga ka teadmiste ja oskustega. Tulemustest saadi kinnitust, et lühikese psühholoogilise sekkumisega on võimalik vähendada riskikäitumist. Sekkumise efektiivsus tõestas, et riskeeriva käitumisega seotud isiksuse ja bioloogilisi riskitegureid tundes on võimalik koolis neid teemasid õpetajate poolt käsitleda nii, et viia riskikäitumise ennetustööd läbi efektiivselt. Lisaks ohtudega seotud teadmistele on vaja harjutada ja läbi mängida erinevaid situatsioone, et suurendada teadvustatud käitumise rolli otsustusprotsessis ning vähendada seeläbi teadvustamata ja impulsiivse otsustamise mõju. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele (nt jalgratta või auto juhtimine, lõkke tegemine, ujumisoskus) on vajalik arendada nende tegevustega seotud ohutusalaseid (situatsioonist tulenevate ohtude hindamine) ja sotsiaalseid (nt enesekontroll, teistega arvestamine) oskuseid
The role of the serotonin transporter and 5-HT1A receptor genes promoter polymorphisms 5-HTTLPR and C(-1019)G in impulsivity and traffic violations
(Tartu Ülikool, 2020) Engel, Silver; Harro, Jaanus, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This papers purpose was to use appropriate statistical tests to pinpoint the relationships between impulsivity with its adaptive and maladaptive facets, two serotonergic system gene promoter polymorphisms - 5-HTTLPR and C(-1019)G, and different traffic violations and accidents. The sample was the sum of two previous study samples from 2007 and 2014 (n = 2113). The study found that traffic violators were higher in adaptive impulsivity and that 5-HTTPLR La/La homozygotes were more likely traffic violators. A polymorphic interaction of 5-HTTLPR+C(-1019)G showed that contrary to the hypotheses, La/La+G/G genotype carriers were more likely to speed while S allele+C/C genotype carriers were least likely to violate traffic law which may point to an interactive effect on the desensitization of 5-HT1a autoreceptors.
The association of risky traffic behaviour with personality factors, lifestyle and biological predisposition, and a driving school intervention aimed at impulsivity awareness
(2023-04-28) Tokko, Tõnis; Harro, Jaanus, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Autojuhtide riskeeriv käitumine liikluses on aktuaalne rahvatervishoiu probleem, mis on mõjutatud paljude tegurite poolt nagu isiksus, elustiil ja bioloogiline eelsoodumus. Lisaks seostele viha, agressiivsuse ja impulsiivsusega olid enese raporteeritud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomid autojuhi liikluskäitumise puhul oluliseks riskiteguriks, mis viitab alaläviste psühhiaatriliste sümptomite olulisusele liiklusohtude teemal. Mitmed elustiili aspektid seostusid riskeeriva käitumise ja otseselt ka liiklusrikkumistega ning erinevusemarkerid serotonergilises süsteemis ilmnesid neid seoseid mõjutavate tegurina. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis oli umbes kolmandiku joobes tabatud autojuhtide jaoks korduv rikkumine ja korduvrikkujad panid toime ka rohkem teisi liiklusrikkumisi. Neuropeptiid S retseptor geeni (NPSR1) riskialleel suurendas riski korduvalt alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning dopamiini transporteri geeni (DAT1) polümorfismi riskialleeli kandmine seostus sagedasema joobes juhtimisega, liiklusõnnetuste ja muude liiklusrikkumistega. Need tulemused toetavad dopamiinergilise süsteemi olulist rolli impulsside kontrollimisel ja riskeeriva käitumise puhul. Sekkumine autokoolides, mille läbiviijateks olid autokoolide õpetajad, omas sarnaselt eelnevale psühholoogide poolt läbiviidud samasugusele sekkumisele liiklusohutust suurendavat mõju ja mõju oli nähtav ka ATH sümptomitega uuritavatel. Bioloogilised markerid seostusid sekkumise efektiivsusega naissoost uuritavate puhul. Kokkuvõttes võib öelda, et impulsiivsuse/agressiivsusega seostatud bioloogilised markerid seonduvad usaldusväärselt igapäevase liikluskäitumisega ning aitavad meil mõista vajadust personaliseeritud sekkumiste järele. Oleks kasulik lisada autojuhtide õppesse arutelu liikluskäitumist mõjutada võivate vaimsete häirete üle. Tulevased uuringud peaksid uurima veebipõhiste sekkumiste efektiivsust, kuna järjest enam õppetegevusi toimub veebi teel.