Sirvi Autor "Eisenschmidt, Eve" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Developing Quality Cultures in Teacher Education: Expanding Horizons in Relation to Quality Assurance
(2011) Eisenschmidt, Eve; Löfström, Erika
The Teacher Education Policy in Europe Network (TEPE) was established with the overarching aim to develop teacher education policy recommendations at institutional, national and European levels. TEPE is an academic network that builds on previous European collaborative initiatives on teacher education policy, e.g. TNTEE and EUDORA. Today, its central goals relate to: 1) Advancing research in and on Teacher Education, 2) Increasing mobility and extending the European Dimension in Teacher Education, 3) Enhancing quality through the renewal of evaluation cultures in Teacher Education.
Kutseaasta I etapi seire kokkuvõte 2004/2005
(2005) Eisenschmidt, Eve; Poom-Valickis, Katrin
2004./2005. õppeaastal käivitus kutseaasta esimene etapp üldhariduskooli klassiõpetajatele ja aineõpetajatele. Kutseaasta tugiprogrammis osales 165 nooremõpetajat, neist 80 läbis kutseaasta Tallinna Ülikoolis, 72 Tartu Ülikooli ja 13 Haapsalu Kolledži kutseaasta keskuses. Mentorikoolituse läbijaid oli Tallinna Ülikoolis 89, Tartu Ülikoolis 97 ja Haapsalu Kolledžis 45. Kutseaasta monitooringu üks eesmärke oli saada tagasisidet õpetajate ettevalmistuse kohta põhiõppes, mis võimaldaks arendada edasi põhiõppe õppekavasid. Andmestik võimaldab ka analüüsida noorte õpetajate ettevalmistust kahes suuremas õpetajaid koolitavas ülikoolis. Esimese tööaasta põhiliste probleemide kaardistamine aitab eesmärgistada mentoritööd ja õpetaja edasist professionaalset arengut. Seire käigus saadi tagasisidet ka osalenud koolide koolikultuuri kohta ning saadud info alusel on võimalik kavandada nii täiendõppekursusi kui ka kooliarendusprojekte.
Kutseaasta II etapi seire kokkuvõte 2005/2006
(2006) Eisenschmidt, Eve
Kutseaasta algajate õpetajate sisseelamise ja professionaalse arengu toetamiseks esimesel tööaastal rakendus Eesti üldhariduskoolides õppeaastast 2004/2005 ning 2005/2006 õppeaastast on kutseaastaga liitunud koolieelsed lasteasutused ja kutseõppeasutused. Paralleelselt kutseaastaga toimub kutseaasta rakendumise monitooring, mille eesmärk on uurida kutseaasta rakendumist, selle mõju algajale õpetajale ja tagada kutseaasta tegevuste edasine areng. Kutseaasta seire võimaldab võrrelda kutseaasta teoreetilisi seisukohti praktilises tegevuses toimuvaga ja kavandada muudatusi rakendusmudelis. 2004/2005 kutseaasta seire kokkuvõtted on andnud hea võimaluse arenguteks nii nooremõpetajate tugiprogrammis, mentorite ettevalmistuses kui tugimaterjalides. Käesolev 2005/2006 õppeaasta seire pakub võimalust võrdlusteks ja edasisteks prognoosideks.
Kutseaasta III etapi seire kokkuvõte 2006/2007
(2007) Eisenschmidt, Eve
Kutseaasta algajate õpetajate sisseelamise ja professionaalse arengu toetamiseks esimesel tööaastal rakendus 2006/2007 õppeaastal kolmandat aastat. Paralleelselt toimub pidev seire ja arendustegevus. Antud seire raames oli eesmärk suuremat tähelepanu pöörata ülikoolipoolse tugiprogrammi kvaliteedile, siis on nooremõpetajate vastuseid analüüsitud vastavalt tugiprogrammi läbimise kohale. Samas on sellel aastal vastavas ülikoolis tugiprogrammi läbinud valdavalt ka selle ülikooli vilistlased. Seega, saab andmeid kumbagi ülikooli esmaõppe kui ka tugiprogrammi kvaliteedi kohta. Seire annab ülevaate algajate õpetajate enesekohastest uskumustest, professionaalsest arengust ja koostööst, õppimisest organisatsioonis ning koostööst mentoriga. Viimane osa analüüsib kutseaasta rakenduslikke aspekte.
Kutseaasta IV etapi seire kokkuvõte 2007/2008
(2008) Reiska, Epp; Eisenschmidt, Eve
Algajate õpetajate kutsealase sotsialiseerumise ja professionaalse arengu toetamiseks esimesel tööaastal rakendus 2007/2008 õppeaastal kutseaasta neljandat korda. Kutseaasta seire eesmärk on saada tagasisidet ja tõendusmaterjali arendustegevuseks. Antud seire raames oli eesmärk suuremat tähelepanu pöörata tugiprogrammi kvaliteedile ja nooremõpetajate valmidusele tegeleda eneseanalüüsiga. Seire annab ülevaate algajate õpetajate enesekohastest uskumustest, professionaalsest arengust ja koostööst, õppimisest organisatsioonis ning koostööst mentoriga. Viimane osa analüüsib kutseaasta rakenduslikke aspekte.
Kutseaasta V etapi seire kokkuvõte 2008/2009
(2009) Reiska, Epp; Eisenschmidt, Eve
2008/2009 õppeaastal rakendati kutseaasta programmi viiendat korda. Kutseaasta seire eesmärk on saada tagasisidet ja tõendusmaterjali arendustegevuseks. Nooremõpetajate küsitlus annab ülevaate algajate õpetajate enesekohastest uskumustest, professionaalsest arengust ja koostööst, õppimisest organisatsioonis ning koostööst mentoriga. Viimane osa analüüsib kutseaasta rakenduslikke aspekte. Mentorite küsitlus annab ülevaate valmidusest mentori tegevuseks ja mentori igapäevategevusest. Seire põhjal saab kavandada muutusi esmaõppes, kutseaasta rakendamises ja edasiseks professionaalseks arenguks.
Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 2009/2010
(2010) Reiska, Epp; Eisenschmidt, Eve
2009/2010 õppeaastal rakendati kutseaasta tugiprogrammi viiendat korda. Kutseaasta seire eesmärk on sel etapil saada tõendusmaterjali algajate õpetajate tugitegevuste kavandamiseks ja esmaõppe arendamiseks. Kutseaasta selle aasta seire eesmärgiks on analüüsida kutseaastat läbivate õpetajate rahulolu läbitud õpetajakoolitusega ning õpetajatööga. Küsitlus viidi läbi õppeaasta alguses ja lõpus. Küsimustik koosnes neljast osast. Esimeses osas hindasid algajad õpetajad läbitud õpetajakoolitust andes hinnangu kutseoskuste erinevatele valdkondadele vastavalt õpetaja kutsestandardile (Õpetaja V): õppimise planeerimine ja juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, õppimise juhendamine, õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine, suhtlemine, motiveerimine, koostöö, eneseanalüüs ja professionaalne areng, teises osas hindavad õpetajad ennast kui õppijat (enesetõhusus), kolmandas osas kooli kui arengukeskkonda (koolikliima), neljandas osas enda õppimist teadmusloome teooriast lähtuvalt.
Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade.
(Tallinna Ülikool, 2017) Heidmets, Mati; Eisenschmidt, Eve; Erss, Maria; Kikas, Eve; Poom-Valickis, Katrin; Slabina, Pille; Timoštšuk, Inge; Vinter, Kati
Ülevaade sisaldab õpikäsituse ja sellega seotud konstruktide sisu ning mõjurite esitust, õpikäsituse asetamist laiemasse kooliuuenduse konteksti ning ka selle empiirilise mõõtmise alase kirjanduse ülevaadet. Kirjanduse ülevaade koosneb kolmest osast. Esimeses on vaatluse all kooliuuenduse taust – selle mõjufaktorid, debatt traditsioonilise ja konstruktivistliku õpikäsituse vahel, muutuste hariduspoliitiline kontekst. Teises osas kirjeldatakse õpikäsituse muutumissuundi – liikumist koostöise õppimise ja õpetamise, autonoomiat toetava õpetamismudeli ning kaasava juhtimise suunas. Kolmas osa on pühendatud õpikäsituse hindamisele ja mõõtmisele. Kokkuvõttes pakutakse välja arusaam õpikäsitusest, panduna laiemasse koolikultuuri konteksti.