Sirvi Autor "Ellervee, Andreas" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Geeniregulatsiooni signaali vahendavate geenide automaatne leidmine suuremahulistest eksperimentaalsetest andmetest
(2015) Ellervee, Andreas; Peterson, Hedi; Sügis, Elena
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on automaatselt leida geenidevahelisi seoseid suuremahulistest eksperimentaalsetest andmetest. Olenevalt eksperimendi tüübist saame me tihtipeale teada vaid osa tegelikest regulatoorsetest seostest geenide vahel. Kombineerides erinevaid eksperimente saame aga täpsemini määratleda otseseid ja kaudseid seoseid, mis määravad ära rakkude seisundi mingil kindlal tingimusel. Geenide häirituse (ingl k. perturbation) eksperimendiga on võimalik leida need geenid, mida häiritud geen mõjutab, kas siis otseselt või kaudselt. Kui neid andmeid kombineerida kromatiinisadestamise andmetega, siis saame eraldada otseselt mõjutatud geenid kaudselt mõjutatutest. Käesoleva töö eesmärk ongi leida kaudselt mõjutatud geenidele võimalikke regulaatoreid, mis vahendaksid signaali häiritud geenilt. Signaalivahendajate leidmiseks kombineerime ENCODE andmestikus olevaid andmeid geenide võimalike regulaatorite ja aktiivsete promootorite kohta. Juhul kui geeni regulatoorses alas on näidatud transkriptsioonifaktori seondumist, siis peame seda võimalikuks signaalivahendajaks peamiselt regulaatorilt. Edasi tuleb leida need potentsiaalsed signaalivahendajad, mis on ise peamise regulaatori poolt otseselt mõjutatud. Töö tulemusena tekivad kolmikud geenidest, kus peamine regulaator reguleerib otseselt signaalivahendajat. See omakorda reguleerib peamise regulaatori sihtmärkgeene teatud bioloogilistel tingimustel. Töö lõppeesmärgiks on kasutatav tööriist, mis võimaldab sobivate sisendandmete ja bioloogiliste tingimuste määramisel automaatselt sellised regulatoorseid kolmikuid leida.
Standardmudel plokiahelal põhinevale hajusale raamatupidamistehnoloogiale
(2017) Ellervee, Andreas; Raimundas Matulevicius; Nicolas Mayer
Plokiahel on hajus, transaktsioonidel põhinev andmebaas, mis on jagatud kõigi kasutajate vahel. See on Bitcoin’i põhiline tehnoloogiline innovatsioon ning plokiahela roll on olla hajus pearaamat kõikidele transaktsioonidele. Igal kasutajal (sõlm, ingl.k. ’node’) on terve koopia kõige hilisemast ahelast, mis hoiab endas igat transaktsiooni, mis kunagi tehtud. Iga plokk sisaldab endas eelmise ploki räsiväärtust (ingl.k. ’hash’), mis seob kaks plokki omavahel. Ühendatud plokid moodustavadki plokiahela. Paraku sellisel tehnoloogial puudub standard ja ühtne arusaam. Selle põhjuseks on vähesed akadeemilised uurimustööd, mis käsitleksid seda tehnoloogiat ja kirjeldaksid standardiseeritud mudelit. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda nelja plokiahela tehnoloogiat ning keskenduda nende äritaseme atribuutidele - tehnoloogias osalejad ja nende rollid, teenused, äriprotsessid ja andmemudelid. Analüüsi ja võrdluse tulemusena valmib standardiseeritud mudel, mis võib potentsiaalselt abistada analüütikuid ja arendajaid plokiahela tehnoloogiaga töötamisel. Loodud mudeli täpsuse valideerimiseks võrreldakse seda erinevate plokiahela tehnoloogiatega. Lisaks, valideerime standardmudelit kasutades seda riskipõhise analüüsi teostamisel.