Browsing by Author "Eylandt, Otti"

Now showing 1 - 2 of 2

Eesti julgeoleku temaatika Delfi veebiuudistes 2013–2014
(Tartu Ülikool, 2015) Eylandt, Otti; Salvet, Sander, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö keskendus Eesti julgeoleku temaatika uurimisele Delfi veebiuudistes 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kesksuveni. Eesti julgeolek tähendas käesolevas töös välisjulgeolekut militaarvaldkonnas Balti riikide tasandil. Eesmärk oli analüüsida Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooria järgi julgeolekuohtude konstrueerimist ning lisaks kaardistada fraasi „muutunud julgeolekuolukord“ esinemist ja uurida, kas seda kasutatakse mõne teema julgeolekustamisel. Uurimise ajendiks olid riigikaitseteemalised avaliku arvamuse uuringud, mille tulemustest ilmnes, et võrreldes eelnevate aastatega hakkasid Eesti elanikud alates 2014. aasta märtsist pidama ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu märgatavalt tõenäolisemaks (Avalik... , 2014: 21). Lisaks Ukraina ja Venemaa konfliktile on sõjahirmu kasvamise põhjusena nähtud ka ajakirjanduses paisunud tormi. Tulemustest selgus, et julgeolekustatud teemadest kerkisid esile Kesk-Aafrika Vabariigi missioon ning Venemaa teema. Esimeses julgeolekustati Eesti osalemist välismissioonil, teises liitlasvägede kohaloleku suurendamist Eestis ja Balti riikides. Julgeolekuohtude konstrueerimisel Delfi veebiuudistes domineerisid vaatlusalusel ajal Eesti, USA ja EL-i poliitikud ning riigitegelased. Fraasi „muutunud julgeolekuolukord“ ja Venemaa teemal julgeolekustamine esinesid koos keskmiselt igas kolmandas julgeolekustatud artiklis. Uurimistöö esimeses peatükis kirjeldati bakalaureusetöö jaoks olulisi teoreetilisi ja empiirilisi lähtekohti, mille käigus tehti põgus ülevaade rahvusvahelise julgeoleku uuringute kujunemisest ning Kopenhaageni koolkonna panusest sellesse valdkonda, samuti selgitati julgeolekustamise kontseptsiooni. Lisaks esitati lühiülevaade varasematest julgeolekustamise teooria rakendamistest ning kirjeldati Eesti julgeoleku käsitlust käesolevas töös. Teises peatükis esitleti püstitatud uurimisküsimusi. Kolmandas peatükis tutvustati valimi moodustamise põhimõtteid, kirjeldati meetodit ning toodi näiteid kodeerimisjuhendi kategooriatele vastamisest ja võimalikest mitmeti tõlgendatavatest konstruktsioonidest. Töö neljandas peatükis vastati uurimisküsimustele, mida illustreeriti joonise ja tabelitega. Viiendas peatükis arutleti vabas vormis töö tulemuste, puuduste ja edasiste uurimisvõimaluste üle.
Euroopastumine ja Euroopa Liidu identiteet Eesti ajakirjanduses 2003-2017
(Tartu Ülikool, 2018) Eylandt, Otti; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö keskendub euroopastumise mustri määratlemisele, Eesti ja terve Euroopa Liidu (EL) suunalise euroopastumise tuvastamisele ning EL-i identiteedi tekke uurimisele Eesti ajakirjanduses aastatel 2003 kuni 2017. EL-i identiteet tähendab käesolevas töös seda, mil määral näeb Eesti end osana EL-is. Euroopastumist ja EL-i identiteeti uuritakse Eesti üleriigilistes kvaliteetpäevalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht kvalitatiivse ja kvantitatiivse kombineeritud kontentanalüüsiga. Töö tulemustest selgub, et EL-i teemade käsitlus Eesti ajakirjanduses liigub kõikehõlmava euroopastumise mustri suunas. See tähendab, et keskendutakse nii EL-i institutsioonidele ja EL-i poliitikale kui ka teistele EL-i liikmesriikidele. Samas on EL-i teemade käsitlus kaldu EL-i institutsioonide ja EL-i poliitika poole. Eesti ja terve EL-i suunalise euroopastumise konstruktsiooni esineb läbi vaatlusaluse perioodi umbes kolmandikes EL-i teemalistes artiklites. Ilmneb, et Eesti on pidamas end üha enam osaks EL-ist, mida kinnitab asjaolu, et Eesti nimetamine „meieks“ on Eesti ajakirjanduses vähenenud ja terve EL-i nimetamine „meieks“ seevastu suurenenud. Ühtlasi selgub, et enim peavad kogu EL-i ühtseks „meieks“ EL-i poliitikud ja ametnikud.