Euroopastumine ja Euroopa Liidu identiteet Eesti ajakirjanduses 2003-2017

Abstract

Magistritöö keskendub euroopastumise mustri määratlemisele, Eesti ja terve Euroopa Liidu (EL) suunalise euroopastumise tuvastamisele ning EL-i identiteedi tekke uurimisele Eesti ajakirjanduses aastatel 2003 kuni 2017. EL-i identiteet tähendab käesolevas töös seda, mil määral näeb Eesti end osana EL-is. Euroopastumist ja EL-i identiteeti uuritakse Eesti üleriigilistes kvaliteetpäevalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht kvalitatiivse ja kvantitatiivse kombineeritud kontentanalüüsiga. Töö tulemustest selgub, et EL-i teemade käsitlus Eesti ajakirjanduses liigub kõikehõlmava euroopastumise mustri suunas. See tähendab, et keskendutakse nii EL-i institutsioonidele ja EL-i poliitikale kui ka teistele EL-i liikmesriikidele. Samas on EL-i teemade käsitlus kaldu EL-i institutsioonide ja EL-i poliitika poole. Eesti ja terve EL-i suunalise euroopastumise konstruktsiooni esineb läbi vaatlusaluse perioodi umbes kolmandikes EL-i teemalistes artiklites. Ilmneb, et Eesti on pidamas end üha enam osaks EL-ist, mida kinnitab asjaolu, et Eesti nimetamine „meieks“ on Eesti ajakirjanduses vähenenud ja terve EL-i nimetamine „meieks“ seevastu suurenenud. Ühtlasi selgub, et enim peavad kogu EL-i ühtseks „meieks“ EL-i poliitikud ja ametnikud.