Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Mutatis mutandis - Accommodation of the right to change of transgender persons in the European Union and national law(Tartu Ülikool, 2024) Budrik, Katarina; Pääbo, Heiko, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis analysed offered protections to transgender persons on the EU primary, secondary and CJEU case-law level, and in the dimension of the national law of the EU Member States. I propose a departure from the deterministic and sex-essentialist view of the law, instead formulating based on existential philosophy a new theoretical lens – the Right to Change. The main research questions are thus how and why the EU law and Member States’ law accommodate the Right to Change of transgender persons through extending protections based on transition, gender expression/identity. The critical review of relevant legislation was performed, while Member States’ laws were analysed based on 22 indicators acquired through Trans Rights Map 2023 compiled by Transgender Europe as a proxy. The results indicate that the shift of theoretical lens uncovers inherent weakness in the EU law and the CJEU case-law, as its approach is relatively disjointed, offering only partial coverage through sex as a protected ground. Member States at large do fulfil minimal requirements, yet their view of transgender experiences remains heavily medicalised and, due to lack of a unified signal from the EU, voluntary extension beyond the primary need is relatively uncommon.Item Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile osutatavate teenustega Elva vallas(Tartu Ülikool, 2024) Kiur, Edgar-Arnold; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutVene-Ukraina sõjast tingitud põgenikekriis on üks suuremaid sõjategevusega seotud põgenike kriise pärast II maailmasõda ning selle tulemusena on alates 2022.a. veebruarist saabunud Eestisse suurel hulgal Ukraina sõjapõgenikke. Sõjapõgenike heaolu on oluline nii üldinimlikel põhjusel kui ka põgenikke vastuvõtva riigi huve silmas pidades. Sõjapõgenike heaolu tagamiseks osutatakse neile põgenikke vastuvõtvates riikides mitmeid teenuseid, millega seoses kerkib esile küsimus, kuidas neid teenuseid parimal viisil osutada. Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile pakutavate teenustega ühe Eesti kohaliku omavalitsuse -- Elva valla – näitel ning teha tulemuste põhjal ettepanekuid teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Uurimisküsimuseks on, milline on Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile pakutavate teenustega Elva vallas? Magistritöö raames viidi läbi küsitlusuuring Elva vallas viibivate Ukraina sõjapõgenike seas, milles kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Uuring näitas, et Elvas elavate sõjapõgenike rahulolu neile osutatavate teenustega on kõrgem. Pakutavatest teenustest on kõige enam kasutatud nõustamis- ja tugiisikuteenust, mille puhul on ka rahulolu võrreldes teiste teenustega kõrgem. Analüüsi põhjal selgusid mõningad erinevuse teenustega rahulolus sõltuvalt sõjapõgenike vanusest, alaealiste laste kaasaolekust, Eestisse saabumise ajast ja varsemast seotusest Eestiga. Kõige rohkem sõjapõgenike üldist rahulolu kujundavateks teenusteks osutusid korrelatsioonanalüüsi põhjal rahalised toetused, tervishoiuteenused ning toidu- ja humanitaarabi. Uuringu tulemuste põhjal anti soovitusi sõjapõgenikele teenuste osutamise kohta, sealjuures soovitati nõustamis- ja tugiisikuteenusega jätkamist tulevikus.Item Euroopa Liidu normatiivne võim tehisintellekti temaatikas Aafrika Liidu suunal, selle väljakutsed ja kontseptsioonid(Tartu Ülikool, 2023) Umalas, Jaanika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutUurimistöö põhineb EL Mannersi (2002) normatiivse võimu teoorial, mis pärineb Nye (1990) pehme jõu teooriale. Mannersi teooria operatsionaliseerimiseks kasutati Niemann & de Wekker (2010) normatiivse võimu dimensioone. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on kesksed normid, mida EL oma tehisintellekti temaatikas kasutab, ning kas ja kuidas ta neid edendab AL ja Aafrika riikide suunal. Uurimismeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kuna normide üle kandumine on kvalitatiivne protsess. Andmetest üks osa moodustas EL tehisintellektiga seotud dokumendid, mis avaldatud perioodil 2018-2022. Teise osa, EL dokumendid, mis AL, Aafrika regiooni tehisintellektialast koostööd käsitlevad. Kolmanda osa AL, kuid ka Aafrika regiooni, ning teatud Aafrika riikide dokumendid, mis olid avaldatud perioodil 2018-2022 ja juhtivpoliitikute kõned perioodil 2018-2023, et analüüsida meedia ja poliitilisse diskursuse toimumist. Andmeanalüüsiks loodi kooditabel, mis koostati lähtuvalt Manners’i (2002) normatiivse võimu teooriast, ning Niemann’i & De Wekker’i (2010) normatiivse võimu dimensioonidest. Analüüsi tulemususeks oli tuvastatud EL normatiivne kavatsuse olemasolu ja osaliselt normatiivse protsessi olemasolu, kuid normatiivse mõju olemasolu ei tuvastatud, kuna ÜRO organisatsioonide normatiivne mõju on AL-ile ja Aafrika riikidele on olemas, ning järgitakse asukohariigi vajadusi seoses tehisintellekti arendamisega. Teema on aktuaalne ja vajab kindlasti edasiuurimist, kui tehisintellekti regulatsioon on rakendunud. Sel puhul saab teoreetilise raamistiku põhineda Brüsseli efekti teoorial, millega regulatsiooni rakendamise mõju saab analüüsida, kas see on toimunud de facto, kus ettevõtted kohandavad enda toodet või teenust ülemaailmsel turul EL regulatsioonidele ja eeskirjadele vastavaks. De jure Brüsseli efekt on otseselt seotud de facto Brüsseli efektiga, sest ettevõtted, mis on kohandanud enda rahvusvahelist äritegevust vastavalt EL regulatsioonidele, teevad oma koduriigis lobitööd, et nende seadusandlusse jõuaksid EL-ile sarnased määrused (Bradford, 2020).Item Sotsiaalkaitse kui elutähtsa teenuse osutamine kriisihalduse kontekstis Lõuna-Eesti näitel(Tartu Ülikool, 2023) Viin, Merilyn; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Pehme jõu kasutamine avalikus diplomaatias Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõnede näitel(Tartu Ülikool, 2023) Raid, Martin; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutMagistritöö eesmärk oli Ukraina näitel välja selgitada, kuidas kasutab riik pehmet jõudu ja avalikku diplomaatiat oma eesmärkide saavutamiseks. Ukraina on olnud sõjas Venemaa vastu liitlaste ja toetajate leidmisel edukas ning see on neile toonud märkimisväärset toetust. Uurisin, mismoodi on Ukraina kasutatud selle saavutamisel nii pehme jõu kui avaliku diplomaatia võimalusi. Ukraina pehme jõu uurimisel analüüsisin riigi avalikku diplomaatiat, mida riik viib ellu president Volodõmõr Zelenskõi kõnede kaudu. Töö valimi moodustasid mitmekümne välisauditooriumile peetud sõnavõtu seast välja valitud 12 kõnet, mille riigipea pidas alates 24. veebruarist 2022 kuni sama aasta sügiseni. Valikusse kuulusid kõned riikide parlamentides, rahvusvahelistes organisatsioonides ja kultuurisündmustel, sest see võimaldas välja tuua erinevatele auditooriumitele peetud kõnede sõnumite sisu, narratiivi ja ülesehituse. Analüüsist lähtuvalt sai kinnitust, et Ukraina on pehme jõu elluviimisel toetunud olemasolevatele teadmistele ning oskuslikult kombineerinud erinevate autorite nägemusi sellest, kuidas ja milliste vahendite kaudu pehmet jõudu kõige kasulikumalt täide viia. Sellest saab järeldada, et kui riik jälgib pehme jõu elluviimisel teoreetilises kirjanduses käsitletut, siis on suur tõenäosus, et see toimib efektiivselt ja toetab soovitud eesmärkide saavutamist. Mitmete põhimõtete järgimine ja neile toetumine loob koosmõju, mis töötab kasulikumalt, kui ühe või mõne üksiku lähenemisviisi konkreetne järgimine. Kokkuvõtvalt on võimalik magistritöö analüüsi põhjal öelda, et asümmeetrilistes konfliktides nagu on Ukraina ja Venemaa sõda ning olukordades, kus riigi muude võimekuste kaudu ei ole võimalik oma eesmärke täita, annab pehme jõu oskuslik kasutamine lisavõimaluse, mille kaudu soovitud tulemusi saavutada.Item Brain drain in an authoritarian regime on the example of Belarus(Tartu Ülikool, 2023) Tulf, Mariana; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Hagelin, Sandra Charlota, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBrain drain and the competition to attract top talent have become increasingly relevant in recent years. However, there has been a lack of in-depth research on brain drain in authoritarian regimes. The political situation in Belarus has experienced significant turmoil, particularly after the falsified official presidential election results in 2020, which sparked widespread protests. As a result of the unstable political climate, many talented Belarusians have chosen to emigrate from the country. This thesis aims to identify the factors that influence highly skilled individuals' decision to emigrate from an authoritarian regime on the example of Belaurs. The hypothesis is that the decision-making process for highly skilled individuals in authoritarian countries, such as Belarus, is complex and influenced by a combination of push and pull factors. Process-tracing methodology is employed in this thesis to trace the relationship between the 2020 presidential election and the progressive process of autocratization and repression in Belarus. Ten in-depth expert interviews were conducted with both Estonian and Belarusian experts to gather data. The findings reveal that since 2020, the primary push and pull factors influencing the decision to emigrate have become more politically oriented, whereas prior to 2020, they were predominantly economic. The impact of intervening obstacles, such as COVID-19 restrictions and sanctions, remains uncertain due to varying expert opinions. In addition to presenting the results, this thesis also offers a brief overview of potential policy implications that could help address brain drain in an authoritarian context.Item Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.Item Eesti konservatiivsete erakondade euroskeptitsism 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimiste kontekstis: Ukraina sõjaga seotud muutused(Tartu Ülikool, 2023) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas on endaga kaasa toonud mitmeid tagajärgi ning mõjutanud nii Ukrainat kui ka teisi riike ja ühendusi laiemalt. Lisaks NATO-le on pidanud julgeoleku tagamisega hakkama tegelema ka Euroopa Liit. Muutunud olukorra valguses on kohane uurida, kuidas on sellest mõjutatud erakonnad ning nende Euroopa Liidu suunalised arvamused ja seisukohad. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral on Venemaa algatatud Ukraina sõja puhkemise järgselt muutunud euroskeptilised hoiakud. Lisaks uuritakse, kas olemasolevate euroskeptitsismi dimensioonide kõrvale on tõusmas ka julgeolek. Töös uuritakse Eesti konservatiivseid parlamendierakondi ehk Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaa Erakonda. Saamaks ülevaadet muutustest ajas enne sõja algust ja sõja ajal on vaadeldavaks perioodiks valitud 2019. aasta ja 2023. aasta Riigikogu valimised ning andmetena on kasutatud valimisprogramme ja Eesti Rahvusringhäälingu debatisaateid „Valimisstuudio“. Töö tulemusena leidis autor, et euroskeptitsismi esines mõlemas vaadeldud erakonnas ning nii majanduslikku, kultuurilist kui ka poliitilist euroskeptitsismi. Erakondadest oli kriitilisem EKRE, mille puhul sai 2023. aasta valimistel täheldada poliitilise euroskeptitsismi suurenemist. Isamaa aastate võrdluses oma kriitilisust olulisel määral ei muutnud ning avaldas lisaks ka positiivseid seisukohti Euroopa Liidu suunal. Julgeolek teemana oli 2023. aasta valimiste kontekstis muutunud olulisemaks kui varem, aga euroskeptitsmi julgeoleku dimensiooni avaldumist töös ei avastatud.Item Väikeriigi viisid mõjutada Euroopa Liidu välispoliitikat: Eesti tegevus Ukraina-vastase sõja seisukohtade kujundamisel(Tartu Ülikool, 2023) Vahter, Grete; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutVenemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on esitanud väljakutse Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisele. Levinud on arusaam, et suured liikmesriigid avaldavad Euroopa Liidu välispoliitikale palju rohkem mõju kui väiksemad, kuid tegelikult on ka väikeriikidel oma välispoliitiliste eesmärkide eest seismisel mitmeid võimalusi. Magistritöö eesmärk on näidata Eesti juhtumi näitel, mil viisil saab väikeriik kujundada Euroopa Liidu välispoliitikat ja seeläbi seista oma välispoliitiliste huvide eest. Konkreetsemalt käsitleb uurimistöö seda, millised on olnud Eesti peamised seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogus ühise välis- ja julgeolekupoliitika Venemaa-suunaliste otsuste kujundamisel ning milliste võtete abil on Eesti nende seisukohtade eest seisnud alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Eesti peamised seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogus seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas olid järgmised: täiendavate sanktsioonide ja vastumeetmete kehtestamine, Venemaa sõjakurjategude eest vastutusele võtmine, Euroopa Liidu ja Venemaa suhete ümber sõnastamine ning Ukraina igakülgne toetamine. Eesti on nende seisukohtade kaitsmisel toetunud eelkõige veenvate argumentide kasutamisele, loonud konkreetsete Venemaa-suunaliste meetmete välja töötamisel liikmesriikide vahelisi koalitsioone ning kasutanud osaliselt enda mainet Venemaa-alase ekspertiisi valdajana. Uurimistööst selgub ka, et Eesti jaoks on erinevatel Euroopa Liidu otsustustasanditel ühel häälel rääkimine oluline eeldus oma välispoliitiliste seisukohtade eest seismisel ning ühtlasi kasutatakse võimalust oma huvide kaitseks ka aktiivselt avalikku arvamust kujundada.Item Õpetajatöö väärtustamise väljakutsed Euroopa Liidu strateegiadokumentidest õpetajateni Eestis: valdkondlike dokumentide ning poliitikakujundajate ja õpetamise praktikutega läbiviidud intervjuude temaatiline analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Kivisaar, Berit; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutTöö eesmärk on anda ülevaade sellest, millised tulemused on õpetajaameti väärtustamisest varasemates uuringutes Euroopa Liidu ja Eesti tasandil ning millisena mõistavad õpetajaameti väärtustamist poliitikakujundajad ja praktikud-õpetajad. Selleks antakse ülevaade õpetajaameti väärtustamisest hariduspoliitikas, õpetajaameti väärtutamisega seotud väljakutsetest ja õpetajaameti väärtustamisest eri tasanditel. Magistritöö eesmärgist lähtuvalt püstitati uurimisküsimused: ● Millised on õpetajaameti väärtustamise väljakutsete erinevused Euroopa Liidus ja Eestis? ● Mida mõistavad õpetajaameti väärtustamise all poliitikakujundajad ja õpetajad? ● Mis on poliitikakujundajate ja õpetajate silmis õpetajaameti väärtustamise suurimad väljakutsed? ● Mida ootavad õpetajad poliitikakujundajatelt ja vastupidi? Eesmärgi saavutamiseks viidi empiirilises osas läbi dokumendianalüüs ja poolstruktureeritud intervjuude analüüs. Teema aktuaalsusele ja interdistsiplinaarsusele viitab nii õpetajaameti rohke meediakajastus kui ka varasemalt läbiviidud uuringute rohkus, kuid magistritöö suurim väärtus on kahemõõtmelisus: esmase tasandina Euroopa Liidu dokumentidest Eesti uuringuteni ning teisalt poliitikakujundajatest õpetajateni. Töö tulemusena selgus, et õpetajate jaoks on olulisim väljakutse palk ja töökoormus ning nende jaoks on selge seos väärtustamise ja palga suuruse vahel. Poliitikakujundajad leiavad aga, et sinna vahele ei saa tõmmata võrdusmärki ja suurim väljakutse on hoopis õpetajate enda madal ameti väärtustamine. Eesti õpetajaskond on kõrgelt kvalifitseeritud, kuid vananev ning õpetajaamet ja -koolitus ei ole piisavalt populaarsed. Samas on õpetajate järelkasv probleem terves Euroopas, mitte ainult Eestis.Item Riikide edukust määravad tegurid noorte välisteadlaste värbamisel - Marie Skłodowska-Curie meetme näitel(Tartu Ülikool, 2023) Padar, Allan; Reiljan, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutRahvusvahelisel tasandil konkureerivad riigid üha enam andekate üliõpilaste ja teadlaste nimel, et tagada oma teadussüsteemi kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Käesoleva tööga vaatan, mis määrab riikide edukuse noorte teadlaste värbamisel ehk teisisõnu millised tegurid on mobiilsusesse minevate teadlaste jaoks olulised sihtriigi valimisel. Töös on lähemalt vaadatud Marie Skłodowska-Curie programmi raames mobiilseid järeldoktoreid ja nende sihtriikide valikut Horisont 2020 perioodi jooksul. Samuti on lähema vaatluse alla võetud juhtumianalüüsidena Taani ja Itaalia näited, kus lähemalt on uuritud, milliste meetmetega üritatakse värvata noori teadlasi ning millised võiksid olla peamised takistused värbamisel. Nii statistilise analüüsi kui ka juhtumianalüüsi põhjal võib väita, et kõige olulisem sihtriigi valikut mõjutavaks tegur on kohapealse teadussüsteemi kvaliteet ja võimalused teadustöö tegemiseks. Kohapealse kvaliteedi all on mõeldud ka tippteadlaste olemasolu, kelle juurde spetsiifiliselt soovitakse sageli oma teadustööd tegema minna. Juhtumianalüüsides tuli lisaks välja ka karjäärisüsteemi selgus ja läbipaistvus. Järeldoktori periood kestab tavaliselt vaid mõni aasta, mis tähendab, et üsna ruttu tuleb hakata otsima uut töölepingut, mis paneb noortele teadlastele lisapingeid. Kolimine ühest riigist teise on nii ehk naa suur ettevõtmine ning selged võimalused süsteemis ka pärast järeldoktori perioodi edasi töötamiseks, lisavad tõenäosust, et soovitakse riiki teadust tegema tulla. Töö lõpus olen esitanud ka töö tulemusetele tuginevad omapoolsed soovitused riigi ja institutsiooni tasandile, mis võiksid aidata noorte välisteadlaste värbamisel.Item Countering Lukashenka’s authoritarian regime: the strategies of the Belarusian diaspora(Tartu Ülikool, 2023) Potsepp, Kristel Birgit; Makarychev, Andrey, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis Master’s thesis intends to research the ways in which the Belarusian diaspora is countering Lukashenka’s authoritarian regime. After the fraudulent presidential elections and protests in 2020, the majority of the country’s civil society has fled the country and the events of 2020 led to a new wave of politicised diaspora. To study the case, this research uses qualitative methods and process tracing. The sample consists of nine interviews: seven interviews with members of the Belarusian diaspora, one interview with a foreign affairs expert/diplomat and one interview with Sviatlana Tsikhanouskaya. The analysis is based on five main themes that emerged from the theoretical framework and literature review. The results of this study show that the diaspora is using three main strategies in countering the authoritarian regime: a) raising awareness and bringing attention to the cause; b) policy-making and lobbying; and c) supporting the Belarusians and political prisoners. Furthermore, the role of utilising the ICTs is crucial in supporting the activities of the diaspora and they are used as a ‘liberation tool’. The main functions of the ICTs are a) communication tool amongst the diaspora and people living in Belarus; b) source of news and media awareness; and c) mobilisation tool. As a practical outcome, I have developed policy recommendations for Estonia and the EU based on the empirical findings of the thesis.Item Euroopa Liidu tervishoiupoliitika integratsioon COVID-19 kriisi näitel(Tartu Ülikool, 2022) Toming, Tiina; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Väikeriigi kultuuridiplomaatia Eesti näitel(Tartu Ülikool, 2022) Ideon-Marks, Svea; Bogdanova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKuna võim on nihkumas riikidelt võrgustikele, saavad edukad olla need riigid, kes suudavad meelitada ja mobiliseerida võrgustikke koostööks. Selleks on vaja teiste riikide usaldust ja austust, mis omakorda eeldab tööd riigi mainekujunduse ja atraktiivsusega. Väikeriikide jaoks on aga veelgi olulisem saavutada positiivne kuvand välismaailma ees, et kompenseerida oma väiksusest ja ressursside piiratusest tulenevaid puudusi. Läbi kultuuri on võimalik tutvustada ja lähendada riike, ka mõjutada, luua positiivset kuvandit ning liita inimesi. Hästi planeeritud kultuuridiplomaatia saab panustada rahvuslike huvide kaitsesse võõrsil. Kultuuridiplomaatia praktilisi meetodeid on vähe uuritud, eriti Eesti kontekstis. Ka vastavate ministeeriumide aastaaruanded ei ole avalikud, mistõttu viib autor läbi juhtumiuuringu Eesti kultuuridiplomaatiast eesmärgiga välja selgitada, kas ja kuidas Eesti kultuuridiplomaatia toetab riigi rahvuslikke huve. Uuringu tulemusel saab öelda, et Eesti kultuuridiplomaatia panustab riigi rahvuslike huvide ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamisse, kasutades selleks erinevaid koostöövorme nii riikide, välisriigi strateegiliste partnerite kui kultuurikollektiivide vahel. Tähtsal kohal on uute kontaktide loomine ja hoidmine ning Eesti ja välisriigi kultuuritegijate ühendamine. Tegevuse üldeesmärgiks on usalduse ja ühise mõttevälja tekitamine ning koostöö jätkusuutlikkus tuleviku perspektiivis.Item Euroopa Liidu välissuhteid ja laienemist puudutavad referendumid Hollandi ja Prantsusmaa näitel(Tartu Ülikool, 2022) Reepalu, Merilin; Ehin. Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutEuroopa Liidu referendumid on oluline osa Euroopa integratsiooniprotsessist ning peamiselt puudutavad need kas vastava riigi astumist Euroopa Liitu või mõne liidu lepingu ratifitseerimist. Toimunud on ka kaks referendumit, kus teatud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud on saanud otsustada liidu suhete üle kolmandate riikidega. Taolised referendumid võivad aga vetostada aastaid läbiräägitud ning ettevalmistatud assotsiatsiooni- või liitumisepingu ja nullida sellega kolmanda riigi pikaajalised jõupingutused. Töö eesmärgiks oli selgitada, 2016. aastal Hollandis Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe üle ja 1972. aastal Prantsusmaal Taani, Norra, Iirimaa ja Ühendkuningriigi Euroopa Liiduga liitumise küsimuses toimunud referendumi näitel, kuidas kasutati referendumit Euroopa Liidu välissuhteid ja laienemist puudutavate küsimuste otsustamisel ja millist mõju see vastava valdkonna arengule avaldas. Lisaks on töö eesmark selgitada välja miks viidi Prantsusmaa põhiseadusesse artikkel 88-5, mis puudutab nõuet korraldada edasiste laienemiste üle referendum ning mida see võib tähendada Euroopa Liidu edasisele laienemisele. Valitud juhtumite uurimiseks viidi läbi kvalitatiivne juhtumianalüüs ning selleks koondati mitmekesine hulk sekundaarseid allikaid, mida analüüsiti politiseerimise ja veto-õiguslike osalejate teooria olulisematele aspektidele tuginedes. Kui politiseerimise teooria andis konkreetse raamistiku, selgitamaks välja, kuidas referendumit kasutati ehk kas ja kuidas toimus politiseerimise protsess, siis veto-osalejate teooria aitas selgitada, kuidas on olenevalt riigi otsustusprotsessist võimalik referendumitega poliitilisi arenguid ja otsuseid vetostada. Analüüsi tulemusena selgus, et Hollandis ja Prantsusmaal toimus referendumi politiseerimine ning referendumi algatajad kasutasid referendumit ära kui enda poliitilise agenda läbisurumise ja oma poliitilise positsiooni tugevdamise instrumenti, tuues tegeliku referendumi küsimuse ainult ettekäändeks. Artikkel 88-5 viidi Prantsusmaa põhiseadusesse pidades eelkõige silmas Türgi liitumist Euroopa Liiduga ning see on potentsiaalselt kaugeleulatuvate tagajärgedega, eriti arvestades asjaolu, et Prantsusmaa sisepoliitikat iseloomustab tugev toetus parempopulistlikele ksenofoobsetele jõududele. Seega on referendumid väga vastuoluline ja kaheldava väärtusega poliitiliste ja ka välispoliitikat puudutavate otsuste tegemise instrument ning isegi kui referendumi tulemuse ei ole õiguslikult siduv, võivad Euroopa Liidu välissuhteid ja laienemist puudutavad referendumid panna küsimärgi alla edasise Euroopa integratsiooni ja ka kogu Euroopa Liidu tuleviku tervikuna.Item Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituste CM/Rec(2018)8 rakendamine ning rakendamise toetamine Eestis noorte õigusrikkujate kontekstis(Tartu Ülikool, 2022) Valk, Kristiina; Johanson, Annegrete, juhendaja; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Euroopastumise kuvand Eestis kooseluseadusest tulenenud väärtuskonflikti näitel kolmes suuremas meediaväljaandes avaldatud arvamuslugude põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Kirs, Kevin; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2014. aastal riigikogule üle antud kooseluseadusest kujunes 2020. aastaks ühiskonda lõhestav väärtuskonflikt, mis jagas konflikti osapooled maailmavaate põhjal kahte erinevasse gruppi. Viimaste aastate jooksul kujunenud kuvandi põhjal võib konflikti osapooled kokku võtta järgnevalt. Üks osapool iseloomustab „meid“ ühiskonna arengut soosiva Lääne- ja Põhja-Euroopa väärtusruumi kaudu ning kirjeldab „neid“ konservatiivsete ja idaeuroopalikena. Teine osapool iseloomustab „meid“ rahvuslike ja väärtusi hoidvatena ning „neid“ lääneeuroopalike vasakliberaalidena, kes seavad ohtu senised tõekspidamised. Kas see kuvand ka tegelikult paika peab – seda olengi püüdnud oma magistritöös avada. Selle magistritöö eesmärgiks on anda avaliku arvamuse analüüsimisel ülevaade sellest, kuidas tajutakse Eesti ühiskonnas Euroopa integratsiooni viimase kümnendi ühe tervavaima väärtuskonflikti kontekstis. Uurimisküsimus on, milline on euroopastumise kuvand kooseluseadust saatva meie-nemad väärtuskonflikti kontekstis. Töö hüpotees on, et eelpool kirjeldatud kuvand, mis taandub sellele, et KOOS omab euroopastumisega põhjus-tagajärg seost, on kujundatud väärtuskonflikti käigus. Uurimise tulemusel selgus, et euroopastumise taju tõstatus teemaks järk-järgult konflikti politiseerimise kaudu. Teema, mis algas 2014. aastal sallivuse ja õigusloome küsimusest, kujunes pärast seaduse vastu võtmist poliitiliseks väärtusküsimuseks, mida hakati kasutama järgnevatel riigikogu valimistel toetajate mobiliseerimiseks. See omakorda muutis euroopastumist tajutavamaks ja suurendas selle kogetavat mõju ühiskonnas. Euroopastumise taju tõstatus teemaks esialgu pigem seetõttu, et üks konflikti osapool kasutas euroopastumist negatiivses tähenduses, kirjeldamaks „neid“ kui EL-meelseid liberaalseid jõudusid. Hiljem võtsid euroopastumise kui selgelt tajutava protsessi kuvandi kasutusse ka seadustamise pooldajad, kes avavasid teemat peamiselt kuuluvusliku seose (sooviga kuuluda Lääne riikide sekka, mitte Itta), aga kaudselt ka julgeoleku küsimuse kaudu.Item Innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid Eesti keskvalitsuse tasandil(Tartu Ülikool, 2022) Päike, Kati; Lember, Veiko, juhendaja; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva töö eesmärk on uurida, millised tegurid soodustavad ja millised piiravad innovatsiooni hankimist Eesti keskvalitsuse tasandil. Selleks antakse kõigepealt ülevaade innovatsiooni hankimise teoreetilisest kirjandusest ning tuuakse välja peamised innovatsiooni hankimist mõjutavad tegurid erialakirjandusest, milleks on teooriale tuginedes: organisatsiooni töökultuur (paindlik ja innovatsiooni toetav vs liialt bürokraatlik ja jäik); juhtkonna toetus ja riskikartlikkuse tase; töötajate teadmised ja oskused innovatsiooni hankimisega seoses; aeg ja raha innovatsiooni hankida ning koostöö (nii organisatsiooni sees, asutuste vahel kui ka tellija ja pakkuja vahel); ning ka organisatsioonivälised tegurid – innovatsioonihangete reeglid ja protseduurid ning ümbritsev poliitika, seadusandlus ja EL-i regulatsioonid. Analüüsi empiirilises osas viiakse läbi kvalitatiivne uuring Eesti keskvalitsuse tasandil ehk ministeeriumide ja nende hallatavate asutuste seas, et uurida, millised innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid tulevad esile fookusgruppide intervjuudest. Empiirilise uuringu tulemustest järeldus, et kõik teoorias esile tulnud innovatsiooni hankimist mõjutavad tegurid tulid esile ka intervjueeritavate vastustes. Lisaks toodi intervjuudes piirava tegurina esile, et keerulisema innovatsioonihanke puhul ei pruugi pakkujaid olla piisavalt või vastupidi, kui ei ole võimalik soovi korral juba varasema koostööpartneriga järgnevates etappides jätkata. Fookusgruppide intervjuude vastustest olulisi erinevusi sihtgruppide vahel esile ei tulnud. Töö lõpetuseks esitatakse konkreetsed ettepanekud innovatsiooni hankimise edendamiseks Eesti keskvalitsuse tasandil.Item Normative or pragmatic? The Estonian perspective on European Union foreign policy - cases of conflict in North Macedonia, Ukraine and Nagorno-Karabakh(Tartu Ülikool, 2022) Pechter, Karl Johan; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe European Union’s (EU) foreign policymaking has been known as value-based and therefore normative but in the document of European Union Global Strategy introduced 2016, the EU proposed a new way of dealing with foreign policy issues that put the emphasis on being pragmatic, interest-based and dealing with foreign policy crises with a more principled case-by-case method. This thesis aims to describe through a qualitative study how this proposed shift in the EU’s foreign policy is perceived from the viewpoint of the EU's smaller Member States, in this case focusing on Estonia. As smaller Member States are usually considered more as “policy-takers'' than “policy-makers'' and the EU foreign policy decisions are predominantly made with a unanimous decision, the discourse of smaller Member States of the EU could actually be contrasting from the official foreign policy positions of the EU. To understand the Smaller Member State's discourse regarding conflicts in Europe and in the proximity of Europe, the Estonian viewpoint is described through Estonian foreign policy experts' opinions on the crises. The crises in North Macedonia in 2001, Ukraine in 2014 and Nagorno-Karabakh in 2020 are therefore analysed in-depth to understand the EU’s evolution of foreign policymaking. The thesis uses Manner's (2002) Normative Power Europe and Ladrech's (1994) theoretical literature on Europeanization to understand the EU’s foreign policy and Estonian positions regarding crises of conflict are analysed through Regional Security Complex Theory by Buzan and Wæver (2003). The qualitative study conducted using comparative analysis, document analysis and semi-structured expert interviews shed light on the Estonian perspective, which was found to be more value-based than the EU’s official position on foreign policy crises in Ukraine and Nagorno-Karabakh, with similar perspectives towards North Macedonian crisis in 2001. Contrasting most with the EU’s perspectives was the case of Ukraine, where Estonia’s perceived threat to national security was identified as one of the main factors of the illustrated difference. The EU’s discourse shift is mapped and in the cases of conflict chosen for this thesis the study identifies a steady shift from more value-based to more interests-based foreign policy making.Item Millised tegurid mõjutavad ukrainlaste töörännet siirderiiki? Eesti näide(Tartu Ülikool, 2022) Aljasmäe, Jete; Kaldur, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on Ukraina töötajate peamised tõmbe-ja tõuketegurid Eestisse tööle suundumisel, ehk millised Ukrainaga seotud tegurid neid päritoluriigist lahkuma ajendavad, ning millised Eestiga seotud tegurid neid Eestisse toovad. Lisaks on käesoleva magistritöö eesmärk käsitleda laiemat konteksti ning uurida, kas ja kuidas need tegurid erinevad teiste Euroopa Liidu riikides tuvastatud teguritest. Magistritöö eesmärgini jõudmiseks lähtuti ühest kesksest uurimisküsimusest: Millised on peamised tõmbe -ja tõuketegurid Ukraina töötajate Eestisse tööle suundumisel? Kas ja kuidas need tegurid erinevad teistest töös käsitletud EL riikidest? Magistritöö teoreetiliseks lähtealuseks on Everett Lee (1966) loodud tõmbe-ja tõuketegurite teooria, mis selgitab migrantide rändeotsuseid. Peamised töörännet EL-i kirjeldavad tõmbe-ja tõuketegurid tuuakse välja Eametsa ja Philipsi (2004) koondatud tegurite põhjal. Täiendavad tegurid koondatakse erinevate Ukraina diasporaad ja töörännet uurinud autorite (Libanova, 2019; Kupets, 2013; Brunarska et al, 2014, Vianello, 2014 jne) põhjal. Magistritöös kasutatakse kombineeritud kvantitatiivset ja kvalitatiivset andmekogumise meetodit: sihtrühma hulgas viidi läbi ankeetküsitlus, mille tulemusi valideeriti ja täiendati poolstruktureeritud intervjuude kaudu. Magistritöö analüüsi tulemusena selgus, et ukrainlasi ajendab tõuketegurina Ukrainast Eestisse tööle tulema Eesti ja Ukraina sissetulekutega seotud põhjused, soov tõsta perekonna elustandardeid, turvalisuse kaalutlused, üldine elukvaliteet ja turvalisuse kaalutlused. Peamistest tõmbeteguritest, mis ukrainlasi just Eestisse nö tööle tõmbavad, on olukord tööturgudel, rände traditsiooni ja võrgustike olemasolu, (lühiajalist) töötamist soodustav rändepoliitika ning Eesti ja Ukraina geograafiline lähedus, tööandja tugi paberimajanduses ja teadmine, et vene keelega saab Eestis hakkama. Tegurite osas tuvastati sarnasusi Poolat ja Tšehhi tõuke-ja tõmbeteguritega.