Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/52078

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 105

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The European Union’s response to changing typologies of Russian cryptocurrency sanctions evasion (2022–2026)
(Tartu Ülikool, 2026) Sindi, Gunnar-Laur; Eihmanis, Edgars, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Since Russia’s full-scale invasion of Ukraine on 24 February 2022, the European Union has adopted twenty successive sanctions packages against the Russian Federation and enacted landmark crypto-asset regulatory instruments, including the Markets in Crypto-Assets Regulation (MiCA), the Transfer of Funds Regulation (TFR), and the Anti-Money Laundering Regulation (AMLR). Over the same period, Russian actors have exploited cryptocurrencies at growing scale to circumvent these restrictions, with illicit crypto volume linked to sanctioned Russian entities reaching record levels by 2025. This master’s thesis provides the first systematic, longitudinal analysis of how Russian crypto-enabled sanctions-evasion typologies evolved between 2022 and 2026 and how the EU’s regulatory and supervisory framework adapted in response. The study employs qualitative content analysis operationalised through two instruments: a blockchain analytics coding table that identifies, classifies, and tracks evasion typologies across four chronological phases, and a three-dimensional regulatory matrix evaluating EU measures along regulatory directness, targeting mode, and jurisdictional reach. The empirical material draws on 27 long-form sources combining blockchain analytics reports from Chainalysis, TRM Labs, and Elliptic with EU legislative acts and sanctions packages. The theoretical framework integrates Regulatory Responsiveness Theory (Braithwaite, 2011), Smart Regulation Theory (Gunningham & Sinclair, 2017), and a regulatory selectivity framework grounded in EU financial regulation literature (Kirschenbaum & Véron, 2018; Moloney, 2023). The analysis finds that Russian crypto-enabled sanctions evasion shifted from fragmented, criminally driven activity in 2022 - centred on high-risk exchanges, privacy coins, and shortlived NFT-based transfers to an institutionalised, state-aligned digital financial architecture by 2025–2026, dominated by the ruble-pegged stablecoin A7A5, which processed over $93 billion in cross-border trade settlement for sanctioned Russian entities. The EU’s regulatory response followed a parallel escalatory trajectory: from indirect, infrastructure-targeted, EU-only measures in 2022–2023 through the first direct actor designations and creation of AMLA in 2024, to total sectoral bans, asset-specific crypto prohibitions, and explicitly extraterritorial measures in 2025–2026. All three hypotheses are confirmed: EU regulatory activity intensified in correspondence with each new wave of typologies; the framework progressively incorporated crypto-specific risks; and direct regulatory instruments were concentrated on primary, high-volume typologies while secondary ones, most notably crypto mining, received no direct response throughout the period.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Russian Federation’s sub-threshold warfare: an emerging threat for European security
(Tartu Ülikool, 2026) Lepik von Wirén, Illimar; Ilves, Toomas Hendrik, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis examines modern Russian sub-threshold warfare, and how concepts, terms, and vocabulary, and the possible difference in understanding them by NATO nations might have an effect on how such hostile actions get attributed and responded to. The research examines how Estonia, the United Kingdom, and the United Staes conceptualise the Russian Federations’s activity below the threshold of active kinetic warfare. The paper uses a constructivist and strategic-culture framework to study academic and policy papers, as well as high-level interviews with relevant respondents from each researched nation. The paper proposes a hypothesis that the less NATO allies have a mutual understanding of the concepts describing such activity, the bigger the risk, that cooperation, attribution and response will differ or be delayed. The research and analysis points to that although the three researched nations broadly recognise the sub-threshold threat by Russia, an also broadly agree on the concepts, they all view it through different national strategic-culture lenses. Estonia perceives it as an existential threat, the United Kingdom as an institutional and legal challenge, and the United States as a global strategic competition, and domestic institutional vulnerability. The thesis finds thats concepts and terminology alone do not prevent cooperation, but deeper differences in threat perception, geography, historical experience, attribution thresholds, legal frameworks, political will, and strategic culture may have an effect on cooperation, attribution and response to Russian sub-threshold threats.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Human rights and the European Union’s external trade policy: the cases of Kenya and Ethiopia
(Tartu Ülikool, 2026) Pajumägi, Mairit; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Protection of human rights is the conerstone of the European Union’s identity and legally mandated by Article 21 of the Treaty on European Union to be universally applied in all external action of the European Union. However, this application of human rights in European Union’s cooperation with third countries has noted to be inconsistent by the critisism of the Normative Power Europe framework, especially in cooperation with African countries which have recently gained strategic and economic importance for the European Union. This thesis addresses the question of to what extent human rights have been applied in European Union’s trade relations with Kenya and Ethiopia. To explore the possible differences between the cases, this study conducts a comparative qualitative content analysis of European Union’s policy and trade documents between 2019 and 2024. The study identifies variations in human rights integration across four deductive categories: normative framing, conditionality, language intensity and universality. The findings reveal that inconsistencies do exist in the case of Ethiopia and Kenya. In relations to more stable country like Kenya, human rights are integrated as technical market standards and human rights are presented in trade documents to a low political extent. In the case of Ethiopia that was more crisis-driven country in the research period, human rights act as preconditions for further or any trade cooperation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immigratsiooni mõju terrorismi kasvule Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2026) Kuum, Katrin; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corporate responses to economic statecraft: explaining strategic choices in the implementation of EU sanctions against Russia by Estonian private sector firms
(Tartu Ülikool, 2026) Laid, Kaisa; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
While EU sanctions are legally binding in all Member States, the practical part of the implementation is largely done by private companies. This thesis examines why firms who are operating in Estonia and are facing the same regulatory sanctions framework have different responses to EU sanctions against Russia. Some follow only the formal legal requirements, while others act more cautiously and avoid transactions, partners, or goods even when they are not clearly prohibited. Therefore, the study recognises three response types: compliance, overcompliance, and undercompliance. To address the puzzle through a small-N, theory-guided comparative case study based on semi-structured interviews with ten Estonian firms from the financial, energy, and industry/trade sectors supported by background interviews with state officials. The findings confirm that overcompliance was the dominant response pattern with eight out of ten interviewed companies doing more than they were legally obliged to. One firm was classified as compliant, and one as compliance bordering on undercompliance. The findings also concluded that legal ambiguity did shape the initial response of overcomplying in the majority of cases at the beginning of the sanctions regime that has remained unchanged. Overcompliance was also likely when firms felt reputational risk, but even more so when it was combined with other external pressures. The thesis concludes that company responses depend not only on the law itself, but also on uncertainty and reputational concerns combined with external pressure, sector, internal capacity, and previous dependence on Russia-related business.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-residentsuse kaudu ilmnevate finantskuritegevuse riskide realiseerumine ja maandamine Eesti ja Euroopa Liidu regulatiivses raamistikus
(Tartu Ülikool, 2026) Siimar, Syrli; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö uurib e-residentsusega seotud finantskuritegevuse riskide realiseerumist ja maandamist Eesti ja Euroopa Liidu regulatiivses raamistikus. Töö eesmärk on selgitada, miks ja kuidas e-residentsusega seotud riskid piiriüleses digitaalses keskkonnas avalduvad ning mil määral vastavad olemasolevad regulatiivsed ja järelevalvemehhanismid riskide tegelikule olemusele. Teoreetiliselt tugineb töö kriminogeensete asümmeetriate teooriale, mille kaudu analüüsitakse informatsioonilisi, regulatiivseid, jurisdiktsioonilisi ja institutsionaalseid ebakõlasid. Uurimus põhineb kvalitatiivsel uurimisstrateegial, ühendades dokumendianalüüsi ning poolstruktureeritud intervjuud valdkonna ekspertidega. Analüüsis kaardistatakse empiiriliselt tuvastatud riskimustrid, seostatakse need kriminogeensete asümmeetriatega ning hinnatakse riskide ennetamise, tuvastamise ja neile reageerimise mehhanisme. Töö tulemused näitavad, et e-residentsusega seotud finantskuritegevuse riskid ei tulene e-residendi staatusest otseselt, vaid avalduvad eelkõige Eestis registreeritud ettevõtte, digitaalse identiteedi ja piiriülese majandustegevuse koosmõjus. Peamiste riskimehhanismidena eristuvad juriidiline vorm kui „legaalne fassaad“, identiteedi ja jurisdiktsiooni kaudu loodud varjatus ning professionaalsete vahendajate roll riskide kujunemisel. Magistritööst järeldub, et e-residentsuse riskikeskkonda iseloomustab struktuurne lahknevus piiriülese digitaalse majandustegevuse ja territoriaalselt korraldatud järelevalve vahel. Kuigi olemasolevad mehhanismid võimaldavad riske osaliselt maandada, piiravad nende toimivust eeskätt eelkontrolliks vajaliku teabe ebaühtlane kvaliteet ja kättesaadavus, rahvusvahelise infovahetuse piiratus ning professionaalsete vahendajate hoolsus- ja teatamiskohustuse ebapiisav täitmine. Seetõttu toob e-residentsuse juhtum esile Euroopa Liidu piiriülese digitaalse ettevõtluskeskkonna ja territoriaalse järelevalvemudeli süsteemsed piirangud. Laiemas tähenduses osutab töö pingele programmi majanduslike ja strateegiliste eesmärkide ning järelevalvevõimekuse vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
When ideology meets geopolitics: party positions towards Russia in EU member states
(Tartu Ülikool, 2026) Rüütsalu, Kaarel; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Russia’s full-scale invasion of Ukraine transformed the European Union’s relationship with Russia into a central issue of foreign and security policy. Although the EU and its member states moved broadly toward containment, disagreement over how European countries should approach Russia has persisted within national party systems. This thesis examines whether parties’ preferred strategic approaches toward Russia are structured by party-level ideology, country-level geopolitical vulnerability, and their interaction. Party preferences are conceptualized along an engagement-containment spectrum, ranging from cooperation with Russia to countering Russian aggression. The study uses the 2024 Chapel Hill Expert Survey and analyses 236 parties across 26 EU member states through multilevel linear models. The findings show that most variation occurs within countries, although country-level differences remain meaningful. At the party level, position on European integration is the strongest and most robust predictor: the more Eurosceptic parties are relative to their domestic competitors, the more likely they are to prefer a more engagement-oriented approach toward Russia. At the country level, geographical exposure to Russia is associated with a more containment-oriented baseline, especially in countries bordering Russia. Distance to Russia also conditions ideological structuring: the difference between more pro-European and more Eurosceptic parties is larger in geographically closer contexts and weaker in more distant contexts. Bordering countries also show strong ideological structuring, but this operates alongside a higher general containment baseline rather than simply following the same distance gradient. Energy dependence does not show a clear general baseline effect, but in more energy-dependent countries, the gap between more pro-European and more Eurosceptic parties becomes larger. The thesis concludes that party preferences toward Russia are shaped by ideology, while geopolitical context shapes both national baselines and the expression of ideological differences.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between norms and interests: EU-Africa strategic partnerships in the shadow of Russia’s full-scale invasion of Ukraine
(Tartu Ülikool, 2026) Kelomees, Mikael; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gruusia euroopastumise protsessi stagnatsioon
(Tartu Ülikool, 2026) Heinsoo, Markus; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This master’s thesis examines the stagnation of Georgia’s Europeanisation process from 2012 to 2025. Although Georgia has long presented itself as one of the most pro-European countries in the EU’s eastern neighbourhood, its formal European orientation has not resulted in consistent and substantive convergence with European Union norms and practices. The central research question of the thesis is why Georgia’s Europeanisation process has stagnated The thesis combines Europeanisation theory with historical institutionalism. Europeanisation theory helps to analyse the mechanisms of EU influence, including conditionality, norm transfer and selective adaptation, while historical institutionalism draws attention to path dependence, critical junctures and the long-term effects of earlier political choices. Methodologically, the thesis relies on a qualitative case study and process tracing. The empirical analysis is based on Georgian government programmes and strategic documents, EU reports and assessments, and public statements by Georgian and EU political officials. The thesis argues that the main reason for Georgia’s stagnating Europeanisation not only from external geopolitical pressure, but primarily in the limited willingness of Georgian Dream to implement reforms that could constrain its control over political institutions and political resources. The analysis shows that Georgia’s Europeanisation has developed unevenly: initial progress in 2012–2014 was followed by selective implementation in 2014–2021, temporary acceleration after Russia’s full-scale invasion of Ukraine in 2022, and clear stagnation in 2024–2025. The thesis concludes that Georgia’s Europeanisation has remained largely instrumental and politically mediated, while Russian influence and domestic elite interests have increasingly limited deeper institutional transformation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The politics of the EU own resources system: country coalitions and obstacles to reform
(Tartu Ülikool, 2026) Kerro, Karolin; Eihmanis, Edgars, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis examines how country coalitions shape negotiations on the reform of the European Union’s (EU) system of own resources in the context of the 2028-2034 Multiannual Financial Framework (MFF) negotiations. More specifically, it focuses on the growing tension between the EU’s increasing financial needs following the Covid-19 pandemic, the war in Ukraine and rising demands for defence, competitiveness and climate-related investment, and the political difficulties surrounding the financing of these priorities. Particular attention is given to how Member States position themselves regarding budget size, new own resources, burden-sharing and rule-of-law conditionality. While many Member States support a larger and more ambitious EU budget, there is currently no consensus on how this budget should be financed. The thesis challenges the predominantly functional narrative that growing financial needs will naturally lead to support for a larger EU budget and new own resources. Instead, the analysis demonstrates that negotiations are primarily shaped by coalition politics between Member States. Several distinct coalitions emerge from the negotiations. The classic Frugal coalition continues to oppose both budgetary expansion and new own resources, prioritising lower national contributions and correction mechanisms such as rebates. In contrast, a new coalition of Member States supports both a larger budget and the introduction of new own resources to finance expanding EU priorities. Furthermore, the Friends of Cohesion coalition supports increased spending but resists financing mechanisms perceived as regressive and disproportionately burdensome for less prosperous Member States. The findings demonstrate that debates over fairness have become increasingly central to negotiations on the own resources system. Many Member States argue that some proposed own resources risk shifting a greater financial burden onto less developed economies, thereby conflicting with the EU’s cohesion objectives. In addition, the thesis shows that rule-of-law conditionality remains politically divisive, although the previously influential Sovereignty coalition opposing such conditionality has weakened, particularly due to Poland’s shift toward supporting stronger rule-of-law mechanisms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetuse kajastumine Erasmus+ projektipraktikas: Eesti ja Tšehhi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Aidma, Anett; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö uurib noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetuse kajastumist Eesti ja Tšehhi osalusega Erasmus+ projektipraktikas. Töö eesmärk on välja selgitada, milliste mehhanismide kaudu Euroopa Liidu rahastatud projektid panustavad noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetusse ning millised sisulised, digispetsiifilised ja rakenduslikud lüngad ilmnevad projektipraktika võrdlemisel Euroopa Liidu ennetusraamistiku, riikliku tausta ja ekspertintervjuudega. Keskne uurimisküsimus on, kuidas Eesti ja Tšehhi osalusega Erasmus+ projektid panustavad noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetusse ning millised poliitika ja projektipraktika vahelised lüngad selle võrdluse põhjal esile tulevad. Töös kasutatakse kvalitatiivset uurimisstrateegiat, mille keskmes on Erasmus+ projektide dokumendianalüüs. Erasmus+ projektide analüüsi tõlgendamisel kasutatakse tugipunktidena Euroopa Liidu ennetusraamistikku ning teooriaosas käsitletud Eesti ja Tšehhi noorte veebipõhise radikaliseerumise riiklikku olukorda. Analüüsi täiendavad neli poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Tulemustest ilmneb, et Erasmus+ projektid ei käsitle radikaliseerumise ennetust enamasti kitsalt julgeolekumeetmena, vaid hariduslike, sotsiaalsete, noorsootööalaste ja digipädevuslike tegevuste kaudu. Projektid panustavad ennetusse eelkõige meedia- ja infopädevuse, kriitilise mõtlemise, demokraatliku osaluse, sotsiaalse kaasatuse, diskrimineerimise ennetamise, noorte eneseväljenduse ja kuuluvustunde tugevdamise kaudu. Eesti projektipraktikas on tugevamalt esindatud sotsiaalne kaasatus, meediapädevus, diskrimineerimise ennetus, misogüünia käsitlemine ja noorte osalus. Tšehhi osalusega projektides on nähtavam digikeskkonna, desinformatsiooni, digiturvalisuse, tehnoloogiliste riskide ning spetsialistide koolitamise mõõde. Samas jäävad mõlema riigi puhul nõrgemalt kaetuks platvormiloogika, algoritmiline võimendus, tehisintellekti abil loodud manipuleeritud sisu, meemikultuur, mängukeskkonnad, suletud veebikogukonnad ning ennetusmeetmete püsiv sidumine hariduse, noorsootöö ja kogukondliku toega. Töö järeldab, et Erasmus+ projektipraktika võib tugevdada olulisi kaitsetegureid, kuid noorte veebipõhise radikaliseerumise ennetus vajab süsteemsemat ja ajakohasemat seost digikeskkonna konkreetsete mõjutusmehhanismide, formaalse hariduse, noorsootöö, lapsevanemate teadlikkuse, kogukondliku toe ja mitmetasandilise koostööga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Parlamendile suunatud e-petitsioonide institutsionaalne korraldus ja kodanikualgatuste konversioon Eestis, Soomes ja Lätis
(Tartu Ülikool, 2026) Kurisman, Kendra; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida ja võrrelda Eesti, Soome ja Läti parlamendile suunatud e-petitsioonide platvormide institutsionaalset disaini ning selgitada, kuidas erinevad institutsionaalsed lahendused kujundavad kodanikualgatuste konversiooni parlamentaarsesse otsustusprotsessi. Töö keskendub küsimusele, kuidas institutsionaalne disain mõjutab samaaegselt kodanike osalusaktiivsust, algatuste sisulist kujunemist ja institutsionaalset reageerivust. Magistritöös kasutatakse struktureeritud võrdleva juhtumianalüüsi meetodit, tuginedes Eesti, Soome ja Läti võrdlusele kui sarnase poliitilise konteksti, kuid erineva institutsionaalse ülesehitusega juhtumitele. Analüüs põhineb dokumentaalsetel allikatel, platvormide kasutusstatistikal ning teoreetilisel raamistikul, mis ühendab demokraatlike innovatsioonide, institutsionaalse disaini, esindusdemokraatia ja arutleva demokraatia käsitlused. Analüüs näitab, et kolme riigi platvormid esindavad erinevaid konversiooniloogikaid. Soome mudel on tugevalt riiklikult institutsionaliseeritud ja selektiivne, Eesti kujutab endast hübriidset lahendust, mis ühendab madala ligipääsulävendi ja parlamentaarse menetluse, ning Läti tugineb kodanikuühiskonna vahendavale ja mobiliseerivale rollile. Tulemused kinnitavad, et institutsionaalne disain mõjutab oluliselt nii osalusmustreid kui ka algatuste liikumist parlamentaarsesse protsessi. Madalamad osaluslävendid suurendavad küll osalusaktiivsust ja algatuste arvu, kuid ei taga automaatselt suuremat seadusandlikku mõju. Samuti näitab analüüs, et institutsionaalne disain ei mõjuta üksnes algatuste formaalset edenemist menetluses, vaid ka seda, kuidas nende sisu protsessi jooksul filtreerub, ümber kujuneb või kohandub. Töö järeldab, et e-petitsioonide demokraatlik väärtus ei sõltu üksnes nende kasutusaktiivsusest ega formaalsest seadusandlikust edukusest, vaid sellest, kuidas institutsionaalne disain suudab konverteerida kodanike osaluse sisuliseks institutsionaalseks reaktsiooniks. Lisaks seadusandlikule väljundile võivad e-petitsioonid mõjutada ka avalikku arutelu ja poliitiliste probleemide nähtavust, toimides seeläbi mitte üksnes osalusmehhanismi, vaid ka poliitilise agenda kujundamise kanalina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolving neutrality: strategic narratives and security discourse in Austria and Ireland after Russia’s full-scale invasion of Ukraine
(Tartu Ülikool, 2026) Toom, Herman; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This master’s thesis examines how political elites in Austria and Ireland redefined neutrality after Russia’s full-scale invasion of Ukraine in February 2022. The research question asks how the invasion shaped neutrality discourse in both states after 2022, and why their discursive responses differed. The thesis uses a constructivist framework and treats neutrality not only as a legal or policy status, but also as a socially constructed identity shaped by historical narratives, norms, and strategic culture. Strategic Narratives Theory provides the broader analytical framework, while framing theory is used to analyse how neutrality is justified and linked to European security cooperation. The study applies a qualitative comparative case study design. The empirical focus is on the period from February 2022 to December 2024, with a brief pre-2022 baseline. The corpus consists of 50 Austrian and 49 Irish elite-produced texts, including parliamentary debates, executive statements, speeches, and policy documents. The analysis shows that neutrality was preserved in both cases but reinterpreted differently. In Austria, neutrality was mainly framed through sovereignty, national room for manoeuvre, military non-alignment, and compatibility with selected European security cooperation. In Ireland, neutrality was defended more through peace tradition, humanitarian identity, restraint, public legitimacy, and caution toward deeper military integration. The thesis argues that these differences reflect the historically rooted meanings of neutrality in each state. Austria adapted neutrality in more flexible and sovereignty-based terms, while Ireland preserved it through caution, public consent, and stronger boundary protection.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mitmikkodakondsuse lubamist mõjutavad tegurid Eesti, Läti, Moldova, Malta ja Küprose näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Änilane, Märt; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö „Mitmikkodakondsuse lubamist mõjutavad tegurid Eesti, Läti, Moldova, Malta ja Küprose riikide näitel“ uurib mitmikkodakondsuse lubamist mõjutavaid tegureid viie Euroopa riigi poliitilistes ja õiguslikes kontekstides. Töö käsitleb mitmikkodakondsuse kontseptsiooni, kus isik kuulub samaaegselt kahe või enama riigi kodakondsusse, mis on tänapäeva globaliseerunud maailmas üha olulisem nähtus. Mitmikkodakondsus pakub kodanikele ligipääsu poliitilistele õigustele, sotsiaalsetele hüvedele ja parematele hariduse ning äri võimalustele, samuti lihtsustab see liikumist globaalsel tööturul – samas kaasnevad sellega ka omad riskid ja ohud, näiteks seoses julgeolekuga. Teoreetiliseks raamistikuks on kolm peamist koolkonda: (1) impeeriumi- ja välise domineerimise pärandi koolkond, (2) julgeolekuohtude koolkond ning (3) rände- ja integratsioonipoliitika (sh diasporaapoliitika) koolkond. Töö uurib, kuidas erinevad riigid lähenevad mitmikkodakondsuse lubamisele või mittelubamisele demograafilistest, majanduslikest ja julgeolekupõhistest teguritest lähtuvalt. Empiirilises osas rakendatakse kvalitatiivset võrdlevat juhtumiuuringut ning andmekogumismeetodina kasutatakse dokumendi- ja andmebaaside analüüsi. See hõlmab seadusandlikke allikaid, riikide ametlikke seisukohti, statistikat ning julgeoleku- ja migratsioonialaseid dokumente, et mõista, millised tegurid kujundavad riikide kodakondsuspoliitikaid. Tulemused näitavad, et viie riigi poliitikad mitmikkodakondsuse osas on erinevad. Mõned riigid lubavad seda diasporaa kaasamise, lõimumise ja rände-/integratsioonipoliitika eesmärkide toetamiseks, samas kui teised piiravad seda rahvusliku identiteedi kaitse, julgeoleku- ja poliitiliste kaalutluste tõttu. Analüüs selgitab, kuidas impeeriumi- ja välise domineerimise pärandi, julgeoleku ning rände- ja integratsioonipoliitika tegurid on kujundanud riikide seisukohti mitmikkodakondsuse lubamisel või keelamisel. Vaatamata mõnede Euroopa riikide liberaliseeritud lähenemisele püsivad teistes endiselt ranged piirangud. Tulemused kinnitavad, et mitmikkodakondsus ei ole Euroopas üheselt liberaliseeruv nähtus, vaid kajastab riikide ajaloolisi ja normatiivseid valikuid, aidates mõista, miks puudub Euroopa väikeriikides ühtne lähenemine ja miks riikidevahelised erinevused püsivad ka süveneva integratsiooni tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Framing defence competitiveness in the European Union: a comparative analysis of EU defence policy and defence industry perspectives (2021-2025)
(Tartu Ülikool, 2026) Toodu, Laura; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Oper, Getter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biokütuse kasutuselevõtu tähendus Eesti lennundussektorile
(Tartu Ülikool, 2025) Muidre, Maige; Kiisel, Maie, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste alaesindatuse põhjused energeetikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel
(Tartu Ülikool, 2025) Kilk, Thérèse Liis; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöös uuritakse naiste alaesindatust energeetikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel. Keskendutakse naisi karjääriteel võimestavate ja takistavate, sisemiste ja väliste tegurite analüüsile. Töö eesmärk on mõista, miks esineb energeetikavaldkonna juhtivate ametikohtade lõikes sooline segregatsioon, sest püsiv sooline segregatsioon kannab endas riski, et ligi pool ühiskonnast jääb kõrvale Euroopa (energia)poliitikakujunduses ning äärmiselt ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise trajektooril jäävad väga spetsiifilised vaatenurgad otsustusprotsessidest kõrvale. Uurimistöö aluseks on 11 poolstruktureeritud intervjuud ning nende kvalitatiivne võrdlev analüüs kasutades induktiivset ning horisontaalset kodeerimist. Töö tulemuste tõlgendamisel lähtutakse sotsiaalse konstruktsionismi, sotsiaal-kognitiivse karjääriteooria käsitlustest ning soolise võrdsuse edendamise kaksikstrateegiast. Töö tulemused näitavad, et lisaks naisõppurite madalale osakaalule energeetika erialadel, on naiste alaesindatuse põhjusteks ka piiratud üleühiskondlik teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest koos püsivate soostereotüüpidega, jäigad organisatsioonistruktuurid ning ka isiklikud, enesetõhususega seotud tegurid. Uuringu tulemused omavad ühiskondlikku mõju rõhutades kaasava, sooteadliku poliitikakujunduse ja organisatsioonikultuuri olulisust ning energeetikavaldkonnas naiste kui kliimamuutuste poolt ebaproportsionaalselt mõjutatava ühiskonnagrupi jaoks võrdsete võimaluste tagamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju Eesti eluasemepoliitikale ja eluasemete kättesaadavusele ning taskukohasusele rahvusvahelise kogemuse taustal
(Tartu Ülikool, 2025) Kaskor, Maria Johanna; Valk-Siska, Veronika, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö uurib Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju eluasemepoliitikale, eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele Eesti näitel. Töö analüüsib, kuidas Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivid mõjutavad Eesti eluasemepoliitikat, keskendudes eriti nende mõjule eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele. Rahvusvahelise kogemuse kontekstina käsitletakse ka teiste liikmesriikide (Iirimaa, Taani, Portugal ja Sloveenia) kogemusi, mis võimaldavad mõista Eesti lähenemisviisi laiemas Euroopa raamistikus. Uurimistöö käsitleb järgmist küsimust: Milline mõju on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiividel eluasemepoliitikatele ja eluasemete kättasaadavusele ning taskukohasusele Eestis? Kasutades intervjuudele põhinevat juhtumiuuringut, hinnatakse riiklike poliitikate reageeringuid, finantstoetusmehhanisme ning tasakaalu kestlikkuse ja sotsiaalse võrdsuse vahel. Uuringu tulemused näitavad, et kuigi energiatõhususe direktiivid aitavad kaasa pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele, põhjustavad need sageli lühiajalisi taskukohasuse probleeme, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt madalama sissetulekuga rühmi. Riigid, kus on hästi kavandatud finantstoetusskeemid ja järkjärguline poliitikate rakendamine, suudavad neid negatiivseid mõjusid tõhusamalt leevendada. Analüüsi põhjal pakub magistritöö poliitikasoovitusi, et parandada energiatõhususe nõuete integreerimist, säilitades samal ajal eluaseme taskukohasuse. Soovitused hõlmavad, maapoliitika ümbermõtestamist, sihitud toetusi, järk-järgulisi renoveerimisstrateegiaid ja tugevamaid sotsiaalseid kaitsemeetmeid, et vältida soovimatuid sotsiaal-majanduslikke ebavõrdsusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balti riikide strateegiad taastuvenergiale üleminekul
(Tartu Ülikool, 2025) Hilimon, Tauno; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk on analüüsida Balti riikide taastuvelektri tootmise eesmärkide seadmise põhjuseid ja võrrelda Balti riikide energiastrateegiaid. Töös kasutatakse kvalitatiivset võrdleva analüüsi meetodit (Qualitative Comparative Analysis, QCA) ja tavapärast sisuanalüüsi. QCA aitab tuvastada strateegiliste valikute seosemustrid ning sisuanalüüs võimaldab Balti riikide strateegiaid analüüsides tuua esile asjakohaseid tähelepanekuid ja teha soovitusi poliitikakujundajatele. Töö peamise tulemusena tekkis arusaam, et taastuvelektri eesmärkide kehtestamist Euroopa Liidu liikmesriikides mõjutavad erinevad tegurite kombinatsioonid, millest olulisemad on energiasõltuvuse määr ja energia maksumus, kuna need mõjutavad mitmete liikmesriikide otsuseid taastuvelektri eesmärgi kehtestamisel. Analüüsi tulemusena selgus, et sõltumata Balti riikide (Eesti, Läti ning Leedu) elektrisüsteemide suurest omavahelisest ühendatusest ja pealtnäha sarnastest situatsioonidest mõjutavad taastuvenergia tootmise eesmärke mitmed erinvad tegurid: Eesti puhul suur kasvuhoonegaaside heite intensiivsus, Läti puhul suur taastuvelektri tootmise osakaal ja Leedu puhul suur energiasõltuvus. Samas mõjutasid riikide otsuseid ka sarnased tegurid nagu kõrged elektrihinnad, suure ühendatuse tase naaberriikidega ja tuumaelektri tootmise puudumine. Töö raames jõuti järeldusele, et Balti riigid ei ole energiastrateegiaid koostades üksteise strateegiatega arvestanud, millest ajendatult koostati uurimistöö raames poliitikasoovitused energiastrateegiate täiendamiseks ja ühtlustamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses „Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ sätestatud korra tagamise põhimõtete järgimine Eesti vangistusõiguses
(Tartu Ülikool, 2025) Glaase, Laura; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta (Euroopa Vanglareeglistik, EVR) on Euroopa tasandil välja töötatud ühtne vangistust puudutav reeglistik. EVRi on kokku koondatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast, rahvusvaheliste kontrollorganite tehtud soovitustest ja konventsioonidest, nagu nt Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioonist tulenevad põhimõtted. EVRi loetakse Euroopa vangistustingimuste suunanäitajaks ja see on omandanud autoriteedi nii riigisiseses kui ka EIKi kohtupraktikas. Magistritöö eesmärk oli uurida, mis määral on Eesti vangistusõigus kooskõlas EVRi IV osas sätestatud korra tagamise meetmetele kehtestatud nõuetega. Tegu on õigusdogmaatilise uurimistööga. Magistritöös analüüsiti, millised nõuded peavad olema EVRi järgi korra tagamise meetmete rakendamisel täidetud. Selleks analüüsiti EVRi teksti, kommentaari, juhendit, EIKi praktikat, välislepingutest tulenevaid kohustusi, rahvusvaheliste kontrollorganite ja õiguskantsleri tehtud soovitusi. Seejärel analüüsiti vangistusseaduse ja selle alusel kehtestatud ministri määruste, mis reguleerivad korra tagamise meetmeid vanglas, vastavust EVR-ist tulenevate nõuetega. Magistritöö tulemusel leiti, et julgeoleku ja korra tagamise meetmete kohaldamise aluseid tuleb täpsustada ja sätestada tingimused, milliseid meetmeid millisel juhul kohaldada võib. Töös tugineti R. Alexy põhiõiguste teooriale, mille kohaselt peab riigivõim määratlema seaduses raamid, mida põhiõiguste piiramisel tuleb järgida, põhiõiguste piiramisel ei tohi anda normile lubamatult laia tõlgendusruumi. Analüüsi tulemusel tegi autor ettepanekud õigusaktide täiendamiseks riskide hindamise, läbiotsimise, täiendavate julgeolekuabinõude, distsiplinaarmeetmete ja vahetu sunni, sh erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise kohta.

Sirvi

Viimati lisatud