Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/52078

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 79

Eesti ja Iirimaa viisid mõjutada Euroopa Liidu poliitikat
(Tartu Ülikool, 2024) Tõntsohn, Kaia-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk on Eesti ja Iirimaa näidetel välja selgitada, millise lähenemisviisi ja meetodi abil on väikeriigil kõige tõhusam Euroopa Liidu tasandil poliitikat mõjutada. Euroopa Liit toimib võrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse tunnustamise põhimõtetele tuginedes, mis annab igale riigile samaväärsed võimalused poliitika läbi viimiseks. Sellegi poolest on väikeriikidel, hoolimata näilisest võrdsusest, piiratud võimalused poliitika mõjutamiseks. Seetõttu keskendub töö viisidele, kuidas väikeriik saab liidus kõige tõhusamalt poliitikat läbi viia, seal juures ootamatute ja kogu liitu mõjutavate juhtumite taustal. Antud töö uurib Eesti ja Iirimaa viise mõjutamaks poliitilisi olukordi nagu Ukraina sõda ja Brexiti läbirääkimised läbi kolme strateegia - koalitsioonide loomine, diplomaatia ja lobitöö ning ekspertide kaasamine. Konkreetsemalt analüüsib uurimistöö kolme strateegia põhjal, mil viisil mõjutas Iirimaa piiriküsimust, olles seeläbi ainukene liikmesriik, kes Ühendkuningriigiga maismaapiiri jagab. Teiseks analüüsib uurimus Eesti käsitlust Ukraina sõja kontekstis, mis põhineb Schengeni viisade keelustamisest Vene kodanikele, miljoni suurmürsu ettepanekust ja Venemaa varade külmutamisest. Kahe väikeriigi analüüsis vaadeldakse pikema perioodi vältel riikide lähenemisviise, mis tuginevad poliitilistele kõnedele, ajakirjanikele antud intervjuudele, poliitikadokumentidele ja ametnike avaldustele. Eesti analüüsis on märgata selgeid ja konkreetseid sõnavõtte ning kiiret reageerimist. Iirimaa puhul kerkib esile strateegiline ja kindel lähenemisviis. Uurimus toob välja, et väikeriigil on Euroopa Liidus poliitika elluviimisel kõige tõhusam kasutada diplomaatiat ja lobitööd. Sellegipoolest tuleb lähtuda olukorrast, sest teatud situatsioonides võib erinevate strateegiate kombineerimine olla tõhus, mille tulemusena võib saavutada paremaid tulemusi kui ühe lähenemisviisi kasutamisel.
Siseriiklike terroristlike rünnakute mõju populistlike parteide populaarsusele Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Vaher, Vaiko; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk oli selgitada välja Suure Neliku (Ühendkuningriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) näitel, kuidas mõjutab siseriiklik terrorism populistlike erakondade toetust. Terroristlikud rünnakud ning nende ärahoidmine on üks narratiividest, mida populistid võimule saamiseks kasutavad. Uurisin, kas ja mil määral on võimalik neid nähtuseid omavahel seostada ning kas rohkem terrorismi toob tingimata kaasa ka rohkem populismi. Töö hüpotees on, et mida rohkem on riigis terrorirünnakuid, seda suurem on ka populistlike erakondade toetus. Töö empiiriline osa keskendub neljale riigile: uurin Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias toimunud terroristlikke rünnakud ajavahemikul 2001-2020 ning samal ajavahemikul toimunud riigiparlamentide ning Euroopa Parlamendi valimisi ning populistlike erakondade edukust valimistel. Kokku käsitlesin analüüsis 1572 terrorirünnakut ning 36 riigiparlamendi või Euroopa Parlamendi valimist. Juhtumite valik sai tehtud tulenevalt andmete kättesaadavusest ning riikide olulisusest, Suure Neliku riigid omavad Euroopas suurt välispoliitilist võimu ning on mõjutajaks nii Euroopa Liidu (v.a. Ühendkuningriigid) kui ka NATO tasandil. Töös kasutan analüüsiks mitmest lineaarset regressiooni, mis võimaldab hinnata muutujate vahelisi seoseid. Tulenevalt populismi tekkepõhjuste keerulisusest kontrollib mudel majandusliku ebavõrdsuse mõju (Gini indeks) ning migratsiooni mõju (migrantide osakaal elanikkonnast). Analüüsist selgus, et terrorism (rünnakute arv, hukkunute ning vigastatute hulk) ei mõjuta olulisel määral populistlike erakondade valimistulemusi. Lisaks selgus, et hoopis suuremal määral mõjutab populistlike erakondade toetust migrantide osakaal elanikkonnast, mis töö käigus loodud mudelis, oli ka ainuke statistiliselt oluline muutuja. Suurem osakaal migrante elanikkonnast toob kaasa ka suurema toetuse populistlikele erakondadele. Majanduslik ebavõrdsus omab samuti mõju populistlike erakondade valimistulemustele, aga antud magistritöö läbi viimisel ei tuvastatud statistilist olulisust.
Keskkonnaliikumise roll Riigimetsa Majandamise Keskuse otsuste kujunemises metsakonflikti kestel
(Tartu Ülikool, 2024) Tõnisson, Kristjan; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestis puhkes 2016. aastal paljusid ühiselu valdkondi hõlmav ja pikka aega kestnud metsakonflikt. Paljude osapooltega konflikt tõstis ühiskondlikud ootused metsandusele avaliku tähelepanu keskmesse ja käivitas laiaulatusliku metsandusteemalise debati. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) oli konfliktis märkimisväärne roll, kuna RMK majandab umbes poolt Eesti metsamaast ning RMK tegevusel on suur keskkonnakaitseline, sotsiaalne ja majanduslik mõju. Magistritöö eesmärk on selgitada, millist rolli mängis keskkonnaliikumise mõjutustegevus RMK otsustusprotsessides metsakonflikti vältel. Selleks kirjeldasin keskkonnaliikumise strateegiaid RMK metsamajanduslike otsuste mõjutamiseks, hindasin kui edukas oli keskkonnaliikumise mõjutustegevus ja kuidas RMK sellele reageeris ning tõin välja võimalused, kuidas muuta RMK otsustusprotsesse, et need oleksid läbipaistvamad ja osapoolte kaasamine oleks tulemuslikum. Keskkonnaliikumise tegevust analüüsin vabaühenduse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja sotsiaalse liikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) näitel. Uurimistöös kaardistasin avalike meediaallikate ja RMK dokumendiregistri põhjal peamised RMK otsustuskohad perioodil 2016-2022 ning tegin intervjuud RMK, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Metsa Abiks esindajatega. Uurimistööst selgus, et kui keskkonnaliikumise mõjutustegevus ei andnud soovitud tulemust, siis keskkonnaliikumine jätkas mõjutamist ja otsis oma eesmärkide saavutamiseks teisi võimalusi. Leian, et keskkonnaliikumise RMK suunaline mõjutustegevus oli edukas, sest peaaegu kõigil töös käsitletud juhtudel suudeti esile kutsuda muutus RMK tegevuspraktikates. Vahetu mõju RMK otsustele oli siiski tagasihoidlik, soovitud muutus RMK otsustes või tegevuspraktikates saavutati enamasti kolmandate osapoolte kaudu, kelleks võisid olla säästva metsanduse audiitorid, Euroopa Komisjon või kohtusüsteem.
Euroopa Liidu treeningmissioonide tulemuslikkuse võrdlev analüüs EUTM Mali ja EUTM Somaalia näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Lepaste, Tauri; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Vägivaldne konflikt, rahu ja stabiilsuse tagamine ning konflikti juhtimine on keerulised nähtused. Nende keerukuste lahendamisel tuleb hinnata ka seda, kuivõrd õnnestunult või ebaõnnestunult operatsioon on käivitatud ja stabiilsuse lahendamisele kaasa aidatud. Euroopa Liit (EL) on reageerinud abivajavate riikide taotlustele, et neis rahu ja stabiilsust tagada. Oluline on hinnata, kuidas EL ja liikmesriigid sellega on toime tulnud, leida vajakajäämised, et edasistes samalaadsetes konfliktide lahendamises kasutada parimaid praktikaid. Nende probleemidega tegelemata jätmine võib kaasa tuua arusaamatusi, vale poliitika kujundamise ja halvimal juhul vähem eduka sõjalise konfliktijuhtimise operatsiooni. Magistritöö eesmärk on hinnata EL-i väljaõppemissioonide tulemuslikkust EUTM Mali ja EUTM Somaalia missioonide näitel ning selgitada välja tegurid, mis mõjutavad missioonide tulemuslikkust ja anda soovitusi ELi treeningmissioonide parendamiseks. Täpsemalt hinnatakse mõlema operatsiooni sisemist ja välist edu. Töö eesmärgist ja püstitatud uurimisküsimustest lähtuvalt uuriti, millisel määral saavutati tulemuslikkus mõlema operatsiooni puhul aastatel 2010- 2020. EUTM Mali ja EUTM Somaalia saavutasid püstitatud võtme-eesmärgid. Kitsaskohtadena eesmärkide täitmisel selgusid järgmised tegurid: poliitiline tahe liikmesriikide poolt, väheste liikmesriikide osalemine EUTM Somaalia missioonil ning samale ajahetkele jäänud ülemaailmne finantskriis. EUTM Mali puhul nähakse vajakajäämisena inimõiguste õppetundide ebapiisavat edastamist.
Becoming a geopolitical actor: the discursive construction of the European Union by European Commission during 2021–2023
(Tartu Ülikool, 2024) Piiskop, Liisa; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The full-scale invasion of Ukraine by Russia, launched in February of 2022, has directed international relations and the European Union to a new era, inviting discussions about the EU’s identity and global role. Through resolute action among its member states, the EU has made significant strides in establishing itself as a prominent player in geopolitics. This geopolitical turn challenges established notions of the EU’s international identity as a “civilian” or “normative” power and, coinciding with a “militarization” of the EU, the idea of European integration as a peace project. Against this backdrop, the aim of this thesis is to find out if and how the war has impacted the discursive geopolitical turn of EU’s identity. It specifically explores the construction of the EU’s international identity and, more specifically, whether it has reinforced the geopolitical turn. As academic literature demonstrates, identity is a dynamic construct that is continuously modified by speech and interaction rather than a static trait. Discursive activities, such as the re-articulation of an identity in the context of a significant event or change in context, are crucial in forming and altering identity, serving as a potent instrument in identity studies, including the study of the EU’s international identity. Analyzing 267 political speeches by the Commission’s president, Ursula von der Leyen, this study employs both corpus analysis and critical discourse analysis (CDA) to detect changes in the discourse from a time period of one year pre-war to one year into the war. The research reveals a strategic depiction of "self" (EU) as a bearer of democracy contrasted against the "other" (Russia and Belarus), framed as aggressors. The findings underscore a narrative shift from global concerns, as they were characteristic of the EU’s international identity, to themes of security, defence, and geopolitical dynamics, particularly emphasizing strengthened alliances, notably with the US, and a push towards strategic autonomy. This shift is marked by an increased focus on borders, military aspects and diplomatic relations. Together, these features and renewed emphasis on geopolitical identity markers suggest a strengthening of the geopolitical identity of the EU. Furthermore, the study discusses the implications of this re-articulation of the EU’s identity into a more geopolitical actor, suggesting that the discursive shifts triggered by the war catalyzed a more autonomous EU stance, diverging from its traditionally civilian-focused identity. With these findings, the thesis contributes to the broader discussion on how significant international events reshape identities and policy orientations, providing insights that are crucial for policymakers and scholars in understanding the evolving nature of the EU in the face of crises.
Ostpolitik’ist Zeitenwende’ni: kuidas otsustas Saksamaa tarnida relvi Ukrainasse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 24.02.22
(Tartu Ülikool, 2024) Matvejev, Rauno; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada, kuidas Saksamaa valitsus muutis oma relvatarnete poliitikat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24.02.22. Töö teoreetiliseks aluseks on valitud ajalooline institutsionalism ning analüüs on viidud läbi tuginedes neljale teooriast pärit tegurile, milleks olid: sisepoliitiline surve, avalik arvamus, väline surve ning väärtushinnangud. Kuni Venemaa täiemahulise sissetungini Ukrainasse keeldus Saksamaa Ukrainale relvade tarnimisest ning keskendus retoorikas hoopis majanduslikule ning diplomaatilisele abile. Pärast Venemaa algatatud sõda aga Saksamaa muutis kurssi ning oli 2023. aasta alguseks saanud Ukraina suurimaks sõjaliseks toetajaks Euroopas. Töö uurib, millistest teguritest lähtuvalt tegi Saksa valitsus sõja esimesel aastal relvatarnete poliitikas otsuseid. Magistritöö uurimusküsimused olid järgnevad: Miks muutis Saksamaa enda seni kehtinud tsiviiljõu poliitikat ning otsustas tarnida relvi Ukrainasse? Kuidas Saksamaa jõudis otsuseni tarnida Ukrainasse tanke Leopard 2? Uurimusküsimustele vastamiseks viidi töös läbi protsessianalüüs, võttes analüüsi alla kaks olulisemat relvatarne otsust sõja esimesel aastal: alustades Saksamaa esimese relvatarne otsusega 26.02.22 ning lõpetades Saksa valitsuse otsusega tarnida Ukrainasse Leopard 2 tanke 25.01.23. Töö tulemusena selgus, et esimese otsuseni 26.02.22 viis Saksa valitsuse, ennekõike seda juhtinud sotsiaaldemokraatliku erakonna ehk SPD ning kantsler Scholzi hoiaku muutus Venemaa osas, mida lisanduvalt toetas aktiivne väline surve ukrainlaste ning NATO ja EL-i liitlaste poolt. Pea aasta hiljem mängis Leopard 2 tarneotsusel rolli avalik arvamus ning tugev sisepoliitiline ning väline surve, mille alla SPD ning kantsler Scholz sattusid. Magistritööst selgub, et Saksa valitsuse relvatarnete poliitikas etendas uuritaval ajaperioodil enim rolli SPD juhtiv ladvik ning seda paljuski kantsler Scholzi isikus, kus esmalt oli määravaks väline surve ning hoiakumuutus Venemaa osas, hiljem aga avalik arvamus ning sise- ja välispoliitiline surve.
Lithuania's Taiwan policy: navigating the EU-China dynamic
(Tartu Ülikool, 2024) Mumm, Desiree; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The author examines what values and messages appeared in the press releases of Lithuania and the European Union in the period from January 1, 2019 to January 1, 2024 related to the one-China policy which is a one of the frameworks under which the of the European Union's Common Security and Defence Policy operates. In order to research the topic, the following research questions were asked: 1. To what extent do Lithuania and the European Union present coherent or divergent statements on Taiwan? 2. How did the EU address Lithuania's move within the framework of its relations with China? In the empirical part of the work, qualitative content analysis was used and a coding table was created to sort the data. There were 103 press releases and official statements in the sample of this master thesis, of which 49 were press releases from Lithuanian and 54 from European Union agencies. As a result of the work, the tonality, main messages and values were dissected and analysed. The analysis also included the application of two small state theories (Long, 2005) (Nasra, 2011) and contexualising the statements through them.
Navigating the intersection of sports and politics: the impact of the Russian war in Ukraine on Estonian sports organizations
(Tartu Ülikool, 2024) Mets, Kristiin; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The full-scale invasion of Ukraine by Russia prompted a complex dilemma for international and national sports federations, with divergent approaches to Russian and Belarusian athlete participation. In Estonia, sports organizations face the challenge of navigating between the global governing bodies’ directives while considering domestic policies. The thesis explores the impact of the Russian war in Ukraine on the Estonian Olympic Committee, the Estonian Tennis Association, and the Estonian Fencing Federation and their alignment with Estonia’s foreign policy while raising two questions: (1) Do sports organizations in Estonia contribute to Estonian security posture towards Russia’s war against Ukraine? If so, how? (2) How does the Estonian foreign policy affect the work of Estonian sports organizations internationally? The research methodology encompassed the review of the International Olympic Committee statements, joint statements issued by relevant stakeholders, and official press releases from chosen sports organizations, complemented by interviews with key individuals within the Estonian sports community. The key findings confirm that the sports organizations contributed to the country’s foreign policy by raising awareness of the war at the international level and issuing joint statements with neighboring countries, thus projecting a united front that all contribute to eliminating Russia and its representatives. However, uncertainties persist regarding the impact of these actions, given factors such as Estonia’s geographical location, the democratic voting system within international sports bodies, and the proximity of member countries to the war zone. The study indicates that despite the absence of a formalized sports diplomacy strategy, Estonia has used sports as a diplomatic tool to project its voice on the global stage and build solidarity within the international sports community. This contributes to understanding the relationship between sports, geopolitics, and diplomacy.
Euroopa Liit kui välispoliitiline toimija ÜRO-s Gaza konflikti (2023-2024) näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Aidla, Margaret; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
7. oktoobril 2023. aastal eskaleerus Gaza piirkonnas konflikt kui Gazas asuvad Hamasi relvarühmitused lasid välja tuhandeid rakette Iisraeli suunas ja tungisid mitmes kohas läbi Gaza perimeetri piirdeaia, sisenedes Iisraeli linnadesse. Iisraeli sõjavägi kuulutas välja "sõjaseisukorra." Alates sellest on tegemist olnud laiema rahvusvahelise tähelepanu all oleva konfliktiga, millel on humanitaarsed, poliitilised ja julgeolekualased mõjud. Peamiseks väljakutseks on lahendada kohapeal aina süvenev humanitaarkatastroof. Oma roll on selles ka Euroopa Liidul. Magistritöö eesmärk on näidata Gaza juhtumi näitel, kuidas toimib Euroopa Liit (EL) välispoliitilise toimijana Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Konkreetsemalt uurib magistritöö, milliseid ühiseid seisukohti seoses Gaza konfliktiga esitas uurimisperioodil Euroopa Liit. Ja, kuidas ning mil määral ühtivad need seisukohad ELi liikmesriikide avalike seisukohtadega ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Julgeolekunõukogus. EL esitleb oma peamisi välispoliitilisi seisukohti Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu välisasjade nõukogus, kus ka Gaza konflikt on läbivalt olnud päevakorras. Töö tulemused aitavad mõista, millised on uurimisperioodil ELi peamised seisukohad seoses Gaza konfliktiga ja kuidas need on sidusas ELi liikmesriikide omadega.
Eesti Aafrika regioonistrateegia: Euroopa Liidu suunised või iseseisvad valikud
(Tartu Ülikool, 2024) Pulst, Karl Joonas; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti Vabariigi ja Aafrika riikide vahel pole ajalooliselt olnud aktiivset bilateraalset suhtlemist. Antud olukord muutus kardinaalselt 2019. aastal, mil Eesti taotles kohta ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Antud samm suurendas Eesti inimeste, kui ka ettevõtete huvi Aafrika riikide vastu, mille tulemusena loodi esimene Eesti Aafrika regioonistrateegia. Strateegia eesmärgiks oli tõhustada kahepoolset suhtlust ja sõnastada Eesti ettevõtetele Eesti prioriteetriigid Aafrikas. Magistritöös süvenetakse Eesti ja Euroopa Liidu Aafrika teemaliste strateegiate vahelisse dünaamikasse. Dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuusid kombineerides, selgitatakse uuringus välja, mil määral mõjutas ELi Aafrika strateegia Eesti strateegia loomist ning vastupidi. Lisaks soovitakse teada, millised on Eesti Vabariigi huvid ja eesmärgid Aafrikas. Magistritööst selgus, et Eesti strateegias on näha mõjutusi Euroopa Liidu Aafrika strateegiast ning näitas, et Eesti mõju ELi poliitikakujundamisel antud teemaga seonduvalt on piiratud. Sellegipoolest tõstis uurimistöö esile Eesti potentsiaali avaldada mõju konkreetsetes valdkondades, kus Eestil on ekspertiisi. Olgu sellisteks teemadeks kas digiküsimused, e-riigi või haridusega seonduvad küsimused.
Roheliste investeeringute edendamine: nudge-teooria ja Euroopa roheline kokkulepe Eesti varahaldusettevõtetes
(Tartu Ülikool, 2024) Kadajane, Linda; Eamets, Raul, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kliimamuutused ja keskkonnaseisu halvenemine on globaalsele majandusele ja ühiskonnale suured väljakutsed. Euroopa Liit (EL) on seadnud eesmärgiks 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus Euroopa rohelise kokkuleppe raames, edendades keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, kestlikku tööstust ja transporti ning saaste vähendamist. Peamine fookus rohepöörde elluviimisel on pandud finantssektorile, nõudes investeeringute suunamist keskkonnahoidlikesse projektidesse ja ettevõtetesse. EL on kehtestanud põhjaliku regulatiivse raamistiku roheliste majandustegevuste klassifitseerimise, kestlikkuse aruandluse ja erinevate investeerimisvahendite näol, et edendada kestlike investeerimispraktikaid ja ettevõtete vastutust. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas Eesti varahaldurid defineerivad rohelist investeeringut ning selgitada välja nügimise teooria rakendamise võimalikkust roheinvesteeringute mahu suurendamiseks. Uurimistöö käigus viidi läbi kvalitatiivsed poolstruktureeritud intervjuud 20 Eesti varahaldusettevõtte võtmeisikuga. Intervjuude tulemuste põhjal selgus, et Eesti varahaldurite lähenemised roheliste investeeringute defineerimisel varieeruvad oluliselt, sõltuvalt nende regulatiivsetest nõuetest ja kapitali mandaadist. Eesti varahaldurid juba kasutavad nügimise teooria praktikaid rohkem või vähem teadlikult ja usuvad, et kombinatsioon regulatsioonide ja nügimise teooria kasutamisest oleks tõhusaim viis kapitali rohelisemaks suunamisel. Intervjuude tulemused näitasid, et tasakaalustatud lähenemine, kus regulatsioonid määravad suuna ja teadlik nügimine, sihtgruppide spetsiifikat arvesse võttes, võimaldaks efektiivsemalt suunata investeeringuid keskkonnasõbralikumaks. Peamine rohelise rahanduse praktiseerimise kitsaskoht Eesti varahaldurite seas on tasakaalu leidmine tootluse, keskkonnamõju ja regulatiivsete nõuete vahel. Edasine uurimistöö võiks keskenduda konkreetselt nügimise praktilisele rakendamisele ja mõju analüüsile, et leida parimad viisid investeerimisotsuste suunamiseks keskkonnasõbralikumaks Eestis. Uuringu tulemuste põhjal saab anda poliitikasoovitustena regulatiivsete nõuete lihtsustamist, stabiilse investeerimiskeskkonna loomist, stiimulite väljaarendamist ja riigi ja erasektori koostöö suurendamist, et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmist.
Riigi mainekujunduskampaania mõju üliõpilase sihtriigi valikule Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Metstak, Anni; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Hariduse kui ühe ekspordiartikli potentsiaali üle on laialt arutletud nii Euroopas kui Eestis. Kõrghariduse rahvusvahelistumine on nii strateegiline eesmärk, ent ühtlasi ka vahend toetamaks nii teadmiste kui kogemuste vahetamist, ning selle nähtavaim osa on üliõpilaste õpiränne (Knight, 2004). Üliõpilase peamised motivatsioonifaktorid välismaal kraadiõpingute kasuks otsustamisel on õpingute mõju tulevasele karjäärile, ülikooli hea reputatsioon ning ülikooli õppeprogrammi spetsiifika (Tribal i-Graduate, 2024). Seoses rahvusvaheliste üliõpilaste õpirände majandusliku mõjuga on aina enam riigid suunamas oma mainekujunduskampaaniaid ning -tegevusi nende suunas. Riigid saavad sõnumite loomisel eristuda nii turistide, välistööjõu, investorite kui ka välisüliõpilaste vaatest lähtuvalt. Käesoleva magistritöö teoreetilise raamistiku loovad Anholti riikliku brändingu teooria (2010) ning üliõpilaste sihtriigi valikut mudeldav Hawkinsi ostukäitumise teooria (1989). Töö püstitab hüpoteesi, et riikide mainekujunduskampaaniad mõjutavad üliõpilase sihtriigi valikut. Keskne uurimisküsimus oli “Kas ja mil moel on üliõpilase sihtriigi valikut mõjutanud Eesti mainekujunduskampaania?”, millele aitasid vastuseid leida järgmised alaküsimused: (1) Miks on üliõpilane otsustanud kraadihariduse omandamisel Eesti kasuks? (2) Kuidas mõjutasid Eesti mainekujunduskampaania sõnumid üliõpilase otsust? ning (3) Mis sõnumid omavad suurimat mõju üliõpilase otsusele? Kvalitatiivse uurimusena baseerub töö kümnel poolstruktureeritud intervjuul rahvusvaheliste välisüliõpilastega, kes on Eestis magistritaseme õpingutega hõivatud. Uuringust selgub, et Eesti kasuks otsustamisel mängisid rolli kvaliteetne haridussüsteem ja hea elukeskkond. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele mõjus eelmainitu kõrval tugevamini Eesti kui nende koduriigist kaugel olevale riigile omistatav salapärane kuvand. Eesti turundussõnumeid mainisid kõik uuringus osalejad, kusjuures meeldejäävaimaid nendest puudutasid Eesti arenenud e-riiki ja e-ühiskonda ning siinset looduskeskkonda. Õppeprogrammi spetsiifika ning kõrge hinna-kvaliteedi tasakaal oli samuti oluliseks kriteeriumiks Eesti kui õppe- ja elukohariigi kasuks otsustamisel. Magistritööst selguvad tulemused on olulised nii akadeemilises kui praktilises mõttes. Praktiliselt on töö tulemused väärtuslikud nii Eesti kui ka teiste väikeste ning perifeersete riikide ülikoolide kommunikatsiooni- ja turundusosakondadele, samuti saavad töö tulemused olla abiks haridusturundussõnumite loomisel ja levitamisel nii ülikoolide kui ka Eesti kui õppesihtkoha turundamise eest vastutavate organisatsioonide poolt. Akadeemilises mõttes on töö peamine panus riikide brändingu mudeli rakendamine haridusturunduslike sõnumite ning nende retseptsiooni ning mõju uurimisel.
Mutatis mutandis - Accommodation of the right to change of transgender persons in the European Union and national law
(Tartu Ülikool, 2024) Budrik, Katarina; Pääbo, Heiko, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis analysed offered protections to transgender persons on the EU primary, secondary and CJEU case-law level, and in the dimension of the national law of the EU Member States. I propose a departure from the deterministic and sex-essentialist view of the law, instead formulating based on existential philosophy a new theoretical lens – the Right to Change. The main research questions are thus how and why the EU law and Member States’ law accommodate the Right to Change of transgender persons through extending protections based on transition, gender expression/identity. The critical review of relevant legislation was performed, while Member States’ laws were analysed based on 22 indicators acquired through Trans Rights Map 2023 compiled by Transgender Europe as a proxy. The results indicate that the shift of theoretical lens uncovers inherent weakness in the EU law and the CJEU case-law, as its approach is relatively disjointed, offering only partial coverage through sex as a protected ground. Member States at large do fulfil minimal requirements, yet their view of transgender experiences remains heavily medicalised and, due to lack of a unified signal from the EU, voluntary extension beyond the primary need is relatively uncommon.
Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile osutatavate teenustega Elva vallas
(Tartu Ülikool, 2024) Kiur, Edgar-Arnold; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Vene-Ukraina sõjast tingitud põgenikekriis on üks suuremaid sõjategevusega seotud põgenike kriise pärast II maailmasõda ning selle tulemusena on alates 2022.a. veebruarist saabunud Eestisse suurel hulgal Ukraina sõjapõgenikke. Sõjapõgenike heaolu on oluline nii üldinimlikel põhjusel kui ka põgenikke vastuvõtva riigi huve silmas pidades. Sõjapõgenike heaolu tagamiseks osutatakse neile põgenikke vastuvõtvates riikides mitmeid teenuseid, millega seoses kerkib esile küsimus, kuidas neid teenuseid parimal viisil osutada. Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile pakutavate teenustega ühe Eesti kohaliku omavalitsuse -- Elva valla – näitel ning teha tulemuste põhjal ettepanekuid teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Uurimisküsimuseks on, milline on Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile pakutavate teenustega Elva vallas? Magistritöö raames viidi läbi küsitlusuuring Elva vallas viibivate Ukraina sõjapõgenike seas, milles kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Uuring näitas, et Elvas elavate sõjapõgenike rahulolu neile osutatavate teenustega on kõrgem. Pakutavatest teenustest on kõige enam kasutatud nõustamis- ja tugiisikuteenust, mille puhul on ka rahulolu võrreldes teiste teenustega kõrgem. Analüüsi põhjal selgusid mõningad erinevuse teenustega rahulolus sõltuvalt sõjapõgenike vanusest, alaealiste laste kaasaolekust, Eestisse saabumise ajast ja varsemast seotusest Eestiga. Kõige rohkem sõjapõgenike üldist rahulolu kujundavateks teenusteks osutusid korrelatsioonanalüüsi põhjal rahalised toetused, tervishoiuteenused ning toidu- ja humanitaarabi. Uuringu tulemuste põhjal anti soovitusi sõjapõgenikele teenuste osutamise kohta, sealjuures soovitati nõustamis- ja tugiisikuteenusega jätkamist tulevikus.
Euroopa Liidu normatiivne võim tehisintellekti temaatikas Aafrika Liidu suunal, selle väljakutsed ja kontseptsioonid
(Tartu Ülikool, 2023) Umalas, Jaanika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Uurimistöö põhineb EL Mannersi (2002) normatiivse võimu teoorial, mis pärineb Nye (1990) pehme jõu teooriale. Mannersi teooria operatsionaliseerimiseks kasutati Niemann & de Wekker (2010) normatiivse võimu dimensioone. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on kesksed normid, mida EL oma tehisintellekti temaatikas kasutab, ning kas ja kuidas ta neid edendab AL ja Aafrika riikide suunal. Uurimismeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kuna normide üle kandumine on kvalitatiivne protsess. Andmetest üks osa moodustas EL tehisintellektiga seotud dokumendid, mis avaldatud perioodil 2018-2022. Teise osa, EL dokumendid, mis AL, Aafrika regiooni tehisintellektialast koostööd käsitlevad. Kolmanda osa AL, kuid ka Aafrika regiooni, ning teatud Aafrika riikide dokumendid, mis olid avaldatud perioodil 2018-2022 ja juhtivpoliitikute kõned perioodil 2018-2023, et analüüsida meedia ja poliitilisse diskursuse toimumist. Andmeanalüüsiks loodi kooditabel, mis koostati lähtuvalt Manners’i (2002) normatiivse võimu teooriast, ning Niemann’i & De Wekker’i (2010) normatiivse võimu dimensioonidest. Analüüsi tulemususeks oli tuvastatud EL normatiivne kavatsuse olemasolu ja osaliselt normatiivse protsessi olemasolu, kuid normatiivse mõju olemasolu ei tuvastatud, kuna ÜRO organisatsioonide normatiivne mõju on AL-ile ja Aafrika riikidele on olemas, ning järgitakse asukohariigi vajadusi seoses tehisintellekti arendamisega. Teema on aktuaalne ja vajab kindlasti edasiuurimist, kui tehisintellekti regulatsioon on rakendunud. Sel puhul saab teoreetilise raamistiku põhineda Brüsseli efekti teoorial, millega regulatsiooni rakendamise mõju saab analüüsida, kas see on toimunud de facto, kus ettevõtted kohandavad enda toodet või teenust ülemaailmsel turul EL regulatsioonidele ja eeskirjadele vastavaks. De jure Brüsseli efekt on otseselt seotud de facto Brüsseli efektiga, sest ettevõtted, mis on kohandanud enda rahvusvahelist äritegevust vastavalt EL regulatsioonidele, teevad oma koduriigis lobitööd, et nende seadusandlusse jõuaksid EL-ile sarnased määrused (Bradford, 2020).
Sotsiaalkaitse kui elutähtsa teenuse osutamine kriisihalduse kontekstis Lõuna-Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Viin, Merilyn; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Pehme jõu kasutamine avalikus diplomaatias Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Raid, Martin; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk oli Ukraina näitel välja selgitada, kuidas kasutab riik pehmet jõudu ja avalikku diplomaatiat oma eesmärkide saavutamiseks. Ukraina on olnud sõjas Venemaa vastu liitlaste ja toetajate leidmisel edukas ning see on neile toonud märkimisväärset toetust. Uurisin, mismoodi on Ukraina kasutatud selle saavutamisel nii pehme jõu kui avaliku diplomaatia võimalusi. Ukraina pehme jõu uurimisel analüüsisin riigi avalikku diplomaatiat, mida riik viib ellu president Volodõmõr Zelenskõi kõnede kaudu. Töö valimi moodustasid mitmekümne välisauditooriumile peetud sõnavõtu seast välja valitud 12 kõnet, mille riigipea pidas alates 24. veebruarist 2022 kuni sama aasta sügiseni. Valikusse kuulusid kõned riikide parlamentides, rahvusvahelistes organisatsioonides ja kultuurisündmustel, sest see võimaldas välja tuua erinevatele auditooriumitele peetud kõnede sõnumite sisu, narratiivi ja ülesehituse. Analüüsist lähtuvalt sai kinnitust, et Ukraina on pehme jõu elluviimisel toetunud olemasolevatele teadmistele ning oskuslikult kombineerinud erinevate autorite nägemusi sellest, kuidas ja milliste vahendite kaudu pehmet jõudu kõige kasulikumalt täide viia. Sellest saab järeldada, et kui riik jälgib pehme jõu elluviimisel teoreetilises kirjanduses käsitletut, siis on suur tõenäosus, et see toimib efektiivselt ja toetab soovitud eesmärkide saavutamist. Mitmete põhimõtete järgimine ja neile toetumine loob koosmõju, mis töötab kasulikumalt, kui ühe või mõne üksiku lähenemisviisi konkreetne järgimine. Kokkuvõtvalt on võimalik magistritöö analüüsi põhjal öelda, et asümmeetrilistes konfliktides nagu on Ukraina ja Venemaa sõda ning olukordades, kus riigi muude võimekuste kaudu ei ole võimalik oma eesmärke täita, annab pehme jõu oskuslik kasutamine lisavõimaluse, mille kaudu soovitud tulemusi saavutada.
Brain drain in an authoritarian regime on the example of Belarus
(Tartu Ülikool, 2023) Tulf, Mariana; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Hagelin, Sandra Charlota, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brain drain and the competition to attract top talent have become increasingly relevant in recent years. However, there has been a lack of in-depth research on brain drain in authoritarian regimes. The political situation in Belarus has experienced significant turmoil, particularly after the falsified official presidential election results in 2020, which sparked widespread protests. As a result of the unstable political climate, many talented Belarusians have chosen to emigrate from the country. This thesis aims to identify the factors that influence highly skilled individuals' decision to emigrate from an authoritarian regime on the example of Belaurs. The hypothesis is that the decision-making process for highly skilled individuals in authoritarian countries, such as Belarus, is complex and influenced by a combination of push and pull factors. Process-tracing methodology is employed in this thesis to trace the relationship between the 2020 presidential election and the progressive process of autocratization and repression in Belarus. Ten in-depth expert interviews were conducted with both Estonian and Belarusian experts to gather data. The findings reveal that since 2020, the primary push and pull factors influencing the decision to emigrate have become more politically oriented, whereas prior to 2020, they were predominantly economic. The impact of intervening obstacles, such as COVID-19 restrictions and sanctions, remains uncertain due to varying expert opinions. In addition to presenting the results, this thesis also offers a brief overview of potential policy implications that could help address brain drain in an authoritarian context.
Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele
(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.
Eesti konservatiivsete erakondade euroskeptitsism 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimiste kontekstis: Ukraina sõjaga seotud muutused
(Tartu Ülikool, 2023) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas on endaga kaasa toonud mitmeid tagajärgi ning mõjutanud nii Ukrainat kui ka teisi riike ja ühendusi laiemalt. Lisaks NATO-le on pidanud julgeoleku tagamisega hakkama tegelema ka Euroopa Liit. Muutunud olukorra valguses on kohane uurida, kuidas on sellest mõjutatud erakonnad ning nende Euroopa Liidu suunalised arvamused ja seisukohad. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral on Venemaa algatatud Ukraina sõja puhkemise järgselt muutunud euroskeptilised hoiakud. Lisaks uuritakse, kas olemasolevate euroskeptitsismi dimensioonide kõrvale on tõusmas ka julgeolek. Töös uuritakse Eesti konservatiivseid parlamendierakondi ehk Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaa Erakonda. Saamaks ülevaadet muutustest ajas enne sõja algust ja sõja ajal on vaadeldavaks perioodiks valitud 2019. aasta ja 2023. aasta Riigikogu valimised ning andmetena on kasutatud valimisprogramme ja Eesti Rahvusringhäälingu debatisaateid „Valimisstuudio“. Töö tulemusena leidis autor, et euroskeptitsismi esines mõlemas vaadeldud erakonnas ning nii majanduslikku, kultuurilist kui ka poliitilist euroskeptitsismi. Erakondadest oli kriitilisem EKRE, mille puhul sai 2023. aasta valimistel täheldada poliitilise euroskeptitsismi suurenemist. Isamaa aastate võrdluses oma kriitilisust olulisel määral ei muutnud ning avaldas lisaks ka positiivseid seisukohti Euroopa Liidu suunal. Julgeolek teemana oli 2023. aasta valimiste kontekstis muutunud olulisemaks kui varem, aga euroskeptitsmi julgeoleku dimensiooni avaldumist töös ei avastatud.

Sirvi

Viimati lisatud