Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/52078

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 89

Biokütuse kasutuselevõtu tähendus Eesti lennundussektorile
(Tartu Ülikool, 2025) Muidre, Maige; Kiisel, Maie, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Naiste alaesindatuse põhjused energeetikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel
(Tartu Ülikool, 2025) Kilk, Thérèse Liis; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöös uuritakse naiste alaesindatust energeetikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel. Keskendutakse naisi karjääriteel võimestavate ja takistavate, sisemiste ja väliste tegurite analüüsile. Töö eesmärk on mõista, miks esineb energeetikavaldkonna juhtivate ametikohtade lõikes sooline segregatsioon, sest püsiv sooline segregatsioon kannab endas riski, et ligi pool ühiskonnast jääb kõrvale Euroopa (energia)poliitikakujunduses ning äärmiselt ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise trajektooril jäävad väga spetsiifilised vaatenurgad otsustusprotsessidest kõrvale. Uurimistöö aluseks on 11 poolstruktureeritud intervjuud ning nende kvalitatiivne võrdlev analüüs kasutades induktiivset ning horisontaalset kodeerimist. Töö tulemuste tõlgendamisel lähtutakse sotsiaalse konstruktsionismi, sotsiaal-kognitiivse karjääriteooria käsitlustest ning soolise võrdsuse edendamise kaksikstrateegiast. Töö tulemused näitavad, et lisaks naisõppurite madalale osakaalule energeetika erialadel, on naiste alaesindatuse põhjusteks ka piiratud üleühiskondlik teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest koos püsivate soostereotüüpidega, jäigad organisatsioonistruktuurid ning ka isiklikud, enesetõhususega seotud tegurid. Uuringu tulemused omavad ühiskondlikku mõju rõhutades kaasava, sooteadliku poliitikakujunduse ja organisatsioonikultuuri olulisust ning energeetikavaldkonnas naiste kui kliimamuutuste poolt ebaproportsionaalselt mõjutatava ühiskonnagrupi jaoks võrdsete võimaluste tagamist.
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju Eesti eluasemepoliitikale ja eluasemete kättesaadavusele ning taskukohasusele rahvusvahelise kogemuse taustal
(Tartu Ülikool, 2025) Kaskor, Maria Johanna; Valk-Siska, Veronika, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö uurib Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju eluasemepoliitikale, eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele Eesti näitel. Töö analüüsib, kuidas Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivid mõjutavad Eesti eluasemepoliitikat, keskendudes eriti nende mõjule eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele. Rahvusvahelise kogemuse kontekstina käsitletakse ka teiste liikmesriikide (Iirimaa, Taani, Portugal ja Sloveenia) kogemusi, mis võimaldavad mõista Eesti lähenemisviisi laiemas Euroopa raamistikus. Uurimistöö käsitleb järgmist küsimust: Milline mõju on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiividel eluasemepoliitikatele ja eluasemete kättasaadavusele ning taskukohasusele Eestis? Kasutades intervjuudele põhinevat juhtumiuuringut, hinnatakse riiklike poliitikate reageeringuid, finantstoetusmehhanisme ning tasakaalu kestlikkuse ja sotsiaalse võrdsuse vahel. Uuringu tulemused näitavad, et kuigi energiatõhususe direktiivid aitavad kaasa pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele, põhjustavad need sageli lühiajalisi taskukohasuse probleeme, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt madalama sissetulekuga rühmi. Riigid, kus on hästi kavandatud finantstoetusskeemid ja järkjärguline poliitikate rakendamine, suudavad neid negatiivseid mõjusid tõhusamalt leevendada. Analüüsi põhjal pakub magistritöö poliitikasoovitusi, et parandada energiatõhususe nõuete integreerimist, säilitades samal ajal eluaseme taskukohasuse. Soovitused hõlmavad, maapoliitika ümbermõtestamist, sihitud toetusi, järk-järgulisi renoveerimisstrateegiaid ja tugevamaid sotsiaalseid kaitsemeetmeid, et vältida soovimatuid sotsiaal-majanduslikke ebavõrdsusi.
Balti riikide strateegiad taastuvenergiale üleminekul
(Tartu Ülikool, 2025) Hilimon, Tauno; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk on analüüsida Balti riikide taastuvelektri tootmise eesmärkide seadmise põhjuseid ja võrrelda Balti riikide energiastrateegiaid. Töös kasutatakse kvalitatiivset võrdleva analüüsi meetodit (Qualitative Comparative Analysis, QCA) ja tavapärast sisuanalüüsi. QCA aitab tuvastada strateegiliste valikute seosemustrid ning sisuanalüüs võimaldab Balti riikide strateegiaid analüüsides tuua esile asjakohaseid tähelepanekuid ja teha soovitusi poliitikakujundajatele. Töö peamise tulemusena tekkis arusaam, et taastuvelektri eesmärkide kehtestamist Euroopa Liidu liikmesriikides mõjutavad erinevad tegurite kombinatsioonid, millest olulisemad on energiasõltuvuse määr ja energia maksumus, kuna need mõjutavad mitmete liikmesriikide otsuseid taastuvelektri eesmärgi kehtestamisel. Analüüsi tulemusena selgus, et sõltumata Balti riikide (Eesti, Läti ning Leedu) elektrisüsteemide suurest omavahelisest ühendatusest ja pealtnäha sarnastest situatsioonidest mõjutavad taastuvenergia tootmise eesmärke mitmed erinvad tegurid: Eesti puhul suur kasvuhoonegaaside heite intensiivsus, Läti puhul suur taastuvelektri tootmise osakaal ja Leedu puhul suur energiasõltuvus. Samas mõjutasid riikide otsuseid ka sarnased tegurid nagu kõrged elektrihinnad, suure ühendatuse tase naaberriikidega ja tuumaelektri tootmise puudumine. Töö raames jõuti järeldusele, et Balti riigid ei ole energiastrateegiaid koostades üksteise strateegiatega arvestanud, millest ajendatult koostati uurimistöö raames poliitikasoovitused energiastrateegiate täiendamiseks ja ühtlustamiseks.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses „Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ sätestatud korra tagamise põhimõtete järgimine Eesti vangistusõiguses
(Tartu Ülikool, 2025) Glaase, Laura; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta (Euroopa Vanglareeglistik, EVR) on Euroopa tasandil välja töötatud ühtne vangistust puudutav reeglistik. EVRi on kokku koondatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast, rahvusvaheliste kontrollorganite tehtud soovitustest ja konventsioonidest, nagu nt Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioonist tulenevad põhimõtted. EVRi loetakse Euroopa vangistustingimuste suunanäitajaks ja see on omandanud autoriteedi nii riigisiseses kui ka EIKi kohtupraktikas. Magistritöö eesmärk oli uurida, mis määral on Eesti vangistusõigus kooskõlas EVRi IV osas sätestatud korra tagamise meetmetele kehtestatud nõuetega. Tegu on õigusdogmaatilise uurimistööga. Magistritöös analüüsiti, millised nõuded peavad olema EVRi järgi korra tagamise meetmete rakendamisel täidetud. Selleks analüüsiti EVRi teksti, kommentaari, juhendit, EIKi praktikat, välislepingutest tulenevaid kohustusi, rahvusvaheliste kontrollorganite ja õiguskantsleri tehtud soovitusi. Seejärel analüüsiti vangistusseaduse ja selle alusel kehtestatud ministri määruste, mis reguleerivad korra tagamise meetmeid vanglas, vastavust EVR-ist tulenevate nõuetega. Magistritöö tulemusel leiti, et julgeoleku ja korra tagamise meetmete kohaldamise aluseid tuleb täpsustada ja sätestada tingimused, milliseid meetmeid millisel juhul kohaldada võib. Töös tugineti R. Alexy põhiõiguste teooriale, mille kohaselt peab riigivõim määratlema seaduses raamid, mida põhiõiguste piiramisel tuleb järgida, põhiõiguste piiramisel ei tohi anda normile lubamatult laia tõlgendusruumi. Analüüsi tulemusel tegi autor ettepanekud õigusaktide täiendamiseks riskide hindamise, läbiotsimise, täiendavate julgeolekuabinõude, distsiplinaarmeetmete ja vahetu sunni, sh erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise kohta.
Eesti, Läti, Leedu ettevõtete valmisolek Euroopa Liidu kestlikkusaruandluseks
(Tartu Ülikool, 2025) Annion, Joanna; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö „Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete valmisolek Euroopa Liidu kestlikkusaruandluseks“ käsitleb Balti riikides ettevõtete valmisolekut vastata ESG-teemalisele aruandluskohustusele. Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peavad kohustust täitma mitte ainult suurettevõtted, vaid osaliselt ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kui hästi on ettevõtted aruandluskohustuseks ette valmistunud ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut. Teoreetiliseks raamistikuks on institutsionaalne teooria ja organisatsioonilise valmisoleku teooria, mis võimaldavad analüüsida väliseid regulatiivseid ja sisemisi organisatsioonilisi mõjutegureid. Empiiriline osa tugineb 18 ettevõtte esindajaga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuudel, mille analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Tulemused näitavad, et aruandlusvalmidus varieerub ettevõtte suurusest ja riigist lähtuvalt. Suurettevõtted on paremini informeeritud ja ressurssidega varustatud ning väiksemad ettevõtted kogevad suuremat määramatust ja ressursipiiratust. Valmisolekut mõjutavad eeskätt sidusrühmade surve, ettevõtte strateegiline hoiak kestlikkuse küsimustes ning juurdepääs eriala kompetentsidele. Uurimistöö järeldab, et kestlikkusaruandluse valmisolekut tõstmiseks on vaja paremat kommunikatsiooni, lihtsustatud regulatiivset raamistikku ning institutsionaalset tuge nii EL-i kui ka liikmesriikide tasandil. Töö panustab vähese uurimisega valdkonda ja esitab praktilisi soovitusi poliitikakujundajatele ja ettevõtjatele.
Strateegilise autonoomia mõiste kasutus aastatel 2019-2024 Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Andrejeva, Enel; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas käsitletakse strateegilise autonoomia terminit Euroopa Liidu institutsioonide esindajate retoorikas, täpsemalt välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kõnedes aastatel 2019-2024. Euroopa strateegilise autonoomia kontseptsioon on leidnud laialdast kõlapinda ning muutunud üha aktuaalsemaks Euroopa Liidu naabruses toimuvate võimuvõitluste kontekstis. Töös uuritakse kahe Euroopa Liidu juhtivametniku ettekandeid: EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fontelles´e ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kõnesid, mille kaudu selgitatakse välja, kuidas käsitletakse strateegilist autonoomiat. Antud magistritöö on kvalitatiivse suunitlusega, kus kasutatakse uurimistüübina juhtumiuuringut (case study). Magistritöö analüüsist selgus, et strateegilise autonoomia kontseptsiooni mõistete käsitlus on laialivalguv ning abstraktne, kus ühte kokkulepitud mõistet strateegilise autonoomia kontseptsiooni silmaspidamisel ei ole. Borrell arutles strateegilise autonoomia kontseptsioonist pigem teiste teemade hulgas ning vähem iseseisva osana. Michel kõneles strateegilisest autonoomiast nii eraldiseisvalt kui ka seostades seda sõnavõttudes kajastatud teemadega. Kontseptsioonist kõneledes rõhutasid juhtivametnikud erinevaid aspekte: Borrell kirjeldas strateegilist autonoomiat rahvusvahelise keskkonna murenemise ning ebastabiilsuse kaudu, samas kui Michel väljendas vajadust vähendada negatiivseid sõltuvusi, mille mõjud kerkisid esile kriiside jm sündmuste tagajärjel. Kõneisikud olid üksmeelel, et strateegilise autonoomia defineerimisel saab esile tuua sõltuvuste vähendamise. Kirjeldatakse, et kontseptsiooni ei tohiks tõlgendada kui EL-i isolatsiooni, protektsionismi ega üksinda tegutsemistahet. Borrell näitab, et strateegilise autonoomia vajalikkus tuleneb EL-i välise poliitilise keskkonna murenemise tagajärjel, mis mõjutab EL-i, samas Michel rõhub EL-i sisemisele võimekusele toimida autonoomselt ning suurendada EL-i siseseid võimsusi. Borrell peab oluliseks EL-i ühist sõnumit, andes strateegilise autonoomia kontseptsioonile perspektiivi ning liikudes praktikasse, et saavutada suurem sõltumatus ning EL-i tegutsemisvõime. Michel pidas oluliseks liikuda strateegilise autonoomia mõiste juurest selle kontseptsiooni põhimõtteni, sest erinevad sõnad võivad sõltuvalt kontekstist omada erinevat tähendust. Ukraina sõja alguses kajastus juhtivametnike sõnavõttudes veelgi tugevamalt EL-i tahe vähendada väliseid sõltuvusi tagurlike riikide toodetest ja tarnetest, aga ka suurendada EL-i vastutust ja võimekust tagada enda julgeolek.
"Greenlash" in the European Parliament - between politicisation and business lobbying
(Tartu Ülikool, 2025) Šefer, Susann; Eihmanis, Edgar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The recent political backlash against policies of the European Green Deal is a new phenome-non. This is particularly noteworthy in the case of the European Parliament considering the institutions historical role as an environmental champion, now exhibiting opposition to key environmental policies. The thesis addresses this research puzzle through a comparison of three regulations proposed by the 2019 – 2024 von der Leyen Commission which varied in their degrees of success in the adoption by the European Parliament: the Nature Restoration Law, the Deforestation Regulation, and the Sustainable Use Regulation. Borrowing insights from literature on electoral politicisation and business lobbying, this thesis introduces a novel framework that examines the combined influence of these factors on policy outcomes in the European Parliament. The thesis contends that the convergence of increased public scrutiny and resistance from corporate actors leads to the rejection of a policy. Based on an analysis of EU institutional documents, speeches of the Members of the European Parliament, political group publications, and interest group reports, the thesis reveals that the policy outcomes of the European Parliament are increasingly shaped by the inability to find compromise which is a result of high levels of politicisation and business lobbying as illustrated in the case of the Sustainable Use Regulation.
Euroopa Liidu poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide käsitlemine Eesti meedias aastatel 2022-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Reemann, Marilind; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Siplane, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Liit võttis hiljuti, detsembris 2024, vastu juba 15. sanktsioonipaketi Venemaa suunal eesmärgiga muuta Ukraina-vastase agressiooni pidamine Venemaa jaoks niivõrd kalliks, et ta sellest tegevusest loobuks. Sanktsioonid on saanud antud sõja adresseerimisel üheks keskseimaks välispoliitiliseks instrumendiks Euroopa Liidu ja liikmesriikide portfellides ning põhjendatult on Venemaa-vastaste sanktsioonidega seonduvat kajastatud palju ka Eesti meedias. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida just seda, kuidas on Eesti meedia käsitlenud Venemaa-vastaseid sanktsioone perioodil 24.02.2022-14.11.2024, ning täpsemalt leida vastused küsimustele, millistest sanktsioonidest ja mis kontekstis kirjutatakse ning kuidas käsitletakse sanktsioonide töötamise teemat – kas üldine arusaam kaldub pigem sanktsioonide töötamist kinnitavale või ümberlükkavale seisukohale? Magistritöö tulemustest selgus, et Eesti meedias kajastatakse sanktsioone valikuliselt ehk räägitakse vaid vähestest sanktsiooniliikidest paljude seast. Kõige rohkem tähelepanu on saanud kaubandussanktsioonid ehk erinevad ekspordi- ja impordikeelud. Artiklite kontekstide poolest on kõige rohkem kirjutatud sanktsioonidest läbi erinevate kohalike Eesti uudiste ja läbi piiravate meetmete mõju Venemaa majandusele ja poliitikale. Ülejäänud teemagrupid on olnud Euroopa Liidu sanktsioonidest ning möödahiilimisest kolmandate riikide kaudu. Sanktsioonide töötamise kajastamisel jagunevad artiklid neljaks: omavahel on praktiliselt võrdselt nii sanktsioonide töötamisse kui ka mittetöötamisse uskuvaid artikleid, aga on ka neid väljaandeid, mis sanktsioonide toimimist ei ole käsitlenud, ning viimaks ka neid, mille puhul oli artikli seisukohta toimimisest keeruline määratleda.
Varajase radikaliseerumise märkamise riikliku raamistiku ettepanekud haridustöötajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Räni, Keitlin; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Maiberg, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
EL-is on radikaliseerumise oht tõusutrendis, statistiliselt on islamiäärmuslaste rünnakud suurenenud ning parem- ja vasakäärmuslused püsivad stabiilsena. Magistritöö eesmärk oli välja töötada riikliku raamistiku ettepanekud selles osas, kuidas haridustöötaja saaks märgata varajast radikaliseerumist ja oskaks tegeleda selle nähtusega lähtudes EL-i terrorismivastasest strateegiast. Magistritöös uuriti, haridustöötaja teadlikkusest radikaliseerumisest ja äärmuslusest ning millisest definitsioonist nad lähtuvad. Ka uuris magistritöö, millist tuge vajavad haridustöötajad enim seoses koolinoorte radikaliseerumise ja äärmuslusega tegelemisel. Töö empiiriline osa põhineb haridustöötajate intervjuu analüüsi tulemustele, EL-i terrorismivastasele strateegiale ning teistele EL-i materjalidele. Samuti lähtub töö Eestis olemasolevatest juhenditest, millest see töö keskendub põhiliselt kahele: PPA poolt loodud käsiraamat kohalikele omavalitsustele ning Maasingu & Salveti (2018) RITA-RÄNNE projekti raames loodud juhis haridustöötajatele äärmuslusest. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis poolstruktureeritud intervjuud põhikoolide, kutsekoolide ja gümnaasiumiastme haridustöötajatega eri piirkondadest. Valimi moodustati lumepallivalimi meetodi järgi, kus osade koolide poole pöörduti läbi ametiühingute soovituste kaudu. Magistritöös kasutati andmeanalüüsi meetodina Brauni & Clarke-i (2022) temaatilist analüüsi, mille abil tuvastati intervjuudes neli peamist teemat: “teadmised ja teadlikkus radikaliseerumisest ja äärmuslusest”, “haridustöötajate toetuse vajadused”, “koostöö teiste osapooltega” ja “ühiskondlikud ja kultuurilised aspektid”. Analüüsist selgusid ettepanekud Eesti riikliku radikaliseerumise ennetamise raamistikule. Magistritöö järeldused olid esiteks, et haridustöötajad vajavad lisatuge radikaliseerumisest teadlikkuse tõstmisel; teiseks, puudu on juhendmaterjalid, mis oleksid kiiresti leitavad ja koondatud ühte kohta ning kolmandaks, haridustöötajad vajavad tõhusamat koostööd nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, et tagada radikaliseerumise ennetamine. Magistritöö ettepanekuna tuginedes EL-i terrorismivastase strateegiale ja teistele materjalidele, on oluline korraldada praktilisi koolitusi radikaliseerumise ja äärmusluse teemal; koolitusvõimalused, juhendmaterjalid ja teised õppematerjalid peaksid olema koondatud ühte keskkonda, kuhu on võimalik kiiresti ja lihtsalt ligi saada. On oluline luua kooli juhtkonna poolt koolisisene tugisüsteem ja strateegiline plaan ning kooli juhtkond peab julgustama haridustöötajad kasutama varajase radikaliseerumise märkamisel ametlikke teabevahetuse kanaleid.
Eesti ja Iirimaa viisid mõjutada Euroopa Liidu poliitikat
(Tartu Ülikool, 2024) Tõntsohn, Kaia-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk on Eesti ja Iirimaa näidetel välja selgitada, millise lähenemisviisi ja meetodi abil on väikeriigil kõige tõhusam Euroopa Liidu tasandil poliitikat mõjutada. Euroopa Liit toimib võrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse tunnustamise põhimõtetele tuginedes, mis annab igale riigile samaväärsed võimalused poliitika läbi viimiseks. Sellegi poolest on väikeriikidel, hoolimata näilisest võrdsusest, piiratud võimalused poliitika mõjutamiseks. Seetõttu keskendub töö viisidele, kuidas väikeriik saab liidus kõige tõhusamalt poliitikat läbi viia, seal juures ootamatute ja kogu liitu mõjutavate juhtumite taustal. Antud töö uurib Eesti ja Iirimaa viise mõjutamaks poliitilisi olukordi nagu Ukraina sõda ja Brexiti läbirääkimised läbi kolme strateegia - koalitsioonide loomine, diplomaatia ja lobitöö ning ekspertide kaasamine. Konkreetsemalt analüüsib uurimistöö kolme strateegia põhjal, mil viisil mõjutas Iirimaa piiriküsimust, olles seeläbi ainukene liikmesriik, kes Ühendkuningriigiga maismaapiiri jagab. Teiseks analüüsib uurimus Eesti käsitlust Ukraina sõja kontekstis, mis põhineb Schengeni viisade keelustamisest Vene kodanikele, miljoni suurmürsu ettepanekust ja Venemaa varade külmutamisest. Kahe väikeriigi analüüsis vaadeldakse pikema perioodi vältel riikide lähenemisviise, mis tuginevad poliitilistele kõnedele, ajakirjanikele antud intervjuudele, poliitikadokumentidele ja ametnike avaldustele. Eesti analüüsis on märgata selgeid ja konkreetseid sõnavõtte ning kiiret reageerimist. Iirimaa puhul kerkib esile strateegiline ja kindel lähenemisviis. Uurimus toob välja, et väikeriigil on Euroopa Liidus poliitika elluviimisel kõige tõhusam kasutada diplomaatiat ja lobitööd. Sellegipoolest tuleb lähtuda olukorrast, sest teatud situatsioonides võib erinevate strateegiate kombineerimine olla tõhus, mille tulemusena võib saavutada paremaid tulemusi kui ühe lähenemisviisi kasutamisel.
Siseriiklike terroristlike rünnakute mõju populistlike parteide populaarsusele Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Vaher, Vaiko; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk oli selgitada välja Suure Neliku (Ühendkuningriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) näitel, kuidas mõjutab siseriiklik terrorism populistlike erakondade toetust. Terroristlikud rünnakud ning nende ärahoidmine on üks narratiividest, mida populistid võimule saamiseks kasutavad. Uurisin, kas ja mil määral on võimalik neid nähtuseid omavahel seostada ning kas rohkem terrorismi toob tingimata kaasa ka rohkem populismi. Töö hüpotees on, et mida rohkem on riigis terrorirünnakuid, seda suurem on ka populistlike erakondade toetus. Töö empiiriline osa keskendub neljale riigile: uurin Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias toimunud terroristlikke rünnakud ajavahemikul 2001-2020 ning samal ajavahemikul toimunud riigiparlamentide ning Euroopa Parlamendi valimisi ning populistlike erakondade edukust valimistel. Kokku käsitlesin analüüsis 1572 terrorirünnakut ning 36 riigiparlamendi või Euroopa Parlamendi valimist. Juhtumite valik sai tehtud tulenevalt andmete kättesaadavusest ning riikide olulisusest, Suure Neliku riigid omavad Euroopas suurt välispoliitilist võimu ning on mõjutajaks nii Euroopa Liidu (v.a. Ühendkuningriigid) kui ka NATO tasandil. Töös kasutan analüüsiks mitmest lineaarset regressiooni, mis võimaldab hinnata muutujate vahelisi seoseid. Tulenevalt populismi tekkepõhjuste keerulisusest kontrollib mudel majandusliku ebavõrdsuse mõju (Gini indeks) ning migratsiooni mõju (migrantide osakaal elanikkonnast). Analüüsist selgus, et terrorism (rünnakute arv, hukkunute ning vigastatute hulk) ei mõjuta olulisel määral populistlike erakondade valimistulemusi. Lisaks selgus, et hoopis suuremal määral mõjutab populistlike erakondade toetust migrantide osakaal elanikkonnast, mis töö käigus loodud mudelis, oli ka ainuke statistiliselt oluline muutuja. Suurem osakaal migrante elanikkonnast toob kaasa ka suurema toetuse populistlikele erakondadele. Majanduslik ebavõrdsus omab samuti mõju populistlike erakondade valimistulemustele, aga antud magistritöö läbi viimisel ei tuvastatud statistilist olulisust.
Keskkonnaliikumise roll Riigimetsa Majandamise Keskuse otsuste kujunemises metsakonflikti kestel
(Tartu Ülikool, 2024) Tõnisson, Kristjan; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestis puhkes 2016. aastal paljusid ühiselu valdkondi hõlmav ja pikka aega kestnud metsakonflikt. Paljude osapooltega konflikt tõstis ühiskondlikud ootused metsandusele avaliku tähelepanu keskmesse ja käivitas laiaulatusliku metsandusteemalise debati. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) oli konfliktis märkimisväärne roll, kuna RMK majandab umbes poolt Eesti metsamaast ning RMK tegevusel on suur keskkonnakaitseline, sotsiaalne ja majanduslik mõju. Magistritöö eesmärk on selgitada, millist rolli mängis keskkonnaliikumise mõjutustegevus RMK otsustusprotsessides metsakonflikti vältel. Selleks kirjeldasin keskkonnaliikumise strateegiaid RMK metsamajanduslike otsuste mõjutamiseks, hindasin kui edukas oli keskkonnaliikumise mõjutustegevus ja kuidas RMK sellele reageeris ning tõin välja võimalused, kuidas muuta RMK otsustusprotsesse, et need oleksid läbipaistvamad ja osapoolte kaasamine oleks tulemuslikum. Keskkonnaliikumise tegevust analüüsin vabaühenduse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja sotsiaalse liikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) näitel. Uurimistöös kaardistasin avalike meediaallikate ja RMK dokumendiregistri põhjal peamised RMK otsustuskohad perioodil 2016-2022 ning tegin intervjuud RMK, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Metsa Abiks esindajatega. Uurimistööst selgus, et kui keskkonnaliikumise mõjutustegevus ei andnud soovitud tulemust, siis keskkonnaliikumine jätkas mõjutamist ja otsis oma eesmärkide saavutamiseks teisi võimalusi. Leian, et keskkonnaliikumise RMK suunaline mõjutustegevus oli edukas, sest peaaegu kõigil töös käsitletud juhtudel suudeti esile kutsuda muutus RMK tegevuspraktikates. Vahetu mõju RMK otsustele oli siiski tagasihoidlik, soovitud muutus RMK otsustes või tegevuspraktikates saavutati enamasti kolmandate osapoolte kaudu, kelleks võisid olla säästva metsanduse audiitorid, Euroopa Komisjon või kohtusüsteem.
Euroopa Liidu treeningmissioonide tulemuslikkuse võrdlev analüüs EUTM Mali ja EUTM Somaalia näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Lepaste, Tauri; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Vägivaldne konflikt, rahu ja stabiilsuse tagamine ning konflikti juhtimine on keerulised nähtused. Nende keerukuste lahendamisel tuleb hinnata ka seda, kuivõrd õnnestunult või ebaõnnestunult operatsioon on käivitatud ja stabiilsuse lahendamisele kaasa aidatud. Euroopa Liit (EL) on reageerinud abivajavate riikide taotlustele, et neis rahu ja stabiilsust tagada. Oluline on hinnata, kuidas EL ja liikmesriigid sellega on toime tulnud, leida vajakajäämised, et edasistes samalaadsetes konfliktide lahendamises kasutada parimaid praktikaid. Nende probleemidega tegelemata jätmine võib kaasa tuua arusaamatusi, vale poliitika kujundamise ja halvimal juhul vähem eduka sõjalise konfliktijuhtimise operatsiooni. Magistritöö eesmärk on hinnata EL-i väljaõppemissioonide tulemuslikkust EUTM Mali ja EUTM Somaalia missioonide näitel ning selgitada välja tegurid, mis mõjutavad missioonide tulemuslikkust ja anda soovitusi ELi treeningmissioonide parendamiseks. Täpsemalt hinnatakse mõlema operatsiooni sisemist ja välist edu. Töö eesmärgist ja püstitatud uurimisküsimustest lähtuvalt uuriti, millisel määral saavutati tulemuslikkus mõlema operatsiooni puhul aastatel 2010- 2020. EUTM Mali ja EUTM Somaalia saavutasid püstitatud võtme-eesmärgid. Kitsaskohtadena eesmärkide täitmisel selgusid järgmised tegurid: poliitiline tahe liikmesriikide poolt, väheste liikmesriikide osalemine EUTM Somaalia missioonil ning samale ajahetkele jäänud ülemaailmne finantskriis. EUTM Mali puhul nähakse vajakajäämisena inimõiguste õppetundide ebapiisavat edastamist.
Becoming a geopolitical actor: the discursive construction of the European Union by European Commission during 2021–2023
(Tartu Ülikool, 2024) Piiskop, Liisa; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The full-scale invasion of Ukraine by Russia, launched in February of 2022, has directed international relations and the European Union to a new era, inviting discussions about the EU’s identity and global role. Through resolute action among its member states, the EU has made significant strides in establishing itself as a prominent player in geopolitics. This geopolitical turn challenges established notions of the EU’s international identity as a “civilian” or “normative” power and, coinciding with a “militarization” of the EU, the idea of European integration as a peace project. Against this backdrop, the aim of this thesis is to find out if and how the war has impacted the discursive geopolitical turn of EU’s identity. It specifically explores the construction of the EU’s international identity and, more specifically, whether it has reinforced the geopolitical turn. As academic literature demonstrates, identity is a dynamic construct that is continuously modified by speech and interaction rather than a static trait. Discursive activities, such as the re-articulation of an identity in the context of a significant event or change in context, are crucial in forming and altering identity, serving as a potent instrument in identity studies, including the study of the EU’s international identity. Analyzing 267 political speeches by the Commission’s president, Ursula von der Leyen, this study employs both corpus analysis and critical discourse analysis (CDA) to detect changes in the discourse from a time period of one year pre-war to one year into the war. The research reveals a strategic depiction of "self" (EU) as a bearer of democracy contrasted against the "other" (Russia and Belarus), framed as aggressors. The findings underscore a narrative shift from global concerns, as they were characteristic of the EU’s international identity, to themes of security, defence, and geopolitical dynamics, particularly emphasizing strengthened alliances, notably with the US, and a push towards strategic autonomy. This shift is marked by an increased focus on borders, military aspects and diplomatic relations. Together, these features and renewed emphasis on geopolitical identity markers suggest a strengthening of the geopolitical identity of the EU. Furthermore, the study discusses the implications of this re-articulation of the EU’s identity into a more geopolitical actor, suggesting that the discursive shifts triggered by the war catalyzed a more autonomous EU stance, diverging from its traditionally civilian-focused identity. With these findings, the thesis contributes to the broader discussion on how significant international events reshape identities and policy orientations, providing insights that are crucial for policymakers and scholars in understanding the evolving nature of the EU in the face of crises.
Ostpolitik’ist Zeitenwende’ni: kuidas otsustas Saksamaa tarnida relvi Ukrainasse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 24.02.22
(Tartu Ülikool, 2024) Matvejev, Rauno; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada, kuidas Saksamaa valitsus muutis oma relvatarnete poliitikat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24.02.22. Töö teoreetiliseks aluseks on valitud ajalooline institutsionalism ning analüüs on viidud läbi tuginedes neljale teooriast pärit tegurile, milleks olid: sisepoliitiline surve, avalik arvamus, väline surve ning väärtushinnangud. Kuni Venemaa täiemahulise sissetungini Ukrainasse keeldus Saksamaa Ukrainale relvade tarnimisest ning keskendus retoorikas hoopis majanduslikule ning diplomaatilisele abile. Pärast Venemaa algatatud sõda aga Saksamaa muutis kurssi ning oli 2023. aasta alguseks saanud Ukraina suurimaks sõjaliseks toetajaks Euroopas. Töö uurib, millistest teguritest lähtuvalt tegi Saksa valitsus sõja esimesel aastal relvatarnete poliitikas otsuseid. Magistritöö uurimusküsimused olid järgnevad: Miks muutis Saksamaa enda seni kehtinud tsiviiljõu poliitikat ning otsustas tarnida relvi Ukrainasse? Kuidas Saksamaa jõudis otsuseni tarnida Ukrainasse tanke Leopard 2? Uurimusküsimustele vastamiseks viidi töös läbi protsessianalüüs, võttes analüüsi alla kaks olulisemat relvatarne otsust sõja esimesel aastal: alustades Saksamaa esimese relvatarne otsusega 26.02.22 ning lõpetades Saksa valitsuse otsusega tarnida Ukrainasse Leopard 2 tanke 25.01.23. Töö tulemusena selgus, et esimese otsuseni 26.02.22 viis Saksa valitsuse, ennekõike seda juhtinud sotsiaaldemokraatliku erakonna ehk SPD ning kantsler Scholzi hoiaku muutus Venemaa osas, mida lisanduvalt toetas aktiivne väline surve ukrainlaste ning NATO ja EL-i liitlaste poolt. Pea aasta hiljem mängis Leopard 2 tarneotsusel rolli avalik arvamus ning tugev sisepoliitiline ning väline surve, mille alla SPD ning kantsler Scholz sattusid. Magistritööst selgub, et Saksa valitsuse relvatarnete poliitikas etendas uuritaval ajaperioodil enim rolli SPD juhtiv ladvik ning seda paljuski kantsler Scholzi isikus, kus esmalt oli määravaks väline surve ning hoiakumuutus Venemaa osas, hiljem aga avalik arvamus ning sise- ja välispoliitiline surve.
Lithuania's Taiwan policy: navigating the EU-China dynamic
(Tartu Ülikool, 2024) Mumm, Desiree; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The author examines what values and messages appeared in the press releases of Lithuania and the European Union in the period from January 1, 2019 to January 1, 2024 related to the one-China policy which is a one of the frameworks under which the of the European Union's Common Security and Defence Policy operates. In order to research the topic, the following research questions were asked: 1. To what extent do Lithuania and the European Union present coherent or divergent statements on Taiwan? 2. How did the EU address Lithuania's move within the framework of its relations with China? In the empirical part of the work, qualitative content analysis was used and a coding table was created to sort the data. There were 103 press releases and official statements in the sample of this master thesis, of which 49 were press releases from Lithuanian and 54 from European Union agencies. As a result of the work, the tonality, main messages and values were dissected and analysed. The analysis also included the application of two small state theories (Long, 2005) (Nasra, 2011) and contexualising the statements through them.
Navigating the intersection of sports and politics: the impact of the Russian war in Ukraine on Estonian sports organizations
(Tartu Ülikool, 2024) Mets, Kristiin; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The full-scale invasion of Ukraine by Russia prompted a complex dilemma for international and national sports federations, with divergent approaches to Russian and Belarusian athlete participation. In Estonia, sports organizations face the challenge of navigating between the global governing bodies’ directives while considering domestic policies. The thesis explores the impact of the Russian war in Ukraine on the Estonian Olympic Committee, the Estonian Tennis Association, and the Estonian Fencing Federation and their alignment with Estonia’s foreign policy while raising two questions: (1) Do sports organizations in Estonia contribute to Estonian security posture towards Russia’s war against Ukraine? If so, how? (2) How does the Estonian foreign policy affect the work of Estonian sports organizations internationally? The research methodology encompassed the review of the International Olympic Committee statements, joint statements issued by relevant stakeholders, and official press releases from chosen sports organizations, complemented by interviews with key individuals within the Estonian sports community. The key findings confirm that the sports organizations contributed to the country’s foreign policy by raising awareness of the war at the international level and issuing joint statements with neighboring countries, thus projecting a united front that all contribute to eliminating Russia and its representatives. However, uncertainties persist regarding the impact of these actions, given factors such as Estonia’s geographical location, the democratic voting system within international sports bodies, and the proximity of member countries to the war zone. The study indicates that despite the absence of a formalized sports diplomacy strategy, Estonia has used sports as a diplomatic tool to project its voice on the global stage and build solidarity within the international sports community. This contributes to understanding the relationship between sports, geopolitics, and diplomacy.
Euroopa Liit kui välispoliitiline toimija ÜRO-s Gaza konflikti (2023-2024) näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Aidla, Margaret; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
7. oktoobril 2023. aastal eskaleerus Gaza piirkonnas konflikt kui Gazas asuvad Hamasi relvarühmitused lasid välja tuhandeid rakette Iisraeli suunas ja tungisid mitmes kohas läbi Gaza perimeetri piirdeaia, sisenedes Iisraeli linnadesse. Iisraeli sõjavägi kuulutas välja "sõjaseisukorra." Alates sellest on tegemist olnud laiema rahvusvahelise tähelepanu all oleva konfliktiga, millel on humanitaarsed, poliitilised ja julgeolekualased mõjud. Peamiseks väljakutseks on lahendada kohapeal aina süvenev humanitaarkatastroof. Oma roll on selles ka Euroopa Liidul. Magistritöö eesmärk on näidata Gaza juhtumi näitel, kuidas toimib Euroopa Liit (EL) välispoliitilise toimijana Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Konkreetsemalt uurib magistritöö, milliseid ühiseid seisukohti seoses Gaza konfliktiga esitas uurimisperioodil Euroopa Liit. Ja, kuidas ning mil määral ühtivad need seisukohad ELi liikmesriikide avalike seisukohtadega ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Julgeolekunõukogus. EL esitleb oma peamisi välispoliitilisi seisukohti Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu välisasjade nõukogus, kus ka Gaza konflikt on läbivalt olnud päevakorras. Töö tulemused aitavad mõista, millised on uurimisperioodil ELi peamised seisukohad seoses Gaza konfliktiga ja kuidas need on sidusas ELi liikmesriikide omadega.
Eesti Aafrika regioonistrateegia: Euroopa Liidu suunised või iseseisvad valikud
(Tartu Ülikool, 2024) Pulst, Karl Joonas; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti Vabariigi ja Aafrika riikide vahel pole ajalooliselt olnud aktiivset bilateraalset suhtlemist. Antud olukord muutus kardinaalselt 2019. aastal, mil Eesti taotles kohta ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Antud samm suurendas Eesti inimeste, kui ka ettevõtete huvi Aafrika riikide vastu, mille tulemusena loodi esimene Eesti Aafrika regioonistrateegia. Strateegia eesmärgiks oli tõhustada kahepoolset suhtlust ja sõnastada Eesti ettevõtetele Eesti prioriteetriigid Aafrikas. Magistritöös süvenetakse Eesti ja Euroopa Liidu Aafrika teemaliste strateegiate vahelisse dünaamikasse. Dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuusid kombineerides, selgitatakse uuringus välja, mil määral mõjutas ELi Aafrika strateegia Eesti strateegia loomist ning vastupidi. Lisaks soovitakse teada, millised on Eesti Vabariigi huvid ja eesmärgid Aafrikas. Magistritööst selgus, et Eesti strateegias on näha mõjutusi Euroopa Liidu Aafrika strateegiast ning näitas, et Eesti mõju ELi poliitikakujundamisel antud teemaga seonduvalt on piiratud. Sellegipoolest tõstis uurimistöö esile Eesti potentsiaali avaldada mõju konkreetsetes valdkondades, kus Eestil on ekspertiisi. Olgu sellisteks teemadeks kas digiküsimused, e-riigi või haridusega seonduvad küsimused.

Sirvi

Viimati lisatud