Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/52078

Browse

Now showing 1 - 20 of 79

Asukohapõhise lähenemise kontseptsioon Eesti regionaalpoliitikat suunavates strateegiadokumentides
(Tartu Ülikool, 2016) Kivi, Tarmo; Sepp, Veiko, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas kajastub Lissaboni lepingu järgselt „uue lähenemisena“ Euroopa Liidu (EL) olulisematesse regionaalpoliitika valdkonna dokumentidesse jõudnud asukohapõhise regionaalpoliitilise lähenemise kontseptsioon, Eesti olulisemates regionaalarengut suunavates strateegiadokumentides, ning määratleda neis sisalduvad olulisemad asukohapõhise lähenemise kontseptsioonile vastavad algatused. Uurimus on oluline, kuna lubab teha järeldusi asukohapõhise lähenemise, kui mitmete autorite poolt regionaalpoliitilise sekkumisvahendina edukaks peetava lahenduse rakendamise hetkeolukorra ning perspektiivi kohta Eestis. Uurimiseesmärgi saavutamiseks viidi läbi seitset Eesti peamist, perioodil 2012-2014, vastu võetud regionaalvaldkonda enim mõjutavat strateegiadokumenti analüüsiv kvalitatiivne teemaanalüüs. Uurimuse tulemusena leiti, et asukohapõhise lähenemise mõiste ja kontseptsiooni kui terviku läbiv ja süsteemne kasutamine vaadeldud dokumentides puudub. Mitmed asukohapõhise lähenemise olulised osad kajastuvad regionaalvaldkonna strateegiadokumentides ning EL-i struktuurivahendite kasutamist reguleerivates dokumentides, mis viitab EL-i regionaalvaldkonna strateegiate mõjule, samas kui majandusarengule suunatud strateegiad asukohapõhise lähenemise kontseptsiooni olulisi osasid pigem ei sisalda. Uuringu tulemusena saab viidata EL-i strateegiate ja toetuspoliitika mõjule ka tulenevalt mitme asukohapõhise lähenemise tunnustega algatuse sisaldumisest vaadeldud dokumentides (LEADER algatus, Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise algatus jt.). Uurimistöö tulemusena tehakse mitmeid ettepanekud, sh. asukohapõhise lähenemise põhimõtete lõimimiseks majandusarengule suunatud arengudokumentidesse, mis aitaks vastata regionaalpoliitilistele väljakutsetele ja tegevuste kooskõlalisusele, ning ettepanek kasutada võimalust asukohapõhise lähenemise algatuste pilootprojektide elluviimiseks läbi territoriaalsete kokkulepete sõlmimise.
Euroopaliku sotsialiseerumise ja mitteametlike reeglite mõju analüüs Euroopa Liidu Nõukogu allüksustes osalevate Eesti ametnike näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Kravik, Lia; Ehin, Piret, juhendaja; Reinfeldt, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Protsessi, kus tegelemisel Euroopa Liidu (EL) asjadega võetakse üle euroopalikud väärtused ja hoiakud, nimetatakse erialases kirjanduses euroopalikuks sotsialiseerumiseks. Selles protsessis on oluline roll mitteametlikel reeglitel, mis ühelt poolt aitavad tagada otsustusprotsessi efektiivsuse ning teisalt tekitavad läbirääkimiste osapoolte vahel konstruktiivse ja koostööle orienteeritud õhkkonna, mis on oluline, sest läbirääkimised toimuvad järjepidevalt ja samade inimeste vahel. EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemine tingib sageli muutusi ametnike käitumises ja suhtumises, mida võib vääriti mõista ja „brüsseliseerumiseks“ pidada. Käesolevas magistritöös analüüsitakse EL Nõukogu töögruppides ja komiteedes Eesti huve esindavate ametnike kogemusi EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemisel. Uurimistöö teoreetiline raamistik toetub Euroopa integratsiooni baasteooriate (riigiülesus ja valitsustevahelisus) ja rahvusvaheliste suhete metateooriate (ratsionalism ja konstruktivism) teesidele. Empiiriline analüüs on teostatud kvalitatiivsel meetodil ning põhineb kümnel pool-struktureeritud intervjuul sihtgruppi kuuluvate Eesti ametnikega. Empiirilise analüüsi tulemusena võib väita, ametnike hoiakuid ja identiteeti kujundavad suuresti riikliku tasandi tegurid ja osalemine otsustusprotsessis riigiülesel tasandil hoiakuid EL lõimumise osas drastiliselt ei muuda. Sotsialiseerumise tulemusena õpitakse tundma otsustusprotsessi iseärasusi, mis võimaldab süsteemis paremini hakkama saada ja edukamalt riigi huvide eest seista. See tõstab motivatsiooni aktiivselt ja sisuliselt panustada EL seadusloomesse ning edendab seeläbi peamisi tegureid, mis on väikeriigi jaoks olulised, et läbirääkimistes edu saavutada. Siinkohal on oluline tõsta huvi ja teadlikkust EL temaatika suhtes ühiskonnas tervikuna ja tihendada sidemeid valitsussektori ja huvigruppide vahel, et soodustada kaasatust ja tõhustada koostööd EL poliitikakujundamises riiklikul tasandil. Eelseisev EL Nõukogu Eesti eesistumine pakub riigiametnike euroopalikuks sotsialiseerumiseks ja ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks parima võimaluse ning viljaka pinnase edasisteks uuringuteks.
Euroskeptiliste fraktsioonide mõju Euroopa Parlamendis
(Tartu Ülikool, 2016) Mahov, Sten; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroskeptikuid on Euroopa Parlamenti (EP) valitud alatasa, kuid mitte kunagi varem ei ole nad valimistel võitnud nii palju kohti kui 2014. aasta kevadistel valimistel. Käesolevas magistritöös on vaatluse alla võetud parteimanifestide järgi end euroskeptikuteks kuulutanud fraktsioonide ning nendega samu vaateid jagavate fraktsioonitute liikmete hääletuskäitumine täiskogul uue parlamendi esimese tööaasta jooksul. Võrreldud on, kui palju erinevad fraktsioonid, rühmad eelnõude poolt ja vastu hääletavad ning milliste teemakomisjonide poolt euroskeptilised parlamendijõud on. Vaatlusperioodi ajal 16. juulist 2014 - 9. juulini 2015 leidis EP täiskogul aset 304 erinevate nimelist (roll call vote) komisjoni resolutsioonieelnõu hääletust. Töös kasutatavad uurimisandmed on saadud EP hääletusi jälgivast sõltumatult veebilehelt www.votewatch.eu, kus on välja toodud hääletustulemused nii fraktsioonide, rühmade kui iga parlamendiliikme kohta eraldi. Analüüsis on eraldi ning üldiselt välja toodud hääletustulemused nii nende eelnõude puhul, mille täiskogu vastu võttis kui ka tagasi lükkas. Analüüsist selgub, et kui panna ritta kõik 304 eelnõu hääletusel (vastuvõetud ning tagasi lükatud), ning jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, oleks hääletatud rohkem eelnõude vastu kui poolt. Täiskogu hääletas 287 eelnõu poolt, ning kui need ritta panna ja jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, näeb, et euroskeptikud hääletasid suurema osa täiskogu poolt heakskiidu saanud eelnõude vastu. Kui aga vaadata neid 17 eelnõu, mis täiskogu tagasi lükkas, näeb, et euroskeptikud hääletasid võrdselt eelnõusid poolt ning vastu. Kõige enam hääletasid täiskogu hääletustulemusega vastupidiselt Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa (EFDD) fraktsiooni liikmed, neile järgnesid fraktsioonitute euroskeptikute rühma saadikud (NI). Kõige enam hääletas täiskoguga sarnaselt Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL) ning ECR fraktsioon. 2015. aasta loodud uus fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), mis osales 41 eelnõu hääletusel, hääletas võrdselt nii eelnõude poolt kui vastu. Nii nagu oli hääletusel palju eelnõusid, mille üle fraktsioonid ja rühmad erinevalt hääletasid, oli ka palju neid eelnõusid sisaldavaid teemakomisjone, mille poolt ning vastu hääletati. Näiteks hääletasid kõik vaatluse all olevad parlamendijõud suuresti siseturu ja tarbijakaitse ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonide eelnõude poolt. Ühiseid eelnõusid sisaldavat teemakomisjoni, mille poolt euroskeptilised parlamendijõud ühiselt vastu hääletasid, ei olnud. Küll aga saab fraktsioonid ning grupid jagata kaheks liiniks: ECR - GUE/NGL ning EFDD - fraktsioonitud liikmed – (ENF). Just nende gruppide vahel oli kõige enam neid teemakomisjone, mida toetati või mitte. Ka nende gruppide siseselt oli erinevusi, mistõttu tulevad sealt välja need teemad, mis ühele või teisele fraktsioonile, rühmale meelepärased on.
Euroopa Majanduspiirkonna Programmi toetusel alaealistele õigusrikkujatele mõeldud projektide teostamise praktika Lääne-Eesti alaealiste komisjonide liikmete hinnangul
(Tartu Ülikool, 2016) Leok, Priidu; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada välja programmi Riskilapsed- ja noored toetatud projektide teostamise praktikat Lääne-Eesti alaealiste komisjoni liikmete hinnangul. Käesoleva töö autor soovib jagada teadmisi alaealiste komisjonide liikmete programmi Riskilapsed ja –noored toetatud projektide praktilise kogemuse kohta Lääne-Eesti alaealiste komisjoni liikmete näitel nii programmi Riskilapsed ja -noored tegijatele, projektijuhtidele kui ka alaealiste õigusrikkujatega töötavatele spetsialistidele ja anda sellega sisendit Eesti eripära arvestava alaealiste õigusrikkujatega seotud süsteemi välja töötamiseks, mis soodustaks programmidesse ja projektidesse suunamist kui ühte võimalikku mittekaristusliku mõjutusvahendi kohaldamist alaealistele õigusrikkujatele. Uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit. Käesoleva töö peamised tulemused Lääne-Eesti alaealiste komisjonide liikmete hinnangul nende praktika kohta on järgmised: teadlikkus programmi Riskilapsed ja –noored toetatud projektide kohta on erinev sõltuvalt informeeritusest; on olemas valmisolek kohaldada mõjutusvahendina alaealise õigusrikkuja projekti suunamist; on vajadus tugevama võrgutikutöö järele projektijuhtide ja alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide vahel; on vajaduse kaasata alaealistele õigusrikkujatele mõeldud projektidesse laste perekondi ja läbi viia projekte laste kodukohas kohapeal, mitte ainult maakonna suuremates keskustes. Antud uurimuse kui pilootuurimuse alusel saab tuua välja, mida ja kuidas võiks seoses selle teemaga edaspidi uurida: uuringu võiks läbi viia ka Eesti teistes piirkondades, et selgitada välja programmi Riskilapsed ja –noored toetatud projektide teostamise praktika Eesti kohta tervikuna ja esitada võrdlus Eesti erinevate piirkondade kohta. Lisaks võiks võrrelda Eesti kogemust Euroopa Majanduspiirkonna toetusel programmi Riskilapsed ja –noored teostamise kogemust teiste Euroopa riikide omadega.
Kas maksunduslikud siduvad eelotsused võrduvad riigiabi andmisega?
(Tartu Ülikool, 2016) Meinson, Jane; Veebel, Viljar, juhendaja; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö uurimisprobleemiks on maksumenetluses läbiviidav siduva eelotsuse andmise menetluse hindamine ebaseadusliku riigiabi andmise seisukohast. Käesolevas töös uuritakse kas ja mis määral maksunduslikud siduvad eelotsused täidavad riigiabi kriteeriume. Magistritöö laiem eesmärk on selgitada välja, et millise tähenduse omandab Euroopa Komisjoni tegevus maksunduslike eelotsustusmenetluste uurimisest riigiabi reeglite alusel piiratud pädevuste printsiibi seisukohast. Töö tulemusel on saanud autor uue teadmise komisjoni pädevuse nihkumise määratluste kohta, samuti riigiabi tähenduse laienemise kohta. Ühtlasi on andnud töö laiema teadmise EL institutsioonide pädevuse arengust. Töös püstitatud küsimusele, kas maksunduslikud siduvad eelotsused võrduvad riigiabiga, ühest vastust ei ole võimalik anda, kuid käesolevas töös analüüsitud kaasuste põhjal võib olla seisukohal, et komisjon on riigiabi menetlust Luksemburgi eelotsuste asjades küllaltki laialt tõlgendanud ning tegelikkuses riigiabi menetlus sellistesse raamidesse ei ole ette nähtud.
Isiku õigus andmete kustutamisele - kas paremini kaitstud siduvate või soovituslike õigusaktide poolt?
(Tartu Ülikool, 2016) Kukk, Kaisa; Rosentau, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Inimeste soov jagada teavet enda elu kohta, seda võimaldatavate meediumite areng, andmebaasidele lihtne ligipääsetavus ja tormiliselt arenenud andmetöötluse võimalused ning kiirused on tekitanud olukorra, kus sotsiaalvõrgustikke ja avalikke andmebaase kasutades on igaühe kohta võimalik kokku panna küllaltki üksikasjalik pilt. Vananenud isikuandmete kaitse reeglid Euroopa Liidus ei ole tehnoloogia arenguga suutnud kaasas käia, mistõttu on tekkinud olukord, kus isiku õigused andmekaitsele ja eraelu puutumatusele ei ole enam igas valdkonnas kaitstud. Üheks selliseks valdkonnaks on isiku tegevus küberruumis. Töö eesmärgiks oli leida, kuidas andmekaitse reformiga kaasnev isikuandmete üldmäärus, mis jõustub 25.05.2018, erineb hetkel kehtivast direktiivist ning milliseid muudatusi toob see kaasa isiku „õigusele olla unustatud“ ja vaadata, kas antud õigusaktide puhul on tegu hard või soft law’ga ehk siduva või soovitusliku õigusaktiga ning kumb neist sobib paremini lahendama tänapäeva ühiskonnas tekkinud isikuandmete kaitse probleeme, mis puudutavad isiku „õigust olla unustatud.“ Meetodiks on Kenneth Abbott ja Duncan Snidal poolt loodud süsteem, mille abil analüüsida, kas tegu on siduva või soovitusliku õigusaktiga. Õigusaktide analüüsis kasutan objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist, et leida, kuidas nad suhestuvad kehtivate õigusaktide ning väärtustega. Analüüsist saab järeldada, et mõiste „õigus olla unustatud“ asemel eelistatakse õigust andmete kustutamisele, mis on olemas ka hetkel kehtivas direktiivis. Üldmääruses ei anta andmesubjektile rohkem õiguseid kui oli direktiivis, vaid üldmääruses on lihtsalt laiendatud seadusandluse territoriaalset haldusala.
Common Security and Defence Policy and Common Armed Forces/European Army in European Union official documentation 2009-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Einbaum, Peeter; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The current thesis concentrates on two aspects of the idea of creating EU Common Armed Forces/European army. The first part of the thesis clarifies the necessity of having its own credible military capabilities within the EU. Also in general terms it provides an overview of classical and modern armed forces created in the framework of international organisations. In addition, an overview of the progress made in the EU on this field and an assessment based on different authors is given. The second part of the thesis covers the description of procedure and outcomes of the conducted quantitative documents survey. The survey was designed on publicly available internet based database Eur Lex, which includes unclassified documents created by different EU institutions. The main outcome of the survey is that ongoing crises in Ukraine and refugee crises have not significantly affected the dynamics and content of created documents. Despite the temporary raise of the number of documents concerning the Ukraine crises, no evidence was found indicating the increase of interest from the EU supranational institutions of deepening EU military cooperation in the framework of Common Security and Defence Policy (CSDP). From the thesis it can be concluded that it is not likely that in the near future there will be any significant progress made towards creation of common armed forces/European army.
Huvide konflikti vältimine riigihankereeglitega mittehõlmatud Euroopa Liidu vahendite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2016) Undrus, Rando; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Töö käigus uuriti, kuidas Euroopa Liidu toetuste menetlemisel avalduv huvide konflikt kahjustab Euroopa Liidu huvisid ning kes saavad olla huvide konflikti põhjustajateks. Huvide konflikti olemust on uuritud Galtungi konfliktiteooria ja agent-printsipaali suhte teooria ning Euroopa Liidu õiguse baasil, et mõista, milliste Euroopa Liidu jaoks oluliste väärtuste ja huvide kaitset huvide konflikti vältimine peab tagama. Sellealased õiguslikud puudujäägid on ilmnenud eelkõige Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuste puhul näiteks kolme pakkumisega erahangete valguses, millele ei laiene riigihankereeglid, mis defineeriksid huvide konflikti mõiste, ulatuse või sätestaksid kohustuse huvide konflikte vältida. Uurimistöös on kasutatud kvalitatiivse sisuanalüüsi uurimismeetodit, mis seisneb uurimiseseme kohta leitud teoreetiliste ja õiguslike allikate, juhendmaterjalide, uurimuste ning asjakohase EL kohtupraktika omavahelises võrdlemises, analüüsimises ning nende baasil järelduste ja ettepanekute tegemises. Uurimistööga jõuti järeldusele, et huvide konflikti EL huvidega seoses põhjustab EL-i kui agendisuhtes printsipaali abstraktsust ja isikute paljusus ning läbipõimunud agendisuhteid, kus toetusesaajad (hankijad kui agendid) ei tunneta endal lasuvat EL huvide esindamise kohustust avalike vahendite kasutamisel ja huvide konflikti olemasolu. Huvide konflikti vältimine aitab kaasa avalike vahendite läbipaistvale, eesmärgipärasele ning mõistlikule kasutamisele avatud ja ausa konkurentsi tingimustes, mis on oluline Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtete kaitseks, milleks on kaupade ja teenuste vaba liikumine, isikute võrdne kohtlemine, otsuste läbipaistvus, proportsionaalsus ja üksteisega arvestamine. EL riigihankedirektiivide alusel on nimetatud põhimõtete järgmine (sh huvide konflikti vältimine) kohustuslik üle Euroopa Liidu kuid üksnes riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul. Alla riigihangete piirmäära jäävate avalike hangete puhul sellekohane õiguslik regulatsioon puudub. Euroopa Liidu Kohtupraktika alusel tuleb aga EL aluspõhimõtteid järgida ning huvide konflikte vältida ka EL riigihanke piirmääradest väljajäävate hangete puhul. EL toetusõigus ei sätesta EL aluspõhimõtete järgmise kohustust ning defineerimata on ka huvide konflikti vältimise kohustus ja ulatus (isikute ring) kui EL vahenditest rahastatav hange jääb alla riigihanke piirmäära. Töös on lisaks teistele ettepanekutele pakutud välja, kuidas EL toetusõiguses võiks huvide konfliktiga seonduv olla selgemini reguleeritud. Teema vajaks edasist uurimist eelkõige selles osas, kas ja mil määral erineb praktikas EL toetusvahendite kasutamine sõltuvalt sellest, kas tegemist on hangetega, kus EL riigihankereeglid kohalduvad või mitte. Näiteks on töös soovitatud analüüsida tulevikus seda, alla RH piirmäära hangete puhul on ikka tagatud täielikult selle kohtuliku kontrolli võimalus.
Prügivaba linna soodustegurid ja takistused Euroopa Liidu ringmajanduse poliitika kontekstis: Tallinna ja Ljubljana juhtumid
(Tartu Ülikool, 2016) Täht, Elina; Keller, Margit, juhendaja; Trapido, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärgiks oli leida, mis soodustab ja takistab prügivaba Tallinna arengut. Prügivaba Tallinna tekke soodusteguriteks on antud töö alusel liigiti kogumise regulatsioonide olemasolu, saastetasude kehtestamine, prügiveo madal maksumus, Tallinna Munitsipaalameti võimekus teha trahve, Tallinna Keskkonnaameti kui asutuse olemasolu ning selle töö põhinemine uuringutel, teavituskampaaniate ning infopäevade korraldamine, samuti riidekonteinerite ning uuskasutuskeskuste rajamine. Samuti on prügivabaks saamise eduteguriteks ukselt uksele käitlemise süsteem ning jäätmejaamade kasutuselevõtt. Veel soodustab prügivabadust maailmamajandus, mis tagab teatud materjalide käitlemise. Tallinna prügivabaduse takistusteks on regulatsioonide puudulikkus, omavalitsustele otsustusvõimaluse mitteandmine, aga ka ebakorrektne jäätmevedu, ebatõhus konteinerite paigutus ning jäätmestatistika kogumise ebaefektiivsus. Veel piirab jäätmevabaduse teket taaskasutatavate jäätmete harvem kogumine võrreldes segaolmeprügiga, jäätmejaamade vähesus ning kampaaniate suunitlus prügitekke vältimise asemel prügisorteerimisel. Samuti võivad takistada Tallinna prügivabaks muutumist jäätmeveo süsteemide erinevus linnaosati ning hinnapoliitika ebaühtlus. Käesolevast uurimistööst võib järeldada, et Tallinnal on rohkem piiranguid kui edutegureid prügivabaks saamiseks. Selgus, et püüeldakse pigem ringmajanduse normide täitmise kui prügivabaduse poole. Antud infost lähtuvalt on prügivabal uuendusel võimalik tekkida praeguse jäätmekäitlussüsteemi kõrvale alternatiivseks variandiks. Antud teemat oleks võimalik edasi uurida otsides käsitlemata prügivabaduse indikaatorite kaudu soodustegureid ja takistusi.
Euroopa Liidu määruste vahetu ja ühetaolise rakendamise probleemid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Jüriöö, Hedi; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tänapäeval ei ole Euroopa Liit (edaspidi EL) üksnes majandusliit, vaid see on muutunud ka poliitiliseks liiduks, samuti on laienenud poliitikavaldkonnad, mida EL üldiselt reguleerib ning milles EL omab ainupädevust või jagatud pädevust liimesriikidega. Selle süsteemi toimimiseks ning tagamaks EL õiguse ja üldiste põhimõtete kehtivus kõigis liikmesriikides võrdsetel alustel, on välja kujunenud EL õiguse vahetu kohaldamise doktriin, mis seisneb üksikisikute õiguses tugineda EL õigusest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning nõuda siseriiklikelt haldusüksustelt ja kohtutelt nende tagamist. Magistritöö eesmärgiks oli välja tuua EL määruste vahetu ja ühetaolise kohaldamise kitsaskohad ning pakkuda välja meetodeid EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks. Samuti keskenduti küsimusele, kas EL õiguse ühetaolise kohaldamise tõhustamine on vajalik ja soovitud erinevate turuosaliste, liikmesriikide ja EL institutsionaalse süsteemi seisukohast. Probleemi ilmestamiseks kasutati näitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 261/2004. Magistritöö raames viidi läbi küsitlus kvalitatiivsete andmete kogumiseks, mille eesmärgiks oli tuvastada teiste liikmesriikide praktika ning andmete põhjal teha järeldused EL määruste üldiste rakendusprobleemide kohta ja leida võimalikud lahendused. Uurimuse põhjal leiti, et liikmesriikide rakendusasutuste ülesehitus, tööjaotus ja ülesanded erinevad märkimisväärselt, samuti esineb olulisi erinevusi riikide poolt rakendatavates sanktsioonides. Uurimusest tuvastati ühtlasi, et liikmesriigid ei tõlgenda määrust ühtselt ning liikmesriigid ei rakenda piisavalt koostöömehhanisme. Lahendustena määruste ühetaolise rakendamise tagamiseks on autor pakkunud välja rakendusmeetmete ühtlustamise selliselt, et määruses tuuakse välja, millisel alusel toimub määrusejärgsete kaebuste lahendamine, samuti võiks kaaluda ülem- ja alampiiride seadmist sanktsioonidele ning selgitamist, millised sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tõlgendusühtsuse tagamiseks on soovitatud aktiivset suuniste koostamist Euroopa Komisjoni poolt. Samuti on ettepanekuna välja toodud koostöövõrgustike loomine määruste rakendamise jaoks või olemasolevate võrgustike töö aktiivsem kasutamine.
Euroopa Liidu õiguskaitse integratsiooni ja andmekaitse ühildamise võimalus lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Virks, Karel; Luhamaa, Katre, juhendaja; Loik, Ramon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö teemavalik „Euroopa Liidu õiguskaitse integratsiooni ja andmekaitse ühildamise võimalus lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel“ ja aktuaalsus tuleneb kolmest asjaolust. Esitaks, julgeolekuolukorra muutumine viimasel kümnendil. Euroopa julgeolekuolukord on viimasel kümnendil muutunud üha ebastabiilsemaks. Julgeolekuolukorra muutuste üheks läbivaks märksõnaks on terrorism, mistõttu on töö aktuaalsuse teiseks asjaoluks terroristliku tegevuse aktiivsuse tõus. Terroriste ja terroristlikke ühendusi leidub nii EL-s kui ka väljaspool EL-i piire ning nad on tõestanud oma võimet teostada rünnakuid ja vägivallaakte kõikidel kontinentidel ja mis tahes riigi vastu. Kolmandaks põhjuseks on esile kerkinud vastuolud ratsionaalse õigusloome poliitika ja isikute põhiõiguste kaitse vahel. Nimelt ei võeta ratsionaalse õigusloome poliitika kohaselt uusi õigusakte vastu enne, kui kehtivad aktid on täielikult rakendatud ja nende ebapiisavus tõendatud. Terrorirünnakud on aga pannud Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike ja nende liidreid mõtlema, kuidas tulevikus terrorirünnakuid tõhusamalt ennetada ja tõkestada. Ühe sellise meetmena jõustus 27. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/618, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (PNR direktiiv). Arvestades asjaolu, et PNR direktiivi vastuvõtmist takistasid põhiõiguste kaitsega seotud küsimused, mille tõttu oli takistatud ka EL-i õiguskaitse integratsioon, on magistritöö eesmärk uuringupõhiselt selgitada andmekaitse ja EL-i integratsiooni ühildamise võimalust lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel. Uuringu põhjal selgub, millised piirid seab EL-s tagatud andmekaitse EL-i õiguskaitseintegratsioonile üldisemalt ning kuidas tuleks neid piire tõlgendada ja rakendada lennureisijate broneeringuinfo korralduse riiklikul rakendamisel. Uuringu põhjal tehakse ka põhjendatud ettepanekud PNR direktiivi eesmärgipäraseks harmoniseerimiseks Eesti õiguskorda. Magistritöö põhineb kvalitatiivsel juhtumiuuringul (inglise k case study). Kokkuvõtlikult on läbiviidud analüüsi järgi võimalik öelda, et vähemasti broneeringuinfo korralduse näitel on EL-i õiguskaitseintegratsiooni ja andmekaitse ühildamine võimalik. Magistritöös läbiviidud analüüs näitas, et andmekaitsega seotud põhiõigused ei takista Euroopa Liidu õiguskaitsekaitse integratsiooni terrorismi ja teiste raskete riikideüleste kuritegude vastase võitluse korral. Olukorras, kus julgeoleku tagamiseks mõeldud meede riivab isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust peab regulatsioon ette nägema täiendavad andmekaitselised tagatised, kuid andmekaitse kui nö asi iseenesest ei välista liidu õiguskaitse integratsiooni terrorismi ja teiste raskete kuritegude korral. Seevastu kergemate õigusrikkumiste ennetamise, avastamise, tõkestamise ja uurimise puhul võivad isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse õigus olla EL-i õiguskaitse integratsiooni takistavateks põhiõigusteks, kuna näiteks broneeringuinfo kasutamise kontekstis oleks kasutatav meede ebaproportsionaalne.
Multi-level governance in rural development - experiences from the LEADER programme
(Tartu Ülikool, 2016) Liping, Kaidi-Mari; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The present study uses the analytical framework of multi-level governance (MLG) to investigate the implementation of EU’s participatory rural development (RD) policy LEADER (Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale" meaning "Links between the rural economy and development actions”) in Estonia, a country outside of the mainstream academic debates on MLG and LEADER. It provides insight into the restrictions on autonomy faced by the local action groups (LAGs), the local level implementers of the RD policy measure, at the doorstep of the 2014-2020 programming period of EU structural funds. Even though LEADER is well-known for its bottom-up approach and finding solutions to local needs based on local resources and potential, it is actually very much influenced by the MLG framework within which it operates as well as the rules regulating its implementation, which in practice makes the local level constrained in what it is and what it is not allowed to do. The thesis investigates why the implementation of RD policies may diverge from the originally devised policy at the European level. Based on MLG theory all the levels included in the LEADER governance arrangement – the European (the European Commission), the national (the Managing Authority and the Paying Agency) and the local (the LAGs) – are expected to have a role to play in shaping the governance arrangement. The study first ascertains the degree of autonomy the EU level has intended to grant to the local level for policy implementation. As the second step it compares the actual implementation of the LEADER programme in Estonia to the EU level intentions and identifies a gap in-between. The study identifies that the restrictions which are causing the constraints faced by the LAGs have been introduced by the national level, not the EU level, and that these national level restrictions are undue. Thus the research finally establishes that the sub-national level has less autonomy in implementing LEADER than the EU level had initially intended because of the way the national level is involved in the governance arrangement and the additional restrictions it has introduced. This confirms the hypothesis that the involvement of the national level plays the decisive role in determining the eventual form of the governance arrangement.
Euroopa Liidu siseturu kaitsemeetmete mõju ausa konkurentsi taastamisele: Hiina Rahvavabariigist pärit kinnitusdetailide impordi kaasus
(Tartu Ülikool, 2016) Podekrat, Targo; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
26. jaanuaril 2009 jõustus Nõukogu määrus (EÜ) nr. 91/20091, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavatele Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes. Määruse eesmärk oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse siseturul. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida määruse tegelikku mõju EL turule ning lõpptarbijatele. Selleks analüüsitakse, kas määruse vastuvõtmise protsess oli läbipaistev ning vastas EL õiguse nõuetele, milline oli määruse mõju liikmesriikidele ning nende ettevõtetele; kas lõppkokkuvõttes saavutati määrusega soovitud eesmärk. Näidiskaasuseks on võetud Würth AS näide, lisaks on analüüsitud määrusest tulenenud mõju ühendusse eksportijatele, importijatele, lõpptarbijatele, Würth AS-i tegevusele ning ühenduse sektorile tervikuna. Töö keskse hüpoteesi järgi ei ole antud määruse kehtestamisel komisjon ega nõukogu korrektselt rakendanud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks ei ole laiemalt arvestatud ühenduse huvidega; arvesse on võetud vaid Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituudi poolt liidu tootjate nimel esitatud kaebust HRV-st pärit rauast või terasest kinnitusdetailide ja sellest tuleneva olulise kahju kohta. Tegelikult peab turgude reguleerimine lähtuma lõpptarbija heaolu suurendamise eesmärgist. See käib nii konkurentsi soodustamise kui ka selle piiramise kohta, mida toetab utilitarism, mis väidab, et parim lahendus on see, kui kasu saavad võimalikult paljud osapooled. Magistritöö käigus tehtud analüüs näitas, et kehtestatud dumpinguvastased meetmed ei ole ühenduse sektori olukorda märkimisväärselt parandanud, sest dumpinguvastane tollimaks kehtestati ainult HRV-st pärit teatud kinnitusdetailide suhtes. Küll muutus HRV-st pärit kinnitusdetailide osakaal ühenduse siseturul, mis langes antud määruse kehtivusaja jooksul 26%-lt 0,5%-ni, kuid asendus samal ajal teistest riikidest (peamiselt Malaisia, Vietnam, Taiwan ja Tai) pärit toodanguga. Sellest tulenevalt kaasnes automaatselt hindade tõus ühenduse turul, sest HRV-st pärit toodete import ei olnud enam kasumlik ning uutelt tootjatelt Kagu- Aasiast hangitud kaubad olid 30% - 40% kallimad kui HRV tootjate omad. Lõpptulemusena maksid määrusest tingitud hinnatõusu tegelikult kinni importijad ja ühenduse lõpptarbijad. Töös viidatakse ka komisjoni probleemsele tööle. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega, kus meetmete eesmärgiks oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse turul, arvestati ainult väikese osa ühenduse tootjate huvidega ning jäeti tagaplaanile kreedo, mille nimel Euroopa Liit loodi- tagada tõrgeteta ühtne siseturg kaupade vabaks liikumiseks.
Parliamentary scrutiny of the EU’s Common Foreign and Security Policy: a comparison of Estonian Riigikogu and Finnish Eduskunta
(Tartu Ülikool, 2017) Vahtramäe, Liisi; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Common Foreign and Security Policy (CFSP) of the European Union (EU) is considered to be an intergovernmental policy at the European level and a domain of the executive at the national level. Yet, despite the prerogative of the executive, there is still parliamentary scrutiny of CFSP, but it has received little academic attention, although there is a growing debate about the democratic deficit of the policy that the Lisbon Treaty attempted to alleviate. This research offers insight into how national parliaments scrutinise CFSP by comparing the Foreign Affairs Committees of the Estonian Riigikogu and Finnish Eduskunta. Usually both are considered by the scholarly literature strong scrutinisers and both have similar formal powers and mandating-systems of CFSP scrutiny. Yet, similarities in the formal setup notwithstanding, there still seems to be a difference in how the two parliaments engage in CFSP scrutiny with Riigikogu described as a rubber stamp and Eduskunta an active policy shaper. This discrepancy can be explained by the fact that the literature on parliamentary scrutiny of EU affairs has focused mostly on the formal powers that the parliaments have. In contrast this study concentrates not only on the legal rights and capabilities, but emphasises the role of the informal factors that affect the level of scrutiny of CFSP. It argues that as CFSP is a EU policy with less automatic parliamentary scrutiny than other policy fields, informal factors such as attitude and willingness of the parliamentarians to engage in CFSP scrutiny and motivational factors play a more important role. Through expert interviews and the analytical framework developed by Born and Hänggi that takes into account authority, ability and attitude, this research concludes that attitude and the willingness of parliamentarians to engage in CFSP scrutiny explains the difference of the levels of scrutiny of CFSP of Riigikogu and Eduskunta. These findings support the new institutionalist theory of sociological institutionalism that emphasises the role of culture, role perception and institutional identity as determining the level of parliamentary scrutiny.
Seisukoha küsimine riigikohtult: kasutamata võimalus?
(Tartu Ülikool, 2017) Toomiste, Mariliis; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus toimivad rahvusvaheliste regionaalsete kohtutena Euroopa konstitutsionalismi süsteemis, olles teatud ulatuses konstitutsiooni- ehk Eesti mõistes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtute rollis. Lisaks tavapärase kohtumõistmise funktsiooni täitjatele on tegemist oluliste õigusteadmiste keskustega, millele on antud selgesõnalise ja piiratud ulatusega volitus anda arvamusi – toimida teatud juhtudel teiste võimuharude jaoks nõuandvas funktsioonis. Ka Riigikohtul on Eesti õiguskorras selline funktsioon. Magistritöö keskendub põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-le 71, mis võimaldab Riigikogul küsida Riigikohtult kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtult seisukohta selle kohta, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Selle sätte alusel seisukoha andmine ei kujuta endast Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtulikku järelevalvet selle kitsas mõttes – õigustloova akti, välislepingu või Riigikogu otsuse põhiseaduspärasuse kontrolli. Säte on kasutust leidnud vaid ühel, kuid Eesti õiguskorras küllaltki põhimõttelise tähendusega korral. Selle kasutamata jäetud sätte potentsiaalne rakendusvaldkond Euroopa Liidu liikme kohustuste selgitamisel ja analüüsimisel ning inimõiguste kaitse parema tagamise kindlustamisel on aga lai ning mõjus. Siiski annab Riigikohus praktikas õigusaktide eelnõude kohta arvamusi, olles eelnõu väljatöötajate poolt kaasatud valdkondades, mis on olnud seotud muuhulgas põhimõtteliste õigusküsimuste ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. See olukord on potentsiaalselt probleemne: kehtivas õiguses ei ole Riigikohtule ette nähtud õigusakti eelnõu menetluses osalemise, nõuannete ja soovituste andmise võimalust. Et ebaselge olukord lahendada, tuleks Riigikohtu olemasolevat nõuandvat pädevust laiendada ja seda paremini reguleerida, välistades seejuures erapooletu kohtukoosseisu moodustamise ohu, mis võib tekkida eelnõu kohta arvamuse andja ning hiljem sama regulatsiooni alusel kohtumõistja rollis olles. Selleks saab võtta eeskuju muuhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu nõuandvast tegevusest. Nii tekiks võimalus parimal moel rakendada kohtunike praktilisi kogemusi õigusemõistjatena ning ekspertteadmisi õigusteaduses õigusloomeprotsessis.
Estonian lifestyle emigrants’ motivation to leave Estonia in young adulthood
(Tartu Ülikool, 2017) Maranik, Reelika; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Noorte rahvusvaheline kogemus kui konkurentsieelis tööturul? Kvalitatiivne uuring Eesti avaliku sektori tööandjate hinnangute põhjal
(Tartu Ülikool, 2017) Pihl, Katrin; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö on kvalitatiivne uurimus, mille eesmärgiks on selgitada välja, milline on rahvusvahelise õpi- ja töökogemuse mõju Eesti noorte konkurentsivõimele avaliku sektori tööandjate hinnangul? Seniste Eestis läbi viidud väheste valdkondlike uuringute tulemusel võib väita, et õpirändes osalenud noored ise hindavad õpirände mõju enda konkurentsivõimele kõrgeks, samal ajal kui tööandjate hinnangul on tegu pigem väheolulise teguriga, mis konkurentsieelist ei anna. Sellest tulenevalt on magistritöö uurimisprobleemiks tõik, et tööturu osapoolte vahel esineb selge vastuolu ning tööturu subjektiivsed ja objektiivsed ootused ning vajadused ei ole kooskõlas. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks ning uurimisülesannete lahendamiseks on töös kasutatud kvalitatiivset uurimisstrateegiat ning andmekogumise meetoditena poolstruktureeritud intervjuud ning dokumendianalüüsi. Uuringu tulemustest johtuvalt võib väita, et rahvusvaheline kogemus on Eesti tööturul üha olulisemaks muutuv inimkapital, mis võrdsete kandidaatide korral annab tööturul konkurentsieelise. Samuti arendab rahvusvaheline õpi- ja töökogemus erinevaid tööturul vajaminevaid kompetentse, mille olemasolu eristab neid konkurentidest. Üldise seaduspärasusena joonistus välja asjaolu, et rahvusvahelistumise ja Euroopa Liidu aspekt ei ole eriti tugevalt esindatud Eesti avaliku sektori asutuste strateegilistes dokumentides, samas ollakse aga rahvusvaheliselt aktiivsed ning rahvusvaheline koostöö on nende igapäevatöö osa. Kuna kõnealust teemat on Eestis väga vähe uuritud, siis võib edaspidi kaaluda sarnase uuringu läbi viimist kvantitatiivselt veelgi laiema sihtrühma lõikes. Samuti pakub magistritöö autor täiendava teemana välja uurida Eesti avaliku sektori töötajate teadlikkust Euroopa Liidust ja enda igapäevatöö sidususest sellega. Kuna magistritöös ei käsitletud põhjalikumalt rahvusvahelise kogemuse ajalist dimensiooni soovitab magistritöö autor tulevikus uurida ka seda, kui pikk rahvusvaheline kogemus olema peaks, et see saaks konkurentsivõimet mõjutada.
Lastega perede tarbimisharjumuste ümberkujundamise võimalused pakendijäätmete vältimiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Ellam, Haldi; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tänapäevale iseloomuliku intensiivse tarbimisega kaasnev jäätmeteke kujutab endast järjest tõsisemat keskkonnaprobleemi, sest jäätmeid tekib palju, nende käitlemine on kallis ning ümbertöötlemine ebapopulaarne. Jäätmete ladestamise ja energia saamiseks põletamisega kaasnevad omakorda negatiivsed keskkonnamõjud. Jäätmetekke suurenemine on seotud nüüdisaegsete tarbimisharjumustega, millele on iseloomulikud mugavustoodete, sh valmistoidu, poolfabrikaatide suurenev tarbimine ning sellega paratamatult kaasnevad ühekordsed pakendid. Töö raames lähenetakse pakendite tarbimise lahtimõtestamisel nii praktikate teooriast kui ka zero waste-kontseptsioonist lähtuvalt. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, millised tegurid toetavad ja takistavad lastega perede võimalusi kasutada ostmisel korduvkasutatavaid pakendeid, ning millised on ühekordselt kasutatava pakendita ostmise kõrvalmõjud ning milline peaks olema korduvkasutatavate pakendite kasutamist toetav taristu. Neile küsimustele vastamiseks analüüsiti uurimise käigus süvitsi perede poodlemispraktikaid ning viidi läbi kuuajaline eksperiment, mis seisnes korduvkasutatavate pakenditega sisseostude tegemises. Analüüsist lähtuvalt tuuakse töös välja, millised tegurid toetasid ja takistasid oma pakenditega ostmist ning antakse soovitusi, kuidas laiahaardeliselt korduvkasutatavate pakendite kasutamist igapäevaseks praktikaks muuta ning seeläbi jäätmeteket vähendada. Autori hinnangul on teema edasiuurimiseks põhjust ning eelkõige tuleks uurida väiksemate leibkondade tarbimisharjumusi ja nende seost pakenditega. Lisaks on vajalik uurida, millised alternatiive oleks võimalik ühekordsete pakendite asemel kasutada ning kuidas see tarbijate, tootjate ja kauplejate jaoks kõige mugavamaks kujundada.
Täitemenetluse ühtlustamise vajadusest Euroopa Liidus lapserööviasjades tehtud kohtulahendite täitmise näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Maltseva, Näncy-Marita; Koit, Haldi, juhendaja; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Strengthening the deterrence and defense posture of the Baltic States: the value of allied airpower in supporting NATO’s reinforcement in a contested environment
(Tartu Ülikool, 2018) Lutter, Kadri; Lawrence, Anthony, juhendaja; McNamara, Eoin Micheál, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
NATO’s decision to set up the eFP battlegroups in 2016 was a major achievement, however, it is only a tripwire force, and the Alliance relies heavily on rapid reinforcement in times of crisis. Airpower is a potent tool to support rapid reinforcement, but the geography of the Baltic Sea region severely limits NATO’s operational depth which is necessary for air operations. NATO’s ability for (rapid) reinforcement of its Eastern flank by air, sea, and land, is further challenged by Russia’s anti-access and area denial (A2/AD) capability. By implementing its A2/AD capability, Russia actively challenges and mitigates NATO’s deterrence posture. Currently, the Baltic States possess short-range missile air defense capability with a very limited range. While a very important part of NATO’s peacetime activities, the Baltic Air Policing Mission has limited rules of engagement (RoE) and does not prepare NATO for providing air defense for some of its most vulnerable Allies on the Eastern flank of the Alliance. This thesis relies on existing literature and twenty expert interviews to provide a comprehensive and up-to-date account of the complex issue of using airpower to strengthen the deterrence and defense posture of NATO in the Baltic States. The main findings of the research are that (1) the concept of A2/AD and its impact for deterrence is not well understood and this makes it difficult to address it; (2) There is no common understanding among the experts what a transition from Baltic Air Policing to air defense would mean; and (3) the importance of the Baltic States collectively taking the initiative in the air defense realm is currently understated. Gaining a better understanding of the contested environment presented by Russia, forging a common perception of the range of (airpower) measures that NATO has available, and exercising rapid reinforcement exercises in a joint environment could help the Alliance strengthen its deterrence and defense posture in the Baltic States. It is important that this would be done while preserving NATO’s most valuable asset – the unity of the Alliance.

Browse

Browsing Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses by Issue Date

Results Per Page

Sort Options