Prügivaba linna soodustegurid ja takistused Euroopa Liidu ringmajanduse poliitika kontekstis: Tallinna ja Ljubljana juhtumid

Abstract

Antud töö eesmärgiks oli leida, mis soodustab ja takistab prügivaba Tallinna arengut. Prügivaba Tallinna tekke soodusteguriteks on antud töö alusel liigiti kogumise regulatsioonide olemasolu, saastetasude kehtestamine, prügiveo madal maksumus, Tallinna Munitsipaalameti võimekus teha trahve, Tallinna Keskkonnaameti kui asutuse olemasolu ning selle töö põhinemine uuringutel, teavituskampaaniate ning infopäevade korraldamine, samuti riidekonteinerite ning uuskasutuskeskuste rajamine. Samuti on prügivabaks saamise eduteguriteks ukselt uksele käitlemise süsteem ning jäätmejaamade kasutuselevõtt. Veel soodustab prügivabadust maailmamajandus, mis tagab teatud materjalide käitlemise. Tallinna prügivabaduse takistusteks on regulatsioonide puudulikkus, omavalitsustele otsustusvõimaluse mitteandmine, aga ka ebakorrektne jäätmevedu, ebatõhus konteinerite paigutus ning jäätmestatistika kogumise ebaefektiivsus. Veel piirab jäätmevabaduse teket taaskasutatavate jäätmete harvem kogumine võrreldes segaolmeprügiga, jäätmejaamade vähesus ning kampaaniate suunitlus prügitekke vältimise asemel prügisorteerimisel. Samuti võivad takistada Tallinna prügivabaks muutumist jäätmeveo süsteemide erinevus linnaosati ning hinnapoliitika ebaühtlus. Käesolevast uurimistööst võib järeldada, et Tallinnal on rohkem piiranguid kui edutegureid prügivabaks saamiseks. Selgus, et püüeldakse pigem ringmajanduse normide täitmise kui prügivabaduse poole. Antud infost lähtuvalt on prügivabal uuendusel võimalik tekkida praeguse jäätmekäitlussüsteemi kõrvale alternatiivseks variandiks. Antud teemat oleks võimalik edasi uurida otsides käsitlemata prügivabaduse indikaatorite kaudu soodustegureid ja takistusi.