Siseriiklike terroristlike rünnakute mõju populistlike parteide populaarsusele Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa näitel

Abstract

Magistritöö eesmärk oli selgitada välja Suure Neliku (Ühendkuningriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) näitel, kuidas mõjutab siseriiklik terrorism populistlike erakondade toetust. Terroristlikud rünnakud ning nende ärahoidmine on üks narratiividest, mida populistid võimule saamiseks kasutavad. Uurisin, kas ja mil määral on võimalik neid nähtuseid omavahel seostada ning kas rohkem terrorismi toob tingimata kaasa ka rohkem populismi. Töö hüpotees on, et mida rohkem on riigis terrorirünnakuid, seda suurem on ka populistlike erakondade toetus. Töö empiiriline osa keskendub neljale riigile: uurin Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias toimunud terroristlikke rünnakud ajavahemikul 2001-2020 ning samal ajavahemikul toimunud riigiparlamentide ning Euroopa Parlamendi valimisi ning populistlike erakondade edukust valimistel. Kokku käsitlesin analüüsis 1572 terrorirünnakut ning 36 riigiparlamendi või Euroopa Parlamendi valimist. Juhtumite valik sai tehtud tulenevalt andmete kättesaadavusest ning riikide olulisusest, Suure Neliku riigid omavad Euroopas suurt välispoliitilist võimu ning on mõjutajaks nii Euroopa Liidu (v.a. Ühendkuningriigid) kui ka NATO tasandil. Töös kasutan analüüsiks mitmest lineaarset regressiooni, mis võimaldab hinnata muutujate vahelisi seoseid. Tulenevalt populismi tekkepõhjuste keerulisusest kontrollib mudel majandusliku ebavõrdsuse mõju (Gini indeks) ning migratsiooni mõju (migrantide osakaal elanikkonnast). Analüüsist selgus, et terrorism (rünnakute arv, hukkunute ning vigastatute hulk) ei mõjuta olulisel määral populistlike erakondade valimistulemusi. Lisaks selgus, et hoopis suuremal määral mõjutab populistlike erakondade toetust migrantide osakaal elanikkonnast, mis töö käigus loodud mudelis, oli ka ainuke statistiliselt oluline muutuja. Suurem osakaal migrante elanikkonnast toob kaasa ka suurema toetuse populistlikele erakondadele. Majanduslik ebavõrdsus omab samuti mõju populistlike erakondade valimistulemustele, aga antud magistritöö läbi viimisel ei tuvastatud statistilist olulisust.