Eesti konservatiivsete erakondade euroskeptitsism 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimiste kontekstis: Ukraina sõjaga seotud muutused

Abstract

2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas on endaga kaasa toonud mitmeid tagajärgi ning mõjutanud nii Ukrainat kui ka teisi riike ja ühendusi laiemalt. Lisaks NATO-le on pidanud julgeoleku tagamisega hakkama tegelema ka Euroopa Liit. Muutunud olukorra valguses on kohane uurida, kuidas on sellest mõjutatud erakonnad ning nende Euroopa Liidu suunalised arvamused ja seisukohad. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral on Venemaa algatatud Ukraina sõja puhkemise järgselt muutunud euroskeptilised hoiakud. Lisaks uuritakse, kas olemasolevate euroskeptitsismi dimensioonide kõrvale on tõusmas ka julgeolek. Töös uuritakse Eesti konservatiivseid parlamendierakondi ehk Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaa Erakonda. Saamaks ülevaadet muutustest ajas enne sõja algust ja sõja ajal on vaadeldavaks perioodiks valitud 2019. aasta ja 2023. aasta Riigikogu valimised ning andmetena on kasutatud valimisprogramme ja Eesti Rahvusringhäälingu debatisaateid „Valimisstuudio“. Töö tulemusena leidis autor, et euroskeptitsismi esines mõlemas vaadeldud erakonnas ning nii majanduslikku, kultuurilist kui ka poliitilist euroskeptitsismi. Erakondadest oli kriitilisem EKRE, mille puhul sai 2023. aasta valimistel täheldada poliitilise euroskeptitsismi suurenemist. Isamaa aastate võrdluses oma kriitilisust olulisel määral ei muutnud ning avaldas lisaks ka positiivseid seisukohti Euroopa Liidu suunal. Julgeolek teemana oli 2023. aasta valimiste kontekstis muutunud olulisemaks kui varem, aga euroskeptitsmi julgeoleku dimensiooni avaldumist töös ei avastatud.