Sirvi Autor "Häidkind, Pille" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolivalmiduse ning 1. klassi õpilase arengu jälgimise pilootuuringu II osa analüüs
(2004) Kikas, Eve; Häidkind, Pille
2003. aasta sügisel viis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakond koostöös üleriigilise alushariduse ning algõpetuse nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskusega läbi koolivalmiduse ning õpilase arengu jälgimise pilootuuringu I osa. Sihtrühmaks olid 1.09.2003 a. kooliteed alustavad lapsed. Hindamise viisid läbi klassiõpetajad. Pilootuuringu II etapp viidi läbi 2004.aasta maikuus samades koolides, osalesid samad õpilased ja õpetajad. Käesolevas töös anname ülevaate viimasest uuringust, mille raames hinnati laste arengut I kooliaasta lõpus. Võrdleme ja analüüsime saadud tulemusi ja anname hinnangu kasutatavate metoodikate sobivusele lapse arengutaseme ja kooliedukuse hindamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
(2011-07-21) Häidkind, Pille
Lapse arengutaseme hindamine on ühelt poolt seotud arengu- ja õppimisprobleemide märkamise ja ennetamisega ning teiselt poolt sobiva õpetuse ja sekkumise planeerimisega. Eesti õpetajate põhilisteks hindamismeetoditeks on lapse õppimise ja käitumise vaatlus, kunsti- ja kirjatööde analüüs ning vestlused lapsevanematega. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kohandada ja katsetada arengu hindamise teste kuni 8-aastastele lastele, analüüsida nende sobivust kasutamiseks Eesti lasteaedades ja koolides. Uurimistöö objektiks olid Kontrollitud joonistamise vaatlus (CDO; Krogh, 1977; modifitseeritud versioon CDO-R) lapse koolivalmiduse sõeluuringuks ja Psühholoogilis-hariduslik profiil (PEP-R; Schopler, Reichler, Bashford jt., 1990) lapse üldarengu diagnostikaks. Eesti emakeelega ja eakohase arenguga laste uurimine näitas, et CDO sobib koolivalmiduse hindamiseks lasteaia lõpus, CDO-R esimese klassi alguses ja PEP-R on usaldusväärne vahend kuni 5-aastaste laste üldarengu hindamiseks. CDO ja CDO-R testid võimaldavad üldgrupist välja selgitada need lapsed, kelle areng vajab põhjalikumat hindamist; planeerida tegevusi, mis toetavad üleminekut kodust või lasteaiast kooli; alustada õpetuse kohandamist üksikutele lastele või allrühmade kaupa. PEP-R testi tulemused võivad olla aluseks individuaalse arenduskava koostamisel, suunata õpetuse kohandamist nii kodus kui lasteaias, viidata meditsiinilise diagnostika vajadusele, aidata selgitada lapse probleeme tema vanematele.