Sirvi Autor "Habicht, Külli, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjas "Beiträge" ilmunud eesti autorite tekstide morfosüntaktiline iseloomustus
(Tartu Ülikool, 2018) Tetto, Mirelle; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalist algusfaasi väljendavate kaassõnade kujunemine ja kasutus
(Tartu Ülikool, 2019) Midt, Sille; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analüütiliste ja sünteetiliste keelendite varieerumine Eduard Vilde jutustuse "Musta mantliga mees" näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Lainesaar, Marge; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asesõnade keegi, miski, kumbki käändevormide varieerumine eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2018) Pant, Annika; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christoph Blume keelekasutuse eripärast
(Tartu Ülikool, 2016) Pärismaa, Liina; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christoph Blume substantiivi- ja adjektiivimoodustus
(Tartu Ülikool, 2014) Park, Külli; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christoph Blumele omistatava proovijutluse autorsusest keelekasutuse põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Pärismaa, Liina; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2017) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele distributiivsed ti-liitelised määrsõnad
(Tartu Ülikool, 2023) Timoštšenko, Georg; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele elatiivi semantika kognitiivse keeleteaduse vaatenurgast
(Tartu Ülikool, 2014) Nurka, Maiu; Veismann, Ann, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele riigieksami kirjutamisosa esimese ja teise hindaja õigekeelsusvigade märkimise erinevused
(Tartu Ülikool, 2015) Karnö, Siim; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-14) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks- konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus, korpusanalüüsi meetodil ning kolmest, semantika, infostruktuuri ja sõnajärje küljest. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: AEG (Koju jõudes viskas ta pikali), PÕHJUS (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), OTSTARVE (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), VIIS, KAASNEV sündmus, VAHEND, TULEMUS, TINGIMUS, MÖÖNDUS, VASTANDUS või TÄPSUSTUS. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks nii VIISI kui ka TULEMUST (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või nii VAHENDIT, TINGIMUST kui ka MÖÖNDUST. Infotasandil väljendab konverbitarind mõnd idee osa või teise ideega seotud ideed. Tarind võib väljendada: idee keskset infokildu, toimides fookusena (Alguseks jõuaksime ainult joostes); fookust teisejärgulisena täiendavat infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks enam isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid). Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad semantilised asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. AEGA väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning VIISI väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda AEGA ega VIISI, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad MÖÖNDUST, toimivad sageli prominentse elemendina. Konverbitarindi põhjal on iseseisvunud keelendeid, mille tõlgendus erineb millegi poolest mõnest konverbisündmusest. Iseseisvunud keelend võib väljendada lausesündmuse kvalitatiivset asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), lausesündmuse isikuta seost mõne nähtusega (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või keelekasutaja suhet raamlausega (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore). Doktoritöö käsitleb konverbitarindi põhjal uuenduslikult grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada ka teiste keelendite käsitlemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti normikirjakeele probleemsete verbivormide kasutamine internetikeeles
(Tartu Ülikool, 2013) Karnö, Siim; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ein Vergleich der Verarbeitung der Partikelverben im Deutschen und Estnischen
(Tartu Ülikool, 2023) Komissarov, Liisa-Maria; Tragel, Ilona, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) sõnastiku leksika
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 2005) Viitkar, Urve; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kahesilbiliste esmavälteliste käändsõnade muuttüüpide segunemine eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2021) Petron, Elo; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ke(ne)-liitelised deminutiivid eesti suulises argisuhtluses
(Tartu Ülikool, 2023-07) Liivak, Mirjam; Rääbis, Andriela, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kokku- ja lahkukirjutamise probleemid riigieksamitöödes
(Tartu Ülikool, 2014) Pürjema, Inger; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Komitatiivi funktsioonid eesti kirjakeeles 18. sajandist tänapäevani
(Tartu Ülikool, 2017) Mandel, Aive; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut