Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind

Abstract

Doktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks- konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus, korpusanalüüsi meetodil ning kolmest, semantika, infostruktuuri ja sõnajärje küljest. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: AEG (Koju jõudes viskas ta pikali), PÕHJUS (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), OTSTARVE (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), VIIS, KAASNEV sündmus, VAHEND, TULEMUS, TINGIMUS, MÖÖNDUS, VASTANDUS või TÄPSUSTUS. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks nii VIISI kui ka TULEMUST (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või nii VAHENDIT, TINGIMUST kui ka MÖÖNDUST. Infotasandil väljendab konverbitarind mõnd idee osa või teise ideega seotud ideed. Tarind võib väljendada: idee keskset infokildu, toimides fookusena (Alguseks jõuaksime ainult joostes); fookust teisejärgulisena täiendavat infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks enam isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid). Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad semantilised asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. AEGA väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning VIISI väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda AEGA ega VIISI, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad MÖÖNDUST, toimivad sageli prominentse elemendina. Konverbitarindi põhjal on iseseisvunud keelendeid, mille tõlgendus erineb millegi poolest mõnest konverbisündmusest. Iseseisvunud keelend võib väljendada lausesündmuse kvalitatiivset asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), lausesündmuse isikuta seost mõne nähtusega (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või keelekasutaja suhet raamlausega (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore). Doktoritöö käsitleb konverbitarindi põhjal uuenduslikult grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada ka teiste keelendite käsitlemisel. This doctoral thesis belongs to the field of research in Estonian morphosyntax, describing converb constructions in a usage-based framework using corpus analysis methods. The thesis focuses on the semantics and information structure of des-, mata-, and maks-converb constructions. Semantically, a converb construction expresses an event that is a circumstance of another event: TIME, CAUSE, PURPOSE, MANNER, CONCOMITANCE, MEANS, RESULT, CONDITION, CONCESSION, CONTRAST, or SPECIFICATION. Additionally, a converb construction may simultaneously express several circumstances, for example, MANNER and RESULT, or MEANS, CONDITION, and CONCESSION. The semantics of converb constructions is diverse in its manifestations. From the perspective of information structure, a converb construction helps to express ideas or parts of ideas. The converb construction may express the new piece of information at the core of the idea, functioning as the focus; a secondary new piece of information, functioning as the background part of the comment; a secondary piece of information that stands out in the idea, functioning as the prominent element; a piece of information that connects the rest of the idea to the context, functioning as the frame; and an idea of its own, functioning as an information unit. The semantics and information structure of converb constructions are interconnected. Constructions expressing TIME often function as frames, while constructions expressing MANNER typically serve as focus or background of the comment. Constructions that do not express TIME or MANNER usually function as information units. Constructions that express CONCESSION relatively often function as prominent elements. Thus, converb usage reveals how different circumstances tend to manifest either as distinct components of an idea or as an independent idea. A number of lexically independent expressions originate from converb constructions. Their difference from regular converb constructions manifests in the reduction of the eventiveness of the converb event and in various types of change. In relation to the marked event, an independent converb construction may indicate a non-eventive circumstance, a grammatical relationship with a particular circumstance, or a pragmatic status linked to the speaker and/or other contextual factors. This dissertation offers a novel perspective on the relationship between grammar, semantics, and information structure in converb-based constructions. These insights can be applied to the analysis of other linguistic expressions, particularly other non-finite constructions and subordinate clauses.