Sirvi Kuupäev , alustades "2025-07-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-14) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks- konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus, korpusanalüüsi meetodil ning kolmest, semantika, infostruktuuri ja sõnajärje küljest. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: AEG (Koju jõudes viskas ta pikali), PÕHJUS (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), OTSTARVE (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), VIIS, KAASNEV sündmus, VAHEND, TULEMUS, TINGIMUS, MÖÖNDUS, VASTANDUS või TÄPSUSTUS. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks nii VIISI kui ka TULEMUST (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või nii VAHENDIT, TINGIMUST kui ka MÖÖNDUST. Infotasandil väljendab konverbitarind mõnd idee osa või teise ideega seotud ideed. Tarind võib väljendada: idee keskset infokildu, toimides fookusena (Alguseks jõuaksime ainult joostes); fookust teisejärgulisena täiendavat infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks enam isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid). Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad semantilised asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. AEGA väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning VIISI väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda AEGA ega VIISI, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad MÖÖNDUST, toimivad sageli prominentse elemendina. Konverbitarindi põhjal on iseseisvunud keelendeid, mille tõlgendus erineb millegi poolest mõnest konverbisündmusest. Iseseisvunud keelend võib väljendada lausesündmuse kvalitatiivset asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), lausesündmuse isikuta seost mõne nähtusega (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või keelekasutaja suhet raamlausega (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore). Doktoritöö käsitleb konverbitarindi põhjal uuenduslikult grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada ka teiste keelendite käsitlemisel.