Sirvi Autor "Hannust, Triin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Inimese arusaam tervislikust toitumisest ning küsimuse esitamise viisi mõju arusaama väljendamisele
(Tartu Ülikool, 2013) Rüütel, Kärt; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti inimeste arusaamu tervisliku toitumise kohta on uuritud varemgi. Neis on kasutatud ka avatud- ja valikvastustest kombineeritud küsimustikke (Toiduainetööstuse Liit, 2008), kuid varem ei ole Eestis võrreldud, kuidas avaldatud arusaamad eri küsimuseliikide lõikes erinevad. Läbiviidud uurimuse tulemused näitavad, et väljendatud arusaamad sõltuvad oluliselt sellest, kas kasutada suletud või avatud küsimusi. Avatud küsimuste puhul saavad vastajad märkida neid aspekte, mida valikvastuste koostaja pole küsinud (Hannust & Kikas, 2010; Panagiotaki, Nobes, & Potton, 2009, Straatemeier, van der Maas, & Jansen, 2008), valikvastuste puhul tuua välja aga need asjaolud, mis neile avatud küsimuste puhul ei meenunud (Hutsebaut & Verhoeven, 1995).
Küsimuste mõju algklassilaste loodusteaduse valdkonna teadmiste väljendamisele
(Tartu Ülikool, 2013) Mandel, Liis-Marii; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse, kuidas võib küsimisviis astronoomia teemalises teadmiste testides mõjutada algklassi laste teadmiste väljendamist ning millist rolli mängib õigete vastuste andmisel vanus. Laste teadmiste hindamiseks koostati kergemad ja raskemad valikvastustega ja avatud küsimustega testid, millest kergemat viidi läbi mõlemas klassis ning raskemat vanemate lastega. Kokku täideti 214 testi kahes Tartu linna üldhariduskoolis. Tulemused näitasid, et valikvastustega testidele anti oluliselt rohkem teaduslikke vastuseid kui avatud küsimustega testidele. Seejuures vanema klassi lastel läks noorematega võrreldes valikvastustega testides tunduvalt paremini, kuid avatud küsimustega testides klassidevahelist erinevust ei ilmnenud. Analüüsimisel selgusid mõlema küsimusetüübi eripärad, mis teevad laste tegelike teadmiste hindamise keeruliseks. Seega ühe või teise küsimisviisi eelistamine teadmiste testides ei pruugi olla kõige parem lahendus ning uurida tasuks veel teisigi teadmiste hindamise võimalusi, näiteks kombineeritud teste.
Õpetaja toetuse tajumine õpilastel ja selle mõju motivatsioonile ning kehalisele aktiivsusele Võru linna kooliõpilastel
(Tartu Ülikool, 2012) Peedo, Kadi; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle töö eesmärgiks oli uurida õpetaja toetuse tajumist õpilastel ning selle mõju motivatsioonile ning kehalisele aktiivsusele. Uurimuses osales ühtekokku 149 õpilast (70 poeglast ja 79 tütarlast), vanuses 14.-16. eluaastat. Töö viidi läbi täites ankeetküsitlust kolmel korral. Hinnati õpetaja poolt õpilaste iseseisvuse toetamist, motivatsiooni kehalises kasvatuses ning õpilaste osalust kehalises tegevuses. Töös püstitatud hüpotees, et õpetaja toetuse tajumine kehalises kasvatuses ning vabal ajal kehaliste harjutustega tegelemisel on positiivselt seotud õpilase motivatsiooniga, leidis kinnitust.
Õpetajate ja koolipsühholoogide hinnangud psühhomeetriliste testide vajalikkusele kaasava hariduse põhimõtete valguses
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Jaana; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpetajate teadlikkus õppekava läbiva teema "Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" õpitulemuste saavutamise ja hindamise võimalustest
(Tartu Ülikool, 2013) Kabur, Lea; Hannust, Triin, juhendaja; Jaani, Juta, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Sildistamise esinemine Eesti koolides ja selle seos õppeedukusega
(Tartu Ülikool, 2012) Märtsoo, Tiina-Liina; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, mil määral kuulevad enda kohta käivaid pilkavaid hüüdnimesid/negatiivseid silte kahe Eestimaa kooli 7.-9. klasside õpilased ja kas esineb seoseid õppeedukuse ja negatiivselt sildistatud saamise vahel. Uuringus osales 45 poissi ja 72 tüdrukut seitsmendast, 52 poissi ja 62 tüdrukut kaheksandast ning 39 poissi ja 54 tüdrukut üheksandast klassist. Kokku 324 õpilast. Tulemused näitasid, seitsmenda klasside õpilased kuulevad enda kohta sagedamini pilkavaid hüüdnimesid kui kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased. Õppeedukusega, kus keskmine hinne on üle 4,5 on õpilased sildistamisest vähem hõivatud kui õpilased keskmise hindega alla 3,5. Erinevused on nii enda kohta pilkavate hüüdnimede kuulmise kui ka ise teiste sildistamise osas.