Browsing by Author "Haridus- ja Teadusministeerium"

Now showing 1 - 19 of 19

Alaealiste komisjonid Eestis 2010 a - Statistiline ülevaade EHIS-e 2010. a. andmete põhjal
(2011) Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele tuginedes. Ülevaate sissejuhatavas osas on esitatud komisjonide töö alused ning kirjeldatud komisjonides läbiviidavate alaealiste õigusrikkumiste arutelude ja mõjutusvahendi kohaldamise protsessi. Seejärel on kirjeldatud alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili, arutelude algatamist, kohaldatud mõjutusvahendeid ning käsitletud aruteludel esindaja määramise, alaealise sundtoomise või arutelu edasilükkamise taotlemist. Lõpetuseks on võrreldud korduvalt alaealiste komisjoni suunatud noorte ja seni vaid üks kord alaealiste komisjoni suunatud noorte suhtes algatatud arutelusid.
Alaealiste komisjonide 2001. aasta tegevuse analüüs
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2002) Haridus- ja Teadusministeerium
Alaealiste komisjonide töökorralduse alused ja pädevus on määratud “Alaealise mõjutusvahendite seaduses”. Seadusest tulenevalt moodustatakse alaealiste komisjon maakonnas maavanema korraldusega või kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on pakkuda statistilist ülevaadet alaealiste töökomisjoni puudutava kohta nii Eesti riigis kui ka maakondades.
Analüüs Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti soovituste rakendamiseks
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti arenguülesanded on mitmekesised. Me peame samaaegselt hakkama saama muutuva välisolukorraga, kohanema maailmaprobleemidega, kasvatama majandust ja säilitama identiteedi. Ülikoolidel, täpsemalt küll kogu kõrgharidus- ja teadussüsteemil, on nende ülesannete lahendamisel tähtis osa. OECD otsib majanduskasvu ja lahendust maailmaprobleemidele just hariduse ja teaduse abil. Seepärast on tervitatavad ettepanekud, mis on kerkinud Teadus- ja Arendusnõukogu Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportist ja sellele järgnenud arutelust. Need ettepanekud ei taotle täpsust detailides – vastupidi, need on mõeldud suurte, põhiliste küsimuse tõstatamiseks, läbimõtlemiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks. Mitmed ettepanekud on pälvinud elavat käsitlust ajakirjanduses, Riigikantselei on läbi viinud avaliku konsultatsiooni ning Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud esialgse analüüsi, mille tulemusi on käesolevas dokumendis esitletud. Analüüs võtab arvesse ettepanekutele saabunud vastukaja, juba käimasolevaid tegevusi, ettepanekute elluviimiseks vajalikku ressurssi, vajalikke õiguslikke muudatusi, rollide ja vastutuse jaotust. Nendest lähtudes on sõnastatud ka esialgsed seisukohad.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 "Teadmistepõhine Eesti" täitmise lõpparuanne
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2014) Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TA&I strateegia) kiideti heaks Riigikogu otsusega 7. veebruaril 2007. aastal. Strateegia keskendus ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. Strateegia elluviimist kirjeldas strateegia rakendusplaan, tuues välja strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused, tähtajad, vastutajad ja rahastamise. Käesoleva aruande eesmärgiks on anda lühike ülevaade TA&I strateegias ja rakendusplaanis ettenähtud indikaatorite arengutest ning üldisest TA&I olukorrast Eestis aastatel 2007-2013.
Huvihariduse olukorra ülevaade EHIS-e andmete põhjal 2008/2009 õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2009) Haridus- ja Teadusministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium
Käesolevas huvihariduse ülevaates kirjeldatakse kõigepealt huvikoolide profiili, seejärel tehakse kokkuvõtted huvikoolide kõigist õppuritest, õppekasvatustööga seotud töötajatest ja õppekavadest. Ülevaate lisades on detailsemad statistilised tabelid. Ülevaate lõpetuseks on koostatud temaatilised kaardid Eesti huvihariduse kohta.
Huvihariduse olukorra ülevaade EHIS-e andmete põhjal 2008/2009 õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2009) Haridus- ja Teadusministeerium
Käesolev ülevaade on valminud alaealiste komisjonide poolt Eesti Noorsootöö Keskusele esitatud 2008. aasta statistikaaruannetele ja Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele tuginedes. Komisjonide tegevuse peamised statistilised näitajad on võrreldavad alates 1999. aastast. Eesti Noorsootöö keskuse andmed on esitatud absoluutarvudes ning väljendavad peamiselt maakondade lõikes alaealiste õigusrikkujate ja nende poolt toime pandud õigusrikkumiste, komisjonis toimunud arutelude ja arutelu korraldamisega seotud arvulisi näitajaid. EHIS-e andmed on käesolevas ülevaates võimaldanud esmakordselt komisjonide kümneaastase tegevuse ajal välja tuua andmed alaealiste profiili (sugu, vanus ja emakeel) kohta. EHIS -e alaealiste komisjonide alamregistrist saadud andmed on esitatud protsentidena, väljendamaks alaealiste, õigusrikkumiste ja kohaldatud mõjutusvahendite osakaalu.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2006) Aunap, Meelis; Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2005/2006. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2006/2007 õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Aunap, Meelis; Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2006/2007. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2007/2008 õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2008) Aunap, Meelis; Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2007/2008. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2008/2009 õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2009) Nestor, Mihkel; Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2008/2009. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2009/10. õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Nestor, Mihkel; Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2009/2010. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2010/11. õppeaastal
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Reinhold, Mart; Vaher, Kristel; Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2010/2011. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
Meetme 1.1 hindamine
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2005)
Meetme 1.1 „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” eesmärk on inimressursi arendamine ja konkurentsivõime suurendamine tööturul haridus- ja koolitussüsteemi täiustamise, elukestvaks õppeks vajaliku keskkonna loomise ning koolituse pakkumise kaudu. Meetme täpsemad eesmärgid on: 1) õppe kvaliteedi tagamine; 2) võrdsete võimaluste loomine hariduse omandamiseks; 3) tingimuste loomine ja võimaluste pakkumine elukestvaks õppeks.
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) Reinhold, Mart; Haridus- ja Teadusministeerium
Käesolevas ülevaates on koondatud Eesti täiskasvanuharidust iseloomustavad põhilised statistilised näitajad. Täiskasvanuhariduse statistilised andmed annavad ülevaate valdkonna 2012. aasta ja praeguseks olemas olevatest 2013 andmetest nii elukestvas õppes tervikuna kui ka üld-, kutse- ja kõrghariduse tasemetel. Antud dokumendis on andemete peamisteks allikateks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti Tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostati poolt koondatav rahvusvaheline statistika.
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad - 2010
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Nestor, Mihkel; Haridus- ja Teadusministeerium
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on esmakordselt koondada Eesti täiskasvanuhariduse olukorra iseloomustamiseks kasutatavad põhilised statistilised näitajad. Täiskasvanuhariduse statistilised andmed ja indikaatorid on valdkonnaülesed ja tihti kogutud erinevate institutsioonide poolt, mis muudab nendest ülevaatliku pildi saamise keerukaks. Käesolevas dokumendis on andemete peamisteks allikateks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti Tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostati poolt koondatav rahvusvaheline statistika.
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad - 2011
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Reinhold, Mart; Haridus- ja Teadusministeerium
Käesolevas dokumendis on koondatud Eesti täiskasvanuharidust iseloomustavad põhilised statistilised näitajad. Täiskasvanuhariduse statistilised andmed annavad ülevaate valdkonna 2010. aasta suundumustest nii elukestvas õppes tervikuna kui ka üld-, kutse- ja kõrghariduse tasemetel. Antud dokumendis on andemete peamisteks allikateks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti Tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostati poolt koondatav rahvusvaheline statistika.
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad - 2012
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2012) Reinhold, Mart; Haridus- ja Teadusministeerium
Käesolevas ülevaates on koondatud Eesti täiskasvanuharidust iseloomustavad põhilised statistilised näitajad. Täiskasvanuhariduse statistilised andmed annavad ülevaate valdkonna 2011. aasta suundumustest nii elukestvas õppes tervikuna kui ka üld-, kutse- ja kõrghariduse tasemetel. Antud dokumendis on andemete peamisteks allikateks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti Tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostati poolt koondatav rahvusvaheline statistika.
Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) Halapuu, Vivika; Valk, Aune; Haridus- ja Teadusministeerium
PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille eesmärgiks on mõõta täiskasvanute (16–65-aastaste inimeste) funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi-lahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas ning lisaks neile ka lugemise aluseks olevaid baasoskusi. Uuringu algatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, andmekogumine leidis aset ajavahemikus august 2011 – aprill 2012. Eestis oli andmekogumise ajal kasutusel ka uuringu eestipärasem nimetus „TEAN ja OSKAN“.
Täiskasvanute oskused, nende kasutamine ja kasulikkus Eestis. PIAAC uuringu temaatiliste aruannete kokkuvõtted
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Haridus- ja Teadusministeerium
Käesolevast leiate PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu seitsme eesti keeles ilmunud temaatilise aruande lühikokkuvõtted, mis valmisid PIAAC-Eesti programmi raames aastatel 2014. ja 2015. See on Eestis esmakordselt läbiviidud täiskasvanute oskuste uuringu kaheaastase analüüsitöö kontsentraat, mille põhifookuses olid Eesti jaoks olulised teemad hariduses ja tööturul. Aruannete täisversioonid, samuti uuringu esmased tulemused, mis avaldati 2013. aastal aruandes „Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas. PIAAC uuringu esmased tulemused“ on kättesaadavad Haridusja Teadusministeeriumi (HTM) kodulehel. Valminud ja valmivate rahvusvaheliste aruannetega saab tutvuda OECD kodulehel aga ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu lehel. kus on avaldatud PIAACi Põhjamaade aruanne, mis analüüsis 5 riigi sh Eesti tulemusi1. PIAACi andmete baasil on avaldatud lisaks lühemaid aruandeid (HTMi kodulehel), teadusartikleid ning erinevaid lõputöid. Andmed on täiendavateks analüüsideks alla laetavad OECD kodulehelt.