Sirvi Autor "Heinsaar, Alar" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Erinevate tahkeoksiidkütuseelemendi katoodide võreparameetrite sõltuvus potentsiaalist, hapniku osarõhust ja temperatuurist in situ mõõtmistingimustel(Tartu Ülikool, 2015) Heinsaar, Alar; Kivi, Indrek; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKirje Investigation of oxygen electrode materials for high-temperature solid oxide cells in natural conditions(2022-07-06) Heinsaar, Alar; Kivi, Indrek, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondÜha karmistuvad energia tootmise normid ja soov puhtamate energiatootmistehnoloogiate järele, muudab järk-järgult atraktiivsemaks tahkeoksiidkütuseelemendid. Kahjuks pole nimetatud süsteemid kasutuses olevate tehnoloogiatega hinna poolest konkurentsivõimelised. Tahkeoksiidkütuseelement on väga kõrge töötemperatuuri (T > 600 °C) ja elektrilise efektiivsusega (60%) seade, mis muundab kütuses sisalduva keemilise energia elektrienergiaks. Kütusteks sobivad paljud keemilised ühendid, muuhulgas näiteks vesinik, alkoholid, süsivesinikud, jne, mille reageerimisel ei teki keskkonnale ega inimese tervisele kahjulikke heitgaase. Tahkeoksiidkütuseelemendid on juba kommertsiaalselt saadaval, kuid nende laiemat levikut pärsib kõrge tootmishind, mis on muuhulgas põhjustatud seadme komponentide ajalise stabiilsuse probleemidest. Kommertsiaalsetes süsteemides on peamiselt kasutuses keraamilised hapnikelektroodid. Selliste elektroodimaterjalide puuduseks on madal tolerantsus õhus sisalduva CO2 ja H2O suhtes, mis põhjustavad hapnikelektroodile sattudes materjalide degradeerumist, ning vähendavad süsteemide (elektro)keemilist aktiivsus. Hetkel puhastatakse kommertsiaalsetesse süsteemidesse juhitavad gaasid soovimatutest lisanditest, mis vähendab üleüldist efektiivsust ja suurendab süsteemide ülalpidamiskulusid. Üheks nimetatud materjalide parendamise võimaluseks on muuta nende keemilist koostist ja seeläbi tõsta vastupidavust CO2 ja H2O suhtes. Sellega väheneb vajadus keerulisemate õhu puhastamise süsteemide järele, alaneb tootmishind ning pikeneb seadmete eluiga. Antud doktoritöös sünteesiti ja valmistati hapnikelektroodid, mis on hetkel enim kasutatavad kommertsiaalsetes süsteemides kasutusel. Uuriti, millist mõju avaldavad nendele elektroodide aktiivsusele ja stabiilsusele CO2 ja H2O. Seejärel modifitseeriti esialgseid materjale, eesmärgiga suurendada stabiilsust CO2 ja H2O sisaldavates gaasikeskkondades. Modifitseeritud materjalide ajaline stabiilsus paranes võrreldes siiani kommertsiaalsetes süsteemides kasutuses olevate hapnikelektroodidega märgatavalt.Kirje Temperatuuri, hapniku osarõhu ja katoodi potentsiaali mõjust tahkeoksiidkütuseelemendi katoodi parameetritele - in situ röntgendifraktsioonanalüüsi ja impedantsspektroskoopia meetoditel(Tartu Ülikool, 2013) Heinsaar, Alar; Kivi, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut