Browsing by Author "Helm, Aveliina"

Now showing 1 - 13 of 13

Eesti maastike sidusust mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2023) Kiisel, Kaimar; Uuemaa, Evelyn; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse toetamine looduslike liikide kasvatamise teel
(Tartu Ülikool, 2019) Võsaste, Mirjam; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas elurikkuse säilimist saab toetada looduslike liikide kasvatamisega. Elurikkust tuleb soosida nii linna haljasaladel kui ka koduaedades. Töös tuuakse välja kümme ohustatud või väheneva arvukusega liiki ning soovitused nende kasvatamiseks.
EstSoil-EH: a high-resolution eco-hydrological modelling parameters dataset for Estonia
(Earth System Science Data, 2021-01-21) Kmoch, Alexander; Kanal, Arno; Astover, Alar; Kull, Ain; Virro, Holger; Helm, Aveliina; Pärtel, Meelis; Ostonen, Ivika; Uuemaa, Evelyn
Formation and persistence of dry grassland diversity: role of human history and landscape structure
(2007-05-21T10:01:36Z) Helm, Aveliina
Kliimamuutuste ABC: Põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest
(Tartu Ülikool, 2024) Toll, Velle; Annist, Aet; Jakobson, Liisi; Jakobson, Erko; Helm, Aveliina; Kolk, Mariliis; Terasmaa, Jaanus; Buht, Mikko; Arro, Grete; Shanskiy, Merrit; Post, Piia; Uiboupin, Kristel; Rüütel, Tõnis; Semilarski, Helin; Vollmer, Elis; Jürgenson, Evelin; Aosaar, Jürgen; Kabin, Veljo
LiDARi-põhiste taimkatte ja maapinna kõrgusmudelitelt arvutatud parameetrite seostamine bioloogilise mitmekesisusega
(Tartu Ülikool, 2020) Nurm, Hanna-Ingrid; Uuemaa, Evelyn; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnaruumis rakendatavad looduskaitsemeetodid elurikkuse säilitamiseks
(Tartu Ülikool, 2019) Pley, Liisi; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Linnastumine on viimaste aastakümnete jooksul kujunenud olulisimaks maakasutust muutvaks protsessiks. Linnade laienemine mõjutab elurikkust läbi elupaikade kao ja killustumise, mikroklimaatiliste tingimuste muutuse ning keskkonnareostuse, mis toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse languse. Looduslikku elupaigastruktuuri jäljendavalt planeeritud linn võib oma heterogeense maastikuga pakkuda mitmekülgseid alternatiivseid elupaigavõimalusi paljudele elustikurühmadele. Linnade elurikkuse hoidmiseks on oluline hoida ning luua liigirikka taimestikuga haljasalasid, mis on omavahel hästi ühendatud. Elurikkust toetab ka kodumaiste taimedega haljastamine ning niitmiskoormuse vähendamine. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade, millised elustiku kaitse meetmed linnas on tulemuslikud, soodustades linnalooduse liigirikkuse säilimist ja taastamist.
Looduslike seemnesegude kasutamine niidu taimekoosluste taastamisel
(Tartu Ülikool, 2021) Suurmets, Linda; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Inimtegevuste tõttu on viimaste aastakümnete jooksul ulatuslikult hävinenud varasemalt niitudega kaetud alasid, mida nüüd üritatakse taastamisprojektidega ennistada. Killustunud maastikus on üheks taastumist piiravaks teguriks taimeliikide seemnete takistatud levik, mille ületamiseks on katsetatud erinevaid seemnete introdutseerimismeetodeid. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada teaduskirjanduse põhjal seemnete lisamise meetodite efektiivsus niitude taastamisel ja seejärel anda ülevaade Eesti kahel loopealsel rakendatud nendest meetoditest kahe (värske niite ja masinkogutud seemnete meetodi) taastamistulemustest. Eesmärgi esimese poole täitmiseks hindasin Web of Science andmebaasist välja filtreeritud seemnete introdutseerimismeetodeid rakendanud 47 teadusartiklit, milles esitatud tulemuste alusel hindasin niitude taastamisedukusi viies kategoorias: kõrge, mõõdukas, madal, negatiivne, puudub. Eesmärgi teise poole tagamiseks analüüsisin projekti Elu alvaritele raames taastatud ja Eestis esmakordselt läbiviidud seemnekülvi tulemuslikkust taimede liigirikkuste, katvuste ja arvukuste osas Undva ja Kurese loopealsetel kolmel erineval aastal (2017. a, 2018. a ja 2020. a).Leidsin, et teaduskirjanduse alusel olid sagedasemateks seemnete introdutseerimismeetoditeks värske niite ja masinkogutud seemnete meetodid. Edukaimaks neist kahest oli värske niite laotamine, samas Eesti loopealsetel läbiviidud katse nii tugevalt seda ei indikeerinud. Peale selle, katsest selgus, et olenemata töötlusest oli pärast alade avatuks muutmist nii liigirikkustes, katvustes kui ka juurde tulnud liikide osas tõusutrendid. Seega, on Eesti alvaritel tugev iseenesliku taastumise potentsiaal pärast kinnikasvanud niitude avatuks muutmist ja majandamispraktikate taasalustamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enne taastamispraktika rakendamist on oluline vastavalt taastatava ala seisundile hinnata seemnete introdutseerimismeetodite rakendamise vajalikkust. Lisaks, vajaduse esinemise korral teha alal vastavaid ettevalmistusi ja valida parima tulemuslikkuse tagav meetod.
Ökoloogiliste interaktsioonide taastumine elupaikade taastamisel
(Tartu Ülikool, 2019) Vikerpuur, Liis; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on avada ökoloogiliste interaktsioonide rolli ja tähtsust ökosüsteemis, anda ülevaade, kuidas on omavahel seotud elupaikade ja interaktsioonide taastamine ja mil määral on taastamistöödes pööratud tähelepanu interaktsioonidele ning uurida lähemalt, kas nende taastumisel on täheldatud ka viibeaega ehk kolonisatsiooni krediiti.
Soontagana rahvuspargi planeerimine
(Tartu Ülikool, 2020) Annerviek, Andri; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Antud töö eesmärgiks on anda ülevaade Pärnu maakonda jääva Soontagana piirkonna omapärastest väärtustest. Kirjandusülevaate osa tutvustab vaadeldava piirkonna ajalooliskultuurilist ning looduslikku tausta. Sellele järgneb kaitstavate alade tutvustus laiemalt, kus tuuakse välja nende loomise ajalugu, vajalikkus, võimalikud kaasnevad mõjud ning üldine ülevaade olemasolevast olukorrast. Vaadeldava ala väärtuste kaardistamiseks piiritleti piirkond vastavalt väljatöötatud metoodikale ning teostati ruumiandmete analüüs. Töö raames kirjeldatu põhjal sõnastati ala kaitse alla võtmise põhjendus, arvestades ala väärtusi enim ohustavaid tegureid nagu kaevandused, suuremõõtmelised päikese- ja tuulepargid ning veerežiimi mõjutavad tegevused, vähem ka intensiivne metsa- ning põllumajandus. Lisaks sõnastati üldine kaitse alla võtmise eesmärk, arutleti võimalike piirangute kehtestamise alustingimuste üle ning toodi välja rahvuspargi kui kaitstava ala tüübi valiku põhjendus ja kaitse alla võtmisega kaasnevad üldised kulutused. Töö käigus koondatud info põhjal ala kõrge väärtuslikkuse ning omapära kohta on võimalik esitada ettepanek vaadeldava piirkonna kaitse alla võtmiseks rahvuspargina.
Soontaimede funktsionaalse ja liigilise mitmekesisuse taastumine Lääne-Eesti loopealsetel
(Tartu Ülikool, 2021) Pall, Linda; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolevas magistritöös uuriti Lääne-Eesti loopealsete funktsionaalse ja liigilise mitmekesisuse taastumist pärast suuremahulist loopealsete taastamise projekti „Elu alvaritele“. Projeti käigus taastati aastate 2014-2019 jooksul 2500 hektarit kinnikasvanud loopealseid Lääne-Eestis. Tulemused näitasid liigilise mitmekesisuse märkimisväärset tõusu pärast taastamist, sh. oli võrreldes taastamiseelse ajaga märkimisväärselt suurenenud ka loopealsetele iseloomulike taimeliikide liigirikkus ja osakaal koosluses. Mitmete funktsionaalsete tunnuste keskmise väärtuse muutus näitas taastamistegevuste tähtsust koosluse funktsionaalsele koosseisule. Taastamistegevuste tulemusena tõusis eelnevalt kinnikasvanud aladel oluliselt püsiva seemnepangaga taimeliikide, arbuskulaarmükoriissete taimeliikide ning lämmastikku siduvate taimeliikide osakaal, langes aga obligatoorselt mükoriissete taimeliikide osakaal, vegetatiivselt paljunevate liikide ja tuullevijate osakaal ning koosluse kaalutud keskmisena kahanes seemnete langemiskiirus ning seemnete kaal. Taastamine mõjutas oluliselt koosluse funktsionaalset mitmekesisust. Eelnevalt kinnikasvanud alade funktsionaalne mitmekesisus pigem kahanes: toimus tunnuste oluline klasterdumine, ehk pärast taastamist olid soositud kindlad tunnuste väärtused. Tulemus näitab taastamise suurt mõju koosluse funktsionaalsele struktuurile, eriti esimestel taastamisjärgsetel aastatel. Eriti suur tunnuste klasterdumine leiti levimisega seotud tunnustes, kus pärast taastamist on soositud rohkem üksteisele sarnased tunnused. Ellenbergi indikaatorväärtuste keskmist jaotust analüüsides oli märgata olulist valgusnõudlike liikide osakaalu tõusu ning niiskuslembeste taimeliikide osakaalu langust kooslustes, näidates märkimisväärset muutust ka koosluse keskkonnatingimustes taastamise tulemusena.
Suitability analysis for alvars in Estonia using Random Forest and GIS based Multi Criteria Decision Making approach
(Tartu Ülikool, 2020) Ismayilova, Irada; Uuemaa, Evelyn; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu rohealade ökoloogiline sidusus ja tugi elurikkusele
(Tartu Ülikool, 2021) Võsaste, Mirjam; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Maakasutuse muutused koos linnastumisega ohustavad elurikkust ja erinevate ökosüsteemide püsimist. Praegused linnade rohealad ei ole kavandatud eesmärgiga soodustada bioloogilist mitmekesisust, kuid õigete teaduspõhiste võtete ja planeerimisega on võimalik olukorda parandada. Magistritöös analüüsin Tartu linna elurikkuse ruumilist sidusust ja uurin viie kesklinna pargi elurikkuse seisundit. Leidsin, et Tartu rohealad ei ole suures osas sidusad ja elurikkuse tuumalad ei ole omavahel hästi ühendatud. Selle parandamiseks tuleks hoida olemasolevaid rohealasid, planeerida uusi rohekoridore ja vähendada linna laienemist ümbritsevate ökosüsteemide arvelt. Soontaimede liigirikkus parkide skaalal oli üsna kõrge, kuid väikeseskaalaline mitmekesisus oli väike ning kodumaiseid õitsvaid taimi leidus vähe. Nii tolmeldajate kui ka ämblike liigirikkus ja isendite arv oli väike. Liigirühmade seisundi soodustamiseks peab Tartu kesklinna parke muutma maastikuliselt mitmekesisemaks: suurendama alustaimestiku ja põõsarinde liigirikkust, vähendama vähemkäidavatel aladel niitmiskoormust ning kasutama haljastuses ka kodumaiseid niidutaimi. Lisaks on oluline roll linnaelanike teavitustööl, et parkide külastajad oleksid teadlikumad elurikkusest ja selle soodustamisest ning võtaksid muudatusi vastu positiivse meelega.