Sirvi Autor "Huul, Karoliina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire geneetilise eelsoodumuse ja stressirohkete lapsepõlvesündmuste seosed ATH riskiga täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2025) Huul, Karoliina; Kõiv, Kadri, juhendaja; Haan, Elis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks kõrgeima päritavusega psüühikahäireid. Lisaks geneetikale võivad ka keskkonnategurid mõjutada ATH kujunemist. Üks võimalikke tegureid, mis ATH riski panustab, on lapsepõlves kogetud stressisündmused. Seega oli käesoleva töö eesmärgiks uurida seoseid ATH polügeense riskiskoori (PRS-i), stressirohkete lapsepõlvesündmuste (SLS) ning ATH riski vahel täiskasvanueas. Samuti uurida soolisi erinevusi ATH PRS-i, SLS-i ja ATH riski seoste osas. Antud magistritöös kasutati Eesti geenivaramu andmeid Heaolu ja vaimne tervis uuringust (N = 63 205). Seoste esinemist, sealhulgas ka sugude lõikes, testiti regressioonimudelitega. Kõige kõrgema ATH PRS-iga kvintiilis oli 25% suurem šanss (OR = 1,25, 95% CI [1,13-1,37]) kõrgeks ATH riskiks. Koos SLS-idega mudelis oli keskmisesse SLS gruppi (1-3) kuuludes 68% suurem šanss (RRR = 1,68, 95% CI [1,56-1,82]) ning kõrgesse SLS gruppi (4+) kuuludes lausa 3,52 korda suurem ATH riski šanss (RRR = 3,52, 95% CI [3,23-3,83]). PRS-i seos ATH riskiga oli keskmisesse SLS gruppi (1-3) kuuluvatel inimestel nõrgem (interaktsiooni OR = 0,91; 95% CI [0,85, 0,99]). Naistel ilmnes 10% kõrgem ATH risk, kuid see seos kadus, kui SLS-d lisati ATH riski ennustamise mudelisse. ATH PRS ja SLS-id mõjutavad täiskasvanueas populatsioonipõhiselt ATH riski nii eraldiseisvalt kui ka väikeses koosmõjus.