Aktiivsus- ja tähelepanuhäire geneetilise eelsoodumuse ja stressirohkete lapsepõlvesündmuste seosed ATH riskiga täiskasvanueas

Abstract

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks kõrgeima päritavusega psüühikahäireid. Lisaks geneetikale võivad ka keskkonnategurid mõjutada ATH kujunemist. Üks võimalikke tegureid, mis ATH riski panustab, on lapsepõlves kogetud stressisündmused. Seega oli käesoleva töö eesmärgiks uurida seoseid ATH polügeense riskiskoori (PRS-i), stressirohkete lapsepõlvesündmuste (SLS) ning ATH riski vahel täiskasvanueas. Samuti uurida soolisi erinevusi ATH PRS-i, SLS-i ja ATH riski seoste osas. Antud magistritöös kasutati Eesti geenivaramu andmeid Heaolu ja vaimne tervis uuringust (N = 63 205). Seoste esinemist, sealhulgas ka sugude lõikes, testiti regressioonimudelitega. Kõige kõrgema ATH PRS-iga kvintiilis oli 25% suurem šanss (OR = 1,25, 95% CI [1,13-1,37]) kõrgeks ATH riskiks. Koos SLS-idega mudelis oli keskmisesse SLS gruppi (1-3) kuuludes 68% suurem šanss (RRR = 1,68, 95% CI [1,56-1,82]) ning kõrgesse SLS gruppi (4+) kuuludes lausa 3,52 korda suurem ATH riski šanss (RRR = 3,52, 95% CI [3,23-3,83]). PRS-i seos ATH riskiga oli keskmisesse SLS gruppi (1-3) kuuluvatel inimestel nõrgem (interaktsiooni OR = 0,91; 95% CI [0,85, 0,99]). Naistel ilmnes 10% kõrgem ATH risk, kuid see seos kadus, kui SLS-d lisati ATH riski ennustamise mudelisse. ATH PRS ja SLS-id mõjutavad täiskasvanueas populatsioonipõhiselt ATH riski nii eraldiseisvalt kui ka väikeses koosmõjus.