Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 445
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Warwicki-Edinburghi skaala vaimse heaolu komponentide seosed tööga rahulolu ja eluga rahuloluga
    (Tartu Ülikool, 2026) Volmer, Birgita; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva töö eesmärk oli uurida tööga rahulolu ja eluga rahulolu vahelist seost ning hinnata, millist rolli mängivad selles Warwick-Edinburghi vaimse heaolu skaala komponendid (emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu ning kognitiivne toimetulek ja enesetõhusus) (Tennant et al., 2007; Trousselard et al., 2016). Töös kasutatavad andmed pärinevad Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse 2023. aasta sügise tööturu- ja palgauuringust. Valimisse kuulus 8140 vastajat, kellest enamik olid naised (n =4865) ning suurim osa vastajatest kuulus vanuserühma 35-44. Uuringu tulemused viitasid, et tööga rahulolu ja eluga rahulolu vahel esineb mõõdukas positiivne seos (r=.35, p<.001). Samas selgus, et see seos ei ole otsene, vaid on olulisel määral vahendatud vaimse heaolu poolt. Eelkõige mängib keskset rolli emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, mis oli tugevaim eluga rahulolu ennustaja ning vahendas märkimisväärse osa tööga rahulolu seosest eluga rahulolule. Kognitiivse toimetuleku ja enesetõhususe komponent oli samuti seotud nii tööga kui eluga rahuloluga, kuid nõrgemalt ning erineva suunaga. Tööheaolu faktorite analüüs näitas, et tööressursid, nagu kompetentsus tööl, seotus organisatsiooniga ja rahulolu tööajaga, on positiivselt seotud vaimse heaoluga, samas kui tööstress on sellega negatiivselt seotud. Kõige tugevamad seosed ilmnesid kompetentsuse ja vaimse heaolu vahel. Tulemused viitavad sellele, et tööalased kogemused mõjutavad eelkõige inimeste emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, mille kaudu kujuneb ka üldine eluga rahulolu. Demograafiliste tegurite analüüs näitas, et tööheaolu faktorite ja vaimse heaolu vaheliste seoste tugevus ei erine oluliselt vanuse ega soo lõikes, kuid kõrgema haridustasemega vastajatel oli kõrgem enesetõhusus ja kognitiivne toimetulek. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et tööga rahulolu ja eluga rahulolu vaheline seos on kompleksne ning sõltub olulisel määral vaimse heaolu erinevatest komponentidest, eelkõige emotsionaalsest ja sotsiaalsest heaolust.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Indutseeritud rumineerimise mõju töömälu sooritusele – veebipõhine pilootkatse
    (Tartu Ülikool, 2026) Vichmann, Verner; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva eksperimentaalse uuringu eesmärk oli uurida indutseeritud rumineerimise mõju töömälu ülesande sooritusele. Seejuures seati järgnevad hüpoteesid: indutseeritud rumineerimine langetab töömälu mahu sooritust sõltumata induktsioonimeetodist (H1) ning töömälu mahu sooritus sõltub rumineerimise induktsiooni (negatiivset afekti ning kaudselt visuaalset töötlust indutseeriva videoga vs. videota) ja töömälu katseploki stiimuli tüübi (verbaalne vs visuaalne) vahelisest interaktsioonist (H2). Huvialuse nähtuse uurimiseks kasutati 2x2 gruppidevahelist eksperimentaalset disaini, kus manipuleeriti induktsioonimeetodit (videoga vs videota) ning induktsiooni sisu (rumineerimine vs kontroll). Töömälu sooritust hinnati muutuse tuvastamise paradigmal põhineva ülesandega. Uuringu valim koosnes 46-st osalejast, keda jaotati juhuslikult nelja katsegruppi. Statistiliselt olulisi seoseid indutseeritud rumineerimise ja töömälu soorituse vahel ei leitud, rumineerimise induktsioon osutus oodatust vähem edukaks ning rumineerimis- ja kontrollgruppe eristas peamiselt kontrollgruppide sekkumisjärgne rumineerimismäära langus. Arutelus kirjeldatakse edukat induktsiooni mõjutavaid ja standardse rumineerimise induktsiooni puhul kontrolltingimustena kasutatud sekkumise arengusuundasid.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Treeneri professionaalse identiteedi seosed eneseraporteeritud psühhosotsiaalse keskkonna loomisega. Esialgne analüüs
    (Tartu Ülikool, 2026) Vardja, Daniel Markus; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärk oli (1) kohandada Eesti konteksti treeneri identiteedi ja spordis eluoskuste õpetamise küsimustikud ning hinnata nende psühhomeetrilisi omadusi ja (2) uurida seoseid treeneri professionaalse identiteedi ja psühhosotsiaalse treeningkeskkonna loomise vahel. Töö tugineb positiivse noorte arengu (Positive Youth Development; PYD) raamistikule, mille kohaselt spordikeskkond võib toetada noorte psühholoogilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, kuid selle arengu potentsiaal sõltub suurel määral treeneri rollist ja tema loodud keskkonnast. Uuringus osales 103 Eesti noortetreenerit. Andmete kogumiseks kasutati treeneri identiteedi olulisuse skaalat (Pope & Hall, 2014), kahemõõtmelist treeneri identiteedi küsimustikku (Yukhymenko-Lescroart, 2024) ning struktureeritud ja positiivse treeningkeskkonna loomise küsimustikku (Camiré et al., 2021). Kõik mõõtevahendid tõlgiti töö raames eesti keelde ning viidi läbi esmane valideerimine. Tulemused näitasid, et terviklikule arengule orienteeritud treeneri identiteet on tugevalt seotud treenerite eneseraporteeritud struktureeritud ja positiivse treeningkeskkonna loomisega, samas kui võidule orienteeritud identiteet ei ennustanud struktureeritud positiivse keskkonna loomist. Lisaks leiti, et kõrgema tasemega sportlastega töötavad treenerid olid rohkem võidule orienteeritud. Regressioonanalüüs näitas, et treeneri identiteedi komponendid selgitasid 38.2% struktureeritud positiivse treeningkeskkonna loomise varieeruvusest.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Teadveloleku ja emotsioonide juhtimise seosed õpetajatöös
    (Tartu Ülikool, 2026) Tširkin, Jakov; Hannus, Aave, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Õpetajatöö on emotsionaalselt nõudlik ja seotud kõrge stressi ja läbipõlemise riskiga. Seetõttu on oluline mõista, millised psühholoogilised oskused toetavad õpetajate emotsionaalset toimetulekut. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas õpetajate teadveloleku üldine tase on seotud emotsioonide regulatsiooni raskustega ning positiivse ja negatiivse afektiga. Uuringus osales 300 Eestis töötavat üldhariduskoolide õpetajat (91% naised; vanus M = 48.6, SD = 12.8). Andmeid koguti veebipõhise küsimustikuga, mis sisaldas teadveloleku skaalat Mindful Attention Awareness Scale (MAAS), emotsioonide regulatsiooni raskuste skaalat Difficulties in Emotion Regulation Scale (DERS-34) ja meeleolu küsimustikku Positive and Negative Affect Schedule (PANAS). Hierarhiliste regressioonanalüüside tulemused näitasid, et kõrgem teadveloleku tase oli oluliselt seotud väiksemate emotsioonide regulatsiooni raskustega (β = −.53), positiivse afekti suurema intensiivsusega (β = .22) ning negatiivse afekti väiksema intensiivsusega (β = −.41) ka pärast demograafiliste tunnuste arvesse võtmist. Mitmesed regressioonid näitasid, et positiivse afekti puhul kadus teadveloleku unikaalne panus pärast emotsioonide regulatsiooni raskuste arvesse võtmist, samas kui negatiivse afekti puhul olid mõlemad muutujad sellega iseseisvalt seotud. Leitud seosed võiksid toetada teadvelolekul põhinevate sekkumiste kaalumist õpetajate professionaalses arengus, kuigi nende tegelik efektiivsus vajab kontrollitud katseuuringuid.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Bioloogilise vanuse ja kiireneva vananemise seosed eluga rahulolu ning suure viisiku isiksuseomadustega Eesti geenivaramu valimi näitel
    (Tartu Ülikool, 2026) Õunapuu, Timmu; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesolevas magistritöös uuriti eksploratiivselt bioloogilise vanuse ja kiireneva vananemise seoseid eluga rahulolu ning suure viisiku isiksuseomadustega nii domeeni kui nüansi tasemel Eesti geenivaramu andmestikku kasutades. Andmeanalüüsi kaasati 14 416 vastajat vanuses 30-90, analüüsid viidi läbi eraldi meeste ja naiste lõikes. Bioloogiline vanus määrati varasemalt välja töötatud metaboloomilise kella abil, mis põhineb suremusnäitajatel. Kiirenevat vananemist hinnati bioloogilise vanuse ja kronoloogilise vanuse erinevuse kaudu. Isiksust hinnati 100 Nuances of Personality küsimustikuga ning analüüsid hõlmasid korrelatsioone, regressiooni- ja t-teste ning eksploratiivset faktoranalüüsi. Bioloogiline ja kronoloogiline vanus näitasid sarnaseid seoseid isiksuseomadustega. Madalam eluga rahulolu, ekstravertsus ning aktiivsus ja energilisus ennustasid kiirenevat vananemist. Kõrgeim ja madalaim kiireneva vananemise määra grupp erinesid nende omaduste raames oluliselt. Aktiivsus ja energilisus seostus ainsa nüansina kiireneva vananemise, aga mitte vanusenäitajatega. Naiste valimis ilmnes kiirenevat vananemist negatiivselt ennustav faktor, mis hõlmas endast psühhosotsiaalset heaolu. Tulemused viitavad sellele, et eluga rahulolu ja subjektiivne vitaalsus on kronoloogilisest vanusest sõltumatud tervisenäitajad, mis väärivad edasist uurimist bioloogilise vananemise kontekstis.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Digitehnoloogia kasutuse ja koolis toimetuleku profiilid varases teismeeas: klasteranalüütiline lähenemine
    (Tartu Ülikool, 2026) Zirnask, Mariana; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Nutiseadmete kasutuse seosed noorukite akadeemilise ja psühholoogilise toimetulekuga on Eesti koolikeskkonnas väheuuritud teema. Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida akadeemilise enesetõhususe, koolirahulolu, erinevate digikasutuse vormide (sotsiaalne, meelelahutuslik, produktiivne) ja eelkõige sotsiaalse digikasutusega seotud ilmajäämishirmu (FOMO) omavahelisi seoseid. Läbilõikelises uuringus osales 251 õpilast vanuses 12–14 eluaastat. K‑keskmiste klasteranalüüsi tulemusena eristus kolm õpilasprofiili: hea toimetulekuga grupp, kõrge haavatavusega grupp ja FOMO‑grupp. Klastrite võrdlus näitas, et profiilid erinesid kõigi uuritud tunnuste lõikes, kusjuures kõige tugevamalt eristas neid FOMO. Hea toimetulekuga gruppi iseloomustasid kõrgem akadeemiline enesetõhusus ja koolirahulolu ning madalam FOMO koos tasakaalukama digikasutuse mustriga. FOMO‑grupi keskne tunnus oli väga kõrge ilmajäämishirm ning kõrgem tajutud vanemate nutiseadmekasutus. Kõrge haavatavusega gruppi iseloomustasid madalam koolirahulolu, madalam akadeemiline enesetõhusus ning intensiivsem digikasutus kõigis kolmes vormis, eriti meelelahutuslik ja sotsiaalne kasutus. Tulemused toetavad diferentseeritud lähenemist, mille kohaselt noorte digikasutust tuleb käsitleda koos psühholoogiliste ja kooliga seotud tunnustega, kuna sarnase digikäitumise taga võivad olla erinevad profiilimustrid.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Igavuse motivatsiooniline profiil
    (Tartu Ülikool, 2026) Sokk, Piret; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Igavus on sageli kogetav emotsionaalne seisund, mis tekib tähendusvaestes või mitteoptimaalselt stimuleerivates tegevustes. Tänapäeval on igavuse peletamiseks arvukalt võimalusi, millest kõik ei ole inimese heaolu ja arengu seisukohast kasulikud. Kõrge igavuskalduvusega indiviidid, sealhulgas ATH diagnoosiga täiskasvanud, on igavuse kogemisele ja sellest tingitud sõltuvusriskiga käitumistele eriti haavatavad. Seega on oluline mõista, kuidas igavus mõjutab tegevuste valikut. Sellele küsimusele vastamiseks koguti selles uuringus 277 inimese andmed, kes kirjeldasid 3-5 päeva jooksul päeva kõige igavamat ja vahetult järgnevat tegevust. Logistilise regressioonanalüüsi abil tuvastati, millised tegevusi ajendavad motiivid ning tegevustega kaasnevad tunded eristavad päeva kõige igavamat ja sellele vahetult järgnevat tegevust. Igavad tegevused olid seotud väliste motiividega, frustratsiooni, väsimuse ning autonoomia ja kompetentsuse puudumisega. Igavale tegevusele järgnev tegevus pakkus suuremat naudingut, elevust, rahuldust, huvi ja ning oli enam ajendatud seesmisest motivatsioonist. Täiskasvanuea ATH riskile oli iseloomulik trend eelistada seesmiselt motiveerivaid tegevusi.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Laste autobiograafilised mälestused koroonaajast: eesti- ja venekeelsete laste meenutuste detailsus ja emotsionaalsus
    (Tartu Ülikool, 2026) Saar, Natalja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva uurimuse eesmärk oli uurida, kuidas 7–9-aastased eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed meenutavad koroonapandeemiaaegseid kogemusi ning millest sõltuvad nende mälestuste detailsus ja emotsionaalsus. Uuringus osales 62 last (31 eestikeelset ja 31 venekeelset), kelle autobiograafilisi mälestusi koguti poolstruktureeritud intervjuude abil; jutustusi kodeeriti detailide koguarvu, valdkondliku fookuse ning emotsioonide arvu ja valentsi alusel. Tulemused näitasid, et eestikeelsete laste mälestused olid detailsemad ja emotsionaalselt eksplitsiitsemad kui venekeelsete laste omad, kusjuures keelerühmade erinevused ilmnesid eriti kooli, vaba aja ning sõprade ja suhete kirjeldustes. Emotsioonide tasandil seostus pandeemiaaegne periood mõlemas keelerühmas valdavalt negatiivsete hinnangutega, kuid eestikeelsete laste jutustused sisaldasid sagedamini nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone, samal ajal kui venekeelsete laste meenutused koondusid sagedamini lühidate negatiivsete tunnete ümber. Sagedasem peresisene pandeemiast rääkimine oli seotud nii detailsemate kui emotsioonirikkamate mälestustega; eestikeelsete laste puhul seostus rääkimissagedus pigem emotsioonide arvuga, venekeelsete laste puhul aga episoodide arvuga. Soolised erinevused mälestuste detailsuses ja emotsionaalsuses olid tagasihoidlikud ning statistiliselt olulisi ja järjekindlaid soovahedele viitavaid mustreid ei ilmnenud. Tulemused viitavad, et koroonapandeemia on laste autobiograafilistes mälestustes talletunud peamiselt negatiivses toonis, kuid mälestuste struktuur ja emotsionaalne väljendatus varieeruvad keelerühmade ja pere meenutuspraktikate lõikes.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Kuidas õpetajad kujundavad teismeliste väärtusi: teismeliste hinnangud
    (Tartu Ülikool, 2026) Rooba, Merilin; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, milliseid väärtusi ja milliste käitumisviiside kaudu õpetajad teismeliste hinnangul neis kujundavad. Uuringus osales 130 teismelist vanuses 15–20 aastat, kes täitsid narratiivse küsimustiku, milles paluti kirjeldada üht konkreetset koolis toimunud olukorda, kus õpetaja aitas neil mõista mõne väärtuse olulisust. Narratiivide sisuanalüüsi tulemusena moodustati õpetaja käitumisviiside kategooriad ning kirjeldatud väärtused kodeeriti Schwartz (1992) väärtusteooria alusel. Tulemused näitasid, et noored seostasid õpetajate mõju kõige sagedamini heasoovlikkuse, enesemääratlemise, konformsuse ja saavutuse väärtustega. Õpetaja mõju tajuti eelkõige õpetussõnade, õpilase raskuste märkamise ning õpetaja negatiivse ja positiivse eeskuju kaudu. Samas ei ilmnenud statistiliselt olulist seost õpetaja käitumisviiside ja nooruki kirjeldatud väärtuste vahel, mis viitab sellele, et õpetaja mõju väärtuste kujunemisele sõltub teismelise subjektiivsest tõlgendusest ning sellest, millise isikliku tähenduse noor kogetud olukorrale omistab.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    The role of appraisals on emotions in academic performance context
    (Tartu Ülikool, 2026) Olde, Grete; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    The aim of the present study was to investigate the relationship between emotions and appraisals in a personalized experiment in academic performance context. For this, a paradigm was created. 50 university students were shown hypothetical academic outcomes based on the expected results of their current graded courses. The stimuli represented expected, better-than-expected, and worse-than-expected outcomes. The results showed that better-than-expected outcomes elicited significantly stronger positive affect and greater zygomaticus major activity, whereas worse-than-expected outcomes elicited significantly stronger negative affect and greater corrugator supercilii activity. Significant differences were also found across all appraisal dimensions. Better-than-expected results were appraised as more relevant, congruent, fair, and with higher emotional coping, whereas worse-than-expected results were appraised as more relevant and urgent, and less congruent, fair, controllable, and with less emotional coping as opposed to expected results. Furthermore, several appraisal dimensions such as relevance, congruence, fairness, control, urgency, and emotional coping moderated the relationship between the condition of hypothetical result and emotional responses. The findings suggest that personalized academic expectancy violations can successfully evoke differentiated emotional and appraisal-related responses under laboratory conditions and may provide a useful framework for future research on emotions and appraisals in achievement contexts.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Depressiooni sümptomite ja negatiivse afekti seosed emotsiooni regulatsiooni variatiivsuse ja emotsioonide eristamisvõimega
    (Tartu Ülikool, 2026) Muttik, Grete; Sultson, Hedvig, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Varasemad uuringud on emotsiooni regulatsiooni strateegiatevahelise variatiivsuse adaptiivsusest andnud vastuolulisi tulemusi, seda eriti depressiooni kontekstis. Üheks potentsiaalseks strateegiatevahelise variatiivsuse adaptiivsust suunavaks teguriks võib olla emotsioonide eristamisvõime, mis kirjeldab suutlikkust emotsioone diferentseeritult nimetada. Käesolevas magistritöös eeldati, et strateegiatevaheline variatiivsus seostub vähemate depressioonisümptomite ja negatiivse afektiga juhul, kui see esineb koos kõrge eristamisvõimega. Lisaks uuriti seoseid strateegiatevahelise variatiivsuse, negatiivse afekti eristamisvõime ja depressiooni vahel ning testiti strateegiatevahelise variatiivsuse vahendavat mõju. Uuringus kasutati Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) valideerimisuuringu andmeid (N = 318), mis koguti kogemuse väljavõtte meetodil seitsme järjestikuse päeva jooksul. Depressioonisümptomeid mõõdeti Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) depressiooni alaskaalaga. Tulemused näitasid, et madalam negatiivsete emotsioonide eristamisvõime ja kõrgem strateegiatevaheline variatiivsus on seotud suurema depressiivsuse ja negatiivse afektiga. Hüpoteesitud moderatsioonimudel ei leidnud kinnitust, kuid täiendav vahendavate mõjude analüüs näitas, et variatiivsus vahendas osaliselt seost negatiivsete emotsioonide eristamisvõime ja depressioonisümptomite vahel (24,9% koguefektist). Tulemused viitavad, et madalam emotsioonide eristamisvõime võib olla seotud ebastabiilsema regulatsiooni ning omakorda suurema depressiivsuse ja negatiivsete emotsioonidega. Töö rõhutab variatiivsuse uurimisel vajadust eristada regulatiivset paindlikkust ja ebastabiilsust ning toob esile emotsioonide eristamisvõime olulisuse vaimse tervise kontekstis.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Nutiseadme kaasasoleku ja puudumise mõju 7. klassi õpilaste motivatsioonile õppetegevuses
    (Tartu Ülikool, 2026) Moore, Liivi; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva töö eesmärk oli tuvastada õppeprotsessis osalevate 13-14-aastaste laste mõtteid seoses nutiseadmega ja nende mõju kognitiivsetele protsessidele ning motivatsioonile. Kasutades kvalitatiivset uurimismeetodit leidsin struktureeritud intervjuu kaudu vastuseid järgmistele uurimisküsimustele, millised mõtted on õpilastel eelkõige kooli keskkonnas nutiseadmetega seoses, milliseid kognitiivseid protsesse need mõtted kõige enam hõlmavad ning mis/kes on mõjutajad/võimaldajad nutiseadme kasutamisel. Uurimuse teostasin ühes Lõuna-Eesti koolis 7ndates klassides kahes etapis. Esimeses etapis viisin läbi enesekohase küsitluse nutitelefoni sõltuvuse küsimustiku abil, mis on kohandatud teismelistele. Teises etapis viid läbi intervjuu valitud õpilastega. Küsimustikus osales vanemate nõusoleku saanud ja enda nõusoleku andnud 23 õpilast, intervjuus osales 10 õpilast. Kui nutiseade oli koolis kaasas, libisesid mõtted tunnisituatsioonis nutiseadmes suhtlemisele, videote vaatamise soovile või tunni lõpu ootusele, et saaks siis nutiseadmes olla. Kui nutiseade oli koju jäänud või juhtkonna poolt ära võetud, valdasid kõiki intervjueeritavaid negatiivsed emotsioonid, mis mõjutasid keskendumist tunnis. Tulemused näitavad, et nutiseadmed mõjutavad õpilaste motivatsiooni tunnis kaasa teha.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Hariduslike erivajadustega õpilaste vanemate kogemused: kaasatus, teadlikkus ja koostöö kooli tugimeeskonnaga
    (Tartu Ülikool, 2026) Mehide-Valtin, Anne; Urm, Ada, juhendaja; Kivirand, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel on oluline vanemate ja kooli tugimeeskonna vaheline koostöö, kuid vanemate kogemusi ja teadlikkust selles protsessis on seni uuritud vähe. Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida HEV-õpilaste vanemate kaasatust lapse hariduse toetamisel, nende teadlikkust koolis rakendatavatest tugiteenustest ning koostöökogemusi kooli tugimeeskonnaga. Uuringus osales 12 Eesti üldhariduskooli I–II kooliastme hariduslike erivajadustega õpilaste vanemat. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude abil ning analüüsiti temaatilise sisuanalüüsi meetodil. Tulemused näitasid, et vanemate kaasatus, teadlikkus tugiteenustest ja koostöökogemused on omavahel seotud ning neid kujundavad mitmed tegurid. Vanemate kaasatust mõjutasid nende rollitaju, enesetõhusus ja elukontekst, samuti koolipoolne infovahetus ja koostöökeskkond. Vanemate teadlikkus tugiteenustest oli ebaühtlane. Paremini mõisteti teenuste korralduslikke aspekte, kuid teenuste sisu, eesmärgid ja tugispetsialistide rollid jäid sageli ebaselgeks. Koostöökogemused varieerusid toetavast ja kaasavast koostööst ebapiisava ja vähese koostööni. Tulemused viitavad, et vanemate arusaam lapsele pakutavast toest on seotud infovahetuse selguse ja tugiteenuste eesmärkide ja sisu mõistetavusega.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Individuaalsete erinevuste roll kroonilise stressi mõjus RNA m6A epitranskriptoomilisele regulatsioonile roti hüpotalamuses
    (Tartu Ülikool, 2026) Marrandi, Raiko; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Metülatsioon adenosiini N6 positsioonis (m6A) on närvisüsteemis üks enim levinud ja olulisemaid RNA modifikatsioone, mis reguleerib mRNA splaissingut, transporti, stabiilsust ning translatsiooni. Viimastel aastatel on aina enam kogunenud tõendeid RNA m6A metülatsiooni rollist sünaptilise plastilisuse ja akuutse stressreaktsiooni reguleerimises ning düsfunktsioonist seoses psühhopatoloogiatega. Selles töös uurisime 108 isasel Wistar-rotil kroonilise muutliku stressi mõju nelja m6A metülatsiooni moduleeriva ensüümi ja veel kahe stressiga seotud valgu ekspressioonile hüpotalamuses. Lähtudes rottide püsiomadustest suhkrutarbimises kui hedoonilises reaktsioonis (kõrge HSuc, madal LSuc) ja 50-kHz ultrahelihäälitsuste dispositsioonis kui positiivses afektiivsuses (kõrge HC, madal LC), jagati rotid sekkumise ning inter-individuaalsete erinevuste põhjal kaheksasse rühma (n = 13-14). Stressirežiimi järgselt näitasid stressile allutatud loomad käitumiskatses pigem impulsiivsuse-sarnast aktiveeritust kui ärevuskäitumisi. RNA m6A metülatsiooniga seotud ensüümide ekspressioonid hüpotalamuses olid omavahel kõrgelt korreleerunud (ρ = 0,37-0,77), kuid seos puudus Fto ja Mettl3 ekspressioonide vahel. Stress vähendas statistiliselt olulisel määral vaid Fto ekspressiooni kõrgeima haavatavusega LC-HSuc rühmas (p = 0,047). Bdnf-i ja Crf1r ekspressioonimustrid korreleerusid oluliselt mitme RNA m6A-d moduleeriva ensüümi ekspressiooniga, kuid stress ega loomade püsiomadused ei moduleerinud korrelatsioone. Need leiud toetavad individuaalsete erinevuste, positiivse afektiivsuse ning suhkrutarbimise, kasutamist psühhopatoloogia bioloogiliste mehhanismide uurimiseks, näidates fenotüüpide interaktsiooni stressijärgses m6A demetülaasi Fto ekspressioonis.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Sportliku identiteedi seos väärkohtlemist normaliseerivate uskumustega
    (Tartu Ülikool, 2026) Mäoma, Silver; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Interpersonaalne vägivald spordis on laialt levinud ning sageli spordikeskkonnas normaliseeritud. Sportlikku identiteeti on käsitletud psühholoogilise tegurina, mis võib suurendada sportlaste vastuvõtlikkust selliste normide aktsepteerimisele. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida sportliku identiteedi seoseid väärkohtlemist normaliseerivate uskumustega, võrreldes sportlasi ja liikumisharrastajaid. Uuringus osales 223 Eesti täiskasvanut, kes täitsid veebipõhise küsimustiku. Neist 99 määratlesid end sportlaste ja 117 liikumisharrastajatena. Kõik osalejad täitsid treeneri piiravaid ja karistavaid meetodeid käsitlevate uskumuste küsimustiku, sportlased lisaks sportliku identiteedi küsimustiku ning liikumisharrastajad liikumisharrastaja identiteedi küsimustiku. Andmeid analüüsiti eksploratiivse ja kinnitava faktoranalüüsi, Mann–Whitney U-testi, regressioonanalüüsi ja korrelatsioonianalüüsi abil. Tulemused viitavad sellele, et tugev sportlik identiteet võib toimida riskitegurina interpersonaalse vägivalla normaliseerimisel spordis. Turvalise spordikultuuri edendamise sekkumised peaksid seetõttu keskenduma lisaks keskkondlikele ja kultuurilistele teguritele ka sportlaste identiteediga seotud uskumustele.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Keskkonna ja individuaalsete tegurite seos ülekaalulisuse riskiga
    (Tartu Ülikool, 2026) Mändla, Marta; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, millised individuaalsed ning keskkonna konteksti tunnused on seotud ülekaalulisuse riskiga Eesti populatsioonis. Uurimus põhineb Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) 2021–2022 andmestikul. Andmeanalüüsis kasutati ülekaalulisuse klassifiteerimiseks nii RHK-10 diagnoose (E65-E68) kui ka kehamassiindeksit (edaspidi KMI). Andmeanalüüsis kasutasin logistilist regressiooni ning mudelite stabiilsuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kasutasin lisaks erinevaid regulatsioonimeetodeid. Tulemused näitasid järjekindlalt, et individuaalsed tunnused selgitavad ülekaalulise gruppi kuulumist kõige tugevamalt. Kõige tugevamaks ennustajaks osutus vanus, kus risk suurenes vanuse kasvades ning selle järgnes sugu. Ainult KMI-põhises mudelis andsid olulise panuse perekondlikud tunnused ning haridus ja sissetulek olid nõrgad ja ebajärjekindlad ennustajad. Keskkonna tunnuste ennustusvõime oli enamasti nullilähedane. See tulemus ei välista keskkonnategurite rolli, vaid viitab pigem, et keskkondlikud faktorid võivad avalduda läbi mediaator tunnuste, mida valitud andmestik ei hõlmanud. Töö põhilised piirangud on diagnoosipõhise ülekaalulisuse madal esinemissagedus, KMI võimalik ebatäpsus ning keskkkonna konteksti prediktorite kõrge omavaheline korrelatsioon. Lisaks piirab järelduste üldistatavust mudelite madal seletusvõime, mis peegeldab ülekaalulisuse välja arenemise multifaktoriaalsust. Edasised uuringud võiksid suunata tähelepanu tegelikku ruumikasutust peegeldavatele keskkonnatunnustele ning medieerivatele faktoritele.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Vanemaharidusprogrammi „2-aastase lapse kõne ja arengu toetamine“ mõju hindamine
    (Tartu Ülikool, 2026) Mallas, Birgit; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida vanemaharidusprogrammi „2-aastase lapse kõne ja arengu toetamine“ mõju laste kõne arengule piki-uuringu raames, võrreldes sekkumis- ja kontrollgrupi laste kõne arengut ühe aasta vältel. Uuringu keskseks küsimuseks oli, kas süsteemne vanemate harimine ja neile praktiliste suhtlusstrateegiate õpetamine avaldab mõju laste sõnavara suurusele ja lausete keerukusele. Sõnavara suuruse analüüs näitas statistiliselt olulist aja peamist efekti, mis tähendas, et laste sõnavara kasvas mõõtmiskordade lõikes. Samas ei olnud gruppide vaheline interaktsioon sõnavara osas statistiliselt oluline. Esimese mõõtmiskorra skoor oli tugev ennustaja hilisemale sõnavarale nii teisel kui ka kolmandal mõõtmiskorral. Lausete keerukuse analüüsis leiti statistiliselt oluline aja ja grupi interaktsioon. Sekkumisgrupi lausete keerukuse skoorid suurenesid ajas kiiremini kui kontrollgrupil. Kontrollgrupi lausete keerukuse algtase oli sekkumisgrupi tasemest märgatavalt kõrgem, kuid uuringu lõpuks olid need saavatanud ühtlase taseme.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Isiksuse seos sissetulekuga: nüansside ennustusvõime ja isiku-ametikoha sobivuse roll
    (Tartu Ülikool, 2026) Maask, Andres; Mõttus, Rene, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Kas paremini ametikoha isiksuseprofiiliga sobivad inimesed teenivad ka rohkem? Käesolev magistritöö uurib Suure Viisiku isiksuseomaduste seoseid sissetulekuga ning testib isiku-ametikoha sobivuse iseseisvat ennustusvõimet Eesti Geenivaramu PS21 kohordi andmete põhjal (n = 46553). Analüüs on struktureeritud neljatasandilisena: korrelatsioonanalüüs, hierarhiline regressioonanalüüs domeeni- ja nüansitasandil, isiksuse * ametikoha koosmõjuanalüüs ning vastuspinnaanalüüs. Tugevaim negatiivne seos sissetulekuga ilmnes neurootilisusel (r = -0,16) ja tugevaim positiivne seos avatusel (r = 0,15). Suure Viisiku domeenid seletasid kontrolltegurite peale täiendavalt 2,3% sissetuleku varieeruvusest, samas kui nüansid lisasid domeenidele 8,0% – ligikaudu 3,5 korda rohkem. Ristvalidatsioon kinnitas mudeli stabiilsust (R² ≈ 0,29-0,30). Isiksuse * ametikoha koosmõju oli statistiliselt oluline, kuid väike (ΔR² = 0,003; F(45) = 3,65; p < 0,001). Vastuspinnaanalüüs näitas, et isiku-ametikoha sobivus ennustab sissetulekut iseseisvalt lisaks isiksuse peamõjudele nelja domeeni puhul viiest (v.a. meelekindlus). Leiud toetavad kitsamate isiksusemõõdikute kasutamist tööalaste tulemuste ennustamisel.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Õpetajate teadmiste, hoiakute ja enesetõhususe muutused aktiivsus- ja tähelepanuhäire tunnuseid käsitleva veebikoolituse järel
    (Tartu Ülikool, 2026) Lumera, Karin; Schults, Astra, juhendaja; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Õpetajate teadmised, hoiakud ja enesetõhusus on olulised tegurid aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) tunnustega õppijate raskuste märkamisel ning toetava õpikeskkonna kujundamisel. Magistritöö eesmärk oli võrrelda õpetajate ATH tunnuste äratundmist, hoiakuid hariduslike erivajadustega (HEV) õppijate kaasamise suhtes, hinnangut enesetõhususele ja toetavate klassijuhtimise praktikate kasutamise sagedusele enne ja pärast veebikoolituse läbimist. Magistritöö raames töötati koos kaasmagistrandiga välja Moodle’i keskkonnas toimunud veebikoolitus „Käitumis- ja eneseregulatsiooniraskustega õppija märkamine ja toetamine koolikeskkonnas“. Analüüsivalimi moodustasid üldhariduskoolide õpetajad (n = 88), kes täitsid nii eel- kui ka järelküsitluse. Andmeid koguti hariduslike erivajaduste tunnuste nimekirja, DATIS-EE küsimustiku, TSES skaala ja õpikeskkonna kujundamise küsimustikuga. Tulemused näitasid, et pärast veebikoolituse läbimist paranes õpetajate ATH tunnuste äratundmine, hoiakud muutusid toetavamaks ning õpetajad hindasid kõrgemalt oma enesetõhusust ja toetavate klassijuhtimise praktikate kasutamise sagedust. Täiendavad analüüsid tõid esile õpetajate enesetõhususe olulisuse. Enesetõhususe suurenemine oli seotud toetavate klassijuhtimise praktikate kasutamise sageduse hinnangu suurenemisega. Tulemused viitavad, et praktilise suunitlusega veebikoolitus võib toetada õpetajate professionaalset valmisolekut ATH tunnuste äratundmisel koolikeskkonnas.
  • listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access ,
    Training metacognitive skills in an upper-secondary school: feasibility and preliminary outcomes
    (Tartu Ülikool, 2026) Luik, Mark-Emil; Voodla, Alan, juhendaja; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    This thesis evaluated the feasibility and preliminary psychological outcomes of a school-based metacognitive skills course for upper-secondary students. The study was conducted in a real-world school setting using a controlled longitudinal design with two 11th-grade classes. One class participated in a four-month metacognitive skills training course, while the other served as a control group. Students completed questionnaires at baseline, immediately after the course, and at a six-month follow-up. Outcomes included emotion regulation skills, metacognitive self-regulation processes, psychological well-being, and growth mindset. Feasibility was assessed through recruitment and retention, and preliminary outcome changes were analysed using linear mixed-effects models. Recruitment was promising, with 43 of 52 eligible students providing valid baseline data. Retention was moderate across measurement occasions. Preliminary analyses did not show clear intervention-related improvements in the main psychological outcomes. Although some changes were observed over time, these were not consistently specific to the intervention group. Overall, the findings suggest that a metacognitive skills course can be implemented and studied in an upper-secondary school context. However, the small sample size, non-randomized class-level design, attrition, and measurement limitations prevent strong conclusions about effectiveness. The study should be interpreted primarily as a feasibility study informing future research.