Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Raamistamise efekti mõju otsuste tegemisele ning selle seos kognitiivse refleksiooniga(Tartu Ülikool, 2024) Voll, Jakob; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärk oli uurida raamistamise efekti mõju otsuste tegemisele ja raamistamise efekti seoseid kognitiivse refleksiooniga. Lisaks uuriti vastajate põhjendusi erinevatele otsustusülesannetele. Valimis oli 451 üliõpilast (383 naist ja 62 meest) vanuses 19-65 aastat. Osalejad vastasid neljale erinevate raamistustega otsustusülesannetele, põhjendasid vabas vormis enda vastuseid ning täitsid kognitiivse refleksiooni testi (CRT). Tulemused olid kahetised, raamistamise efekt ilmnes kahe otsustusülesande puhul, millest ühe puhul järeldus, et vastajad olid riskitõrksamad, kui ülesanne oli esitatud läbi positiivse raami ning riskialtimad, kui ülesanne oli esitatud läbi negatiivse raami. Teise statistiliselt olulise tulemuse puhul mõjutas erinev ülesande raamistamine vastajate finantsotsuseid. Ühtlasi leiti ühe ülesande puhul seos kognitiivse refleksiooni ja raamistamise efekti vahel. Töö kvaliatiivses osas on analüüsitud otsustusülesannete vastuste põhjendusi. Tulemuste ja arutelu osas on toodud välja tulemuste võimalikud põhjused ja mõjud ning uuringu edasiarenduse võimalused.Kirje Mitte-hetero naiste tajutud seksuaalse iha tase läbi elukaare(Tartu Ülikool, 2024) Veski, Liis; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutVarasemad uuringud on näidanud, et seksuaalne iha on keeruline ja dünaamiline nähtus, millele pole suudetud leida universaalset definitsiooni. Naiste seksuaalse iha terviklik mõistmine eeldab teadlikkust bioloogiliste, psühholoogiliste, inimestevaheliste ja sotsiaalkultuuriliste tegurite olemasolust ja vastastikusest mõjust. Naise seksuaalse iha mõistmisel on oluline arvestada indiviidi eripäradega ja kogemustega, et mõista erinevate tegurite mõju avaldumist seksuaalsele ihale. Senised uuringud on peamiselt keskendunud heteroseksuaalsetele inimestele ja nende iha avaldumisele viimasel ajal, kuid arvestades sotsiaalkultuuriliste tegurite mõju naiste elule ja ihale, on antud uuringu eesmärk saada parem arusaam erinevatest teguritest ja nende mõjust mitte-hetero naiste seksuaalse iha tasemele läbi elu. Antud kvalitatiivne uuring hõlmas poolstruktureeritud intervjuusid 4 naisega (2 lesbit, 1 biseksuaal, 1 fin- ja panseksuaal), milles keskenduti iha tasemele ja muutumisele kogu eluea jooksul ning neid protsesse mõjutanud teguritele. Temaatilise analüüsi tulemustel joonistusid peamiste mõjuteguritena välja 5 teemat (seotus, eneseteadlikkus, keskkond, elusündmused ja tervis), mis on omavahel tugevalt seotud, luues dünaamilise koosmõju seksuaalse iha taseme muutumisele ja arengule elukaarel. Tulemused kinnitavad, et seksuaalne iha on kompleksne ja elu jooksul arenev jõud, mida mõjutavate erinevate tegurite avaldumine oleneb indiviidi eripäradest ja varasematest kogemustest.Kirje Tudengite esimesed mälestused teadusalastest ning kunsti-ja kultuurialastest õpikogemustest – erialavaldkondade ja mälestuste vahelised võrdlused(Tartu Ülikool, 2024) Uustalo, Henriette; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutVarasemalt on uuritud varajaste teadusalaste õpikogemuste rolli STEM-alase (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) karjääri valimisel. Siiani ei ole teemat laiendatud teistele erialavaldkondadele ning teistest valdkondadest õpikogemustele. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas erinevad erinevate erialavaldkondade tudengite esimesed mälestused teadusalastest ning kunsti-ja kultuurialastest õpikogemustest. Uuringusse kaasati 228 tudengit vanuses 18-57 aastat. Võrreldi mälestuste ja kogemuste sisu ning kvaliteeti (teema, kontekst, detailsus, spetsiifilise inimese mainimine ning see kui elavalt kogemust meenutatakse) ning kogemusele antud hinnanguid (olulisus, positiivsus ja keerulisus). Tulemustest ilmneb, et kuigi teadusalaseid ning kunsti-ja kultuurialaseid õpikogemusi võib pidada sarnaseks spetsiifilise inimese mainimise, meenutamise elavuse ning kogemusele antud hinnangute poolest, siis esinevad erinevused õpikogemuste kontekstides ning mälestuste kirjelduste detailsustes. Erialavaldkondade vahelised erinevused esinesid mälestuste kontekstides, spetsiifilise inimese mainimises ning kogemuse keerukusega seotud hinnangutes. Tulemused tõstavad esile olulisuse laiendada õpikogemuste uurimist ka teistele valdkondadele.Kirje Laste koroonapandeemia mälestuste emotsionaalne sisu(Tartu Ülikool, 2024) Uuemäe, Johanna; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutLaste autobiograafilistele mälestustele koroonaajast ei ole seni eriti tähelepanu pööratud, kuid selle teema uurimine annab võimaluse mõista, kuidas lapsed ülemaailmset kriisi mäletavad ja tõlgendavad, võimaldades seeläbi neid tulevikus paremini toetada. Käesolev töö uuris 6-17-aastaste laste mälestuste emotsionaalset sisu. Poolstruktureeritud intervjuude vältel lausutud laste emotsiooni- ja hinnangusõnad kodeeriti nelja tunnuse järgi: valents, spontaansus, sõnatüüp ja kontekst. Tulemused näitasid, et valimiüleselt kasutati pigem negatiivse valentsiga ja hinnangulisi sõnu ning emotsioonidest ja hinnangutest räägiti eelkõige siis, kui nende kohta otseselt küsiti. 6-8-aastased kasutasid vanematest lastest vähem emotsioonisõnu ja hinnanguid, kuid 9-12- ja 13-17-aastased üksteisest eelnimetatud kolme tunnuse osas ei erinenud. Lapsed mainisid emotsioone ja andsid hinnanguid kõige enam rääkides vabast ajast, lasteaiast ja koolist, suhetest ning koroonaajast üleüldiselt. Üllatuslikult olid suhted ja haigus ise valdkonnad, kus vanuserühmad üksteisest emotsiooni- ja hinnangusõnade hulga kasutuse poolest ei erinenud. Töö pakub sisendit mõistmaks, kuidas lapsed on koroonaaega enda jaoks emotsionaalselt mõtestanud.Kirje Kas tahtlik tähelepanu suunab ajalise sageduse selektsiooni nägemistajus?(Tartu Ülikool, 2024) Taras, Siim Erik; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutPraeguse teaduskirjanduse kohaselt suudab tähelepanu selekteerida objekte näiteks värvuse, suuruse ja liikumiskiiruse alusel, kuid on tunnuseid, mis on võimalikud kandidaadid sellesse nimekirja (Wolfe & Horowitz, 2017). Ühe sellise tunnusena on pakutud (Spalek et al., 2009) visuaalsete objektide muutumiskiirust ajas ehk ajalist sagedust. Kuigi ajaline sagedus on tunnus, mis tõmbab automaatset tähelepanu, siis pole varem uuritud kas see suunab ka tahtliku tähelepanu selektsiooni. Selle uurimiseks viidi läbi kahe alternatiiviga sundvaliku katse (N=39), kus tuli tuvastada kontrastimuutus madala ja kõrge sagedusega vilkuvates stiimulites. Eelneva vihjega juhiti katseisiku tähelepanu madalamale või kõrgemale sagedusele. Tahtliku tähelepanu mõju hindamiseks analüüsiti sundvaliku katse vastuseid ja vilkumisega seotud EEG potentsiaale (SSVEP) nägemispiirkonnas. Käitumuslike tulemuste põhjal leiti, et tähelepanu sihtstiimuli sagedusele viimine parandas kontrastitundlikkust oluliselt ainult kõrgema sageduse puhul. Vilkumispotentsiaalide amplituude tähelepanu ümberhäälestamine oluliselt ei võimendanud.Kirje Factors Influencing the Perceived Relationship Satisfaction and its Relation to the Three Love Components of Sternberg’s Triangular Love Theory in Estonian Women and Men in Long-Term Heterosexual Relationships(Tartu Ülikool, 2024) Tammes, Kristina; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThis master's thesis investigated the connection between perceived relationship satisfaction and partner similarity, partner characteristics, and the factors influencing the levels of the three components of Sternberg's Triangular Theory of Love—intimacy, passion, and commitment—in Estonian men and women in long-term heterosexual relationships. The study aimed to determine if a higher similarity between romantic partners correlates with greater relationship satisfaction. Partner similarity was assessed through characteristics such as perceived physical attractiveness, kindness, health, and resources of both oneself and one's partner, as well as differences in age and education. Additionally, the study aimed to identify predictors of higher levels of intimacy, passion, and commitment, which are pertinent to perceived relationship satisfaction. The sample comprised 151 participants: 22 (14.6%) males and 129 (85.4%) females, aged 19-80 years. Results showed that partner similarity did not significantly correlate with relationship satisfaction. However, mate physical attractiveness and kindness were significantly correlated with satisfaction, while differences in education negatively impacted satisfaction. Regression analyses indicated that higher levels of intimacy were predicted by mate kindness and relationship length; commitment was positively predicted by mate physical attractiveness, kindness, and relationship length; passion was positively influenced by mate physical attractiveness and kindness. Education difference negatively affected the levels of all three components of love.Kirje Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16-26-aastaste noorte vaimsele tervisele(Tartu Ülikool, 2024) Sild, Minna; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMagistritöös analüüsisin Eestis veebruaris 2023 a. Peaasi.ee noortekeskuse poolt kasutusele võetud Peahea lühisekkumise mõju noorte vaimsele tervisele esimesel piloteerimise perioodil. Tegemist on kvaasieksperimentaalse uuringuga, kus valim kaasati päriselu keskkonnast. Peahea aluseks oleva Austraalia päritolu BIYMH sekkumise mõju on uuritud vähe, kuid tulemused on üldjoontes positiivses suunas. Käesoleva magistritöö valim koosnes 136 inimesest (90% naisi, keskmine vanus 22,2 aastat). Noored said Peahea teenuse raames 1-7 nõustamiskohtumist (keskmiselt 5,4). Mõju hindamiseks uurisin kohandatud EEK-2 küsimustike skooride muutust enne ja pärast Peahea lühisekkumist. Tulemused näitasid, et kohandatud EEKide skoorid vähenesid statistiliselt olulisel määral nii järel1 (N=136) mõõtmispunktis [F(1,135)=235,30; p<0,001; η²p =0,64)] kui järel2 (N=48) mõõtmispunktis [F(1,703;80,032)=45,71; p<0,001; η²p =0,49)]. Kõikidel kasutatud alaskaaladel (depressioon, üldistunud ärevus, uni, sotsiaalfoobia) oli skooride vähenemine mõlemas järelmõõtmise ajapunktis statistiliselt oluline. Kõige rohkem paranesid skoorid noortel, kes registreerimisel märkisid ära nii ärevuse kui depressiooni tunnused. Lisaks uurisime vaimse tervise häirituse raskusastet enne ja pärast sekkumist kasutades EEK-2 skaalade äralõikepunkte. Kui enne sekkumist olid keskmised skoorid ja statistiliselt oluline hulk noori alaskaaladel ülalpool äralõikepunkti viidates vaimse tervise häire olemasolule, siis vahetult pärast sekkumist liikus statistiliselt oluline hulk noori ning keskmised skoorid allapoole äralõikepunkti, viidates vaimse tervise häirituse olulisele vähenemisele. Järel2 mõõtmisel jäi efekt püsima üldistunud ärevuse ja sotsiaalfoobia alaskaaladel, aga mitte depressiooni ja une alaskaaladel. Järelduste tegemisel tuleb olla konservatiivne oluliste piirangute tõttu. Tulevikus tuleks lühisekkumise uurimisel parandada andmekogumise ja uuringu protokollide rangust, suurendada valimit ning kaasata kontrollgrupp.Kirje Vanema toetatud uudistamine ja selgitamine lapse põhjuslike teadmiste omandamise protsessis muuseumi näitel(Tartu Ülikool, 2024) Siiner, Triin; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutLaste varases eas algav põhjuslike seoste õppimine on dünaamiline protsess, milles on eristatavad kaks paralleelselt toimivat õppimisstrateegiat – selgitamine ja uudistamine. Uudistades (exploration) koguvad lapsed teavet aktiivselt tegutsedes. Selgitades (explanation) luuakse verbaalseid mudeleid erinevate nähtuste põhjuslike mehhanismide kohta. Uuringutes on välja toodud vanemate arendava vestluse olulisus lapse teadusliku mõtlemise arengus. Dialoogiline suhtlus, argumenteerimine, koostöö ja õppimise käigus toimuvad arutelud on sellised sotsiaalkultuurilised tegevused, mis toetavad kontseptuaalse arengu protsessis lapse uudistamist ja selgitamist. Käesoleva eksperimentaalse uurimistöö eesmärgiks oli mõista, kuidas vanemate arendav vestlus (avatud küsimused, selgitused, seosed ja juhendamine) mõjutab lapse uudistamist ja selgitamist põhjuslike seoste õppimise protsessis. Eksperiment viidi läbi Eesti Tervisemuuseumis ja selles osales 45 vanema ja lapse paari (16 poissi ja 29 tüdrukut, vanuses 7-10 aastat). Lapse rinnale kinnitati GoPro kaamera, millega koguti audio- ja videosalvestus perekondlikust suhtlusest õppimise käigus. Lapse ja vanema vestlused kodeeriti vestluslike muutujate alusel. Lisaks hinnati lapse põhjuslikke teadmisi ja vanemate epistemoloogilisi uskumusi õppimise kohta. Uuringu tulemused tõid välja, et õppimisprotsessis on vanemate aktiivsus tugevalt seotud lapse aktiivsusega, aga ei oma lapse põhjuslike teadmiste kujunemisele otsest vaid vahendatud mõju. Vahendavaks faktoriks on lapse enda aktiivsus õppides, mis on seotud ka lapse põhjuslike teadmistega. Vanemate epistemoloogilised uskumused õppimise kohta (konstruktivistlik-reprodutseeriv) ei mõjutanud eksperimendis vanemate aktiivsust aga olid seotud laste põhjuslike teadmistega.Kirje Kamuflaaži kasutamise, sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse seosed autistlike joontega üliõpilaste emotsionaalse enesetundega(Tartu Ülikool, 2024) Sepmann, Sille; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAutistid ei pruugi ülikoolis õppides vaatamata intellektuaalsele võimekusele oma akadeemilist potentsiaali realiseerida. Nad võivad võimalikele toetuse pakkujatele märkamatuks jääda kui teadlikult või alateadlikult kasutavad kamuflaaži, mida on varasemates uuringutes enamasti kehvema vaimse tervisega seostatud. Käesolevas töös uuriti kamuflaaži kasutamise rolli üldistunud ärevuse, sotsiaalärevuse ja depressiooni sümptomites, võttes arvesse sensoorse tundlikkuse, tajutud sotsiaalse toetuse ning soo mõju. Valim koosnes autismi diagnoosiga üliõpilastest (N = 39), autistliku lähisugulasega (N = 34) ja endal autismi kahtlustavatest (N = 109) ning mitteautistlikest üliõpilastest (N = 138). Korrelatsioonanalüüsi tulemusel ilmnes ootuspäraselt, et kamuflaaži kasutamine oli mõõdukal tasemel positiivselt seotud nii depressiooni, üldistunud ärevuse kui ka sotsiaalärevusega. Hierarhiline regressioonanalüüs näitas, et kui sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse tase ning sugu on kontrolli alla võetud, ennustab kamuflaaž sotsiaalärevuse sümptomeid, vähesel määral määral ka depressiooni sümptomeid, kuid mitte üldistunud ärevuse sümptomeid. Punkt-biseriaalse korrelatsioonanalüüsi tulemused näitasid, et õppetöös raskuste kogemise ja õppeainete sooritamata jäämise seosed autistlike joonte esinemisega, kamuflaaži kasutamisega, tajutud toetuse tasemega ning sensoorse tundlikkusega olid statistiliselt olulised, kuid nõrgad.Kirje Paarisuhe, isiksuseomadused ja digitehnoloogiate kasutamine(Tartu Ülikool, 2024) Salumets, Chrislen Jessica; Laas, Kariina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli eestindada Paarisuhte Skaala (The Couple Relationship Scale, CRS) (Anderson, et al., 2022) ning kaardistada paarisuhte toimimise, erinevate digitehnoloogiate kasutamise ja probleemsuse näitajate ning isiksuseomaduste vahelised seoseid, arvestades sooliste erinevustega. Andmete kogumiseks kasutati nn lumepallimeetodit. Valimi moodustasid 459 paarisuhtes olevat isikut, kelle keskmine vanus oli 33,62 eluaastat (SD = 10,50). Tulemustest võib järeldada, et kõik sobitumisindeksid viitasid Paarisuhte Skaala 1-faktorilise mudeli sobivusele. Paarisuhte toimimine on seotud neurootilisusega, paarisuhte pikkusega ning probleemse interneti kasutamise, probleemse nutitelefoni kasutamise ning ilmajäämishirmuga. Naised hindasid meestest kõrgemalt oma paarisuhte toimimist, nende avatus kogemusele oli suurem kui meestel ning nad olid meestest sotsiaalsemad ja meelekindlamad. Samas olid nad meestest neurootilisemad ja neil oli meestest suurem ilmajäämishirm. Kõik sobitumisindeksid viitasid Paarisuhte Skaala 1- faktorilise mudeli sobivusele.Kirje Nutiseadme kasutuse mõju eeltähelepanulisele infotöötlusele(Tartu Ülikool, 2024) Saare, Jakob; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Põldver, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMagistritöö eesmärk oli uurida täiskasvanute valimil (N = 78) vanuses 18 – 45 aastat (M = 28,4 aastat, SD = 7,1 aastat) seoseid eeltähelepanulise infotöötluse, mõõdetuna lahknevusnegatiivsuse (MMN) kaudu ning nutiseadmete pikaajalise ja vahetu kasutuse vahel. Varasemad uuringud on näidanud, et pikaajaline nutiseadmete kasutamine seostub kehvemate kognitiivsete ülesannete sooritamisega, aga samas ka parema oskusega ülesannete vahel ümber lülituda. Väga vähe on uuritud vahetut nutikasutuse mõju infotöötlusele. Pikaajalist nutiseadmete kasutust mõõdeti koduse küsimustikuga kasutades E-SAPS18 (Rozgonjuk jt, 2016) nutisõltuvuse subjektiivset küsimustikku ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus kasutatavate nutitehnoloogia kasutust mõõtvate küsimustega (RVTU, 2022). Laboris mõõdeti kaks korda osalejate aju elektrilist aktiivsust (EEG), MMN-i tekitamiseks esitati inimestele segavaid stiimuleid helilises (aMMN) ja visuaalses (vMMN) modaalsuses, samal ajal kui katseisik lahendas 2-tagasi töömälu ülesannet. Kahe EEG mõõtmise vahel oli umbes 70-minutiline sekkumine. Eksperimentaalgrupp veetis aega isiklikus nutitelefonis ja kontrollgrupp sai valida erinevate tegevuste vahel (ajakirjad, mängud jne). Katse vältel registreeriti subjektiivse väsimuse hinnanguid. Akuutne nutitelefoni kasutamine ei seostunud MMN-i tulemustega, millest võib järeldada, et kontrollgrupi tegevused kurnasid visuaalset modaalsust sarnaselt nutitelefoniga. Kõrgema nutisõltuvuse tasemega inimeste aMMN-i keskmised amplituudid olid peale sekkumist vähem negatiivsed võrreldes madalama tasemega. Kõrgem nutisõltuvuse määr oli seotud teise EEG mõõtmise subjektiivse kurnatusega, millest võib järeldada, et kõrgema nutisõltuvusega inimesed olid sekkumisest rohkem mõjutatud.Kirje Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise moodulipõhine analüüs(Tartu Ülikool, 2024) Rosenfeldt, Ethel; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolev magistritöö uurib Peahea lühisekkumiste efektiivsust noorte vaimse tervise parandamisel Eestis, keskendudes erinevate moodulite mõjule noorte emotsionaalsele heaolule. Selle hindamiseks on kasutatud emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2 ja üheksa erineva teema kohta moodulipõhiseid küsimustikke (MPK). Valimi moodustasid 218 noort vanuses 15 kuni 26 aastat (M = 22,09, SD = 2,85), kusjuures 16,51% (n = 87) olid mehed ja 83,49% (n = 182) naised, kes osalesid veebipõhises või kontaktkohtumisena Peahea lühisekkumises. Sekkumine parandas märkimisväärselt nii EEK-2 kui ka MPK skoore, eriti moodulites, mis keskenduvad unehügieenile, füüsilisele aktiivsusele ja tasakaalustatud toitumisele. EEK-2 skooride puhul täheldati suurimaid paranemisi moodulites Heaoluks vajalik liikumine (d = -3,18), Heaoluks vajalik toitumine (d = -2,90) ja Korralik magamine (d = -2,32). MPK puhul moodulites Korralik magamine (d = 2,12), Teadvelolek ja lõõgastumine (d = 1,91) ja Oma viha mõistmine (d = 1,75). Korrelatsioonanalüüsid näitasid väikest positiivset seost EEK-2 skoori muutumise ja Peahea sekkumise kohtumiste arvu vahel (ρ(127) = 0,138, p = 0,119) ning väikest positiivset seost EEK-2 skoori muutumise ja läbitud moodulite arvu vahel (ρ(127) = 0,176, p = 0,046). Need tulemused viitavad sellele, et struktureeritud vaimse tervise sekkumised on tõhusad noorte vaimse heaolu parandamisel. Edasised uuringud võiksid keskenduda kontrollgrupi kasutamisele, suurema valimi kogumisele ja struktureeritud andmekogumise järele, et paremini mõista ja täpsemini mõõta sekkumiste mõju noorte vaimsele tervisele.Kirje Ümberhindamise profiilide seosed isiksuse ja heaoluga(Tartu Ülikool, 2024) Remmelgas, Annikki; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEmotsioonide reguleerimise strateegiatest on üheks tõhusaimaks leitud ümberhindamine ehk muutus kognitiivses tõlgenduses. Ümberhindamist võib käsitleda nihetena tõlgendusdimensioonidel. Uurimistöö eesmärk oli tõlgendusdimensioonide abil tabada nihkeid tõlgendustes, mis ümberhindamisega kaasnevad ning vaadata, milline on nende seos isiksuseomadustega ja subjektiivse heaoluga. Viisime läbi veebiuuringu, kus osales 506 (504) inimest vanuses 18 – 82 aastat (keskmine vanus = 38,5, SD = 12,5). Nelja vinjeti abil, milles kirjeldatud olukorrad olid kavandatud lugejas esile kutsuma erinevaid emotsioone, mõõtsime milliseid olid inimeste tõlgendused enne ja pärast ümberhindamise kasutamist. Seejärel paluti vastata inimese omadusi mõõtvatele küsimustikele, millest käesoleva töö fookuses on subjektiivne heaolu ja isiksuseomadused. Latentsete profiilide analüüsiga uurisime inimestevahelisi erinevusi ümberhindamises ning tuvastasime iga olukorra puhul 3-5 erinevat ümberhindamise mustrit kirjeldavat profiili. Leidsime üksikuid seoseid ümberhindamise profiilide ja isiksuseomaduste vahel, kuid leitud seosed ei olnud tugevad. Tulemused annavad alust järeldada, et ümberhindamises ilmnevad olulised individuaalsed erinevused, kuid isiksus seletab ära väga väikese osa variatiivsusest ümberhindamises. Subjektiine heaolu oli erinev vaid kahe profiili vahel, sealjuures oli heaolu madalam nendel inimestel, kelle profiil kirjeldas vähest ümberhindamise kasutamist. Edasistes uuringutes tuleks testida profiilide korratavust ning mõõta seoseid isiksuse alaskaaladega.Kirje Kognitiivse empaatia mõju teismeliste hüpoteetilisele konfliktikäitumisele(Tartu Ülikool, 2024) Rahuoja, Liisa Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli teada saada kognitiivse empaatia mõju hüpoteetiliste konfliktiolukordade lahendamisele ning lahenduskäigu põhjustele. Uuringus osales 277 teismelist vanuses 14-18. Teismeliste konflikti lahendamise viise ja põhjuseid uuriti hüpoteetiliste konfliktiolukordade abil. Eelnevalt paluti osalejatel meenutada ühte konfliktiolukorda vanematega. Ühel grupil paluti meenutada detaile konfliktist ning teist gruppi suunati mõtlema vanema perspektiivile konfliktiolukorras. Tulemustest selgus, et kognitiivse empaatia mõju esines ühe hüpoteetilise olukorra puhul, milleks oli huviringi valik. Selles olukorras kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud teismelised kasutasid sagedamini läbirääkimist strateegiana ning manipulatsiooni mitteläbinud teismelised kasutasid sagedamini enesekehtestamist. Kognitiivsel empaatial mõju lahendamisstrateegiate põhjustele puudus. Tulemused näitasid, et lahendamisstrateegiate kasutus erines situatsiooniti. Nii kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud kui ka mitteläbinud teismelised kasutasid kontserdile mineku situatsioonis peamiselt läbirääkimist, koduste tööde tegemise olukorras kasutati sagedamini järeleandmist, aga ka läbirääkimist ning enesekehtestamist ning huviringi valiku situatsioonis kasutati kõige sagedamini enesekehtestamist, kuid ka läbirääkimist. Samuti näitasid tulemused, et peamine põhjus strateegiate valikul on omakasu saavutamine ehk teismelised valivad lahendusstrateegia vastavalt sellele, mis aitab nende soovi täitumisele kaasa.Kirje Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala psühhomeetrilised omadused(Tartu Ülikool, 2024) Piip, Helina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEmotsioonide regulatsiooni (ER) peetakse transdiagnostiliseks konstruktiks, millel on oluline roll erinevate psüühikahäirete kujunemisel ja säilimisel. Seetõttu on oluline, et kliinilises praktikas oleks usaldusväärseid ja valiidseid mõõdikuid, millega ERi raskuseid hinnata. Töö eesmärgiks oli kontrollida emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala (Difficulties in Emotion Regulation Scale, DERS; Gratz & Roemer, 2004) eestikeelse versiooni (Vachtel, 2011) psühhomeetrilisi omadusi psüühikahäire diagnoosiga ja diagnoosita indiviididest ning tavapopulatsioonist koosneval suurel valimil (N = 4906). Eelkõige keskenduti skaala faktorstruktuuri kontrollimisele, koguskaala ja alaskaalade reliaabluse ning eristava valiidsuse hindamisele. Faktorstruktuuri kontrollimiseks viidi eraldi osavalimitel läbi uuriv graafianalüüs (EGA) ja kinnitav faktoranalüüs (CFA). EGA andis parimaks tulemuseks ilma mitteteadvustamise alaskaala väideteta 5-dimensioonilise lahendi. CFA toetas saadud tulemust ning bifaktor struktuur ühe üldfaktori ja viie spetsiifilise grupifaktoriga näitas parimat sobivust. Skaala sisereliaablus oli kõrge. DERSi koguskoori kasutamist võis hinnata usaldusväärseks, kuid alaskaalade osas olid tulemused ebaselgemad. Impulsikontrolli raskuste ja emotsionaalse selguse alaskaala seletasid arvestatava osa unikaalsest usaldusväärsest varieeruvusest. Kõige madalam oli reliaablus ERi strateegiate puudumise alaskaalal, mistõttu selle alaskaala skoori eraldi kasutamine ei ole soovituslik. Lisaks eristas DERSi koguskoor psüühikahäire diagnoosiga indiviide häirevabadest isikutest, esimeste ERi raskused olid kõikidest teistest statistiliselt oluliselt suuremad. DERSi skoorid erinesid ka vanusegruppide lõikes, nooremates vanusegruppides olid teistega võrreldes kõrgemad keskmised skoorid. Kokkuvõtvalt võib ilma emotsioonide mitteteadvustamise alaskaala väideteta DERSi pidada valiidseks ja usaldusväärseks enesekohaseks mõõdikuks ERi raskuste hindamisel.Kirje Nutitehnoloogia kasutamise mõjud kurnatusele ning selle seosed töömälu sooritusega(Tartu Ülikool, 2024) Pavelson, Lisett; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Põldver, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida nutitehnoloogia akuutseid mõjusid kurnatusele ning selle seoseid töömälu sooritusega. Uuringus osales 86 inimest vanuses 18 – 57 aastat. Analüüsidesse kaasati 78 inimest. Lisaks on analüüsitud ka inimese pikaajalise nutitelefoni kasutuse määra seoseid töömälu sooritusega. Uuringu käik koosnes kodusest taustaküsimustikust (demograafilised andmed, üldised tervisekäitumiste näitajad, musikaalsus, käelisust, nutiseadmete sõltuvuse ja kasutamise määra kirjeldav subjektiivne hinnang E-SAPS18, isiksuseküsimustiku EE.PIP-NEO lühendatud versioon, emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2, Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus kasutatavad nutitehnoloogiaga seotud käitumise uurimiseks kasutatud küsimused), millele järgnes eksperimentaalne osa laboris. Eksperimentaalses osas pidid katses osalejad läbima käitumuslikke ülesandeid kahel korral. Käitumuslikest ülesannetest tehti arvukuse ülesannet, stopp-signaal ülesannet ja 2-tagasi ülesannet. Sekkumisfaasis tuli eksperimentaalgrupil olla ligi tund aega nutitelefonis endale meeldivates rakendustes ning kontrollgrupp veetis aega traditsioonilisi meelelahutusvahendeid kasutades. Käesoleva töö tulemustena leiti, et nutiseadme varasem pikaajaline kasutamine oli 2-tagasi ülesande parema sooritusega seotud, vaid post-tingimusel, kuid mitte pre-tingimusel. Lisaks oli kõrgema pikaajalise nutitehnoloogia kasutuse skoori saanud inimestel suurem soorituse paranemine katse vältel. Nutiseadme akuutne kasutamine ei häirinud samuti töömälu sooritust. Osalejad said paremaid tulemusi post-tingimusel ning selline tulemus oli märgatav mõlemal grupil. Töömälu pärssiv tulemus oleks olnud ootuspärane kui eksperimentaalgrupi kurnatuse tase oleks olnud suurem, kui kontrollgrupil, mistõttu kognitiivsed funktsioonid rohkem häiritud. Suuremat kurnatuse taset ei ilmnenud eksperimentaalgrupil. Tulemustest võib järelda, et nutitehnoloogia kasutamisel ei olnud akuutset mõju töömälu sooritusele. Katse tingimuste vahel esines treeningefekt, mis illustreerib laboris akuutse mõju hindamise raskuskohta.Kirje Tööalaste suhete ja sissetuleku seos õpetajate heaolu ja emotsionaalse enesetundega(Tartu Ülikool, 2024) Park, Anette-Johanna; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutÕpetajaamet on stressi- ning väljakutseterohke. Magistritöö raames käsitleti õpetajate tööalaste suhete, sissetuleku, subjektiivse heaolu ja emotsionaalse enesetunde hetkeolukorda, nendede vahelisi seoseid ning emotsionaalset enesetunnet ennustavaid tegureid. Uuringus osales 440 õpetajat, kes täitsid enesekohased küsimustikud. Seoste uurimiseks kasutati korrelatsioonianalüüsi ning leiti, et töösuhted ja sissetulek on eraldiseisvalt nõrgalt või mõõdukalt seotud nii subjektiivse heaolu kui emotsionaalse enesetundega. Mitmese lineaarse regressioonanalüüsiga leiti, et tööalaste suhetega rahulolu, sissetulek ja subjektiivne heaolu ennustavad emotsionaalset enesetunnet 23% ulatuses. Töö tulemustest järeldub, et õpetajate heaolu ja enesetunnet saab parandada läbi tööalaste suhete ning sissetuleku parandamise. Seda saab teha pöörates vajalikku tähelepanu eelkõige kollektiivis keskmisest halvemat heaolu või enesetunnet väljendavatele õpetajatele.Kirje Vainik jt (2020) osaline replikatsioon: isiksuse hindamise optimaalne tasand rasvumise ja kontrollimatu söömise ennustamisel ning käitumuslik kattuvus sõltuvustega(Tartu Ülikool, 2024) Päll, Merle; Vainik, Uku, juhendaja; Arumäe, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutRasvumine on kasvav ülemaailmne rahvastikutervise probleem, millele WHO järjepidevalt tähelepanu juhib. Seetõttu on rasvumine uurimisteemana erinevate fookustega tänapäevastes teadustöödes üha aktuaalsem. Kuna varasemad isiksuseomaduste uuringud on leidnud, et isiksuseküsimustike väitetasandil võib olla peidus nüansirikkamat infot, kui seda väljendavad domeeni- ja tahutasand, siis käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, milline isiksuseküsimustiku tasand EE.PIP-NEO puhul Eesti teismeliste ja noorukute valimil (N=2377, vanusevahemik 16-24) annab parimat infot isiksuse ja rasvumise seoste täpsemaks profileerimiseks, et mõista paremini rasvumise, kontrollimatu söömise (KS) ja sõltuvuskäitumiste isiksuseomaduste kattuvust. Tulemustena leiti, et tasandite vahelise informatiivsuse võrdlusel oli väitetasand tugevama ennustusjõuga keskmiselt 70% võrreldes tahutasandiga ja 155 % võrreldes domeenitasandiga. Käitumusliku kattuvuse osas korreleerusid nii rasvumise kui KS profiilid tugevalt sõltuvuskäitumisega, kuid kattuvus oli suurem internetikasutuse profiiliga kui ainesõltuvustega. Väitetasandi ennustajate TOP10 väidete analüüsil tõusid rasvumise, KS ning sõltuvustega seonduvate kattuvate isiksuseomadustena esile madal enesekontroll, madal meelekindlus ja kõrge impulsiivsus. Vaatamata olulistele sarnasustele korrelatsioonide alusel (nt internetikasutus ja KS) tõid väidete esikümne analüüsi nüansid omakorda nähtavale sisulisi erinevusi. Edasised uurimissuunad võiksid olla seotud rasvumise ja KS ning isiksuseomaduste uurimisega läbi elukaare, toidusõltuvuse täpsem uurimine käitumissõltvusena ning optimaalne väidete arv isiksuseküsimustikus, mis annaks võimalikult mitmekesise varieeruvuse rasvumise ja KS uurimise kontekstis.Kirje Eesti õpetajate tööga rahulolu ja selle seosed isiksusega(Tartu Ülikool, 2024) Pakosta, Liina; Anni, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutTöökoha ja tööga rahulolevad õpetajad on eduka haridussüsteemi loojad ja hoidjad. Missugune on „hea” õpetaja? Seda on aegade jooksul palju küsitud. Vähem on küsitud, millised on õpetajat iseloomustavad isiksusejooned Suure Viisiku teooria mõistes ja kuidas on need seotud õpetajaks olemise ning õpetaja tööga rahuloluga. Kuna õpetajate isiksuse kohta on väga vähe uuringuid nii meil kui mujal, siis annab käesolev töö materjali selle puudujäägi parandamiseks. Kasutades 198-st üksikväitest koosnevat „The 100 Nuances of Personality” küsimustikku (100NP; Henry & Mõttus, 2021) kaasati uuringusse Eesti Geenivaramu Isiksuseuuringus osalenud eesti keelt kõnelevad õpetajad (N = 3412). Selgitati välja erinevate kooliastmete õpetajate erinevused isiksusedomeenides ja nüanssides. Leiti seosed erinevate kooliastmete õpetajate töökohaga ja tööga rahulolu ning isiksuseomaduste vahel. Tulemused näitasid, et eesti õpetajate gruppide vahel olid kõige suuremad erinevused avatuses. Tööga rahulolul oli kõige tugevam seos neurootilisusel negatiivselt ja avatusel kogemusele ning ekstravertsusel positiivselt. Töökohaga oldi üldiselt vähem rahul, kui elukutse valikuga/tööga. Käesolev uurimus aitab õpetaja isiksust terviklikumalt mõista ja nüansside tasandil kaardistada, olla kasuks tööpsühholoogias või coachingul.Kirje Tööheaoluga seotud tegurid ja vaimne tervis(Tartu Ülikool, 2024) Õunap, Ted Edward; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärk oli uurida tööheaolu tegureid ja vaimset tervist. Töös kasutatavad andmed pärinevad Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse 2023. aasta sügisesest uuringust. Valimisse kuulus 8140 inimest (59,76% naised, 34,53% mehed, 5,71% määramata). Antud küsimustiku põhjal tuvastati üksteist tööheaolu faktorit. Töö tulemustest selgus, et vaimse tervise diagnoosi ja murega inimestel on tööl häirivate tegurite skoorid kõrgemad kui tervetel inimestel. Vaimse tervise mure ja diagnoosiga inimestel on madalam tööheaolu kui tervetel inimestel, kuid diagnoosi ja murega vastanutel ei ole omavahel statistiliselt olulist erinevust tööheaolu osas, millest võime järeldada, et oluline ei ole arsti poolt määratud diagnoos, vaid inimese enesekohane hinnang oma vaimsele tervisele. Sellest tuleks lähtuda ka töökeskkonna kujundamisel. Oluline tööheaolu lõhe on meeste ja naiste vahel, kus meestel on suurem rahulolu tööajaga, nende eripärade ja eelistustega arvestatakse rohkem, neil on madalam tööstress ja tööl häirivate tegurite skoorid (nii keskkonna kui inimestega seotud). Tööandja soodustuste ja hüvede pakkumisel on oluline positiivne seos nii tööheaolu kui ka üldise heaolu, tööelu, majandusliku olukorra ja füüsilise tervise vahel. Uuringu tulemustest tuli välja, et soovitud vaimse tervise toest puudust tundmise korral on tööheaolu madalam üle kõigi faktorite.