Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 392

Mittekohastumuslike skeemide, olekute ja traumakogemuste seos uimastivalikuga sõltuvushäirega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2025) Vassiljev, Adriana; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti stimulantide ja depressantide sõltuvuses olevaid inimesi. Uurimistöö keskne küsimus oli, millised mittekohastumuslikud skeemid, skeemi olekud ja traumakogemused eristavad stimulantide ja depressantide sõltuvuses olevaid inimesi. Uuringus osales 101 sõltuvushäirega patsienti, kes jagunesid stimulantide tarvitajate (n = 42) ja depressantide tarvitajate (n = 59) gruppidesse. Andmeid koguti Youngi skeemiküsimustiku (Young Schema Questionnaire – Short Version 3, YSQ-3), Skeemi olekute küsimustiku (Schema Mode Inventory, SMI) ja Rahvusvahelise Traumasündmuste Küsimustiku (International Trauma Exposure measure, ITEM) eesti- ja venekeelsete testide abil. Tulemustes selgus skeemide ja skeemi olekute tasandil statistiliselt oluline erinevus gruppide vahel. Skeemides ja olekutes erinevust pärast mitmese mõõtmise korrektsiooni ei olnud. Küll aga näitasid tulemused trende, mille kohaselt stimulantide tarvitajaid iseloomustasid kõrgemad skoorid eraldiseisvalt skeemides “usaldamatus”, “heakskiidu otsimine” ja “grandioossus” ning olekutes “suurustlev”, “ründaja” ja “eemaletõmbunud eneserahustaja”. Depressantide tarvitajaid iseloomustasid kõrgemad skoorid skeemides “allutatus” ja “läbikukkumine” ning olekutes “järeleandlik alistuja” ja “eemaletõmbunud kaitsja”. Traumade sageduses olulisi erinevusi ei selgunud, kuid depressantide tarvitajate grupil oli tendents kogeda rohkem traumasündmusi lapseeas. Töö tulemused toetavad skeemiteraapia teoreetilist mudelit ning viitavad skeemide ja olekute üldmustrile kui potentsiaalsele suunaviidale sekkumiste planeerimisel sõltuvushäirete ravis.
Näoväljenduste uuendamine töömälus igapäevase sotsiaalärevuse ennustajana
(Tartu Ülikool, 2025) Uibopuu, Saara Luna; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks on testida, kas emotsiooniväljenduste uuendamine töömälus (N-back ülesande näitel) võiks ennustada sotsiaalärevuse taset igapäevaelus. Uuringus osalesid täiskasvanud katseisikud (N = 94), kes sooritasid afektiivsete stiimulitega töömälu uuendamise (N-back) ülesandeid veebi teel. Osalejad täitsid küsimustikke sotsiaalärevuse, une kestuse, depressiooni ja püsiärevuse tasemete kohta. Lisaks koguti kogemuse väljavõtte meetodiga andmeid osalejate igapäevase sotsiaalärevuse sümptomaatika kohta (Mini-SPIN). Andmeanalüüs, kasutades lineaarset ja logistilist regressiooni, näitas mõõdukaid negatiivseid seoseid sotsiaalärevuse ja töömälu näitajate vahel, eriti negatiivse afekti tingimustes. Kliinilist riski ennustasid kõrgem sooritus viha ning madalam sooritus kurbust väljendavate stiimulitega ülesannetes. Peamisteks sotsiaalärevust ennustavateks teguriteks osutusid depressiooni- ja püsiärevuse tasemed. Tulemused viitavad sellele, et sotsiaalärevus on kontekstitundlik ja kognitiivselt koormav seisund, mille mõju avaldub valentsitundlikus töötluses ning afektiivses töömälu koormuses. Uuring rõhutab kogemuse väljavõtte meetodi potentsiaali sotsiaalärevuse igapäevase dünaamika uurimisel ning toetab kognitiivsete mehhanismide rolli ärevushäirete mõistmisel ja ennetamisel.
Beyond Similarities: Exploring Differences in Conflict Management Styles Between Finnish and Estonian University Students
(Tartu Ülikool, 2025) Toroi, Laura Julia; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of the study was to examine the differences in conflict management styles between Finnish and Estonian university students. The study involved 180 students aged between 18-30, 89 from the University of Tartu and 91 from the University of Eastern Finland. Conflict management styles were examined using a questionnaire. The findings showed that the most common conflict management styles in both countries were collaborating and accommodating. Statistically significant differences were found only in compromising style, which was chosen more often by Finns than by Estonians. The results of the study did not support the initial assumptions, based on the responses, the conflict management styles of Finnish and Estonian students are similar.
Tajumuutuse ja tahtemuutuse kui ümbertõlgendamise strateegiate võrdlus
(Tartu Ülikool, 2025) Tappo, Maria; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Üks tõhusamaid viise emotsioonide reguleerimiseks on tõlgenduse muutmine ehk ümbertõlgendamine (ingl reappraisal). Lähtudes reAppraisal raamistikust saab ümbertõlgendamist käsitleda kahe peamise protsessina: olukorra tajumise muutus ehk tajumuutus (ingl reconstrual) ja eesmärkide ümberhindamine ehk tahtemuutus (ingl repurposing) (Uusberg et al., 2023). Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida tajumuutuse ja tahtemuutuse kasutust ning nende seost emotsiooniregulatsiooniga. Käesolevas töös kasutatud andmestik pärineb uuringust, mida on osaliselt analüüsitud Anastassia Heinvere magistritöös (2022). Uuringus paluti osalejatel luua negatiivseid emotsioone leevendavaid alternatiivseid tõlgendusi etteantud vinjettidele. Selleks, et paremini mõista, milliseid ümbertõlgendamise mehhanisme osalejad kasutasid, lisasin andmestikule kvalitatiivsed annoteeringud, hinnates iga vastuse puhul, kas see sisaldas tajumuutust ja/või tahtemuutust. Magistritöös uurisin taju- ja tahtemuutuse kodeerimise võimalikkust, annoteeringute ning katseisikute eneseraportite kooskõla, taju- ja tahtemuutuse kasutamist vinjettide lõikes ning tajuja tahtemuutuse seoseid ümbertõlgenduste usutavuse ja valentsiga ning muutustega afektis. Leidsin, et taju- ja tahtemuutuse kasutamist on võimalik tekstidest teatud määral tuvastada. Samas selgus ka, et puudub kooskõla annoteeringute ja eneseraporteeringute vahel. Seejuures seostusid eneseraporteeritud taju- ja tahtemuutuse määr madalama ümbertõlgenduse usutavuse ja negatiivsema valentsiga. Annoteeritud taju- ja tahtemuutuse kasutus seostus aga positiivsema valentsiga. Kahest ümberhindamise strateegiast osutus kasulikumaks tahtemuutus, mis oli seotud ümbertõlgendamise järgse soovitud muutusega afektis.
Kooliealiste laste koroonapandeemia autobiograafiliste mälestuste detailsus
(Tartu Ülikool, 2025) Tael, Sandra; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kooliealiste laste autobiograafiliste mälestuste detailsusele on senini vähe tähelepanu pööratud. Magistritöös kasutati 205 lapse ja noore intervjuusid ja Levine et al. (2002) kodeerimissüsteemi, et uurida 6–17-aastaste laste autobiograafiliste mälestuste episoodilise, episoodivälise detailsuse ja episoodiväliste detailide alakategooriate raporteerimise seost vanuse ja sooga. Töö tulemused on kooskõlas varasemate töödega, mille kohaselt autobiograafiliste mälestuste detailsus kasvab vanusega. Episoodiliste detailide raporteerimise sagedus oli märgatavalt erinev vanusegruppide lõikes. Episoodiväliste detailide raporteerimise sageduses esines samuti vanusegrupiti erinevusi. 14–17-aastased lapsed raporteerisid rohkem semantilisi, korduse ja muu alakategooria detaile, muu juhtumi alakategoorias vanuselisi erinevusi ei leitud. Varasemates uurimustes leitud soolised erinevused autobiograafiliste detailide raporteerimises ei saanud kinnitust. Magistritöö tulemused viitavad, et autobiograafilise mälu areng on seotud vanusega ning lisavad tõendusmaterjali hierarhilise arengu teooriale, mille kohaselt areneb enne välja semantiline osa autobiograafilises mälus ja hiljem episoodiline süsteem, mis põhineb semantilisel süsteemil.
MITI 4.2.1 hindamissüsteemi rakendatavus ja hindajatevaheline kooskõla simuleeritud tingimustes
(Tartu Ülikool, 2025) Saunoris, Terje; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Motiveeriv intervjueerimine (MI) on tõenduspõhine nõustamisviis, mille tõhusus sõltub suurel määral selle rakendamise kvaliteedist. Usaldusväärne ja süsteemne hindamine on vajalik nii MI õpetamisel kui ka teadusuuringutes. Käesolev magistritöö keskendub MI hindamissüsteemi MITI 4.2.1 (Motivational Interviewing Treatment Integrity) rakendatavusele Eesti kontekstis ning hindajatevahelise kooskõla analüüsile olukorras, kus MI-hindamine toimub standardiseeritud patsientidega simuleeritud intervjuude põhjal. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli õpetamise ja arendamise grandi raames meditsiinitudengitega, kes viisid läbi MI-seansid koolitatud standardiseeritud patsientidega. Analüüsi kaasati 14 salvestatud intervjuud, mida hindasid neli väljaõppega kodeerijat ning üks eksperthindaja. Hindamised viidi läbi MITI 4.2.1 alusel, kasutades globaalskaalasid ja käitumiskoode. Hindajatevahelist kooskõla hinnati klassisisese korrelatsioonikordaja (ICC) abil ning eksperthindajaga võrreldavust täiendati Pearsoni korrelatsioonide ja Cronbachi alfa analüüsiga. Tulemused näitasid, et enamik skaalasid saavutas hea või väga hea hindajatevahelise usaldusväärsuse (ICC 0,73-0,97). Kõrgeim kooskõla ilmnes struktureeritud käitumiste, näiteks küsimuste ja lihtsate peegelduste puhul. Globaalskaalad nagu empaatia näitasid madalamat kooskõla. Analüüs toetab MITI kasutatavust Eesti õppekeskkonnas simuleeritud MI intervjuude hindamisel, kuid osutab ka vajadusele täpsemaks koolituseks keerukamate skaalade hindamisel.
Vanuselised erinevused isiksuse struktuuris enesekohaste ja informantide hinnangute põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Rintamäki, Jarita Maaria; Mõttus, Rene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Isiksuse mõõdikud hindavad isiksust valdavalt enesekohaste raportite alusel ja igas vanuses ühtemoodi. Isiksuse hindamisel ainult enesekohaste hinnangutega võib kaasneda hindajast tingitud süstemaatilisi mõõtmisvigu. Ühest hindajast tingitud mõõtmise samaväärsuse probleem on relevantne vanuseliste erinevuste uurimisel: eri vanuses inimeste isiksuse struktuur võib erineda, kuid ainult enesekohaste raportitega hinnates ei pruugi teada, kas muutus isiksuse tegelik struktuur või on erinevus tingitud mõõtmisveast. Uurimuse eesmärk on leida, kuidas erineb isiksuse struktuur vanuseliselt, mõõdetuna domeenide ja nüansside tasandil. Samuti, kas struktuuri muutused erinevad enesekohaste ja informantide hinnangute vahel. Uurimuse valim koosneb Eesti Geenivaramu PS21 isiksuseuuringus osalenutest, n = 21 915 doonori ja informandi paari vanuses 18-89. Isiksuse struktuuri nüansse uurisin mõõdikuga 100NP ja domeene selle põhjal loodud Suure Viisiku mudeliga. Nüansside struktuuri võrdlemisel kasutasin korrelatsioonanalüüsi ja Suure Viisiku domeenide võrdlemisel faktoranalüüse (uuriv, kinnitav, mitme rühmaga kinnitav). Nüanssidepõhise mudeli struktuur erineb vanuse lõikes veidi: struktuuri sarnasus vanusegruppide vahe suurenedes vähenes, r = -0.5 (enesekohased) ja r = -0.46 (informandid). Samuti muutus enesekohaste ja informantide hinnangute sarnasus, r = -0.43. Suure Viisiku domeenid polnud samuti vanuste ja hindajate lõikes samaväärsed, kuid tuvastatud muutused olid väikesed. Uuringust järeldub, et vanuserühmade isiksuse võrdlemisel tasuks kasutada nüansse, informantide hinnangud täiendavad rohkem nüansipõhist kui domeenide hindamist ja Suure Viisiku domeenid ei pruugi olla vanuseti samatähenduslikud, kuid nihked on väikesed.
Erinevate sündmuse-eelsete instruktsioonide mõju isikute äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Riiv, Carmen; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, kas ja kuidas mõjutavad erinevad sündmuse-eelsed instruktsioonid hilisemat äratundmistäpsust, vastaja kindlushinnangut oma otsuses ning kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelist seost. Andmeanalüüs viidi läbi 387 katseisiku andmetega (85.79% naised, keskmine vanus 33.44 aastat). Katseisikud vaatasid varguse videot, millele eelnes üks neljast sündmuse-eelsest instruktsioonist. Seejärel esitati neile äratundmisrida ning osalejad pidid otsustama, kas videos nähtud isik on reas esindatud või mitte. Tulemused näitasid, et sündmuse-eelsed instruktsioonid tervikuna ei mõjutanud äratundmistäpsust. TP tingimuses avaldus võrreldes üldsõnalise instruktsiooniga eelseisvast äratundmisest teavitava instruktsiooni korral positiivne efekt äratundmistäpsusele. Sündmuse-eelsed instruktsioonid mõjutasid kindlushinnangut – kombineeritud instruktsiooni korral oli kindlushinnang statistiliselt oluliselt kõrgem kui üldsõnalise ja naisterahva näole suunatud instruktsiooni korral. Sündmuse-eelsed instruktsioonid tervikuna ei mõjutanud kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelist seost. Teatud tingimustes statistiliselt olulised interaktsiooniefektid siiski avaldusid. Tulemused viitavad, et sündmuse-eelsete instruktsioonide mõju on pigem tagasihoidlik ja piiratud ning sõltub katsetingimustest.
Bariaatriliste patsientide psühholoogilised profiilid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja ärevuse sümptomitest
(Tartu Ülikool, 2025) Rästa, Lisbeth; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Reintam, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli tuvastada bariaatriliste patsientide seas psühholoogilised klassid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomitest. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda leitud klasse söömishäirete sümptomite, emotsionaalse enesetunde ja emotsioonide regulatsiooni raskuste osas. Valim koosnes 393 bariaatrilisest patsiendist (302 naist ja 91 meest), kes täitsid operatsioonieelse psühhiaatrilise hindamise käigus Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS), Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) ja Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala (DERS). Klasside leidmiseks viidi läbi latentsete profiilide analüüs (LPA), mis toetas nii nelja- kui viieklassilist mudelit. Neljaklassilises mudelis jaotusid klassid söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomite raskusastme alusel vastavalt: kõrged, mõõdukad, vähesed ja puuduvad sümptomid. Viieklassilises mudelis jagunes mõõdukate sümptomitega klass kaheks klassiks, kus ühes ilmnesid kõrgemad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid ja teises madalamad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid, kuid rohkem söömise piiramist. Neljaklassilise mudelis ilmnes kõige rohkem emotsioonide regulatsiooni raskusi kõrgete sümptomitega klassis ning viieklassilises mudelis lisaks kõrgete sümptomitega klassile ka mõõdukate söömishäirete ja kõrgete depressiooni ning ärevuse sümptomitega klassis. Nii nelja kui viieklassilise mudeli puhul kuulus rohkem naisi kõrgete sümptomitega klassi ja rohkem mehi klassi, kus sümptomid puudusid. Tulemused kinnitavad seda, et bariaatrilistel patsientidel on heterogeenne psühholoogiline profiil ning rõhutavad vajadust kõrgete sümptomite profiilile vastavate patsientide varajaseks tuvastamiseks ja preoperatiivseks psühholoogiliseks ja/või psühhiaatriliseks sekkumiseks.
Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku valideerimine tööealisel valimil
(Tartu Ülikool, 2025) Peitel, Anneli; Liin, Triin, juhendaja; Reppo, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Eestis välja töötatud Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku kriteeriumivaliidsust, uurides kuivõrd ennustab küsimustik objektiivset ja subjektiivset karjäärialast edu, ning konvergentset valiidsust, uurides millised on seosed Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku ning karjäärialases teaduskirjanduses kasutatud karjääripädevuste märksõnade vahel. Lisaks uuritakse karjääri kujundamise pädevusi sõltuvalt soost, kuna tööturul on teravalt esile toodud sooliste erinevuste teema seoses palgalõhega. Uuringus osales 71 katseisikut vanuses 18 - 64 aastat (keskmine vanus 43,4 (SD =10,91). Andmed koguti anonüümselt veebipõhise küsimustiku abil. Tulemused näitavad, et Karjääri kujundamise pädevuste küsimustik on korreleeritud ootuspäraselt suurema osaga teaduskirjanduses leiduvatest karjäärialast pädevust tähistavatest märksõnadest, välja arvatud suhtevõrgustiku loomise alaosa, mis on olulisel kohal enamuses karjääripädevuse raamistikes. Tulemused näitavad osaliselt ka küsimustiku kriteeriumivaliidsust, kuna Karjääri kujundaamise pädevuste küsimustiku koondskoor ja selle alaskaalade skoorid ennustavad positiivselt subjektiivset tööga rahulolu ning koondskoor ennustab palka, aga mitte positsiooni. Soolisi erinevusi karjääri kujundamise pädevustes ei ilmnenud.
Alkoholi tarvitamise seosed seksuaalse riskikäitumise hinnangute ja tunnetatud kontrollikeskmega Eesti üliõpilaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2025) Paat, Margit; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Siinse uurimuse eesmärk oli teada saada, milliseid seoseid esineb uuritavate isikute alkoholi tarvitamise ja alkoholi tarvitamisega seotud seksuaalsele riskikäitumisele antavate hinnangute vahel. Samuti sooviti teada saada, millised on seosed uuritavate alkoholi tarvitamise ja tunnetatud kontrollikeskme vahel. Uurimuse läbiviimiseks kasutati elektroonilist küsimustikku, mis mõõtis alkoholi tarvitamist, alkoholiga seotud seksuaalse riskikäitumise hinnanguid ja tunnetatud kontrollikeset. Seksuaalse riskikäitumise hinnanguid mõõtev skaala tõlgiti uurimuse autori poolt eesti keelde. Uurimuses osales 313 täisealist Eesti üliõpilast, kes olid vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud. Tõlgitud versioonis säilis skaala kolmest alaskaalast sisemine kooskõla kahel esimesel. Kolmanda alaskaala sisemine kooskõla oli originaalküsimustikust oluliselt madalam. Tõlgitud skaala faktorstruktuur oli esimese ja teise alaskaala puhul suures osas sarnane originaalile. Kolmanda faktori madalad faktorlaadungid viitavad võimalikule mõõtmisprobleemile või struktuurilisele erinevusele ja alaskaala täiendava valideerimise vajadusele. Uurimuse tulemustest selgus, et mida kõrgem oli inimese alkoholi tarvitamise määr, seda kõrgemad olid tema ootused alkoholi positiivse mõju osas seksuaalsele sooritusele ja naudingule. Samuti selgus, et mida kõrgem oli alkoholi tarvitamise määr, seda kõrgema hinnangu andis inimene selle osas, et alkohol tema seksuaalset riskikäitumist suurendab. Seost alkoholi tarvitamise määra ja tunnetatud kontrollikeskme vahel ei leitud.
Longituudsed seosed laste sõnavara, kõne arengu ja jutustamisoskuse vahel eelkoolieas
(Tartu Ülikool, 2025) Muru, Merilyn; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida longituudselt, kuidas on seotud 3–5,5-aastaste laste sõnavara suurus, kõne areng ning jutustamisoskus ja jutustustest arusaamine. Andmeid koguti kolmel ajahetkel (vanuses 3;0, 4;0 ja 5;6) kümnelt Eesti lapselt (neli poissi ja kuus tüdrukut), kasutades ECDI-III küsimustikku, Uut Reynelli Kõnearengu Testi (NRDLS-4) ning MAINi pildiseeriaid. Leiti seosed varase sõnavara, kõne arengu testi ja narratiivide vahel. Tulemused näitavad, et 3-aastaselt mõõdetud sõnavara on tugevas positiivses seoses nii 4- kui ka 5,5-aastaste laste produktiivse kõnega, aga ka 5,5-aastaste jutustustest arusaamisega. Olulised seosed ilmnesid ka 3- ja 4-aastaste retseptiivse ning 4- ja 5-aastaste produktiivse kõne ja 5,5-aastaste jutustustest arusaamise vahel. Kuigi tüdrukud said keskmiselt kõrgemaid tulemusi kui poisid, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Mõne näitaja puhul ilmnes vanemate haridustaseme mõju laste keeleoskustele, kus mitmel juhul olid ootamatult paremad tulemused madalama haridustasemega vanemate lastel. Töö rõhutab varase kõne arengu olulisust ning viitab vajadusele jätkata uuringuid suuremate valimitega.
Psychology Master’s Programmes in European Universities and Their Association with Times Higher Education Rankings
(Tartu Ülikool, 2025) Mölder, Mattias; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This study provides an overview of psychology master’s degree programmes across European universities with the aim of exploring how universities design practitioner-oriented psychology curricula. Additionally, the study examines whether the allocation of credits between research-oriented and practitioner-oriented courses is associated with university ranking scores, specifically from the Times Higher Education (THE) 2024 World University Rankings in the field of psychology. The sample consisted of 185 universities from 26 European countries. The findings indicate a trend where higher ranking universities tend to allocate more credits to research-oriented courses and while a decrease in practitioner-oriented credits is observed as THE scores improve. These findings suggest a potential trade-off between academic prestige and the practical orientation of psychology master’s programmes, highlighting the tension between research excellence and professional training in higher education.
Tallinna vangla eesti keelt kõnelevate kinnipeetavate traumakogemused, isiksuseomadused ja nende seos vanglasse sattumisega
(Tartu Ülikool, 2025) Mets, Grethel; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kinnipeetavate traumakogemustel on suur mõju nende vaimsele tervisele, mis omakorda mõjutab nende kuritegelikku käitumist. Lapsepõlves kogetud traumaatilised kogemused mõjutavad negatiivselt emotsiooni regulatsiooni oskusi, mälu, vaimset tervist, enesepilti ja suhtlemisoskuseid. Senised uuringud on leidnud, et kinnipeetavate seas esineb rohkem traumakogemusi kui tavapopulatsioonis. Siiani pole uuringud jõudnud ühisele arusaamale, millised isiksuseomadused ennustavad kuritegelikku käitumist. Eestis on kinnipeetavate traumakogemusi ja isiksuseomadusi uuritud vähesel määral. Käesoleva uurimuse eesmärk oli teada saada, millised isiksuseomadused ja traumakogemused on seotud vanglasse sattumisega ning korduvkuritegevuse riskiga. Kinnipeetavate traumakogemuste ja isiksuseomaduste mõju korduvkuritegevusele uurisin 73 Tallinna vangla kinnipeetavast koosnevast uurimisgrupil ja 80 vastajaga kontrollgrupil. Kinnipeetavate valimi keskmine vanus oli 36,6 aastat ja kontrollgrupil 34,8 aastat. Leidsin, et kinnipeetavate ja tavapopulatsiooni vahel on olulised erinevused enamikes isiksuseomadustes. Kõige suurem erinevus kinnipeetavate ja kontrollgrupi vahel esines ekstravertsuse puhul (d = -1,196), kus kinnipeetavatel oli oluliselt suurem ekstravertsus kui kontrollgrupil. Suure Viisiku isiksuseomaduste alaskaaladest oli statistiliselt olulisim leid kinnipeetavate suurem otsekohesus (koostöövalmiduse alaskaala) (d = -1,019). Samuti leidsin, et kinnipeetavad on kogenud rohkem traumaatilisi kogemusi kui kontrollgrupp. Traumakogemuse liikidest esines kinnipeetavatel rohkem emotsionaalset hooletusse jätmist ning füüsilist väärkohtlemist võttes arvesse soo ja haridustaseme erinevused uurimisgruppides. Isiksuseomadustest ja traumaliikidest ennustab kinnipeetavaks olemist suurem ekstravertsus ja sagedasem füüsiline väärkohtlemine lapsepõlves.
Feminiinsuse ja maskuliinsuse seosed isiksuseomaduste ning subjektiivse heaoluga
(Tartu Ülikool, 2025) Meister, Getriin; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemates uuringutes on palju käsitletud naiste ja meeste erinevusi isiksuse dimensioonide tasandil ja uuritud soorollide mõju inimeste käitumisele ja heaolule. Vähem on uuritud seda, kuidas suhestuvad isiksuse kitsamad üksused nagu nüansid naiselikkuse ja mehelikkuse dimensioonidega. Käesoleva magistritöö eesmärk oli lähemalt uurida isiksusenüansside seoseid feminiinsuse ja maskuliinsusega, keskendudes ühtlasi ka subjektiivse heaolu tulemitele, sh eluga ja suhetega rahulolule. Lisaks kontrolliti lähedaste ja enda maskuliinsuse ja feminiinsuse hinnangute kokkulangevust. Andmed pärinevad Geenivaramu isiksuseuuringust ning valimi moodustasid osalejad, kelle kohta on ka lähedased täitnud 100-NP küsimustiku. Lõplikusse valimisse jäid 20 972 geenidoonorit vanuses 18-93, kellest 6681 olid mehed ja 14 291 naised. Selgus, et inimese hinnangud oma maskuliinsusele ja feminiinsusele on mõõdukalt kooskõlas tema lähedase antud hinnangutega. Tulemustest saab järeldada, et tajutud naiselikkuse ja mehelikkuse kõige tugevamaks prediktoriks on sugu. Naiselikkusega seostusid väited, mis puudutasid välimuse olulisust, emotsionaalset tundlikkust ning soovi silma paista. Mehelikkusega seostusid aga väited, mis peegeldasid näiteks juhirollis olemist, riskantsete olukordade armastamist ja julgust olla olla omapärane. Lisaks leiti, et mida enam inimese isiksuseprofiil kattub stereotüüpse mehelikkuse profiiliga, seda kõrgemaks ennustab see nii tema eluga kui ka suhetega rahulolu. Seosed stereotüüpse naiselikkuse profiiliga olid samasuunalised, kuid nõrgemad.
Patsientide ja vaimse tervise ekspertide kogemused aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimise ja sekkumistega ning trauma kogemuse arvestamine selles protsessis
(Tartu Ülikool, 2025) Mägi, Victoria; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) on täiskasvanutel diagnoositud viimastel aastatel üha rohkem. Diagnoosimiste kasvamisel on üha olulisem, et diagnoosimise ja sekkumiste protsess oleks tõhus. ATH esineb sageli komorbiidselt mõne teise häirega, sealhulgas posttraumaatilise stressihäirega (PTSH). Eestis puudub seni ülevaade, kuidas ATH diagnoosimise ja sekkumise protsess on praktikas korraldatud ning kuidas arvestatakse traumakogemustega. Uurimistöö eesmärk oli seda lünka täita. Kasutasin kombineeritud meetodit: spetsialistidega tegin poolstruktureeritud intervjuud, patsiendid täitsid küsimustiku ning kasutasin Tervise Arengu Instituudi Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi. Selgus, et täiskasvanutel on oluliselt kasvanud ATH diagnoosimine: meestel on diagnoositud viimastel aastatel 1358,5% rohkem ATH-d kui varasemal perioodil keskmiselt ja naiste seas on diagnooside hulk kasvanud lausa 5790,6%. Tulemustest ilmnesid mitmed kitsaskohad ATH diagnoosimise ja sekkumiste protsessis. Diagnoosimisprotsessis esines ebakõlasid: spetsialistid rõhutasid lähedaste kaasamise olulisust, kuid vastajad raporteerisid seda vaid ligi 10% juhtudest ning QbTesti kasutati järjepidevalt, kuigi meetod ei kuulu ravijuhendi soovituste hulka. Ravimravi osas leiti üldine hea vastavus ravijuhendile, kuid ilmnesid erisused ravijuhise ja soodusravimite tingimuste vahel. Lisaks selgus, et ATH hindamisel trauma anamneesi sageli ei koguta, kuid PTSH sümptomid olid seotud madalama ravimraviga rahuloluga. Tulemused viitavad vajadusele standardiseerida hindamisprotsessi ning tõsta teadlikkust komorbiidsuse olulisusest ravi planeerimisel.
Eesti keele vältestiimulite eeltähelepanuline töötlus vene-eesti kakskeelsetel inimestel
(Tartu Ülikool, 2025) Lutter, Sofia; Kask, Liis, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöös uuriti, kuidas vene-eesti kakskeelsed inimesed töötlevad eesti keele välteid eeltähelepanulisel tasandil sõltuvalt sellest, mis vanusel hakkasid nad eesti keelt omandama ning milline on nende keeleoskuse tase. Uuringus, mis koosnes küsimustikkest ning EEG katsest, osales 73 vene emakeelega täiskasvanut, kelle eesti keele oskus oli kesk- või kõrgtasemel. EEG-andmed koguti passiivse kuulamiskatse käigus. Tulemused näitasid, et varajase keeleomandusega osalejatel ilmnes varases töötlusfaasis tugevam ja kiirem MMN vastus, viidates efektiivsemale automaatsele foneetilisele töötlusele. Hilisemas töötlusetapis need erinevused tasandusid. Keeleoskuse tase (mõõdetud valideeritud sõnavara testi alusel) ei mõjutanud MMN parameetreid kummaski töötlusetapis. Uuringu tulemused viitavad, et varajane keeleomandamine soodustab fonoloogiliste kontrastide varasemat ja kiiremat töötlust.
Elusündmuste ennustamine isiksuse põhjal Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Lukjanov, Lehar; Mõttus, Rene, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö uuris elusündmuste ja nende subjektiivse mõju ennustatavust isiksuse põhjal. Uuringu aluseks olid Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu 72279 doonori andmed, kelle isiksust oli hinnanud küsimustiku „100 isiksuse nüanssi“ abil nii nemad ise kui nende tuttavad. Kasutasin nii isiksuse nüansse kui Suure Viisiku seadumusi, et ennustada elastse võrgu regressiooni abil 12 elusündmuse toimumist ja nende subjektiivset mõju. Tulemustes väljendus selgelt nüansside põhjal tehtud ennustuste suurem täpsus võrreldes Suure Viisikuga. Vanuse lisamine ennustusmudelitele ei parandanud oluliselt nüanssidel põhinevaid, aga parandas oluliselt Suurel Viisikul põhinevaid ennustusi, mis viitab, et nüanssides juba peitub vanusega seotud variatiivsus. Kombineerides enesekohased ja teise inimese antud hinnangud, leidsin „täpsed ennustused“ ja suurima ennustustäpsuse sain ennustades agregeeritud positiivseid elusündmusi (r = 0,54) ja uue romantilise suhte või abielu alustamise mõju (r = 0,82). Tulemused rõhutavad nüanssidel põhinevate tulemuste väärtust, aga on piiratud läbilõikelise ja retrospektiivse vormi poolt.
Õpetajate isiksus, psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja nende seos sooviga ametis jätkata
(Tartu Ülikool, 2025) Liivand, Liis; Ausmees, Liisi, juhendaja; Silm, Gerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Nii Eestis kui mujal maailmas on aina süvenev probleem õpetajaskonna vananemisega. Õpetajate jätkamist tööl võivad mõjutada nii isiksus kui psühhosotsiaalsed ohutegurid, kuid teadusuuringuid sellel teemal on vähe. Magistritöö eesmärk oli (1) kindlaks teha, kuidas erineb alustavate õpetajate isiksuseomaduste profiil üldisest Eesti õpetajate isiksuseomaduste profiilist, ning (2) välja selgitada, millised on alustavate õpetajate puhul isiksuseomaduste, tööga seotud psühhosotsiaalsete ohutegurite ja ametis jätkamise soovi omavahelised seosed. Selleks kogusin veebiküsitlusega andmeid isiksuse ja ohutegurite kohta alla 5 aasta üldhariduskoolis töötanud õpetajatelt (n=122; vanus M=34,3, SD=10,38) ning võrdlesin neid Eesti geenivaramu isiksuseuuringu õpetajate andmetega (n=3466; vanus M=51,5, SD=14,3). Valimite isiksuseprofiilid olid väga tugevas seoses (r=0,97, p<0,001). Kõige enamate psühhosotsiaalsete ohuteguritega oli seotud neurootilisus, kuid ohuteguritel oli seoseid ka ekstravertsuse, meelekindluse ja sotsiaalsusega. Sooviga tööd jätkata olid statistiliselt oluliselt seotud tööga seotus, tööle pühendumine ja tööga rahulolu ning 13 isiksusenüanssi. Uuring võiks olla heaks sisendiks edaspidisele neid seoseid täpsustavatele uuringutele.
LLM afektiivsete tõlgendusdimensioonide hindajana
(Tartu Ülikool, 2025) Kõrge, Kersten; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tõlgendusteooriad käsitlevad afekti, kui subjektiivse kognitiivse protsessi tulemusena tekkivat reaktsiooni. Tänapäeva tekstipõhises suhtlusest küllastunud maailmas, võivad suurtel keelemudelitel (LLM) põhinevad tehnoloogiad pakkuda paindlikku ja kiiresti kohaldatavat täiendust inimeste olukorra analüüsi nõudvatele lahendustele. Käesolevas töös testisime üldkasutatava LLM lahenduse OpenAI GPT-4 reliaablust ja täpsust inimeste emotsionaalsete olukordade kirjelduste tõlgendamisel. Leidsime, et küsimustiku kontekst, üksiküsimuste tähendusväli, skaala sõnaline tähendus, sündmuste kirjelduste pikkus ja GPT-4-le omased teoreetilised seosed täpsust ja tõlgenduste- vahelisi seoseid mõjutavad.

Sirvi

Viimati lisatud