Näoväljenduste uuendamine töömälus igapäevase sotsiaalärevuse ennustajana

Abstract

Magistritöö eesmärgiks on testida, kas emotsiooniväljenduste uuendamine töömälus (N-back ülesande näitel) võiks ennustada sotsiaalärevuse taset igapäevaelus. Uuringus osalesid täiskasvanud katseisikud (N = 94), kes sooritasid afektiivsete stiimulitega töömälu uuendamise (N-back) ülesandeid veebi teel. Osalejad täitsid küsimustikke sotsiaalärevuse, une kestuse, depressiooni ja püsiärevuse tasemete kohta. Lisaks koguti kogemuse väljavõtte meetodiga andmeid osalejate igapäevase sotsiaalärevuse sümptomaatika kohta (Mini-SPIN). Andmeanalüüs, kasutades lineaarset ja logistilist regressiooni, näitas mõõdukaid negatiivseid seoseid sotsiaalärevuse ja töömälu näitajate vahel, eriti negatiivse afekti tingimustes. Kliinilist riski ennustasid kõrgem sooritus viha ning madalam sooritus kurbust väljendavate stiimulitega ülesannetes. Peamisteks sotsiaalärevust ennustavateks teguriteks osutusid depressiooni- ja püsiärevuse tasemed. Tulemused viitavad sellele, et sotsiaalärevus on kontekstitundlik ja kognitiivselt koormav seisund, mille mõju avaldub valentsitundlikus töötluses ning afektiivses töömälu koormuses. Uuring rõhutab kogemuse väljavõtte meetodi potentsiaali sotsiaalärevuse igapäevase dünaamika uurimisel ning toetab kognitiivsete mehhanismide rolli ärevushäirete mõistmisel ja ennetamisel.