Erinevate sündmuse-eelsete instruktsioonide mõju isikute äratundmistäpsusele

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, kas ja kuidas mõjutavad erinevad sündmuse-eelsed instruktsioonid hilisemat äratundmistäpsust, vastaja kindlushinnangut oma otsuses ning kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelist seost. Andmeanalüüs viidi läbi 387 katseisiku andmetega (85.79% naised, keskmine vanus 33.44 aastat). Katseisikud vaatasid varguse videot, millele eelnes üks neljast sündmuse-eelsest instruktsioonist. Seejärel esitati neile äratundmisrida ning osalejad pidid otsustama, kas videos nähtud isik on reas esindatud või mitte. Tulemused näitasid, et sündmuse-eelsed instruktsioonid tervikuna ei mõjutanud äratundmistäpsust. TP tingimuses avaldus võrreldes üldsõnalise instruktsiooniga eelseisvast äratundmisest teavitava instruktsiooni korral positiivne efekt äratundmistäpsusele. Sündmuse-eelsed instruktsioonid mõjutasid kindlushinnangut – kombineeritud instruktsiooni korral oli kindlushinnang statistiliselt oluliselt kõrgem kui üldsõnalise ja naisterahva näole suunatud instruktsiooni korral. Sündmuse-eelsed instruktsioonid tervikuna ei mõjutanud kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelist seost. Teatud tingimustes statistiliselt olulised interaktsiooniefektid siiski avaldusid. Tulemused viitavad, et sündmuse-eelsete instruktsioonide mõju on pigem tagasihoidlik ja piiratud ning sõltub katsetingimustest.