Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Now showing 1 - 20 of 356

13-14aastaste Eesti teismeliste meelolu- ja ärevushäirete sümptomite seos probleemse nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2019) Veere, Katrin; Täht, Karin, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et meelolu- ja ärevushäired on sagedasemad vaimsed probleemid, mis on seotud probleemse nutiseadmete kasutamisega. Probleemne nutiseadmete kasutamine on aga seotud digiseadmetes veedetud aja kestuse, tiheduse ja tegevustega, mida seadmes tehakse. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised on 13-14aastaste teismeliste meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite seosed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Uuringus osales 197 7. klasside õpilast 10 Eesti linna- ja maakoolist, neist tüdrukuid 53% ja poisse 47%. Uuringus osalenud teismelistest ca 97% kasutab nutitelefoni. Meelolu- ja ärevushäirete sümptomeid ennustas nii probleemne nutiseadmete kui suurenenud aja veetmine sotsiaalmeedias. Meelolu- ja ärevushäired ei ennustanud produktiivne ja meelelahutuslik digiseadmetes veedetud aeg. Tüdrukutel esines võrreldes poistega rohkem meelolu- ja ärevushäireid ja probleemset nutiseadmete kasutamist. Tüdrukud kasutasid nutiseadmeid rohkem sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja nende keskmised skoorid olid suuremad ilmajäämishirmus.
3-4 aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine
(Tartu Ülikool, 2015) Marran, Thea; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalsete oskuste osatähtsus lapse arengus muutub oluliseks lapse sotsiaalse maailma avardumisel, suhtlemisel eakaaslastega lastekollektiivis. Sotsiaalsete oskuste madal tase on riskiteguriks lapse hilisemas kooliedukuses. Käesolev magistritöö on keskendunud 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamisele kasutades lasteaia õpetajate hinnanguid. Antud magistritöö eesmärgiks oli luua uus mõõtvahend Sotsiaalsete oskuste küsimustik (edaspidi SOK) ning uurida mõõtvahendi reliaablust. SOK täideti 186 lapse (99 poissi, 87 tüdrukut) kohta 20st lasteaiast. Lapsed jagunesid norm- ja riskigrupiks. Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega lapsed, nende hulgas oli rohkem poisse võrreldes tüdrukutega, neil oli enam tervise ja kõneprobleeme. Faktoranalüüsi tulemusena osutus SOK parimaks lahendiks neljafaktoriline mudel: interpersonaalsed oskused, impulsiivsus, õppimisega seotud oskused ja negatiivsed käitumisviisid. Uuringu tulemusena selgus, et riskigruppi kuuluvatel lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (sh kõne arusaadavus, enesereguleerimine) võrreldes normgrupiga. Samuti oli riskigruppi kuuluvate laste peredel madalam sissetulek võrreldes normgrupiga. Kokkuvõtlikult võib kaaluda SOK kasutamist 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmasel hindamisel, sest selle abil on võimalik eristada väheste sotsiaalsete oskustega lapsi üldisest grupist.
3-7aastaste laste sotsiaalseid oskusi mõjutavad tegurid ühe lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapse arengut ja koolivalmidust hinnates on tähtis pöörata tähelepanu sotsiaalsetele oskustele. Käesolev magistritöö keskendub ühe lasteaia näitel 3-7aastaste laste sotsiaalsetele oskustele. Eesmärgiks on leida tegureid, mis seostuvad sotsiaalsete oskuste arenguga lasteaiaealistel lastel. Magistritöös püütakse välja selgitada lapse sotsiaalsete oskuste võimalikku seost õpetaja töökogemuse ja rühma psühhosotsiaalse keskkonnaga. Kontrollitakse Sotsiaalsete oskuste küsimustiku (edaspidi SOK) kasutamisvõimalust 5-7aastastele laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks ning riskigruppi kuuluvate laste välja selgitamiseks. Lisaks SOKile kasutatakse Tugevuste ja Raskuste Küsimustikku (TRK) ning Psühhosotsiaalse Keskkonna Hindamise Küsimustikku (PSKK). SOK täideti 122 lapse kohta (65 poisi ja 57 tüdruku). Lapsed jagunesid normgrupiks (N=90) ja riskigrupiks (N=32). Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega ja terviseprobleemidega lapsed. Leiti, et SOK on võimalik eristada lasteaiaea lõpuni riskigrupi lapsi normgrupi lastest, terviseprobleemidega lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (z(1, 119)=-2,99, p < 0,002) ja eakaaslastega suhtlemise oskused (z (1, 119) = -2,90, p < 0,008). Mida suurem on õpetajate töökogemus (t (7, 76) = 1,98, p <0,01), mida pikem on lapse lasteaiatöös osaletud aeg (t(7, 76) = 3,56, p< 0,001) ning mida kõrgemalt on hinnatud psühhosotsiaalses keskkonnas sõbraliku ja toetava õhkkonna loomist (t(7, 76) = 2,61, p< 0,01) seda kõrgemaks hindavad õpetajad laste sotsiaalsete oskuste taseme.
5-HTTLPR ja TPH2 G-703T polümorfismide ning keskkonnategurite seosed neurootilisuse, impulsiivsuse ja buliimia sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2021) Glikman, Daniela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Buliimia sümptomite kogemine ning häirunud söömiskäitumise riskitegurid impulsiivsus ja neurootilisus võivad olla seotud eripäradega serotonergilises süsteemis. Buliimiat ning kõrgemat impulsiivsust ja neurootilisust võib ennustada ka stressirohkete elusündmuste kogemine, samas kui toetav perekeskkond võib olla nende eest kaitsev faktor. TPH2 G-703T polümorfismi T-alleeli ning 5-HTTLPR polümorfismi s-alleeli on seostatud serotonergilise süsteemi häirumisega, mis võib suurendada nende alleelide kandjate vastuvõtlikkust keskkonnamõjude suhtes ja seeläbi ennustada stressirohkes keskkonnas kõrgemat neurootilisust ja impulsiivsust. Käesolevas töös uuriti Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) mõlema sünnikohordi naissoost osalejate andmetel 5-HTTLPR s-alleeli ja TPH2 G-703T T-alleeli koosmõjusid stressitekitavate elusündmustega neurootilisusele ja impulsiivsusele ning nende rolli buliimia sümptomite ennustamisel 18. eluaastal. Samuti uuriti töös, kas perekeskkonna soojus kaitseb genotüüpide ja stressitekitavate elusündmuste mõju eest, võttes arvesse liigsöömistüüpi söömishäire riskitegureid. Tulemustest selgus, et 5-HTTLPR s/l genotüüp ennustas koosmõjus stressitekitavate elusündmustega buliimia sümptomite kogemist 18. eluaastal. 5-HTTLPR genotüüpidel ning TPH2 T-alleelil puudusid aga peamõjud ning koosmõjud omavahel ning keskkonnateguritega impulsiivsuse ja neurootilisuse ennustamisel. Töö panustab söömishäirete geneetiliste ning keskkondlike riskifaktorite koosmõjude mõistmisesse.
Across-time change and within-country variance in cultural tightness-looseness in Estonia
(Tartu Ülikool, 2014) Mandel, Anne; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
An article by Gelfand and colleagues (2006) brought the construct of cultural tightnesslooseness to the attention of social scientists once again. Tight cultures have strong social norms and low tolerance of deviant behaviour, whereas loose cultures have weak norms and high tolerance of different behaviour. The aim of the current study was to examine the across-time change (over ten years) as well as the within-country variance in tightnesslooseness in Estonia. It was found that the tightness score increased significantly in Estonia from 2002 to 2012, but the change was rather small. A significant within country variance in 2002 (females had slightly higher tightness scores than males and people who had at the most primary or secondary education reported higher tightness than respondents who had higher education) had disappeared by 2012. An item-level analysis revealed that both in 2002 and 2012 people believed that there are many social norms in Estonia and inappropriate behaviour will be disapproved by others, but in 2012 respondents reported that the norms were clearer; there was more general agreement about appropriate vs. inappropriate behaviour and expected compliance with social norms was higher. The possible reasons for strengthened tightness in 2012 compared with 2002 include the end of the transition phase in Estonia and the adoption of new norms through integration with Europe. Such homogenisation of tightness levels across different social subgroups is in line with previous research showing identity clarification and homogenisation in post-transition countries. Further research about the temporal stability and intracultural variation of tightness-looseness in more politically stable but also more heterogeneous countries is needed in order to confirm and extend our current results.
Adaptation of Autism Spectrum Quotient and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire into Estonian: exploring possible gender effects
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusik, Silja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diagnosing autism in adults is difficult. Current paper tries to fill a gap in self-report screening instruments by adapting into Estonian two questionnaires: Autism Spectrum Quotient (AQ, Baron-Cohen et al., 2001) and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire (CAT-Q, Hull et al., 2019). Sample (N = 498, f = 409, m = 89) consisted of autistic (n = 42), self-suspected autistic (n = 105), autistic close relative (n = 95) and non-autistic (n = 256) participants. Using exploratory factor analysis, a 5-factor solution was found in AQ-24, total variance explained was 44.2% with Cronbach’s alpha of .86. CAT-Q-25, with five new items, retained the original three-factor solution, with total variance explained 56.1% (Cronbach’s alpha .95). As expected, correlations between autism questionnaires were higher than questionnaires measuring related constructs. Although correlation with anxiety measures i.e., Social Phobia and Anxiety Inventory (Turner et al., 1989) were significantly high as well. Group and sex interaction effect onto CAT-Q-25 total and subscale scores when controlling for either general or social anxiety revealed that a statistically significant interaction effect appeared only when controlling for social anxiety. It is worth considering applying item response theory approach to find the best set of questions. It is also important to explore both sex effects in autism and the effects of anxiety to autism related traits, and the possible ways how anxiety might affect autistic individuals.
Adaptation of the International Personality Disorder Examination and Screening Questionnaire into the Russian language
(Tartu Ülikool, 2017) Kovaleva, Tatiana; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The purpose of the master thesis was to finish the process of adaptation of the International Personality Disorder Examination Interview (IPDE-ICD-10) and Screening Questionnaire (IPDE- SQ) into the Russian language and to measure its psychometric properties on the non-psychiatric sample. The sample consisted of 306 participants who filled in the questionnaire, 106 of whom were assessed with both the questionnaire and the interview. As a result of the study, modifications were made to questions from the interview and statements from the questionnaire to ensure that those items would be understood by the participants the way they should. Psychometric properties of the interview and the questionnaire were estimated: the correlations between the items of the questionnaire, the correlations between the questions of the interview and the correlations of the subscales between the two instruments. The correlations between the interview questions were higher than the correlations within the screening questionnaire. The correlations between the same scales of the IPDE and IPDE-SQ were moderate. The IPDE-SQ internal consistencies were quite low (ranging from 0.27 to 0.53). However, they were similar with the results of other studies. The reliability of three scales (anxious, histrionic, borderline) of the interview was at 0.7 and higher level, the Cronbach α of the other five scales (paranoid, schizoid, dissocial, impulsive and dependent) ranged from 0.5 to 0.6. The false positivity of the questionnaire appeared to be too high in case 3 points are selected as a cut-off. Additionally, the principal component analysis was conducted over the IPDE-SQ questionnaire items. It was decided to retain 11 factors, which explained 44% of the variability.
Adaption of the Parkinson Neuropsychometric Dementia Assessment (PANDA) into Estonian
(Tartu Ülikool, 2018) Salakka, Rael-Saskia; Randver, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Parkinson’s disease (PD) is characterized by both motor and non-motor symptoms; the latter also include mood disorders and problems with cognitive functioning, the seriousness of which largely predicts later quality of life associated with the progression of the disease. In Estonia, there is currently no specific screening test to measure mild cognitive impairment associated with Parkinson’s disease (MCI-PD) but as the number of patients with PD increase (Kadastik-Eerme et al., 2018), there is a clear need for it. The Parkinson Neuropsychometric Dementia Assessment (abbreviated PANDA; Kalbe et al., 2008) is time-efficient, easy to administer and sensitive to MCI-PD and dementia. It has been developed to measure problems in cognitive functioning that are specific to PD and includes a short mood questionnaire. The aim of this study was to obtain an Estonian translation of the PANDA and its normative scores. The PANDA was translated using the translation/back-translation method. The Estonian sample comprised of 47 healthy participants (12 men and 35 women, average age 61.04, SD = 9.26) who were recruited using the chain sampling method. The MMSE, the BDI and the PANDA were administered, and the results were compared against the German data. The results show a significant correlation between the MMSE and the PANDA total score. The Estonian sample’s scores were found to be significantly higher than those of the original control group. Multiple factors may partially influence this outcome. Our results, unlike the original ones, show a significant effect of education on the PANDA total score, thus a proposition is made of adding one point to the total PANDA score of those without higher education. Future directions should entail collecting some more normative data and testing the PANDA on a clinical sample.
Adjustment disorder new module: the adaption and validation of a self-report questionnaire for the assessment of adjustment disorder
(Tartu Ülikool, 2013) Viljus, Stina; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Juursoo, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Currently, Adjustment Disorder is viewed in diagnostic manuals as an exclusion diagnosis. There is evident need to better delineate between Adjustment Disorder and other disorders commonly overlapping with this disorder. The aim of this study was to validate the Estonian version of the ADNM (Adjustment Disorder New Module) questionnaire (Maercker et al., 2007) assessing patients recently diagnosed with Adjustment Disorder. In order to adapt and validate this questionnaire, a sample of clinical patient group (n=46) was obtained and data was collected using a package of self-report questionnaires (ADNM questionnaire, EST-Q-2; BDI; GHQ-26 and PCLC). Logisical regression analysis was used to predict the odds ratios of the presence of Adjustment Disorder and correlations between the ADNM questionnaire, other measuring instuments and the psychiatric diagnoses. The results showed that the subscale of the ADNM questionnaire which had been added Estonia-specific items yielded significant correlations with the EST-Q-2 Fatigue and Depression category. Based on the current sample, the overall validity of the questionnaire is poor – thus giving evidence that the diagnosing criteria of Adjustment Disorder might be specific to cultural backgounds.
Afektiivse tõlgenduse kognitiivsed mehhanismid: silmaliigutuste analüüs
(2022) Must, Karl; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Naar, Richard; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Agressiivsuse seosed digivahendite kasutamise ja sotsiaalse toetusega Eesti koolinoortel
(Tartu Ülikool, 2021) Penu, Reesi; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida agressiivse käitumise ja ohvriks olemise seoseid digiseadmete kasutamise ja sotsiaalse toetusega. Valimi moodustasid 258 7. klassi õpilast erinevatest Eestimaa koolidest. Illinois Bully Scale (IBS) küsimustikul tuvastati neljafaktoriline lahend: sarnaselt originaalküsimustikule Kaklemine ja Ohver, kuid Kiusamise skaala jagunes kaheks – otseseks ja kaudseks kiusamiseks. Selgus, et rohkem digivahenditega aega veetvad noorukid on agressiivsema käitumisega. Problemaatiline nutitelefoni kasutamine (E-SAPS18) on seotud kiusamiskäitumisega, kuid mitte ohvrirolliga. Kuigi eelkõige vanemate sotsiaalne toetus omas kaitsvat rolli ohvri ja agressiivse käitumise tahkude vastu lihtseoste analüüsis, jäi kahetasandilistes regressioonimudelites püsima vaid ohvri mudeli tulemus. Sotsiaalne digiaeg ennustas Kaudset ja Otsest kiusamist kõikides mudelites, Meessugu ennustas Otsest kiusamist ning Kaklemist. Kaudse kiusamise ennustajana ilmnes esimese taseme mudelis Vanematelt tajutud madal toetus, kuid E-SAPS18 kaasamine mudeli teisele tasemele, omistas osa seletusjõust. Kaklemist ennustasid esimese taseme mudelis kõrge Sotsiaalne digiaeg ja Vanematelt tajutud madal tugi, kuid need teisel tasemel E-SAPS18 kaasamisel oluliseks ei osutunud, vaid Sõpradelt tajutud kõrgem tugi ning problemaatiline nutiseadme kasutamine olid parimateks ennustajateks. Ohvriks olemist ennustas mõlemas mudelis edukalt Meessugu, madal Produktiivne digiaeg ning Vanematelt tajutud madal sotsiaalne toetus. Problemaatilise nutiseadme kasutamise lisamine mudelisse aitas parandada kõikide loodud mudelite ennustusvõimet, välja arvatud ohvriksolemise puhul. E-SAPS18 lisamine panustas kõige tugevamalt Kaudse kiusamise ennustamisesse. Kuigi E-SAPS18 ennustas ka Kaklemist, jäi see panus nõrgaks.
Ajupiirkondade energeetilise püsiaktiivsuse kaardistamine serotoniinipuudulikkusega hiirtel
(Tartu Ülikool, 2023) Kupper, Pilleriin; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Akadeemilise prokrastineerimise seosed eneserefleksiooni ja võimekususkumustega: võimekususkumuste vahendav mõju eneserefleksiooni ja prokrastineerimise seostele
(Tartu Ülikool, 2014) Tiidus, Annaliis; Aus, Kati, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuse eesmärk oli leida seoseid prokrastineerimise ning enesekirjelduste määra ja võimekususkumuste vahel. Lisaks analüüsiti võimekususkumuste vahendavat mõju enesekirjelduste määra ning prokrastineerimise vahelisele seosele. Selleks kasutati projekti „Üldpädevused ja nende hindamine“ (Kikas, 2013) 482 seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilaste andmeid prokrastineerimise, enesekirjelduste ja võimekususkumuste kohta. Andmeanalüüsi meetoditena kasutati skaalade faktormudelite hindamiseks nii eksploratiivset kui ka konformatiivset faktoranalüüsi ning hüpoteeside kontrollimiseks korrelatsioonseoseid ning lineaarsetes regressioonimudelites oluliste interaktsioonide kontrollimiseks kasutatavat makrot ModProbe. Prokrastineerimise ning võimekususkumuste skaalade faktoranalüüsi tulemusena sai töös kasutada mõlema küsimustiku puhul ühefaktorilist skaalat. Korrelatsioonanalüüsi tulemus prokrastineerimise ning enesekirjelduste arvu vahel statistiliselt olulist seost ei näidanud. Võimeksuskumuste ning prokrastineerimise vaheline seos oli statistiliselt oluline, kuid nõrk. Võimekususkumused osutusid enesekirjeldusoskuste ja prokrastineerimise vahelist seost modereerivaks teguriks.
Aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomite, une, energilisuse ja digivahendite kasutuse seosed lasteaiaealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Suve, Mirjam; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk oli uurida Eestis elavate lasteaiaealiste laste uneaega, liikumist ja energiat, igapäevast digivahendite kasutamist, nende omavahelisi seoseid ja seoseid aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite ning vastandliku käitumisega. Valim koosnes 424st Eesti lasteaialapsest. Uuring oli küsimustikupõhine ning küsimustiku täitsid lapsevanemad. Uuringu tulemused näitasid, et ekraaniaeg mõjutas oluliselt laste keskmist uneaega. Suurema uneajaga lapsed olid liikuvamad ja energilisemad. ATH sümptomeid esines rohkem poistel kui tüdrukutel. ATH sümptomeid ja vastandlikku käitumist ennustas lisaks soole kõige paremini laste keskmine ekraaniaeg. Käesoleva uuringu tulemustest liikumise ja energia ning ekraaniaja vahel seoseid ei leitud. Uneaeg statistiliselt olulisi tulemusi ATH sümptomite ja vastandliku käitumise juures ei andnud, kuid nõrk positiivne seos siiski esines. Statistiliselt oluline oli ekraaniaeg keskendumise ja tähelepanu probleemide ning vastandliku käitumise juures. Samuti mõjutas vastandlikku käitumist laste vanus.
Algkooli laste vanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest ja laste tegelik toitumine
(Tartu Ülikool, 2014) Tammsalu, Elin; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste vale toitumine ja sellest tulenevad terviseprobleemid on viimasel ajal järjest aktuaalsemaks muutuv teema. Laste toitumise üle on kõige suurem kontroll lapsevanematel. See, mida ja kuidas lapsevanemad enda lastele toiduks pakuvad, sõltub aga suurel määral nende teadmistest selle kohta, mis on tervislik. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on lapsevanemate teadmised tervislikust toitumisest ja kas laste tegelik toitumine on vanemate teadmistega kooskõlas. Kuna algkooli lapsi võib mõjutada juba ka koolikeskkond, uurisin ka õpetajate teadmisi ja nende nägemust kooli rollist lapse toitumise mõjutamisel. Valimi moodustasid 233 1.-4 klassi lapse vanemat ja 39 õpetajat. Lapsevanematele ja õpetajatele mõeldud küsimustike koostamisel oli aluseks võetud IDEFICSi ja CFQ küsimustikud. Tulemustest selgus, et lapsevanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest on paremad, kui lapse tegelik toitumine. Kusjuures paremini toituvad need lapsed, kelle vanemate teadmised on paremad. Vanemate käitumist analüüsides selgus, et paljud vanemad kasutavad ebasoovitavaid käitumismustreid nagu näiteks lapse sööma sundimine ja toiduga premeerimine ja karistamine. Õpetajate vastustest tuli välja, et koolil on oluline roll lapse toitumise suunamisel ja tervislike eluviiside edendamisel ning kooli personal peaks sellele tähelepanu pöörama. Edasiste uurimuste käigus oleks vaja välja selgitada, mis põhjustel vanemate käitumine ei vasta teadmistele ning kuidas vanematel aidata vastavalt teadmistele lapse toitmisel toimida.
Alternatiivsete tõlgenduste sisu, hulga ja usutavuse seosed ümberhindamise edukusega
(2022) Heinvere, Anastassia; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Alternatiivsetesse teooriatesse uskumise seosed subjektiivse heaolu, poliitiliste vaadete ja sotsiaalmajandusliku olukorraga
(Tartu Ülikool, 2021) Lepland, Tuuli; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärgiks oli kaardistada alternatiivsetesse teooriatesse uskumise üldist levimust Eestis ning uurida selle võimalikke indiviiditasandi psühholoogilisi ja sotsiaalseid korrelaate. Vandenõu- ja pseudoteaduslikesse teooriatesse uskumist mõõdeti Alternatiivsetesse Teooriatesse Uskumise Skaalaga (ATUS). Subjektiivset heaolu (eluga rahulolu ja emotsionaalset kogemust) mõõdeti Eluga Rahulolu Skaalaga ning Positiivse ja Negatiivse Afektiivsuse Skaalaga (PANAS; negatiivne ja positiivne afektiivsus eraldi). Isiksuseseadumusi (neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, sotsiaalsus, meelekindlus) mõõdeti Kümneväitelise Isiksuseküsimustikuga. Poliitilisi vaateid mõõdeti vasak-parem skaala ja 12 väitega, mis kirjeldasid erinevaid poliitilisi seisukohti. Sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste näitajate puhul võeti arvesse inimese haridustaset, sissetulekut ja vanust. Valimisse kuulus 326 inimest (48.2% naised, keskmine vanus 32.2 aastat, SD = 11.3). Töö tulemustest selgus, et alternatiivsetesse teooriatesse uskumine on seotud madalama sotsiaalmajandusliku staatuse (haridustase, sissetulek), madalama subjektiivse heaoluga, kõrgema vanusega ning parempoolsete vaadetega. Käesolev töö annab kinnitust teooriale, et eksisteerib uskumuslik mõtteviis, mille järgi nii vandenõuteooriatesse uskumine kui ka pseudoteaduslikesse teooriatesse (sh üleloomulikesse jõududesse) uskumine on sarnased nähtused, mis on omavahel seotud.
Antisotsiaalse isiksusehäire skaala valideerimine SNAP-2 testis
(Tartu Ülikool, 2014) Suun, Imbi; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Kaera, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö on osa Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustiku teise variandi (SNAP-2, The Schedule for Nonadaptive and Adaptive Personality-2, Clark, Simms, Wu ja Casillas, 2009) eesti keelde adapteerimise projektist ning keskendub antisotsiaalse isiksusehäire skaala valideerimisele. Töö eesmärgiks oli kontrollida SNAP-2 eesti versiooni antisotsiaalse isiksusehäire skaala reliaablust ja valiidsust ning seoseid teiste SNAP-2 skaaladega. Töö tulemustest ilmnes antisotsiaalse isiksusehäire skaala hea sisemine ühtsus patsientide valimil Cronbachi α 0,86 ja rahuldav üldvalimil 0,76. Antisotsiaalne isiksusehäire on seotud teiste B-klastri (piirialane, histriooniline, nartsissistlik) isiksusehäiretega, mõõdukas korrelatsioon ilmnes ka paranoilise isiksusehäirega. SNAP-2 antisotsiaalse isiksusehäire skaala omas ootuspäraseid korrelatiivseid seoseid manipulatiivsuse, impulsiivsuse, pidurdamatuse ning agressiivsusega. Regressioonanalüüsi tulemusel saab isiksusejoontest antisotsiaalse isiksusehäire oluliseks ennustajaks pidada agressiivsust.
Applicability of a new internet-based cognitive training program: implementation and effectiveness of the go/no-go task
(Tartu Ülikool, 2015) Parve, Kadi; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The purpose of this pilot study was to examine the effectiveness and applicability of a cognitive training based on a computerized Go/no-go task on inhibitory control, processing speed and executive control in young adults. Eleven individuals between the ages of 19-26 participated in a four-week long training, thirteen same age peers were recruited in a passive control group. In the beginning of the study all participants from training and control group were assessed with Trail Making Test (TMT) to specify the pre-testing level of inhibitory control, executive control and processing speed. After initial assessment participants from the training group performed short computerized Go/no-go task trainings five times a week during a four-week period whereas control group participants were on a passive waiting-list. After four weeks both training and control group participants were again assessed with TMT. The results showed that training on a Go/no-go task has a significant positive effect on inhibitory control – within four weeks inhibitory control had improved by 24% in the training group. Nonsignificant improvements in executive control were also notable in the training group. The processing speed of the training group individuals did not seem to either improve nor decline. Control group individuals however, performed significantly faster after four weeks during the re-testing. In conclusion, inhibitory control, a core component of executive functioning and an important contributor to overall well-being, academic and social functioning and quality of life, could be improved with our four-week long computerized training with Go/no-go tasks.
Appraisals Influence Eye Pupil Size: The Effect of Goal Type and Goal Congruence
(Tartu Ülikool, 2016) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This thesis attempted to investigate the effects of appraisal dimensions on pupillary movements. Three appraisal dimensions were under investigation: goal relevance, goal type and goal congruence. Three hypotheses were formulated. Pupil dilation a) differs in neutral and relevant events; b) depends differently on wins and losses; c) is affected by goal conduciveness and goal obstructiveness. A novel research paradigm was used to test these hypotheses. Instead of picture stimuli we relied on perceptually simple stimuli (Landolt circles) which were coupled with affective meaning. To that end we used the monetary incentive delay task (MID) where the stimuli were associated with three types of events: gains, losses, neutral. The conditioning in the experiment was successful. Pupil dilation showed a difference between neutral and relevant events. As predicted, the results confirmed that goal type has an effect on pupillary reactivity. To a degree goal conduciveness also demonstrated the pattern predicted, in that pupil reactivity changed, but only in approach conditions (conditions “you won” and “you did not win” differed significantly).

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Title

Results Per Page

Sort Options