Alternatiivsetesse teooriatesse uskumise seosed subjektiivse heaolu, poliitiliste vaadete ja sotsiaalmajandusliku olukorraga

Kuupäev

2021

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Antud töö eesmärgiks oli kaardistada alternatiivsetesse teooriatesse uskumise üldist levimust Eestis ning uurida selle võimalikke indiviiditasandi psühholoogilisi ja sotsiaalseid korrelaate. Vandenõu- ja pseudoteaduslikesse teooriatesse uskumist mõõdeti Alternatiivsetesse Teooriatesse Uskumise Skaalaga (ATUS). Subjektiivset heaolu (eluga rahulolu ja emotsionaalset kogemust) mõõdeti Eluga Rahulolu Skaalaga ning Positiivse ja Negatiivse Afektiivsuse Skaalaga (PANAS; negatiivne ja positiivne afektiivsus eraldi). Isiksuseseadumusi (neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, sotsiaalsus, meelekindlus) mõõdeti Kümneväitelise Isiksuseküsimustikuga. Poliitilisi vaateid mõõdeti vasak-parem skaala ja 12 väitega, mis kirjeldasid erinevaid poliitilisi seisukohti. Sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste näitajate puhul võeti arvesse inimese haridustaset, sissetulekut ja vanust. Valimisse kuulus 326 inimest (48.2% naised, keskmine vanus 32.2 aastat, SD = 11.3). Töö tulemustest selgus, et alternatiivsetesse teooriatesse uskumine on seotud madalama sotsiaalmajandusliku staatuse (haridustase, sissetulek), madalama subjektiivse heaoluga, kõrgema vanusega ning parempoolsete vaadetega. Käesolev töö annab kinnitust teooriale, et eksisteerib uskumuslik mõtteviis, mille järgi nii vandenõuteooriatesse uskumine kui ka pseudoteaduslikesse teooriatesse (sh üleloomulikesse jõududesse) uskumine on sarnased nähtused, mis on omavahel seotud.

Kirjeldus

Märksõnad

alternatiivsed teooriad, subjektiivne heaolu, Suur Viisik, poliitilised vaated, sotsiaalmajanduslik staatus, alternative theories, subjective well-being, Big Five, political views, socioeconomic status

Viide