MITI 4.2.1 hindamissüsteemi rakendatavus ja hindajatevaheline kooskõla simuleeritud tingimustes

Abstract

Motiveeriv intervjueerimine (MI) on tõenduspõhine nõustamisviis, mille tõhusus sõltub suurel määral selle rakendamise kvaliteedist. Usaldusväärne ja süsteemne hindamine on vajalik nii MI õpetamisel kui ka teadusuuringutes. Käesolev magistritöö keskendub MI hindamissüsteemi MITI 4.2.1 (Motivational Interviewing Treatment Integrity) rakendatavusele Eesti kontekstis ning hindajatevahelise kooskõla analüüsile olukorras, kus MI-hindamine toimub standardiseeritud patsientidega simuleeritud intervjuude põhjal.

Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli õpetamise ja arendamise grandi raames meditsiinitudengitega, kes viisid läbi MI-seansid koolitatud standardiseeritud patsientidega. Analüüsi kaasati 14 salvestatud intervjuud, mida hindasid neli väljaõppega kodeerijat ning üks eksperthindaja. Hindamised viidi läbi MITI 4.2.1 alusel, kasutades globaalskaalasid ja käitumiskoode. Hindajatevahelist kooskõla hinnati klassisisese korrelatsioonikordaja (ICC) abil ning eksperthindajaga võrreldavust täiendati Pearsoni korrelatsioonide ja Cronbachi alfa analüüsiga.

Tulemused näitasid, et enamik skaalasid saavutas hea või väga hea hindajatevahelise usaldusväärsuse (ICC 0,73-0,97). Kõrgeim kooskõla ilmnes struktureeritud käitumiste, näiteks küsimuste ja lihtsate peegelduste puhul. Globaalskaalad nagu empaatia näitasid madalamat kooskõla. Analüüs toetab MITI kasutatavust Eesti õppekeskkonnas simuleeritud MI intervjuude hindamisel, kuid osutab ka vajadusele täpsemaks koolituseks keerukamate skaalade hindamisel.