Feminiinsuse ja maskuliinsuse seosed isiksuseomaduste ning subjektiivse heaoluga

Abstract

Varasemates uuringutes on palju käsitletud naiste ja meeste erinevusi isiksuse dimensioonide tasandil ja uuritud soorollide mõju inimeste käitumisele ja heaolule. Vähem on uuritud seda, kuidas suhestuvad isiksuse kitsamad üksused nagu nüansid naiselikkuse ja mehelikkuse dimensioonidega. Käesoleva magistritöö eesmärk oli lähemalt uurida isiksusenüansside seoseid feminiinsuse ja maskuliinsusega, keskendudes ühtlasi ka subjektiivse heaolu tulemitele, sh eluga ja suhetega rahulolule. Lisaks kontrolliti lähedaste ja enda maskuliinsuse ja feminiinsuse hinnangute kokkulangevust. Andmed pärinevad Geenivaramu isiksuseuuringust ning valimi moodustasid osalejad, kelle kohta on ka lähedased täitnud 100-NP küsimustiku. Lõplikusse valimisse jäid 20 972 geenidoonorit vanuses 18-93, kellest 6681 olid mehed ja 14 291 naised. Selgus, et inimese hinnangud oma maskuliinsusele ja feminiinsusele on mõõdukalt kooskõlas tema lähedase antud hinnangutega. Tulemustest saab järeldada, et tajutud naiselikkuse ja mehelikkuse kõige tugevamaks prediktoriks on sugu. Naiselikkusega seostusid väited, mis puudutasid välimuse olulisust, emotsionaalset tundlikkust ning soovi silma paista. Mehelikkusega seostusid aga väited, mis peegeldasid näiteks juhirollis olemist, riskantsete olukordade armastamist ja julgust olla olla omapärane. Lisaks leiti, et mida enam inimese isiksuseprofiil kattub stereotüüpse mehelikkuse profiiliga, seda kõrgemaks ennustab see nii tema eluga kui ka suhetega rahulolu. Seosed stereotüüpse naiselikkuse profiiliga olid samasuunalised, kuid nõrgemad.