Sirvi Autor "Ilves, Kerli" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs: raport
(Tartu Ülikool, 2023) Kalda, Ruth; Rooväli, Liis; Suija, Kadri; Kiisk, Ele; Riismaa, Anett; Trankmann, Sabina; Ilves, Kerli; Nõmm, Kuido; Urmann, Helen; Saar, Pille; Raag, Mait
Kognitiivse emotsioonide regulatsiooni seosed nutiseadmete kasutamisega lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Ilves, Kerli; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Senised uuringud on viidanud düsfunktsionaalse emotsioonide regulatsiooni seosele probleemse nutiseadme kasutusega. Käesolev uurimistöö uuris lähemalt kognitiivsete emotsioonide regulatsiooni strateegiate seoseid nutiseadme kasutusega lastel. Eesti 7. klassi koolilapsed (n=192) täitsid enesekohased küsimustikud kognitiivse emotsioonide regulatsiooni (E-CERQ-short) ning probleemse nutiseadme kasutuse (ESAPS) kohta. Lisaks koguti andmed digiseadmete kasutuse aja ja funktsioonide kohta. Lapsed, kes kasutasid rohkem düsfunktsionaalseid emotsioonide reguleerimise strateegiaid, ilmutasid rohkem probleemse nutiseadme kasutuse sümptomeid ning tarbisid rohkem nutiseadmete sotsiaalseid funktsioone. Seevastu positiivse ümberhindamise kasutamine oli negatiivselt seotud probleemse nutiseadme kasutuse sümptomitega. Siiski olid kõik ilmnenud korrelatsioonid nõrgad. Antud seoste kohta usaldusväärsemate järelduste tegemiseks on vajalikud täiendavad uuringud. Lisaks viidi läbi CERQ-short eesti keelde adapteerimist uuriv faktoranalüüs, mille alusel eristus originaalse küsimustiku üheksa faktori asemel kuus faktorit. Sellist faktorstruktuuri erinevust originaalist tasub edaspidi E-CERQ puhul lähemalt uurida.