Sirvi Autor "Ivanov, Anton" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Voisement des consonnes françaises chez les apprenants estonophones et russophones
(Tartu Ülikool, 2015) Ivanov, Anton; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Prantsuse keele konsonantide fonatsioon eesti ja vene emakeelega õppijatel Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada eesti ja vene keele mõju prantsuse keele hääldusele, selleks et aidata õppijatel seda paremini omandada. Töös käsitletakse helilisi konsonante, millel on prantsuse keeles fonoloogiliselt olulised helitud paarilised, ning on esitatud hüpoteese selle kohta, kuidas eesti ja vene keelele omased harjumused võivad mõjutada nende häälikute artikuleerimist. Nende hüpoteeside kontrollimiseks korraldati katse, kus lindistati eesti ja vene emakeelega õppijate kõnet. Lindistused on tehtud rahvusvahelise projekti IPFC raames läbiviidavate uurimuste eeskujul: iga katsealune loeb teksti ja sõnade nimekirja. Andmete analüüsi käigus tuvastati, et eestlasest õppijal tuleb harjutada prantsuse keele kaashäälikuid eristava fonatsiooni rakendamist, sest see mehhanism ei ole tema emakeelele omane. Erilist tähelepanu nõuavad helilised konsonandid sõna alguses ja lõpus. Seega peab neid tekstis siduma täis- ja ninahäälikutega, kuna heliline ümbrus hõlbustab fonatsiooni. Kui aga helilise konsonandiga liitub helitu sulg- või hõõrdhäälik, ei tohiks see esimene muutuda ka helituks, vaid kogu konsonantühendi artikuleerimise vältel peavad häälekurrud võnkuma. Vene emakeelega õppijad peavad jälgima, et heliline kaashäälik ei muutuks helituks sõna lõpus, nagu see juhtub vene sõnade hääldamisel. Samuti tuleb neil õppida eristama helitut ja helilist s-i ning harjutada hääldama helitut konsonanti helilisena v ees. Helilisest konsonandist ja r-häälikust koosneva konsonantühendi puhul peavad nii eestlastest kui ka venelastest õppijad vältima r-i liiga intensiivset hääldust, muidu muutub kogu häälikuühend helituks.