Voisement des consonnes françaises chez les apprenants estonophones et russophones
Abstract
Prantsuse keele konsonantide fonatsioon eesti ja vene emakeelega õppijatel
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada eesti ja vene keele mõju
prantsuse keele hääldusele, selleks et aidata õppijatel seda paremini omandada.
Töös käsitletakse helilisi konsonante, millel on prantsuse keeles fonoloogiliselt
olulised helitud paarilised, ning on esitatud hüpoteese selle kohta, kuidas eesti ja
vene keelele omased harjumused võivad mõjutada nende häälikute artikuleerimist.
Nende hüpoteeside kontrollimiseks korraldati katse, kus lindistati eesti ja vene
emakeelega õppijate kõnet. Lindistused on tehtud rahvusvahelise projekti IPFC
raames läbiviidavate uurimuste eeskujul: iga katsealune loeb teksti ja sõnade
nimekirja.
Andmete analüüsi käigus tuvastati, et eestlasest õppijal tuleb harjutada prantsuse
keele kaashäälikuid eristava fonatsiooni rakendamist, sest see mehhanism ei ole tema
emakeelele omane. Erilist tähelepanu nõuavad helilised konsonandid sõna alguses ja
lõpus. Seega peab neid tekstis siduma täis- ja ninahäälikutega, kuna heliline ümbrus
hõlbustab fonatsiooni. Kui aga helilise konsonandiga liitub helitu sulg- või
hõõrdhäälik, ei tohiks see esimene muutuda ka helituks, vaid kogu konsonantühendi
artikuleerimise vältel peavad häälekurrud võnkuma.
Vene emakeelega õppijad peavad jälgima, et heliline kaashäälik ei muutuks helituks
sõna lõpus, nagu see juhtub vene sõnade hääldamisel. Samuti tuleb neil õppida
eristama helitut ja helilist s-i ning harjutada hääldama helitut konsonanti helilisena
v ees. Helilisest konsonandist ja r-häälikust koosneva konsonantühendi puhul peavad
nii eestlastest kui ka venelastest õppijad vältima r-i liiga intensiivset hääldust, muidu
muutub kogu häälikuühend helituks.
Le présent travail s’adresse en premier lieu aux estonophones et aux russophones apprenant le français et désirant perfectionner leur prononciation, aux étudiants qui se préparent à l’enseignement du français comme langue étrangère et aux enseignants actuels.
Le présent travail s’adresse en premier lieu aux estonophones et aux russophones apprenant le français et désirant perfectionner leur prononciation, aux étudiants qui se préparent à l’enseignement du français comme langue étrangère et aux enseignants actuels.
Description
Keywords
prantsuse keel, foneetika, vene keel, kaashäälikud, bakalaureusetööd, korpused (keelet.)