Sirvi Kuupäev , alustades "2015" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2420

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Visuaalse programmeerimise mooduli lisamine NXCEesti rakendusele
(2015) Ait, Johannes; Villems, Anne; Duvin, Taavi
NXCEesti on 2012. aastal loodud platvormiülene NXC kasutamise rakendus, millega saab luua programme LEGO Mindstorms NXT robotitele. Käesoleva töö raames lisati NXCEesti rakendusele visuaalse programmeerimise moodul, mis võimaldab LEGO Mindstorms NXT robotitele programme luua graafiliste plokkide ühendamise kauda. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade visuaalsest programmeerimisest ja selle ajaloost. Teises osas tutvustatakse olemasolevat rakendust NXCEesti. Kolmandas peatükis kirjeldatakse töö käigus NXCEesti rakendusele tehtud muudatusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuur Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarse õendusabi osakonnas
(Tartu Ülikool, 2015) Kuslapuu, Maarja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Kõik, mis organisatsioonis igapäevaselt toimub, alates sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas riietuvad, kuni viisini, kuidas nad täidavad oma tööülesandeid ning kuidas võetakse vastu olulisi otsuseid, on mõjutatud organisatsioonikultuurist. Organisatsioonid, kus on selgepiiriline ametialane eristumine (nagu haiglad), on traditsiooniliselt koos eksisteerinud mitmeid subkultuure. Üheks subkultuuriks on õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuur. Kui õendus- ja hoolduspersonali kultuuri tajutakse negatiivsena, siis mõjutab see samamoodi nii töötajate kui ka patsientide rahulolu ning organisatsiooni tulemusi. Kultuuri hindamine võimaldab õendusjuhtidel saada ettekujutus oma alluvate hoiakutest ning vajadusel planeerida muudatusi arvestades õdede ja hooldajate arvamustega. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarses õendusabi osakonnas õdede ja hooldajate arvamuste kaudu. Uuritavateks olid TÜK statsionaarse õendusabi osakonna kõik õendus- ja hooldustöötajad (N=46). Andmed koguti oktoobris 2014 õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri hindamise mõõdikuga (Nursing Unit Cultural Assesment Tool ehk NUCAT-3). Ankeedi täitsid kokku 34 õde ja hooldajat (vastamismäär 73,9%). Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Uurimistöö tulemusena selgus, et õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri iseloomustavateks olulisteks käitumistavadeks olid pädev olemine, eluohtlike komplikatsioonide ilmnemisel rahulikuks jäämine, erakorralistes olukordades rahulikuks jäämine, töö tulemuslikkus, patsientidel end mugavalt tunda aitamine, õendusabi ja hooldust reguleerivate eeskirjade ja kehtestatud korra järgimine, organisatsiooni käsuliinist kinnipidamine, töö tegemine tulemuslikult, kollektiivis väljakujunenud hoiakutele ja normidele allumine õendusabi osutamisel ning erialane arenemine ja enesetäiendamine. Nendele käitumistavadele tuginedes saab öelda, et õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri iseloomustavad peamiselt tehniliste oskuste väärtustamine ja korralduste täitmine, lisaks otsene suhtlemine ja professionaalne areng. Käitumistavad, mida õendus- ja hoolduspersonali töögrupp muuta soovib, olid järgmised: patsiendi tunnete mõistmine, kaastöötajatest hoolimine, kaastöötajatele emotsionaalse toe pakkumine, patsientidel end mugavalt tunda aitamine, uute seadmete ja tehniliste vahendite kasutama õppimine, kollektiivi moraali tõstmine ja täienduskoolitustel osalemine, erialane arenemine ja enesetäiendamine ning õendusabi ja hooldust puudutavate uute ideede arutamine. Need käitumistavad on seotud viie valdkonnaga nagu professionaalse hinnangu kasutamine, kaastöötajatest hoolimine, tehniliste oskuste väärtustamine, korralduste täitmine ja professionaalne areng. Uurimistöö tulemusi saab kasutada uuritava osakonna jaoks. Statsionaarse õendusabi osakonna õendus- ja hooldustöötajad saavad teadlikuks enda töögrupi kultuuri iseloomustavatest käitumistavadest ning vanemõde saab vajadusel neid tulemusi kasutada, kui planeeritakse läbi viia muudatusi või uute töötajate värbamisel nende kiirema sisseelamise soodustamiseks
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilased tunnivälisest ajast Tartu Karlova Kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Õunap, Kristi; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu magistritöö eesmärgiks oli uurida õpilaste kogemusi ja arvamusi seoses tunnivälise ajaga, nii nagu see praegu ühes koolis on. Täpsemalt uurisin, mis toimub koolis tunnivälisel ajal, mida tähendab õpilaste jaoks tunniväline aeg koolis ning millised on õpilaste soovid seoses tunnivälise ajaga koolis. Minu töö aluseks oli eluilmakeskne lähenemine sotsiaaltöös. Uurimuse käigus viisin läbi fookusgrupi intervjuud ja tunnivälise aja vaatlused koolis. Intervjuudes osales 34 õpilast II, III, V, VI, VII ja IX klassidest. Intervjuude ja vaatluste käigus kogutud andmete analüüsimiseks kasutasin temaatilist analüüsi. Analüüsi käigus selgus, et õpilased peavad tunniväliseks ajaks aega enne tunde, vahetundide ajal ja pärast tunde. Intervjuudest ilmnes, et laste arvates on vahetunnid liiga lühikesed ning meelepärasteks tegevusteks ja suhtlemiseks nii kaaslaste kui õpetajatega on see liialt piiratud. Lapsed peavad paljusid koolielu reguleerivaid keeldusid enesestmõistetavateks, kuid on ka selliseid reegleid, millest alati ühtmoodi kinni ei peeta. Ilmnes, et koolis lastele kehtestatud reeglid võivad erineda nii vanuseastmeti kui paralleelklassiti ning kooli töötajad ei ole nõudmistes ühtsed ja järjepidevad. Eri vanuses õpilased tahavad koolis suhelda täiskasvanutega, kelleks ei pea tingimata olema õpetaja ning suhtlemine peaks olema laiem kui ainult kooliga seotud teemad. Algklasside lastel on oma õpetajaga tihedam kontakt ja lähedasem suhe, aga vanemad õpilased tunnevad sellest puudust. Lisaks õpetajatega suhtlemisele soovivad lapsed nendega koos ka tegutseda. Uurimusest ilmnes, et õpilased soovivad midagi koos teha ka eri eas koolikaaslastega. Lapsed olid üksmeelel selles osas, et vanemad õpilased võiksid noorematele mitmesuguseid üritusi korraldada ja neid juhendada. Õpilased pooldasid ka erinevas eas koolikaaslaste osalemist samades huvialaringides. Õpilaste tunnivälise aja veetmise eelistused on erinevad. Vanemad õpilased tahavad olla pigem rahulikumalt ja vaiksemas keskkonnas, noorematele meeldib rohkem joosta, jooksumänge mängida ning oma tegevusi valju häälega saata. Vajalik on, et koolis oleksid erinevad võimalused tunnivälise aja veetmiseks – erinevaid kohti jooksmiseks ja mängimiseks ning erinevaid kohti vaikselt ja rahulikult olemiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehaline aktiivsus tütarlastel ning selle suurendamise võimalused kehalise aktiivsuse sekkumisprogrammide kaudu eri riikide näitel = Physical activity in girls and intervention programs to promote physical activity level on the example of various countries
(Tartu Ülikool, 2015) Vaher, Kristi; Kull, Merike, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasvuhoonegaaside emissioon kõdusoometsadest
(Tartu Ülikool, 2015) Maanso, Helina; Maddison, Martin, juhendaja; Hansen, Raili, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Physical activity counseling in primary health care: factors influencing the physical activity counseling and promotion of the physical education programs in medical schools
(Tartu Ülikool, 2015) Rauhala, Petteri; Kull, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärisuunitlusega sotsiaalvõrgustiku rakenduse arendamine
(2015) Värva, Indrek; Karus, Siim
Veebi arengu tõttu on sotsiaalmeediat hakatud üha enam äriprotsessidesse kaasama ning selle rakendused pakuvad kasutusvõimalusi nii turundustegevuses kui ka värbamisel. Käesolevas töös projekteeritakse ja arendatakse selline sotsiaalvõrgustik, mille eesmärk on äripartnerlust arendada. Tegemist on pilootprojektiga, mille arendustegevuse juhtimiseks uuritakse tulevaste kasutajate kui ärihuve esindavate professionaalide sotsiaalmeedia kasu-tamisega seotud trende. Projekti arendamise käigus koostatakse tehniline dokumentatsioon, mis annab ülevaate teenusorienteeritud serverrakenduse ja üheleheküljelise veebirakenduse loomisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajate arusaamad ja hoiakud uurimusliku õppe suhtes Ida-Virumaa vene õppekeelega koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Gromova, Tatjana; Hellat, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Motivatsiooni roll vaimse võimekuse mõõtmisel ja testitulemuste tõlgendamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Silm, Gerli; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades, kui palju kasutatakse inimeste omaduste ja võimete hindamiseks teste, sh saadud andmeid rahvusvahelisteks võrdlusteks, on tekkinud küsimus, kuivõrd näitavad saadud tulemused seda, mida sooviti mõõta, ning kuivõrd peegeldavad muid tegureid. Kuna taoliste testide täitmisel puuduvad tavaliselt testitäitja jaoks olulised tagajärjed, mis võib vähendada motivatsiooni ja pingutust testi täitmisel, käsitlesin käesolevas töös kahe motivatsiooninäitaja – enesekohase motivatsiooniküsimustiku (Student Opininon Scale, Sundre, 1999) ning APV (ajaline pingutus vastamisel) (Wise & Kong, 2005) – seoseid vaimse võimekuse testi skooriga ning kummagi meetodi omadusi motivatsiooni filtreerimisel. Valim on kogutud neljast erinevast uuringust, milles osalesid üliõpilased ja abituriendid erinevatest koolidest (N = 714). Leidsin, et kaks meetodit eristavad mittemotiveerituid motiveeritutest suhteliselt sarnaselt. Motivatsiooniküsimustik on filtreerimismeetodina rangem, st selle alusel loetakse mittemotiveerituteks rohkem testitäitjaid kui APV-indeksi alusel. See-eest võib APV-indeks olla objektiivsem näitaja, kuna tegemist on mitte-sekkuva meetodiga, samas kui enesekohaselt teatatud motivatsioon võib olla mõjutatud sotsiaalselt soovitavast vastamisest. Viimase puhul esines vastamises ka soolisi erinevusi. Mudel, kuhu peale kummagi motivatsiooninäitaja on lisatud ka kooliedukuse näitaja riigieksamite keskmise tulemuse näol ja sugu, seletab ligi 50% testitulemuse varieeruvusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
JavaScript 2D graafika teekide võrdlus
(2015) Pihlamägi, Priit; Karus, Siim
Javascript 2D graafika teeke on palju ja seetõttu on raske valida konkreetse rakenduse jaoks sobivat teeki. Piirdudes vaid populaarsemate teekidega on neist igal ühel siiski omad eelised ja puudused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida kuut populaarset JavaScript 2D graafika teeki ja standardeid SVG ning Canvas 2D Context. Töös antakse lühikokkuvõte vaadeldud teekidest ja antakse teekide erinevatele külgedele hinnangud. Lõputöö käigus loodi ka testrakendus, mida kasutatakse võrdluses. Analüüsi tulemused aitavad uute veebirakenduste projekteerimisel valida sobivat JavaScripti 2D graafika teeki.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Krohmseente DNA-põhine määramine
(Tartu Ülikool, 2015) Lindsaar, Kätlin; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
MacArthuri suhtlemise arengu testi lühiversiooni konstruktivaliidsus
(Tartu Ülikool, 2015) Sirp, Leena; Urm, Ada, juhendaja; Olt, Anne-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö eesmärk oli uurida eestikeelse MacArthuri Suhtlemise arengu testi (CDI) lühiversiooni konstruktivaliidsust. Valimisse kuulub 30 tervet eesti last vanuses 2 aastat. Iga lapsevanem täitis nii eestikeelse CDI pika versioon kui ka lühiversiooni. Lühitesti konstruktivaliidsuse hindamiseks analüüsisin lühitesti sisereliaablust ning võrdlesin kahe testi tulemusi omavahel. Tulemused näitasid, et lühitest on usaldusväärne ning eristab hästi kõrgemaid tulemusi madalatest. Seega eestikeelne CDI lühiversioon on heaks mõõtmisvahendiks kõnearengu uuringu esmaseks läbiviimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haridus ja oskused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Valk, Aune; Silm, Gerli
Käesolevas aruandes analüüsitakse PIAACi, Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Kutseregistri andmete alusel peamiselt kahte teemat. Esiteks uuritakse, kes ja miks õpivad Eestis kauem ning milline on erinevate tegurite roll haridustee pikkuse kujunemisel, hinnates muuhulgas riigieksamitulemuste tähtsust ja eri gruppide haridustee erinevusi. Teiseks analüüsitakse formaalhariduse ja teiste tegurite rolli, hindamaks infotöötlusoskuste taset ja muutumist. Vaadatakse eri haridustasemete ja õppevaldkondade lõpetanute oskusi ning meeste ja naiste oskuste erinevusi. Eraldi pööratakse tähelepanu õpetajate ja õpetajakoolituse lõpetanute oskustele. Täpsemalt vaadatakse ka kutsekvalifikatsioonide kohta oskuste ja hariduse kõrval tööturul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Symbols of identity: commemorative holidays in post-soviet Russia
(Tartu Ülikool, 2015) Parshintceva, Elizaveta; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Holidays as a collective form of activity at all times is a reflection of the profound changing in society’s values. The reducing need for a holiday, loss of interest in it indicates that values, represented in celebrations, lose their meaning. In turn, establishment of a new holiday or restoration of practices of events celebrated earlier imply a change of value priorities in the society. The Russian case of transformation of public holidays is in some way unique. The regime change in early 1990s did not lead to abolition of Soviet holidays, but demanded from the new government efforts to adapt to new realities. This research shows the short history of introduction or evolution of three Russian commemorative holidays: Day of National Unity, Day of Russia, and Victory Day. All of them are intended to construct new Russian national identity, different from the old Soviet one. The analysis of discourse around these holidays suggests that due to the short history of the new state, political forces do not have clear understanding of essence of holidays and of ideas how they have to be celebrated. Without the agreement among political elite, it is difficult to construct new Russian national identity among the population. Currently, opinion polls show that two of studied holidays – Day of National Unity and Day of Russia – have not yet found their place in people’s minds. However, Victory Day remains the main uniting holiday for all Russian citizens, although its history, connected with crimes of Stalinism, is sometimes regarded ambiguously.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teenuspõhine analüüsiprotsess ja -dokumentatsioon teenusorienteeritud arhitektuuriga süsteemi arendamiseks
(2015) Kuusk, Karl; Leping, Vambola
Antud bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade analüüsiprotsessist, mida saab kasutada teenusorienteeritud süsteemide arendamisel. Töö raames vaadeldakse analüüsiprotsessi juhul, kui arendatav süsteem ei ole teenusorienteeritud arhitektuuriga ning kõrvutatakse seda analüüsiprotsessiga, kus süsteem arendatakse teenusorienteeritud arhitektuuri põhimõtteid silmas pidades. Autor on lisanud näited dokumentatsiooni kohta, mida saab kirjeldatud analüüsiprotsessi toetamiseks kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Ehala, Martin; Kerge, Krista; Lepajõe, Kersti; Sõrmus, Kadri
Uuring on seotud vajadusega selgitada, milline on kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tase. Gümnaasiumi lõpetamisega lõpevad enamiku noorte jaoks ka emakeeleõpingud, st gümnaasiumist saadud pagas on see, millele rajanevad kõrgkooliõpingud ja edasine toimetulek tekstidega igapäevaelus. Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sellele hinnang lähtuvalt gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest. Õppekava seab eesti keele osas eesmärgiks nii kirjakeele valdamise kui ka keele funktsionaalse kasutamise oskuse, st suhtluseesmärgile ja olukorrale vastavat keelekasutust. Seetõttu on uuringus kaht tüüpi ülesandeid: need, mis testivad otseselt kirjakeeleoskuse taset, ja need, mis võimaldavad teha järeldusi funktsionaalse keelekasutuse oskuse osas. Lisaks annab uuring ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses erialati ja ülikooliti. Uuringu rakenduslik eesmärk on anda soovitusi eesti keele õpetamise tõhustamiseks üldhariduskoolis. Uuring on kordusuuring – 2010. aastal tehtud uuring on praegusele võrdlusmaterjaliks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvaraamatukogude tegevuse kajastamine suuremates ajalehtedes 2004-2014 ja valitud artiklite retseptsioon
(Tartu Ülikool, 2015) Männiste, Maris; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade rahvaraamatukogusid puudutavast artiklitest perioodil 2004-2014 ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, Sirp, Õpetajate Leht ning fookusgrupp-intervjuudes osalenute näitel valitud artiklite retseptsioonist. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin eraldi uurimisküsimused kontentanalüüsi ning fookusgrupp-intervjuude jaoks – kokku 5 suuremat küsimust koos alaküsimustega. Kontentanalüüsi viisin läbi 2015. aasta märtsis ning fookusgrupp-intervjuu sama aasta aprillis. Fookusgrupp-intervjuusse sattusid eelkõige inimesed, kes lugesid ajalehti ning külastasid vähemal või rohkemal määral raamatukogusid. Uuringust selgus, et rahvaraamatukogudest on viimase kümne aasta jooksul uuritud viie väljaande põhjal kirjutatud võrdlemisi vähe – kokku 104 artiklit. Kõige rohkem on rahvaraamatukogud tähelepanu pälvinud 2011-2012 aastal seoses kohustuslike komplekteerimisnimekirjadega. Võrreldes eelnevate ja järgnevate aastatega on nendel aastatel artiklite arv oluliselt suurem. Kõige rohkem on rahvaraamatukogudega seonduvat kajastanud Eesti Päevaleht. Sirp ja Õhtuleht on antud teemale pühendanud võrdväärselt leheruumi ning Õpetajate Leht väga vähe. Kuna suurem osa artikleid ilmus perioodil 2011-2012, siis oli teema valdavalt kõigis väljaannetes sel perioodil seotud rahvaraamatukogude missiooni/rolliga. Fookusgrupp-intervjuude käigus selgus, et osalejate arvates on põhilised teemad, millest rahvaraamatukogudega räägitakse seotud ürituste, näituste vms, mis toetudes kontentanalüüsile paika ei pidanud. Ka ei suutnud nad meenutada ühtegi konkreetset rahvaraamatukogudega seotud uudist. Lisaks valisin kontentanalüüsis kasutatud artiklite hulgast välja kolm artiklit, mida lasin lugeda läbi viidud fookusgrupp-intervjuu viiel osalejal. Iga artikkel esindas ühte võimalikku olulist käsitlust rahvaraamatukogudest. Valitud artiklite kaudu üritasin mõista võimalikke antud intervjueeritavatel esinevaid vastuvõtuviise. Antud uuringu puhul võib öelda, et vastuvõtuviis olenes nii grupiliikmete meediateadlikkusest, artikli sisust, aga ka nende isiklikest kogemustest rahvaraamatukogudega. Loetud artiklite puhul esines nii vahendatud, läbipaistvat kui ka viitavat vastuvõtuviisi. Artiklit peeti seda olulisemaks, mida rohkem see intervjueeritavate jaoks neid n-ö „päris elus“ puudutas ning igapäeva elus kasuks tuli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud tingimustel kirjutatakse rahvaraamatukogudest vähe kuna suurem osa artikleid mahub ära kahe aasta sisse kui kirjutati uuest komplekteerimispoliitikast. Artiklite pealkirjad ei ole piisavalt huvipakkuvad ning tõenäoliselt tavasituatsioonis fookusgrupp-intervjuus osalenud neid ei loeks. Artiklite seisukohalt on oluline nende seos „päris eluga“. Selle puudumisel jäävad teemad n-ö tavaliste lehelugejate jaoks kaugeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
OPEC-i olemus ning mõju kolmandatele tootjatele: Norra, Kanada ja Venemaa näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Niinep, Kristiina; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti liisingulepingutes kasutatavate lepingu ülesütlemisega seotud tüüptingimuste vastavus tüüptingimuste regulatsioonile
(Tartu Ülikool, 2015) Annus, Tiia; Kalamees, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Mutageensuse“ operoni osalus Pseudomonas putida rakkudes toimuvates mutatsiooniprotsessides
(Tartu Ülikool, 2015) Maljavin, Artemi; Jatsenko, Tatjana, juhendaja; Kivisaar, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut